aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka talupoegadeni viia. Iilmastik oli 17.-18.sajandil tänapäevaga võrreldas märkas kontinentaalsem ja põllumajanduseks ebasoodsam.Põllutöödeks sobiv aeg oli piiratum ning oht ikalduseks suurem kui varasematel või hilisemel sajanditel. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiuslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale lõppesid edutult. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Suurem osa senitses kroonutalupoegi sattus taas mõisnike valdusesse. Talupoegade koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegade võimalik,mis oli talupoegade peamine vastupanuvorm. Agraarümberkorralduste algus 1765.aasta Liivamaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Karariina teine ülesandel nõudmise parandada talurahva
Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjaväkke), lätlased (sõjategevus ja nälg puudutas neid vähem, Eestis palju viljakat vaba maad), venelased (ei assimileerunud, 17.saj kirikureform , pöörduti algse kristluse juurde, neile ei meeldinud vanausulised(?), Peipsi järve läänekaldal vanausuliste külad, need siiani säilinud. Rahvaarvu langus: tingitud Suurest näljast. Järgmine langus: 1) Põhjasõda, 2) 1709-1710 Eesti aladel katk. Haldusjaotus Rootsi ajal Olid jagatus 2 kubermangu vahel põhjas Eestimaa kubermang, keskus Tallinn, L-Eesti ja P- Läti Liivimaa kubermang, keskus Riia. Kubermangu juhtis kindralkuberner või lihtsalt kuberner. Kubermang jagunes maakondadeks: Harju, Viru, Järva, Lääne (+Hiiumaa). Eesti aladel Liivimaal olid Tartu, Pärnu, Saaremaa (mõnikord arvestatakse eraldi üksusena). Lätis Riia, Võnnu.
koristada, ei saanud korralikult künda (vesised põllud, ei saanud rukist külvata). Oli külm, varajane, lumerohke talv. -1697: jälle vesine, halb kasv rukkil, ei saanud heina teha, loomad nälginud ja haiged -Alguses linnades raad aitas, põgeneti linna, aga peagi enam ei lubatud linna tulla -Olid viljavarud, aga mõisnikel. Rootsis ka ikaldus, mõisnikud müüsid Rootsi parema hinnaga. *1710: 170 000 120 000 inimest -Tuli Põhjasõda -1709 1710 oli Eestis katk Haldusjaotus Rootsi ajal Kubermangud *Eesti alade ei olnud ühtne tervik, oli kaks kubermangu *Põhja-Eestis Eestimaa kubermang, keskus Tallinn *Lõuna-Eestis (ja Põhja-Lätis) Liivimaa kubermang, keskus Riia *Kubermangu juhtis kindralkuberner või kuberner *Kubermang jagunes maakondadeks: -Eestimaal: Harju, Viru, Järva, Lääne (seal ka Hiiumaa) -Liivimaal: Pärnu, Tartu, Riia, Võnnu, (ka Saaremaa arvestati maakonnaks, aga oli veidi
RAHVUSVAHELISED SUHTED 17.sajand 18.sajand Riikidevaheliste vastuolude piirkonnad Põhja-Euroopa, Lääne-Euroopa olid Madalmaad, Kagu- Euroopa Läänemeri. (Prantsusmaa, Hispaania), Kesk- Euroopa, Põhja- Ameerika ( Kanada). 30-aastane sõda, Inglise-Hollandi meresõjad, Suuremad sõjad: Prantsuse- Hollandi 3 sõda, Türgi- Balkani Põhjasõda, Hispaania pärilussõda, Austria sõjad, Rootsi- Poola, Rootsi- Taani. pärilussõda, 7-aastane sõda. Prantsusmaa, Holland, Rootsi, Türgi ehk Võimsamad Euroopa riigid olid Venemaa, Osmani Impeerium. Preisimaa, Austria, Suurbritannia. Kolmekümneaastane sõda Suurim üleeuroopaline heitlus 1618- 1648, kus osapoolteks protestandid ja katoliiklased. Probleemiks oli ka võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, laiemalt ülemvõimu eest
A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699....
· Koos asehalduskorra kehtestamisega 1783. Aastal ühtlustas pearahamaksu sisseseadmine Baltikumi maksusüsteemi kogu riigis kehtivaga ning suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat. Talurahva olukord Rootsi ajal: · Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. · Pärisorjustamine Talurahva olukord pärast Põhjasõda: · 1696. Aasta majandusreglement jäi kroonumõisate jaoks kehtima ka Vene ajal, kroonumõisate eneste arv, aga vähenes. Agraarümberkorralduste algus: · 1765. Aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel nõudmise parandada talupoegade olukorda. · Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele Talurahva olukord 18. Sajandi lõpul: · 1796
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus.
8. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele 2) eestlastel tekkis soov õppida kirjutama, sest hernhuutlased pidasid kirjavahetust ja päevikuid 3) andis tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 4) eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi, harvemaks jäid kaklused 9. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti oolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal: 1) 1739.aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks, selle järgi pidid kõik 7.-12.aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2) 1765
talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Seal oli kirjas, et siinne talupoeg on pärisori ja senised õigused kaotati. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Metsa üle oli aadlikel seaduse järgi rohkem õigust kui talurahval. Pärast Põhjasõda taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Mõisnikud võisid talupoegi osta, müüa, vahetada ja pärandada. Mõisnik võis karistada talupoega ilma kohtu otsuseta. Talupoja maa ja vara kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, nii palju kui mõisnik nõudis. Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantilistlik majanduspoliitika. Euroopa kaubateede
ent ka seekord edutult. Peale Liivi sõda jagunes Eesti alad Rootsi, Poola ja Taani valdusteks. Järgnenud perioodi on Eesti ajaloos seetõttu nimetatud ka kolme kuninga ajaks. Peale Liivi sõda jäi valitsevaks usuks Luteri usk ja samuti oli Liivi sõja käigus eestlaste arv kahanenud vähemalt poole võrra. Põhjasõda toimus aastatel 1700-1721. 1700. aasta veebruaris püüdsid Poola kuninga väed vallutada ootamatult Riia linna. Sellega algas pikk ja raske Põhjasõda. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest Riia kindlused ei osutunud nõrkadeks ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. 1700. a. sügisel maabus Karl XII Rootsi peavägedega Pärnus, et minna appi piiramisrõngas olevale Riiale. Pärnusse saabudes sai ta aga teada, et suvel oli Rootsile sõja kuulutanud ka Venemaa ja et Vene väed olid asunud piirama Narvat. Kuningas otsustas minna Narvale appi. Narva lahingus 30.
13.sajandil oli eestlaste rahvaarv 150 000 . Sellest ajast me võime lugeda rahvalauludest et õnnis aeg on läbi saanud ja hakkab orjaaeg. 1517 alustas Marthin Luther Saksamaal reformatsiooni. Sellel ajal kiriku mõju suurenes. Usuõpetus muudeti emakeelde. 1535 esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A. T. Helle Peterson elas aastatel 1801- 1822 . Peterson pani aluse eesti kirjandusele. Märksõnad , millised me oleme.Johann Mattias Heisen (tuntud rahvaluule koguja) : pikemad kui 170 cm, saartel ja rannamail plaju pikki inimesi. 154,2 cm naised. Valgete juustega, valkjas ihuvärv, kurvameelsed , poleeriline, elavam kui soomlane, kurvameelne , armastab nalja, pilkaja, ääriveeri kõneleja. Pildirikast kõneviisi kasutab
harida talupoegade lapsi ja need siis saata kohalikku kooli lugemist õpetama · Tuntumad õpilased Pakri Hanso Jüri Ignatsi Jaak Eestikeelne kirjasõna · Esimese eesti keelse grammatika koostas Heinrich Stahl sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine,
Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad o...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks
poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000 Sarnasused: Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine Tulemused - Eesti alade ümberjagamine Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud Erinevused: Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
alasid. Olukord selleks on sobiv, Rootsil puuduvad mõjuvõimu laiendada ida suunas hetkel liitlased, ka kuningas on noor ja kogenematu. osapooled Liivimaa, Rootsi, Poola, Taani, Venemaa Taani, Rootsi, Venemaa, Poola 9. Milline koht on Põhjasõjal eestlaste ajalooteadvuses ning rahvapärimuses? Eestlaste jaoks jäi Põhjasõda pikaks ajaks viimaseks suureks sõjaks, jättes rahva mällu väga sügava jälje. Põhjasõja rahvapärimustes avalduv selge rootsimeelsus ei jäta kahtlust, kummale poole eestlased hoidsid 1. Kuidas õnnestus eesti rahval püsima jääda, kuigi 17.sajandi alguseks oli rahvaarv langenud kriitilise piirini? Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust
alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vastu. Selle asemel pakkus Poola kuningas August II sõda Rootsi vastu. Seal tutvus ta Euroopa eluga ja kutsus Venemaale hulga spetsialist. Põhjasõda sundis Peeterit reformidega kiirustama. Tuli luua uus väljaõppe ja relvastusega sõjavägi, korraldada ümber maksusüsteem ja parandada riigi valitsemiskorda. Tehti ka hingeloendus , kus loeti meeshingesid ja nende pealt koguti makse. Uus valitsemiskorraldus ja kolleegiumid ehk tänapäevaste ministeeriumite eelkäija. Pandi tööle ka Uurali rauamaagikaevandused ja riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide jaoks. Ta muutis ka õukonna euroopalikumaks
harvenesid kaklused. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: • Rahvas tuli religioonile lähemale • Talurahva eneseteadvus kasvas • Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi • Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel • Andis indu kirjutamisoskuse omandamiseks • Andsid tõuke koorilaulu ja puhkpillimuusika levikule 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 7-12aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2. 1765.a kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli
Põhjasõda Liivi sõda Jüriöö ülestöus (1700-1721.a.) (1558-1583.a.) (1343-1345.a.) Rootsi vastu hakkasid 16. sajandi keskpaiku 1315. aastal tabas maad võitlema Taani, Poola, ja kerkis päevakorda terav ikaldus ja näljahäda. Sõja Venemaa. Eesmärgiga küsimus, kellele kuulub Paljud talupojad surid. põhjused vähendada Rootsi ülemvõim Läänemerel. ülemvõimu ja vallutada Selle eest hakkavad Järjest suurenesid Rootsile kuuluvaid võitlema tugeva koormised, eriti Taani alasid. Olukord selleks valitsemiskorraldustega kuningale kuuluvas oli sobiv, Rootsil suurriigid: Venemaa, Harju-Virus. puudusid sel hetkel Taani, Rootsi, Poola- ...
Haridusolud Neljaastmeline ühtluskool Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Igas linnas kreiskoolid. Lisandusid õigeusu maarahvakoolid. Rajati seminar, mida juhtis Cimze 1854 koolisundus. Eestikeelne Levitajaks olid kalendrid. Esimene ajaleht 1806 Jannsen ,,Perno Postimees" kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Mõisnikele tagastati Rootsi ajal riigistatud maad, sälis saksakeelne asjaajamine ja luteri usk. Poliitiline korraldus: · Võim vahetub Põhjasõja käigus 1710
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
Õunkonna rehvormiga keelati maani ulatuvate varrukatega hõlmad ja kuued. Kes seda ei arvestanud talt võeti vägisi kuuelt varrukad ja hõlmad ära. Habema kandmise eest nõuti maksu. Uueks oli ka naise kuulumine õukonna ellu. Valitsemis reform muudeti senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgemaiks valitsusastmeks. Senati kõrval olid ministeeriumid. 1710 toimus põhjasõda kus eesti ala läks rootsi võimu alt veneriigi koosseisu see ala jagati eestimaa-ja liivimaa kubremanguks eestimaal jäi aga kehtima balti erikord st. saksa keel jne. Asehalduaeg kui katariina II muutis seadused venemaaga sarnaseks.
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlase...
Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani)
Saaremaa Oti Mõis T EADAOLEVALT SAAREMAA VANIMA MÕISANA ON OTI (SAKSA KEELES PEUDORF) ERAKÄTESSE LÄINUD JUBA 14. SAJANDI ALGUSEKS. SIINSETEL VILJAKATEL JA TOLLAL TIHEDA ASUSTUSEGA MAADEL ONGI VÄLJA ANTUD MITMED SAAREMAA VANEMAD LÄÄNISTUSED . OTI MÕISA KOHTA PÄRINEVAD ESIMESED TEATED 1309. AASTAST. ORDU SAAREMAISTE VALDUSTE SÜDAMES ASUNUD MÕIS ON KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK...
Vana hea Rootsi aeg. Üldiselt. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Täpsemalt. 17. sajandi ...
Ajaperioodid 1561 1629 Kolme kuninga aeg ( ainult Lõuna Eestis ) Rootsi, Poola, Taani Eesti minek Rootsi alla * 1629 Sõlmivad omavahelises sõjas Altmarki vaherahu Poola ja Rootsi, nii läheb kogu Lõuna Eesti Rootsile. 1629 Rootsi aja algus. * 1645 Sõlmivad omavahelises sõjas vaherahu Taani ja Rootsi ning saaremaa läheb Rootsile. * Viimasena saab Rootsi Ruhnu 1660. aastal * Rootsi riik on 17. sajandil ümber Läänemere. * 17. sajandil kuulusid Rootsi alla 7 Riiki : Eesti, Läti, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa. Haldusjaotus * Eestimaa Kubermang : ( Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa ) * Liivimaa Kubermang : ( Pärnumaa, Tartumaa, Riia maakond, Võnnu maakond + alates 1645 Saaremaa ) Riigivalitsemine * Kuigi ametlikult valitseb Rootsi kuningas, jäävad siia elama ka Saksa mõisnikud. * Nii on valitsemine jagatud kahevahel: riigivalitsuse ja a...
Muistne Eesti! Kuni 13.saj oli Eesti sõduriks iga vaba relvakandeline mees. Eestlaste sõjapidamise viisiks oli ,,MALEV" maakaitse väe kokku kutsumine.Üksuseid juhatasid küla või maakonna vanemad. Ristisõdade algus: Saksa ristisõdijad tungisid koos vallutatud liivlastega ja lätlastega Eestisse 1208.a Madisepäeva lahing: 1217.a kogusid eestlased võimupealik Lembitu juhtimisel suure ,,MALEVA" kokku. Taanlaste sissetung: 1219.a alustasid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Põhja-Eesti vallutamist ja rajasid pärast eestlaste Maleva purustamist Tallinna. Rootslaste sissetung 1220.a Viljandi ,Tartu kaitsmine Jüriöö ülestõus 1343.a ,sellega jätkus ülestõus Saaremaal 1346.a Liivisõda 1558-1583.a Põhjasõda 1700-1721.a , 10 000 eesti meest osales koos rootsiga selles. Ajavahemikus 1797-1874 ca 100 tuhat eestlast kellest eluga pääses ca 20 tuhat. 1904-1905.a Vene-Jaapani sõjas 10 tuhat eestlast. I maailmasõda 1914-1918.a seal oli 100 tuhat e...
Piiblikonverentsid- nõupidamised, mis Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. 15.Kes etendas Rootsi ajal Liivimaa kubermangus juhtivat rolli hariduselu korraldamisel? Millised kõrgemad õppeasutused loodi? Kus ja millal? (lk 119) Johan Skytte. Tartu Ülikool- 1632 Tartus 1656-1665 Tallinnas 1699-1710 Pärnus 1802- Tartus 16.Millal ja millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Lepingu tingimused? Millised olid Põhjasõja tagajärjed? Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721. Lepingu tingimused: Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Põhjasõja tagajärjed: Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle
Talupoegadele anti talude päristav kasutamisõigus. Kõik see kehtis vaid kroonumõisades. 2. Eesti muinasmaakonnad haldusjaotusest ja riiklusest Külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsaimaks haldusüksuseks. 13. sajandi algul võis Eestis olla kokku 45 kihelkonda. Nendest tekkisid omakorda maakonnad: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Ja hiljem tekkisid neist juba linnad. Pilet nr.10 1. Põhjasõda PÕHJUSED: Paljudel riikidel oli soov saada endale Läänemeri. · Venemaa valitseja Peeter I tahtis ,,Akent Euroopasse" · Taani valitseja Frederik IV tahtis taastada oma ülemvõimu Läänemerel · Poola valitseja August II Tugev tahtis Liivimaa valdusi tagasi saada LAHINGUD: · 1700 Narva lahing · 1702 Hummuli mõisa lahing · 1704 Tartu lahing · 1708 Tartu õhku laskmine ja küüditamine ning ka Vinnilahing · 1708 Lesnaja lahing · 1709 Poltaava lahing
Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks. Rahuleping kohustas teda ära andma Musta mere äärsed sadamad, mis ta 1697 oli vallutanud, sultan aga kohustus mitte liituma Põhjasõjas Karl XII-ga. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Pärast Põhjasõda Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile ametlikult keisritiitli (Imperaator) ( kuigi siseringis kasutati seda tiitlit Imperaator juba enne Põhjasõda) Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I reformid · 1714. Ainupärimisukaas, mille kohaselt maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele, pere teised meessoost liikmed pidid asuma teenistusse ning saama palka; · 1722
Villu Kunstiajalugu BAROKK, ROKOKOO, KLASSITSISM EESTIS JA KLASSITSISM Barokk Eestis 1629.aastal läks Eesti Rootsi võimu alla. Seda võib lugeda barokki alguseks Eestis. Pärast Põhjasõda jagunes barokk kaheks. Baroki kõige laialdasem levik Eestis oli Narvas, mis oli telrvenisti baroki stiilis. See oli Hollandi barokk. Majad olid pikema küljega tänava poole. Narva Tallinn Pärast sõda taastati Narva raekoda, millel oli väga paraadne sissekäik. Samal ajal tehti Niguliste kirikule barokk stiilis juurdeehitus. Barokk stiilis on ka Kadrioru loss
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku arvu (rahvastiku suuruse), koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). 4 [SAJAND & SUGU] 94 [SÜNNIAASTA] 05 [KUU] 30 [PÄEV] 083 [JÄRJENUMBER] 9 [KONTROLLNUMBER] 1180. 1290 muistne vabadusvõitlus lõppes lüüasaamisega,eestlasi suri ja eestimaale asusid elama sakslased ka rootslased. 1340. Suur Näljahäda 1558. Liivi sõda,mille tõttu paljud sõdalased ja need kelle kodusid rüvetati,ja kelle raha pärast tapeti. 1700. Oli eestis suur katkuepideemia ehk must surm. Hiljem hakkas rahvaarv taastuma kuskil 1711.Sel ajal ka Põhjasõda mõjutas. 1940 -1944. Toimus venelaste okupeering,mis viis suurele massiküüditamisele eestlaste ja ka teiste rahvuste tapmiseni. Ka toimus riigist suur põgenemine ja sisse tulid venelased. Mõjutas ka kindalsti teine maailmasõda. 1990. Hakati teostama EVI ja lahkusid paljud välismaalalsed...
· BARTOLOMMEO RASTRELLI hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. · ETIENNE MAURICE FALCONET Katariina II poolt Prantsusmaalt kutsutud skulptor elas Peterburis kümmekond aastat ja lõi seal oma peateose Peeter I ratsamonumendi. Kunst Eestis: · Põhjasõda jagas barokiajastu Eesti kaheks osaks · 17. Saj oli Eesti Rootsi idapoolne provints, mille ehituskunstis domineerisid kaitseehitised · Bastioniarhitektuuri arendasid Eestis rootslased. Kõige võimsamad bastionid ehitati Tallinna ja Narva kaitseks, neid oli veel Tartus, Pärnus, Kuressaares. · Tsiviilehitisi püstitati kõige rohkem Narvas, mis oli Rootsi ajal Eestis kõige tähtsam linn. · 1659
* 1583 Põhja-Eesti Pljussa; Rootsi ja Venemaa. * 1629 Lõuna-Eesti Altmargi; Rootsi ja Poola. * 1645 Saaremaa Brömsebro; Rootsi ja Taani. * 1660 Ruhnu Oliiva; Rootsi ja Poola. --- * 1550 - ~300'000 (enne Liivisõda). * 1620 - ~100'000 (sõjad, 17. sajandi nälg); Harjumaa ja Kesk-Eesti. * 1695 - ~350'000 (loomulik iive, sisseränne kõik peale venelaste assimileerusid). * 1698 - ~300'000 (Suur nälg). * 1710 - ~150'000 (Põhjasõda ja katk). --- * Eestimaa kubermang Põhja-Eesti, keskus Tallinn, juht kuberner Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaakond). * Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti; keskus Riia, juht kuberner Tartu, Pärnu, Riia ja Võnnu; hiljem ka Saaremaa. --- * Aadli omavalitsus < Rüütelkond (Saare- ja Eestimaa oli enne Liivimaad) koos käidi Maapäevadel (üle kolme aasta; otsused fikseeriti Maapäeva retsessis, mille kuberner avaldas patendina) > vahepeal oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesis...
Talurahvas oli ikkagi suhteliselt vaene. Võrreldes tänapäeva ilmastikuga oli 17-18. saj märksa kontinentaalsem ning põllumajanduseks ebasoodsam. Talved oli pikemad ja külmemad. Talurahva olukord Rootsi ajal Talupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765. aasta Liivimaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Katariina II ülesandel
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Lään...
muutused, mis asendasid keskaegseriikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. See aeg kestis 1550-1800. Selle aja alguses hakkas lagunema Vana-Liivima riigidesüsteem ja Eestis ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Sel ajal oli ka Rootsi aeg ja on ka palju sõdasid olnud, näiteks Liivima Saja-aastane sõda, mis tegelikult kestis vähem. Peale Rootsi aeg oli Vene aeg, mis hõlmas ka Eesti uusaja. Päris tähtis sündmus oli kindlasti Põhjasõda, kui 1700. aastal ründasid Peeter I juhtimisel väed Narvat ja hakkasid seda piirama. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikum Venemaa koosseisu kuulumist. Eesti uusajal kujunes välja eestlaste eneseteadvus ning arenesid ka majandussüteemis, mis viis kapitalismini. Uusaja alguseks peetakse 19. sajandit, mil kaotati pärisorjus või siis paigutatakse selle aja algus asehalduskorra kehtestamisele. Uusaja lõpuks võib
Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut? Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks. Talupoegade olukord muutus halvemaks kui varem, sest nüüd oli aadlikel taas nende üle suur mõjuvõi...
Kronoloogia 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1210 Ümera lahing 1217 Madisepäeva lahing 1224 Tartu langemine 1248 Talllinn saab linnaõigused 1343-1345 Jüriöö ülestõus 1558-1583 Liivi sõda 1623 Tartu Ülikooli asutamine 1684 tööd alustab Forseliuse seminar 1700-1721 Põhjasõda 1700 Narva lahing 1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 ilmub esimene eestikeelne täielik Piibel 1739 Roseni deklaratsioon 1739 koolikohustuse algus Eestis 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 ja 1804 esimesed talurahvaseadused 1816 ja 1819 talupoegade vabastamine pärisorjusest 1857 hakkab ilmuma Perno Postimees 1858 Mahtra sõda 1866 uus vallaseadus 1869 I üldlaulupidu 1884 Otepää kirikus õnnistatakse sisse sini-must-valge lipp
Vene-Poola suhted olid paranenud. Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksa-Rooma keisririik madistasid omavahel. Rootsis oli 1695-97 suur näljahäda ja suri vana kuningas. Troonil kogenematu 15-a. Karl XI osa Eesti ja Liivi aadlist polnud Rootsi ülemvõimuga rahul konflikti kronoloogia: 1699. Poola-Vene-Taani (vastavalt August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV) ühiskokkulepe koostööks Rootsi vastu. 1700. 12.veebr. ründasid Poola väed Riia linna algas Põhjasõda 1700. sügisel koondusid vene väed Narva alla, B. Seremetjev laastas 5000 ratsanikuga Virumaad. 1700. 19. novembril jõudsid Rootsi väed Narvale appi, Vene väed purustati. 1701. sept. B. Seremetjevi vene vägi uuesti Eestisse, löödi Rootslaste poolt tagasi. 1701. dets. jälle venelased Eestis, Erastvere lahingus esimene suurem võit. 1702. Hummuli lahingus said rootslased uuesti peksa. 1704. hävitati Kastres Rootsi Peipsi järve laevastik. 1704. juunis langesid venelastele Narva ja Tartu
1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikooli kantsler.
Igapäevaselt joodi mõdu ja kalja, selle kõrval pruugiti ka õlu ja viina. Rajati kõrtse, kus vahetati kuulujutte. Tubaka levik oli alles algstaadiumis. Elamutüübiks oli rehielamu. Pere kogunes rehetuppa, millesse valgust andis ahjusuu ja süüdatud peerg, ahju all said sooja ka loomad. Riietuse uuendused said alguse Rootsist. Nt tuli sealt pikitriibuline seelik ja meeste põlvpüksid. Talurahvakultuuri juurde käis ka endiselt torupill. 5. Põhjasõda Enne Põhjasõda olid Venemaa ja Poola tunnistanud Rootsi alasid Eestis Oliwa ja Kärde rahuga. Need rahud aga ei püsinud kaua, 1699 loodi juba Rootsi- vastane liit, mille peaeesmärgiks oli tagasi saada Rootsi poolt ära võetud maad. Liitu kuulusid Poola (kuningas August II Tugev), Taani (kuningas Frederik IV) ja Venemaa (tsaar Peeter I), Rootsi vastasleeri kuulus ka Liivimaa aadliopositsionäär, kes sõlmis Poola kuningaga alistumislepingu, kuigi tal selleks volitusi polnud. Liitlaste lootus
EESTI KRONOLOOGIA Keskaeg Eestis (1227 1558) · 1236 Saule lahing, Mõõgavendade ordu lõpp · 1237 luuakse Liivi ordu · 1242 jäälahing Peipsi järvel · 1248 Tallinn saab linnaõigused · 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused · 1343 23.04 Jüriöö ülestõusu algus Liivi sõda (1558 1583) Rootsi aeg · 1632 Tartu Ülikooli avamine · 1656 1661 Vene-Rootsi sõda, mis lõppes Kärde rahuga · 1675 ajakirjanduse algus Eestis · 1695 1697 suur näljahäda; iga viies inimene Eestis suri nälga Põhjasõda (1700 1721) Vene aeg Eestos (1721 1918) · 1802 taasavatakse Tartu Ülikool, mis suletu 1710 · 1806 ilmus esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht", mis suleti peagi tsensori korraldusel. · 1816 23.05 kaotati Pärisorjus Eestis · 1857 Pärnus hakkas ilmuma ajaleht ,,Perno Postimees"; Narvas alustas tööd Kreenholmi Manufaktuur · 1858 2.06 Mahtra sõda · 1857 18...
kaugematest maadest. Põhja-Eesti talupojale oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid silke vilja vastu. Kagu-eesti talupojad põletasid salaviina ning viisid seda Venemaale. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte talupoegade jaoks.Kaupmehed koondati gildidesse (Tallinnas Suurgild abielus kaupmehed, Mustpeade gild vallalised kaupmehed), mis oli alguses lihtsalt seltskondlik rühmitus; gildi eesotsas oli oldermann Kultuurisaavutused varauusajal. Pietism. Vahetule pärast põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama tunnetamise juures. Oma toimekuse ja usinusega aitasid pietistidest õpetajad kirikut kiiremini üle saada põhjasõja-järgsest madalseisust. Nende teeneks võib ka lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hernhuutlased. rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste liikumise kaudu. Nad pidasid
ei pidanud. 5. Milline roll oli kunigavõimu ja aadli vastasseisus ning Põhjasõja eelloos Johann Reinohld Patkulil? J. R. Patkul oli Liivimaa aadliopositsiooni juht, kes sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II Tugevaga alistumislepingu, omamata selleks volitusi. Patkul juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 6. Seletage mõisted: adramaade revisjon talude suuruse ja mõisate majandusliku kandevõime väljaselgitamine; pandi kirja ka kõik töövõimelised talupojad riigimõis ehk kroonumõis; ametikorter, mis anti teenistuse eest kuninga juures. pärusmõis põlvest põlve pärandatud mõis reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine 7. Milline oli mõisate reduktsiooni tulemus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
