Intervjuus Eesti Päevalehes lugeja küsimusele, kas ,,Rehepapp" ka inglise keelde tõlgitakse, vastas ta: ,,Mul on tegelikult ükskõik, kas see raamat tõlgitakse inglise keelde või ei. Kirjutatud on ta ikka eestlastele." Andrus Kivirähk peab seda iseeneses mõitsetavaks, et ta kirjutab oma rahvusest, sest selle eripärasi tunneb ta kõige paremini. Ja pealegi on neid, kes inglastest ja ameeriklastest kirjutaks, ju küllaga. Seda, et eestlasi just pilab, põhjendab ta oma olemusega: "Üsna loomulik, et eesti autor kirjutab eestlastest ja ilmselt on juba kord minu loomingulaad selline, et ülistavaid oode ja kauneid melodraamasid ma kirjutada ei mõista ega viitsi kah. Ja ma arvan, et veidi irooniline vaatenurk tuleb alati igale asjale kasuks. Liiga tõsine või pühalik hoiak on minu jaoks läila". Andrus Kivirähk avaldab oma arvamust ka poliitika teemadel. Nende kohta ta raamatud või
John Rawls- Õiglus kui ausameelsus John Rawls oli USA filosoof ja poliitilise filosoofia professor Harvardi Ülikoolis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20.sajandi poliitilistest filosoofidest. Käesolevas essees käsitlen John Rawlsi artiklit "Õiglus kui ausameelsus", mis ilmus kogumikus "Kaasaegne poliitiline filosoofia. Valik esseesid". Käsitlusele võtan teema Rawlsi nimetatud õigluse printsiipidest. Kuidas Rawls käsitleb õiglust ja põhjendab väidet "õiglus kui ausameelsus"? Inimese loomusest, ebavõrdsusest ja ausast mängust kuni klassikalise utilitarismini. John Rawls on öelnud, et esmapilgul võib tunduda nagu tähendaksid õiglus ja ausameelsus sama asja ning, et pole mingit põhjust neid eristada. See mulje on autori meelest ekslik ja ma nõustun siinkohal tema arvamusega. Sest ühiskond üldse on kõike muud, kui õiglane. Tekstis käsitletakse õiglust osana ühiskondlike institutsioonide omadustest. Õigluse printsiipe vaatleb autor piirang...
tema ütleb, et nõukogude võimu ei tohi süüdistada, tema ajab asja korda. Tema, sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevaatlik, aga ta ei teagi vaadata,» jätkab rahandusminister oma kommentaaris. (Kaukvere, 2014) See peale, kui Ligilt paluti lahti seletada, mida tähendab tema kommentaaris öeldu „sisserändaja poeg roosast erakonnast peaks olema üliettevõtlik, aga ta ei teagi vaadata.“ põhjendab ta: „Jevgeni lubas endale positsiooni, et nõukogude võimu ei sobi süüdistada. Mina võin näidata ka numbritega, et just nõukoguse võimust tulemine on meie mahajäämuse põhjus väga kiirele arengule vaatamata.“ (Kaukvere, 2014) Ise Ligi alguses aru ei saanudki, mis vea ta oli teinud säärast kommentaari kirjutades, nagu selgub tema jutust valitsuse pressikonverentsil Stenbocki majas. "Ma tõmbaks joone alla veelkord sellele ettevaatamatule kommentaari kommentaarile, mis ma
Sageli seostuvad seksuaalse kuritarvitamisega posttraumaatiline stresshäire, depressioon, enesehävituslik käitumine, ärevushäire, dissotsiatiivne häire ja söömishäired. Sümptomiteks võivad olla sotsiaalne eraldumine, usaldamatus teiste inimest suhtes, halvad suhted eakaaslastega, madal enesehinnang, vääritusetunne, kiindumussuhte häired. Kõiki eelpool mainitud sümptomeid võib seostada ka Sheilaga, mis omakorda põhjendab taaskord, et väikse lapse agressiivse ja normist totaalselt erineva käitumise tagant tuleb otsida põhjuseid keskkonnast, teda ümbritsenud täiskasvanutelt ja nende käitumiselt. Sheila oli Torey õpilane ühe õppeaasta. Selle aastaga muutus palju. Elementaarsed oskused nagu emotsioonide kontroll ning sotsiaalsus paranesid tunduvalt. Tundes lähedust ja usaldust ei tundnud Sheila enam vajadust käituda kõige ja kõigi suhtes tõrksalt ja agressiivselt. Mõistagi
? BAASNORM NORM 3 NORM 2 NORM1 Kui keegi tahab teisele inimesele põhjendada, et kehtib NORM 1, siis tuleb tal leida kõrgem NORM 2, mille kehtivust see inimene tunnustab. Juhul kui seejärel õnnestub näidata, et NORM 1 on sellest ühiselt aktsepteeritavast normist tuletatav, siis on ka NORM 1-e kehtivus antud isikute jaoks õigustatud. Raskus on siin selles, et alati võib küsida ka seda, mis põhjendab NORM 2, tolle kõrgema normi kehtivust? Siis tuleb leida ka temale jällegi kõrgem NORM 3, millest tema omakorda oleks tuletatav ja selle kaudu põhjendatud. Nii tekib normide lõputu hierarhia ja paistab ilmnevat oht, et põhjendus ei jõua kunagi lõpule, st. lõplik põhjendus jääb saavutamatuks. Seetõttu oleks vajalik saavutada mingisugune baasnorm, mis ise enam põhjendamist ei vajaks, aga millele tagasi viiduna osutuksid kõik alamaastme normid põhjendatuteks.
üritab kuidagi veel päästa oma kujuteldavat kõrget päritolu ja uhkustab. Asi viib kakluseni majaperenaisega. Samal hetkel kargab sisse Pjotr Petrovitsh ja väidab et Sonja on tema laualt varastanud sajarublase. Läheb täielikuks segaduseks, mis aina kasvab, kui Sonja juurest see tõepoolest leitakse. Olukorra päästavad Luzini toanaaber kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas ja Raskolnikov, kes selle avalikult ära põhjendab - triki kordaminekul oleks tal olnud võimalus end Dotja ees puhtaks pesta, väites et tal siiski oli õigus Sonja "teatavate elukommete" kohta ja Raskolnikovi valelikkuses. Kahjuks pääseb Luzin tulivihase rahvahulga käest. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda
üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal. Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks mõistust, sest see põhjendab kogemuse andmeid. Filosoofias eristas Aristoteles: 1. Teoreetilist osa olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimused 2. Praktilist osa inimtegevuse küsimused 3. Poeetilist osa loomingu küsimused Kosmoloogias arendas Aristoteles geotsentrilist maailmasüsteemi. Tema järgi on universum lõplik ning maad ümbritsevad kontsentrilised taevasfäärid. Bioloogias kirjeldas Aristoteles ning püüdis klassifitseerida taimi ja loomi, uuris nende arengut ja eluviise
endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 1 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investoritele, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga; - tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida; - tõestab, et teab riske ja on nendega arvestanud. Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel, sest professionaalselt koostatud äriplaan tõestab, et : - ettevõtja on võimekas inimene; - ettevõtja suhtub oma ettevõtmisesse tõsiselt;
Seda võiks tõlgendada kui vajalikku hoiakut millegi uurima hakkamisel. Kui me näiteks tahame mingis küsimuses selgusele jõuda, siis oleks ju hea, kui me ei läheneks asjale eelarvamustega, vaid võtaksime hoiaku, et esialgu ei tea me veel midagi (vähemalt antud küsimuses) ainult arvame ning alles uurimise käigus selgub midagi kindlat 5) Kuidas iseloomustab Platon filosoofi suhtumist surma ning kuidas ta seda dialoogis "Phaidon" Sokratese näitel põhjendab? Surma suhtus õnnelikult, rahulikult, ei karda surma, ei kahetse midagi, läheb jumalate ja teiste filosoofide juurde (tarkade juurde). Toob põhjendusi, et inimene on siinilmas oma kehas vangis. Et inimene on jumalate vara. Usuti, et hing tuleb tagasi, vastavalt sellele kuidas ta elu elas. Valmistumine surmaks ette, hirmust lahti saamine, et surmaga ei kaasne mitte midagi halba. Keha vajadusi ei pea esmatähtsaks. Surmaks ettevalmistada tähendab
Laps. MINA-tasandid: teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: Vanem: õpetab, hindab, arvustab, manitseb, mõistab hukka, teab õiget, ei kahtle, aga ka toetab, aitab, hoolitseb. Täiskasvanu: kaalutleb, analüüsib, põhjendab, toetub faktidele, argumenteerib, kontrollib emotsioone. Laps: on spontaanne, loov, impulsiivne, uudishimulik, pidurdamatu, dogmadevaba, aga ka abi vajav või abitu, pelglik, kergeusklik. Eeldatakse, et kõik kolm MINA-tasandit esinevad igal inimesel, tõsi küll erineval määral, tingituna elukogemusest, elukutsest jne. See, kes alustab suhtlemist, valib vaistlikult MINA-tasandi nii endale kui ka partnerile. Partneril on võimalus pakutud tasandit vastu võtta või mitte. Sõltuvalt tehtud
Elu kujutab ta ilustamata, tema lugude mehed on enamasti mitmenaisepidajad, naised kergesti ostetavad, tema romaanide sõjaeelne Poola kubiseb juudi joodikutest, hooradest ja mitmesugustest fanaatikutest. 10. Mis põhjustel nimetatakse Kurt Vonneguti romaani „Tapamaja, korpus viis, ehk Laste 1 ristisõda” postmodernistlikuks romaaniks? Rõhutatud on kirjandusteose fiktiivsust. Romaani esimeses peatükis autor põhjendab, miks ta teose kirjutas, ja vabandab selle eest, et teos on nii lühike ja segane. 11. Millised olid imažismi peamised tunnusjooned ja taotlused? Rõhutatud tähelepanu pöörati luuletuse kujundi kvaliteedile. Imažistid püüdlesid luulekujundi konkreetsusele ja elavusele, täpsele ja ilmekale väljendusele; nad tõstsid esile lühikest luuletust ja vältisid teadlikult süžeelis-jutustuslikku alget luules; väljenduslaad oli valdavalt (riimita) vabavärss. 12
Enamasti tuleb sisse vääratusi koherentsuse ja veenvuse osas. Üks reegel: kirjuta oma auditooriumile. Teie auditooriumiks on filosoof. Teooriad annavad Sulle arsenali püsimaks kõrgel abstraktsiooni astmel, ilma teooriaid tundmata on kerged ilmnema punktis 2. kirjeldatud vead. Oluline on ka kasutada filosoofiamõisteid õiges kontekstis. 4. PROBLEEMI LIIGNE LIHTSUSTAMINE Mõnikord väidab autor küll midagi ja põhjendab oma väiteid ka, kuid tõlgendab keeruka filosoofiaprobleemi liiga lihtsaks ümber. Sageli on see lähenemine seotud eelmise veaga, teooriate halva tundmisega. Nt. on sagedased seda tüüpi esseed teemal "Kumb tõeteooria on veenvam, korrespondentsiteooria või pragmatismi tõeteooria": autor pooldab korrespondentsiteooriat kui tervemõistuslikumat, esitab üldist kriitikat pragmatismi suhtes - tõde ei saa sõltuda kasulikkusest jne; näiteolukordadena kasutatakse ainult kõige lihtsamaid
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Valige üks: a. Eesti e-riigi kuvand b. Kvalifitseeritud tööjõud c. Ettevõtte suurus d. Pikaajaline kogemus avaliku sektori organisatsioonidega Küsimus 8 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma: 2.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ajurünnaku käigus on Softprofi juhtkond välja toonud selle, mida uuele turule sisenemine ettevõttele kaasa toob. Kas selles loetelus on midagi, mis põhjendab rahvusvahelise turunduse erilisust? Valige üks: a. Suurenevad kulud b. Uute töötajate tööle võtmise vajadus c. Koordineerimisvajadus d. Ruumide rentimise vajadus Küsimus 9 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma: 2.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Igal turul eksisteerivad nn "turule sisenemise barjäärid". Milliste sisenemist takistavate teguritega võib Softproff kokku puutuda, kui soovitakse siseneda näiteks Rootsi turule? Valige üks: a
Kartelli firmad vähendavad oma tootmismahtu, tõstavad hinda ja takistavad uute firmade juurdepääsu. Kartellid maksimeerivad oma kasumi ikka ja jälle tingimusega: MC = MR Kulupõhine hinna kalkuleerimise strateegia tähendab seda, et hinna kehtestamisel kalkuleeritakse keskmine muutuvkulu, millele lisatakse teatav protsent, mida hinnakõrgendiks nimetatakse. Murtud nõudluskõver selgitab, miks mõne oligopoli hinnad ei muutu isegi siis, kui firma kulud muutuvad. Kartelli mudel põhjendab, miks oligopolid võivad soovida koopereeruda turuhinna ja -koguse kindlaksmääramiseks. Hinnaliidri mudel näitab, kuidas ja miks firmad hinna kehtestamisel kooskõlas tegutsevad, ilma et nad tegelikult kartelli moodustaksid. Mänguteooria mudelid tõestavad seda, et tulenevalt firmade vastastikusest sõltuvusest võib turul esineda nii kooperatsioon kui hinnasõda. Kulupõhise hinnakalkulatsiooni mudel toob esile põhjused, miks võib firma olla huvitatud hinnakujunduse lihtsustamisest.
Neis on ka mõningaid ajaloolisi Claudiuse sõnu ja mõtteid, mis rõhuvad jutustuse tõetruudusele. Ajalooliste detailide rõhutamine ilmneb rohkem "Jumal, Claudiuses", kus rohkem kirjeldatakse peategelase eraelu kui tema tööd valitsejana. Teoses on ära toodud Claudiuse esitatud kõne senatile kohtumõistmisest ja hääletamisest, ta kirjad Trendi ja Aleksandria elanikele ning tekst Lyoni tabloolt. Graves on töötanud ka Claudiuse poliitikat puudutavate arutlustega, kus näiteks valitseja põhjendab enda loodud uusi tähestikutähti. Sellegipoolest on Graves ajalooliste allikate (enamasti on nendeks Tacitus ja Suetonius) suhtes valiv ega järgi alati nende kirjutatut. Näiteks on kõige hullemad süüdistused Tiberiuse ja Caligula vastu ära toodud üks ühele, kuid sarnased süüdistused Augustuse vastu paneb Graves Livia mõju süüks. Gravesi teostes tunnistab Livia ka oma süüd Marcelluse, Agrippa, Augustuse, Gaiuse ja Luciuse
informatsiooni analüüsiks-hindamiseks. Ka võib mõnes ainetunnis teemaga töötades tekkida probleeme distsipliiniga grupitööd, eriti kooliealiste seas võivad teinekord võtta väga lärmaka pöörde ja arvamused eri gruppides tekitada pingeid. Kui jagada nt 30 õpilasega klass 2 liikmelistesse gruppidesse, siis ei pruugi ühe tunni sees ajaliselt välja tulla kõigi rühmadega võrdselt tegelemine. 3. Ülesanne: Kuidas põhjendab Thomas Lickona seda, et kool peaks tegelema ka õpilaste iseloomu kujundamisega ja mida peab iseloomu kujundav kool tegema?. Kas tema poolt pakutud mudel võiks töötada ka Eesti koolis? Palun põhjendage! Palun lugege tekst läbi ja vastake järgmisele küsimusele: (Thomas Lickona ,,Tehke oma koolist iseloomu edendav kool" Põder, M.; Sutrop, M.; Valk, P. (koost.) Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemik. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus,
öelda, et inimene ei suuda näha pisemaidki ühikuid nagu ka mitte suurimaid ühikuid. Mis on inimesele ,,teada", on kõigest pisike täpp sellest, mis on tegelikult olemas. Meie meeled ei suuda tajuda midagi äärmuslikku- liigne lärm teeb kurdiks ja samas liigne vaikus ajab igavusest hulluks. Miski meie ümber pole püsiv ent siiski püüame just leida mingit kindlat jalgealust, püsivat punkti, kuhu hakata ehitama. 2. Mida peab pascal inimese loomuseks ja millega ta seda põhjendab? ,,Harjumus on meie teine loomus, mis hävitab esimese. Aga mis on loomus? Kardan väga, et loomus ise polegi midagi muud, kui esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus." Harjumuse jõud on suur. Mõnikord võidab loomus ning laseb inimesel oma vaistule truuks jääda. Kõik võib muuta loomulikuks. Mõistus muudab tunded loomulikuks. Samas võib ta kõik loomulikud tunded hävitada. Harjumus sunnitakse meile peale ühiskonna ja teiste inimeste poolt. See saab meie loomuse osaks
Poliitilised jõud hakkavad esinema demokraatia tähistaja all liigselt. 3. Teun van Dijk. "Ideoloogia. Multidistsiplinaarne lähenemine".Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 1. Probleemsituatsioon sõnastamine. Ideoloogiale keerulisema skeem-struktuuri paljalt kui loetelu otsimine, formaadi leidmine, mis hõlmaks kõiki ideoloogiaid ja selle tõestamine. 2. Milliseid erinevaid struktuure (formaate) Dijk ideoloogiale pakub ja kuidas põhjendab oma valikuid? Stsenaariumimudel- sest see korrastab kõiki stereotüüpsete sotsiaalsete sündmuste struktuure Hoiaku struktuur sest võiks arvata, et ideoloogia korrastab hoiakuid või loob nende vahele sidemeid Probleemi ja lahenduse struktuur sest paljude ideoloogiate uskumused keerlevad ju ümber selle, mis on valesti ja mida tuleks teha lahenduseks Grupiskeem kirjeldab kategooriatena ja uskumustega eelarvamuslikku hoiakut 3
hammasrataste vahele jäänud väikest inimest. Romaani peetakse autobiograafiliseks ehk kirjaniku enda kogemusel ja tunnetusel põhinevaks. Lisaks Kafka etnilisele taustale ja sünni- ning elukohale Euroopa südames asuvas mitmekeelses Prahas, andsid olulise varjundi kirjaniku loomingule suhted isaga. ,,Kiri isale" (1919) on pihtimuslik kirja vormis valminud essee, milles autor analüüsib oma natuuri, suhteid võimuka isaga ning nendest tekkinud vastuolusid. ,,Kiri isale" põhjendab suurel määral Kafka saatust ja loomingut. Lisaks peitub selle isikliku essee avaldamises huvitav paradoks. ,,Kiri isale" oli üks teostest, mille Kafka palus oma sõbral Max Brodil ära põletada (nagu ka ,,Protsessi" ja mõned teised väärtuslikud teosed autori loomingist). Kirjanikust ja kultuurifilosoofist sõbral aga ei olnud südant sellist väärtuslikku materjali hävitada ning ta otsustas tekstid siiski avaldada. Nõnda juhtuski, et intiimne kiri Kafka isale osutus teoseks,
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommun...
Dostojevski "Kuritöö ja karistus" Väga lühidalt: vaene mees tapab vastiku vanamuti ja tunnistab hiljem karmide süümekate pärast kõik üles. Karistuse saab kätte süümepiinade, mitte vangistuse kujul. Tegelased: * Raskolnikov - vaene tudeng,raskemeelsusele kalduv ja radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskol...
on piisavalt mõjuvõimas, et televisiooni vaatajaskond veebi suunata. Interneti kättesaadavus ei ole tänaseks enam probleem ja see on saanud osaks meie igapäevaelust. Seetõttu on sotsiaalmeedia rakendused saavutanud olulise rolli digiTV arendusprojektides. Teema valikul sai määravaks autori varasem töökogemus digiTV valdkonnas ja isiklikud huvid digiTV arenguvõimaluste vastu. Teema aktuaalsust põhjendab asjaolu, et digitaaltelevisiooni ja sotsiaalmeedia rakendustega integreeritud lahendused on saanud lähiaastatel suure arenguhoo ning on muutumas järjest kasutajakesksemaks ja sotsiaalsemaks. Uudsust pakub käesolev bakalaureusetöö ka Eesti digiTV teenusepakkujate lahendustesse ja ennustab, millised võiksid olla tulevikus Eestis toimivad lahendused. Antud bakalaureusetöö uurimusprobleemiks on digiTV ja sotsiaalmeedia sulandumise trendid,
varastada ja põgeneda. Plaan õnnestud ja jõutakse väravani. Järsku ümbritseb neid tuhandeid ruutereid, Mia ja see salapärane poiss. Poiss pobiseb midagi ja ruuterid lõpetavad töötamise. Poisi nimi oli Simmu. Simmu ja Mia seletavad poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi vaid selleks, et nendest sõjavägi teha, mis suudaks Ferimontlastele vastu panna. Floriana kuningriigi müürid on juba üsna katki ja seisavad vaevu püsti. Maalt laste röövimist põhjendab ta nii: Floriana on ainus, kes seisab maa ja Ferimonti vahel ja kui nemad hukkuksid, siis tuleb Ferimont maale ja varsti on seegi rikutud. Simmu annab juhiseid, kuidas tehased kinni panna. Poisid hakkavad Ferimonti riiki minema. Riik oli prügi täis ja selle elanikud olid poolsurnud- alasöönud, haiged ja poolpimedad, kuid nad töötasid tehastes. Poisid hiilivad ühte tehasesse ja hakkavad otsima võimalust seda kinni panna. Järsku hakkab lõõmama 12
kaemusest tulenevate mõistet ei lisanduks veel puhas arumõiste, mille alla need mõisted on subsumeeritud ja alles nõnda ühendatud objektiivselt kehtivaks otsustuseks. Printsiip sirgjoon on lühim tee kahe punkti vahel eeldab, et joon tuleb subsumeerida suuruse mõiste alla, kuid see pole lihtsalt kaemus, vaid tuleneb ainuüksi arust ja on selle teenistuses, et määratleda (joone) kaemust suhtes tema kohta käia võivate otsustustega.(§ 20) Aru on see, mis teeb otsustusi, mis põhjendab, et näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kogemus koosneb kaemustest, mis kuuluvad meelelisuse juurde, ja otsustustest, mis on üksnes aru asi.(§ 21) Meelte asi on kaeda, aru asi mõelda. Mõtelda aga tähendab seostada kujutlusi teadvuses. Kujutluste seostamine teadvuses on otsustus. Seega on mõtlemine seesama mis teha otsustusi või suhestada kujutlusi otsustustega üldse. Niisiis on otsustused
26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; ......................................... 32 28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; ................................................................................................................................. 33 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise
osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid kui kõrvutada inimene ja ja universum, siis oleks inimene kui olematus. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, seetõttu on äärmuslikud omadused meile vaenlaseks. Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik. Loomus on esimene harjumus, nii nagu harjumus on teine loomus. Tema sõnul saab kõike asju muuta loomuseks ning paljud loomupärased asjad võivad kaduda. Loomuse ning harjumusega on seotud ka juhus. Harjumus on see, mis sunnib loomust tagant. Loomus tuleb välja siis, kui oma vaistule truuks jäädakse. Harjumused omanduvad keskkonnast ning nad määravad sisemised kalduvused, kuid loomus on omane sünnist saadik. 9
Aega mida võiks kasutada hoopis mõtlemise ja teadmise poole püüdlemiseks. Iga uus asi, mida inimene omab tekitab temas harakaliku iha omada aina uusi ja uusi asju kuni me lõpuks oleme mattunud nende alla. 3.Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“ (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“ (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Lucius Annaeus Seneca arvates ei tohiks tarka inimest ka morjendada lähedase inimese surm. Kui inimene sureb, sureb vaid tema keha , kuid see mis täitis tema keha , voorus jääb alles. Seneca arvates lähedaste ja sõprade arv ei mõjuta kuidagi meie õnnelikkuse ja tarkus taset,
ratsionaalsus) · Avalikkus: moraalinorm peab olema avalik · Teostatavus: moraalinorm peab olema teostatav ega eelda üle jõu käivad pingutusi Eetika on erinev seadustest, religioonist ja etiketist. Erinevus on õige ja väära teguviisi põhjendustes ning sanktsioonides, mis järgnevad väärale käitumisele. · Seaduste puhul on õige ja väär see, mida lubavad või ei luba kohtuorganid. Kohus määra karistuse väära teo eest. · Religioon põhjendab õiget ja väära jumaliku autoriteediga, karistuse patu või ebaõige teo eest määrab jumal vm üleloomulik jõud. · Etiketis on õige või väär käitumine see, mis on antud kultuuri tavade kohaselt sobiv või mitte sobiv. Näteks kergemat sorti kultuurilised küsimused riietumis- ja käitumistavas. Ebasobiva käitumise korral ootab ühiskondlik hukkamõist ja reputatsiooni kaotus. Moraali puhul määratleb õige või väära südametunnistus või mõistus
Referaat August Wilhelm Hupel Mari Pihtjõe MTT2 Sissejuhatus August Wilhelm Hupel(25. veebruar 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik 18. jaanuar 1819 Paide oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu-uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena ülikoolis. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi teoloogia. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenist...
vahel võivad olla meile. a) koma c) Saatsin korvi poole palju b) koma mittenõudvad sidesõnad (ja, palle, kuid ainult üks tabas. ning, ega, või) d) Ma ei usu sind: oled mulle c) koma nõudvad sidesõnad varemgi valetanud. d) koolon, kui järgnev osa põhjendab e)Ta käis ju talv läbi palja peaga eelmist nii ta end ära külmetaski. e) mõttekriips, kui järgnev osa järeldub eelmisest 10. KIIL Sulgudes aastaarvud Lausega mitte seonduv mõte - , Olesja oh mis tore tüdruk!- õpib 12.b klassis. Talv, (-)eelmisel aastal oli palju
Laertes ei mõista, miks isa salaja ja ilma mingite kohaste auavaldusteta maeti. VI stseen: Meremehest käskjalg toob Horatiole kirja Hamletilt. Hamlet teatab, et nende Inglismaale teel olnud laeva ründas mereröövlite laev ja et tema üksi sattus röövlite kätte vangi. Teda on hästi koheldud ja ta soovib tänu üles näidata. Hamlet palub Horatiot käskjalale järgneda ja tema juurde tulla. VII stseen: Laertes teab nüüd, et isa tappis Hamlet. Kuningas põhjendab Hamleti karistuseta jätmist ema kiindumusega ja kuninga kiindumusega kuningannasse. Ka oli põhjuseks lihtrahva armastus Hamleti vastu. Tuleb käskjalg Hamleti kirjadega. Kuningas soovib, et ka Laertes neid kuuleks. Hamlet teatab oma Taanimaale jõudmisest ja palub luba järgmisel päeval kuninga ette ilmuda, et siis kõike selgitada. Kuningas peab Laertesega salanõu, et Hamletit vägiteole õhutada. Sel moel võiks
toob tagasi kõik", mis lööb tema eelnenud luuleloomingust lahku. Valitseb pealtnäha lihtne kirjeldus, millesse põimuvad paradoksaalsed mõttekäigud ja müstilised äratundmised. Stiil on vaoshoitud, ilma tunderõhkudeta. ,,Tükk elatud elu" (1991) jätkab samas laadis, raamatusse kuulub ka pikem proosaluuletus ,,Läbi metsa". Luulekogu ,,Mitu suve ja kevadet" sisaldab peale Kaplinski enese luuletuste tõlkeid hiina luuletaja Su Dungpo (Su Shi) tekstidest. Järelsõnas põhjendab autor valikut sellega, et teda ühendab Su Dungpoga ,,kiindumus chan- buddhismisse". Raamatus ,,Öölinnud. Öömõtted" (1998) on Kaplinski avaldanud eestikeelsete luuletuste kõrval rea tekste soome ja inglise keeles, ,,Sõnad sõnatusse" (2005) sisaldab venekeelseid. 2001 on Kaplinski eestinduses ilmunud Laozi "Daodejing". Aastal 2000 ilmunud ,,Kirjutatud" on Kaplinski luuletuste koondkogu (üle 900 lk), kus autor on teistmoodi rühmitanud kogu oma selleks ajaks ilmunud luuleloomingu.
talle ette kõik jutuajamise üksikasjad. 11. Missugune oli Rosencrantzi ja Guildensterni saatus? Kolmandas vaatuses Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Viiendas vaatuses peale seda, kui Hamlet, Laertes jt on surnud saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. 12. Miks hullub Ophelia? Seda põhjendab kuningas 4. stseenis. Mida arvab lugeja? Ophelia hullub, sest ta isa on surnud. Kuningas: "Oo see on hingeahastuse mürk, mis tulvab isa sumast. Nüüd näed, oo Gertrud, Gertrud, ei tule häda üksi, luurajana, vaid nagu malev: tapeti ta isa.... Opheliast on vaesest lahku löönud ta selge mõistus, milleta me maalid või loomad üksnes oleme..." (lk 91-92) 13. Missuguseid mõtteid inimese eksistentsi kohta tekitab Hamletis surnuaial käimine?
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut INDIGOLAPSED Referaat Juhendaja: doktor Veronika Nagel TALLINN 2008 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL...........................................................................................................1 Sisukord ....................................................................................................................................3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Kust tuleb nimetus indigolaps?................................................................................................5 Tähelapsed.................................................................................................................................6 Kristall-lapsed ......................................................................................
Oma teema, iseennast mõne tegelasega; arvamuse sõnastamine ja tegelane, arutleb kirjandusliku tervikteksti põhjendamine. Illustratiivsete tegevusaeg, või katkendi põhjal teksti teema, näidete (nt iseloomulike detailide) tegevuskoht, põhisündmuste, tegelaste, nende otsimine tekstist. Esitatud väidete teos probleemide ja väärtushoiakute tõestamine oma elukogemuse ja üle, avaldab ja põhjendab oma tekstinäidete varal. arvamust, valides sobivaid Oma mõtete, tundmuste, näiteid nii tekstist kui ka oma lugemismuljete sõnastamine. elust; otsib teavet tundmatute sõnade Tundmatute sõnade tähenduse kohta, teeb endale selgeks nende otsimine sõnaraamatust või tähenduse
Maavarade kaevandamine (kaevanduse, karjääri rajamine) otsene mõju pedosfäärile (mulla hävimine), litosfäärile (kivimite kaevandamine, kasutamine), hüdrosfäärile (põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht), biosfäärile (taimekoosluse hävimine), atmosfäärile (karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku). 36. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil; 37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; JÄTKUV RAHVASTIKU JUURDEKASV TOOB KAASA MAAILMAS nn. GLOBAALPROBLEEMID: 1. Toidu ja puhta vee puudus 2. Töö ja elukoha puudus 3. Loodusvarade lõppemine, energia puudus 4. Õhu, mulla, vee reostumine 5. Jäätmete ladustamise probleem 6. Nakkushaiguste levik 2 LITOSFÄÄR 5
Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannaribadeks. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele
Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. 30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele
Seega team arvates on mäng pidev harjutamine ja enese arendamine tuleviku tarvis. Suurt tähtsust omistas Groos matkimismängudele, märkides, et matkimismängudele saavad lapsed kultuuri sisse elada.FR. Schiller: Ta võttis kasutusele mõiste ,,mängu-tung", ta nägi mängus võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistammiseks. Ta kirjutas, et mäng on ainuke, mis inimest täiusli-kuks muudab ja tema kaksikolemust avab. H. Spencer: Tema põhjendab mängutungi niivisi,et mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Ta ledis ka seda,et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja smas ka kaotavad seda.Aristoteles: mäng on pinge maandamiseja meelelahutust pakkuv vahend.Lazarus Patrick-lõdvestus ja puhkuse teooria esindajad: Tänu mängule on võimalik korvata energiapuudust.Mängu eesmärk on temas endas-ta pakub mängijale rõõmu ja lõbu. Mäng on seotud suure motoorse aktiivsusega. 4
ülekaalus. Neid on mainitud juba varastes Kreeka ja Rooma ajalooallikates. Neile vihjatakse ka Euroopa kirjatükkides, välja arvatud keskajal mil hirme seostati sageli saatana tegevusega. Kuid mõned hirmud on alati olemas olnud, näiteks loomakartus, kõrgusekartus ning need , mis on seotud teatud kindlate haigustega nagu katk, süüfilis ja marutaud, olid varasematel aegadel tavalised. Minevikus olid need haigused sagedasti surma põhjustajad , mis põhjendab inimeste karuse nende ees. Kaheksateistkümnendal ja üheksateistkümnendal sajandil, kui vaimsed häired kuulusid taas meditsiini ja teaduse valdkonda, hakati uurima ja lahtimõtestama ka hirme, nende kujunemist ja neid hakati ravima. Sel ajal sündis ka palju väärarvamusi, kui kaheksteistkümnenda sajandi, 3 eriti viimaste aegade jätkuvad sügavuti uuringud on heitnud sellele huvipakkuvale ja
(3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant. (4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoni- või faksinumber. (5) Apellatsioonile lisatakse selle koopiad süüdistatavatele, kelle huve see puudutab. Apellatsiooni koopiaid ei pea lisama vahistatud süüdistatav. (6) Apellant võib apellatsioonis tugineda esimese astme kohtus uurimata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta nende esimese astme kohtus esitamata jätmist põhjendab. Kriminaalmenetluse seadustiku §346 sätestab kassatsiooni alused: 1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; 2) kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine käesoleva seadustiku §-s 339 nimetatud juhul. §344 sätestab kassatsiooniõiguse: (1) Kohtumenetluse poolel on kassatsiooniõigus käesoleva seadustiku §-s 346 sätestatud alusel, kui: 1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud.
28 aastat tagasi kirjutatud, kuid nüüd ilmunud ja romaanivõistlusel esile tõstetud. Artikli autori küsimusele kui palju te ise raamatuid loete, vastab kirjanik, et loeb ning viimasel ajal rohkem ajalugu ja elulugusid. Naistekate kohta arvab ta, et need võõrad olukorrad ja tüütuseni korduvad süzeed inimestele eriti miskit ei anna. ,,Ma ei ütle, et minu raamatudki inimestele palju annavad, aga need räägivad vähemalt meile lähedasest elust", põhjendab kirjanik. Lõpetuseks uurib Martson kirjamehelt kriitika üsna üleolevat suhtumist temasse. Sellele vastab kirjanik, et kritiseerijatel võib õigus olla, kuna ta pole kõrgeid kirjanduslikke kaanoneid järginud. Samas ütleb ta ka ,et kirjutab lihtsatest asjadest ning suhteliselt tavalisel maainimesel on eesti kirjandusele küllalt palju etteheiteid.20 6. Tarmo Tederi arvamus Erik Tohvri raamatust ,,Majad jõe ääres"
tõstmiseks. Need kliendid, kes vastavad kohapeal saavad auhindadeks näiteks: tasuta hobusega ratsutamine; ööbimiselt -20% allahindlust; tasuta sauna kasutus 2 tunniks jne. Need kes vastavad meili teel, saavad järgmiselt ööbimiselt -30% allahindlust. Selline auhind kutsub kliente ettevõtte teenuseid uuesti kasutama. · Anda klientidele taustinformatsiooni miks ettevõte küsitluse läbi viib ning millist kasu saavad kliendid uuringust. Kui ettevõte põhjendab, et tahetakse muutuda klientide jaoks veel paremaks, siis see suurendab kliente vastama küsimustikule ja kindlasti ka õiglasemalt. · Küsimustiku pikkus teha nii lühike ja konkreetne kui võimalik. Samas ei tohi sealt välja jätta küsimusi, mis on ettevõttele olulised. Hea oleks kliente eelnevalt teavitada, kui palju aega võiks küsimustiku täitmisele kuluda. Kui klient saab
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
inimesele. Võttis kasutusele mõiste ,,mängutung", ta nägi mängu võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistamiseks. Ta on kirjutanud, et mäng on ainuke, mis inimest täiuslikuks muudab ja tema kaksikolemust avab. Laialt on tuntud tema lause: inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene, kui ta mängib. · Herbert Spencer(1820-1903) - põhjendab mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu". Seda käsitlusviisi nim ,,liigse energia" teooriaks. · Granville Stanly Hall(1844-1924)
inimesele. Võttis kasutusele mõiste „mängutung“, ta nägi mängu võtmesõna filosoofilise vabaduse ja esteetilise eraldatuse tähistamiseks. Ta on kirjutanud, et mäng on ainuke, mis inimest täiuslikuks muudab ja tema kaksikolemust avab. Laialt on tuntud tema lause: inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene, kui ta mängib. Herbert Spencer(1820-1903) - põhjendab mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamine ning vastasvõistlejatest üleolemise püüe. Tema arvates toimub mäng „kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu“. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanly Hall(1844-1924)
tunnetab. Tänapäeval peetakse filosoofias subjekti all silmas eelkõige inimest, kes on teadvustavana ja tõlgendavana asetatud vastu maailmale kui objektile. Subjekti all tuleb seega pidada silmas vaimset või mõistuslikku alust, mis peab määrama enda jaoks reeglid, mis lubavad sellel maailma kui objektiga kooskõlaliselt suhestuda. Ajalooliselt seostatakse subjekti sellise tähenduse esilekerkimist uusajafilosoofiaga, eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsiibist ja uusaegse metafüüsika üldtunnustatud aluseks saabki subjekt • (keha ja vaimu) dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised.
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
