* Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada ja arusaadavaks teha. * Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: 1) Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. 2) Andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. 3) Eestlased said indu kirjutamisoskuse omandamiseks. 4) Eestlane muutus kõlbelisemaks. 8. Hariduse olud pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765.a haridusalased õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal: 1) 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik 712-aastased talulapsed käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Liivimaa maapäev keeldus seda kinnitamast. 2) 1765. aastal kehtestati Liivimaa maapäeva otsusega üldine koolikohustus ja koole tuli
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Tallinna Rootsi-Mihkli kirik on kirik Tallinna vanalinnas Rüütli tänaval. Hoone ehitati 1531. aastal ning seda kasutati seegina. Rootsi-Mihkli kogudus Eestimaa kubermangu kuulumise ajal Rootsi Kuningriigi koosseisu kasutasid Tallinnas asuvad rootsi sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänavalasunud Püha Miikaeli kloostrikirikut. Pärast Venemaa tsaaririigile edukat Põhjasõda ning Tallinna vallutamist 1710. aastal Vene vägede poolt kasutati Uue Johannese (Jaani) seegi hoonet aastatel 17101716 vene vägede garnisoni Vene Õigeusu Kirikuna, kuid seoses suure kogukonna arvuga jäid ruumid peagi väikeseks ning 1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Mensikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur- Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631
Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin
Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, ladina keel. filsoofiat, poliitikat, ladina, kreeka keelt, ajalugu. teoloogia, õigusteadus või meditsiin
Liivisõda(1558-1583) Põhjasõda(1700-1721) Sõja põhjused 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Poola, ja Venemaa. Eesmärgiga vähendada Läänemerel. Selle eest hakkavad Rootsi ülemvõimu ja vallutada Rootsile võitlema tugeva valitsemiskorraldustega kuuluvaid alasid. Olukord selleks oli sobiv, suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Rootsil puudusid sel hetkel liitlased , ja ka Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad kuningas oli noor ja kogenematu keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend Selleks, et säilitada vaherahu Saksa suurvürst ja Poola kuningas August Venemaaga, nõustus ordumeistri ja II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas...
Põhjasõda 1700-1721 Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ainuvõimu vastu · Rootsil ja liitlastel olid probleemid · Rootsi siseolukord oli kehv 1697. aastal uus kuningas Karl XIII · Poola, Venemaa ja Taani kuningad sõlmisid liidu Rootsi vastu · Rootsi sõjaline võimsus · August II Saksi väed ründasid Riia linna Osapooled: Poola, Taani, Venemaa, Rootsi, Saksimaa Lahingud, olulisemad sündmused: · Narva lahing, Rootsi ja Venemaa vahel. 19. nov, Vene väed põgenesid, uppusid paljud jõevoogudes, välismaalastest koosnev vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venema...
Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 18101812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly
sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud) Baltisakslaste päritolu on mitmekesine ja osaliselt ebaselge, kuid iseenesestmõistetavaks peetakse Saksamaa päritolu. Johann Reinhold von Patkul oli baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 1808–1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 1810–1812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas
Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn Kasutatud kirjandus hthttps://d3otexg1kysjv4.cloudfront.net/images/215647/Vana%20veetorn.jpgtps://et./wiki/ http://static2.visitestonia.com/images/13146/510_360_false_true_1a03d6c99056d32c3f0448f df80c69b7
Protestantlik kirik võttis üle kataolikus kirikus valitseva nõijahi ja Rootsi võimude toetusel ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Vene ajal: Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Rootsi võimud olid olnud luteri usu põhijoontest kõrvale kalduvate usuvoolude suhtes leppimatud, aga Vene võime luteri kiriku sisesed probleemid ei huvitanud. Lepplikus kadus siiski kohe, kui luterlik ja õigeusklik kirik asusid kokureerima. Vaata juurde pilet nr. 12. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse
Lossis on tähelepanuväärseim ilus peasaal, kus on palju stukkdekoori (stukk=kipskrohv, kiiresti kivistuv kipsi, liiva ja lubja segu, mida valatakse või vormitakse). Saalis on kaks ilusat kaminat ja antiikmütoloogia-aineline laemaal. Mõisad 18. sajandi keskel algas õitseng Eesti mõisaarhitektuuris. (Keskaegsed mõisad olid väikesed ja lihtsad) Suuremaid ja uhkemaid mõisaid hakati ehitama juba 17. sajandil, kuid need ehitati hiljem ümber. Mõisaid hävitas Põhjasõda. Põhjasõja järel kerkinud mõisad olid esialgu tagasihoidlikud. Selline on näiteks 18. sajandi keskel rajatud Keskvere mõis Läänemaal (ühekorruseline, puust, kõrge kelpkatusega). Barokne mõis oli enamasti terve hoonete ansambel. Peahoone ees paiknes paraadõu, taga park. Barokse ilme on säilitanud ja tänaseks kenasti restaureeritud ja eksponeeritud Palmse, Sagadi ja Maardu mõisad. Baroki viimane aste oli rokokoo, mis valitses 18. sajandi keskel (u. 1730-
aastal sai mõisa pandina ning 1624. aastal omandina Liivimaa kindralkuberner, krahv Jakob De la Gardie andes 1633.a. mõisale nime Suuremõisa (Großenhof). 1652.a. said De la Gardie ´de Hiiumaa valdused Jakob De la Gardie nooremale pojale Axel Juljus De la Gardie´le (1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendile. 1775.a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824), aga oma elustiili tõttu langes ta suurtesse võlgadesse ning Suuremõisa mõis läks vekslite kattena 1796.a. parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744-1811), kelle suguvõsa valdusse jäi mõis rohkem kui sajandiks. 1811. a päris Suuremõisa mõisa O.R
1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus August II Tugev Poola kuningas, kes osales Rootsi vastases liidus Peeter I Vene tsaar, kes osales rootsi vastases liidus. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. Karl XII Rootsi kuningas, kes alustas Põhjasõda Johann Reinhold Patkul Liivimaa aadel, kes oli reduktsiooni korraldaja Joachim Jhering 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida. Johann Fischer Liivimaa kindralsuperintendent Bengt Gottfried Forselius Lõi õpetajateseminari ja oli seal õpetajaks. Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas esimese eesti keelse grammatika. Usuõpetuse käsiraamatu
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1...
1632 Tartu ülikool 1637 Esimene eesti keele grammatika H.Stahl poolt 1641 Teadaolev esimene eesti keelne aabits 1645 Saarema Rootsile, fikseeriti juriidiliselt pärisorjus ja sunnismaisus Eestis 1679 B.G Forseliuse idee teha talurahva koolid 1680 Mõisate reduktsioon 1680 Forseliuse seminar 1686 Forseliuse loodud aabits 1687 talurahva koolide rajamise alustamine 1695-97 Suur katk ja näljahädad 1696 - Piirati mõisnike kodukariõigust 1700- Algas Põhjasõda Eesti territooriumil 1710 Kogu Eesti langes vene võimu alla, Eestis lõppes Põhjasõda(täielik lõpp 1721)
saadeti talupojad koolidesse, ning neile hakati õpetama lugemist. Liivimaa maapäeval 1687 aastal otsustati et igas kihelkonnas peab olema kool ja koolimeister. 1631-1710 ilmus umbes 200 Eestis väljaantud teost sealhulgas 45 eesti keelset raamatut. 1680 aastal otsustati läbi viia suur reduktsioon terves rootsi riigis. Sealhulgas ka Eestis. 1687 kaotati pärisorjus. Selle vastu olid paljud mõisnikud kelle jaoks talupoja orjamine oli väga mugav. Peale Põhjasõda olid eesti alad Venemaa võimu all. Igal mõisal oli oma viinaköök , see viis talupoegade olukorra väga alla , kuna nad olid pidevalt purjus, samas mõisnikele oli see ainult kasuks, sest sellisel kombel nad said talupoegi kontrollida ja teadsid et nad ei hakka mässama. Tööriistad ja töömeetodid jäid põhiliselt samaks. Talupoegade majanduslik olukord oli 1750 aastani suhteliselt hea. Peale sõda oli palju vaba karja ja põllumaad. See tõi kaasa parema söögi ja inimeste tervisliku
Ruhnu saar läks Rootsile. 1681 Karl XI kaotas Liivimaal reduktsiooniga riigistatud mõistats pärisorjuse. 1684 asutati Forseliuse seminar. Talurahva harimiseks. 1686 võeti vastu uus kirikuseadus. Esimene piibli- ehk keelekonverents. Anti välja Virginiuste poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament. 1688 Forselius upub Stockholmist Eestisse sõites. Liivimaal hakatakse riigistama ka neid aadlike mõisaid, mis kuulusid neile enne Rootsi valitsusaega. 1700 Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja talvitus Laiuse linnuses. 1708 toimus Vinni lahing. Veneased küüditasid Tartu ja Narva kodanikud Vnemaale ja lasid Tartu linna õhku. 1710 Vene väed sundisid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinna alistuma. Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla. 1721 lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad.
Põhjasõda. 1699.aastal kujuned välja Rootsi vastane liit, kus keskset rolli mängis äsja Poola kuningaks valitud Saksa kuurvürst August II Tugev,kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I.Põhjasõja sündmused Baltikumis algasid ööl vastu 12. veebruari 1700 Kuramaale koondatud August II saksi vägede tormijooksuga Riiale.Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal.Kopenhaageni lähedal maabunud Rootsi väed sundisid Taani sõjast välja astuma.Teadmata Taani alistumisest,kuulutas ka Venemaa Rootsile sõja.Septembris 1700 jõudsid esimesed venelaste väesalgad Narva alla.Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30.novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate vene vägedega lahingusse.Neid toetas puhkenud lumetorm,mis puhus venelastele otse vastu.Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.Kogu venelaste suurtükivägi langes rootlaste sõjasaagiks.Uued Vene ...
Põhjasõda 1700-1721 Rootsi <->Venemaa Karl XII Peeter I Taani Frederik II Poola August II Tugev Põhjused: *Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisi...
Kassinurme hiis Üldinfo · Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ojamõõl, salu siumari, käopakk, ussilakk ...
1719. ja 1720. sõlmiti rahulepingud enamiku vastastega. Rootsi oli sunnitud loovutama valdava osa oma valdustest Saksamaal. 1721. a. kirjutati Soomes Uusikaupunki väikelinnas alla rahuleping ka Venemaaga. Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Lõuna-Karjala, kuis sai siiski tagasi Soome. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik, aga sellega tuli leppida, sest Rootsi rahvaarv ja ainelised ressursid polnud suurriigi mõõtu. Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eesti- ja Liivimaal. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi, ka Tallinnas hakati suuri ehitisi rajama väljapoole linnamüüri. Selles suhtes oli eeskujulik Peeter I oma Kadrioru pargi ja lossiga. Uute
Nüüdsest peale tuli kõigil habet kanda soovijatel maksta suurt maksu. Erand kehtis vaid vaimulikele ja talupoegadele. Venemaal korraldati ka ümber ajaarvamine ja kalender. Senine ajaarvamine, mis algas maailma loomisest, asendati ajaarvamisega Kristuse sünnist alates.3 Peetrit piinas ka pidevalt probleem, kuidas luua efektiivne valitsussüsteem, mis töötaks küll isevalitsuse tingimustes, aga ilma isevalitseja pideva sekkumiseta.4 Kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peetrit looma ka uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge. Sõjapidamine nõudis palju kulutusi ja selleks kehtestati pearahamaks, mida maksid kõik Venemaal elavad meessoost isikud peale aadli ja vaimulike. Seoses sellega hakati korraldama ka regulaarseid hingeloendusi. Kuna kõiki 2 ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, lk 46 3 ,,Tsaaride aeg" Mati Laur, lk 62 4
· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 18...
Eesti 18. saj I Põhjasõja tulemus Eestile Põhjasõda tõi kaasa laastamise ja katku. Kogu maa oli laastatud. Polnud ei loomi ega inimesi. Ei olnud ka toitu ega riideid. Kirikud kasvasid metsa. Inimesed küüditati. Linnad tühjenesid. Masendav olukord. II Balti erikorra sisu Vene võimu alla minnes valitsemiskord ei muutunud. Linnaelanikud olid peamiselt sakslased. Kirikus muutusi ei toimunud. Asjajamiskeeleks jäi saksa keel. Balti erikord oli see, et ala läks Vene võimu alla, aga Rootsi aegsed seadused jäid kehtima
Eesti Loodus 8.Asutuste ,ettevõtete ja organisatsioonide ametlikud nimetuse: Emakeele Selts, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Valitsus, Esisuurtäht: 1.Lause alguses 2. Sina ja Teie kellegi poole pöördumisel 3. Teose ja sarjanimed: ,,Viimne reliikvia'' , ,, Aktuaalne kaamera'' 4.Ajaloosündmuste nimetused: Jüriöö ülestõus, Esimene maailmasõda, Mahtra sõda, Jäälahgin, Rooside sõda, Põhjasõda, Madisepäeva lahing Jutumärgid nimede puhul : 1. Teose-ja sarjanimed: romaan ,,Külmale maale'' ,telesaade ,,Aktuaalne kaamera'' 2. Kaubad: kakao ,,Meie mark'' , ,,Teekonna'' kommid , õunasort ,, Liivi kuldrenett''
Kuivõrd võib Rootsi aega nimetada heaks Rootsi ajaks Rootsi aeg Eestis kestis tinglikult 70 aastat (1629-1699), kuid enamasti peetakse selle aja lõpuks aastat 1721, mil lõppes Põhjasõda ja Eesti jäi Venemaa võimu alla. Seega võib öelda, et Roosti aeg kestis umbes 100 aastat ja see tõi endaga kaasa palju olulisi muudatusi. Tähtsaimateks muudatusteks selle aja jooksul võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist, kuid Karl XI valitsusajal toimus veel mitmesuguseid reforme. Näiteks võib välja tuua koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja esimesed talurahvakoolid. Tähtsündmuseks võib pidada ka
PÕHJASÕDA Daatumid - 1700-1721 Põhjused - Alade tagasivallutamine Rootsilt, Peeter I soovis väljapääsu Läänemerele, Rootsi kuningat peeti nooruse tõttu kogenematuks 1710 - Tallinna alistumine 1721 - Uusikaupunki rahu Ingeri-, Eesti ja Liivimaa liitmine Vene riigiga Peeter I Vene tsaar, juhtis vene vägesid Põhjasõjas Frederik IV Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud...
Vene aeg 5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud
sõdis Taani, Poola-Leedu ja Lübecki vastu ning nn Kahekümneviieaastase sõjaga (1570– 1595) Rootsi ja Venemaa vahel.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da) (05.06.2015) 1.4. Vene-Rootsi Kahekümneviieaastane sõda „Kahekümneviieaastane sõda oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Kahek%C3%BCmneviieaastane_s%C3%B5da) (05.06.2015) 1.5. Põhjasõda „Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da) (05.06.2015) 1.6
Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid. Karl XII avantüristlik poliitika andis tõuge teistele riikidele alustada 1700. aastal sõjaväe toimingut Rootsi Balti mere ääres. Poola Saksamaaga, Taani Norraga ja Venemaa sõlmisid rootsi kuninga vastu liidu ja alustasid samal aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale. Kuid 18.aastane Karl XII oli palju läbitungivam kui seda oletasid temast teda ülekasvanud vaenlased monarhid. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700.aastal Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. Esimene Karl XII sõjaretk oli
Thor Helle, Anton 1683 - 1748 Jüri koguduse õpetajatest on sügavaimad jäljed nii Jüri kihelkonna ellu kui ka kogu Eesti kultuurilukku jätnud Anton Thor Helle, kes asus Jüri pastori kohale 1713.a. Anton Thor Helle alustas Jüris tegevust väga raskel ajal. 1695.-1697.a. suure nälja ajal kihelkonnas surnud umbes 600 inimest, 1710.a. Eesti alal lõppenud Põhjasõda ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud. Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a.
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...
Talurahvas Vene ajal Raido Selge Talurahvas Vene ajal Pärast Põhjasõda tagastas Vene võim aadlikele Rootsi ajal redutseeritud mõisad, mistõttu endised kroonutalupojad sattusid jälle suuremasse sõltuvusse mõisnikest. 18.sajandil laiendati tublisti mõisapõlde, sest rukkimüügi kõrval Lääne-Euroopa turule kasvas järsult Vene turu osatähtsus. Väga tähtsaks sai viinapõletamine. Kuna mõisad tegelesid nüüd ka loomakasvatusega, paranes ka mõisapõldude väetamine
3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond maapäev-rüütelkondade kokkutulek maanõunik-tegeles tähtsate küsimustega 4
ta, et inimene saab oma iseloomu minevikust. Ka minu arvates on inimeste iseloomu oluliseks mõjutajaks erinevad ajaloosündmused. Eestlaste ajalugu on üsna lühike, kuid sündmusterohke, mis paneb omakorda mõtlema, et mis on eestlaste iseloomu kujundajad ajaloos ning milliseks me seetõttu sirgunud oleme ? Eesti on olnud läbi sajandite võõrvõimude valitseda. 13. sajandi esimesel poolel kuulusime Taanile, 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla ning peale Põhjasõda oleme olnud aastasadu Vene võimu all, mis ohustab meid isegi tänapäevani. Mina arvan, et eestlaste iseloomu ei ole kujundanud vaid üks ajaloosündmus. Venestusaeg, massirepressioonid ning eelkõige 1949. aasta Märtsiküüditamine mõjus eestlastele niivõrd rängalt, et meie iseloomus on tänapäevani alandlikkus ning tagasihoidlikus. Eriti löödud olime siis, kui võeti ära meilt iseseisvus, mille saamiseks tõime väga palju ohvreid.
Ülistati tema üliinimlikku talutaluvust ja pealtnäha täielikku emotsioonide puudumist. Karl oli oskuslik sõjaväelane ja suurepärane taktik, kes võitis rõhuva enamuse lahingutest. Siiski oli ta strateegina väga nõrk, jättes korduvalt kasutamata võimaluse soodsatel tingimustel rahu sõlmida. Teda ajendas soov oma vaenlased täielikult purustada, kuid selleks ei olnud Rootsi suuteline. Et Karl vähemaga ei leppinud, lõppeski Põhjasõda kokkuvõttes Rootsi täieliku lüüasaamisega. Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid. Teda on peetud kaheksandsüsteemi leiutajaks: ta pidas seda sõjas sobivamaks, sest kõik kastid, mida kasutati materjalide, näiteks püssirohu hoidmiseks, olid kuubikujulised. Karl XII ei olnud abielus ning tal ei olnud otseseid järglasi, Karli õukonnas kasvas aga üles
1704 vallutatakse Tartu ja narva venelaste poolt Riia ja tallinn olid veel rootsi all I aasta rootsile sõjas äärmiselt edukas 18. saj vene võimu tulek eestisse karl XII jäi alla Poltova lahingus 1709 eesti rootsi koosseisust vene koosseisu minek otsustati poltova lahingu põhjal enne poltova lahingut tundus rootsi veel üsna ohtlik ja ähvardav alustati liivimaa tugipunktide vallutamist riia oli aasta otsa piiratud 1710 põhjasõda eesti alal läbi (kõik vallutatud) 110 000 inimest eesti alal, kõige madalam aeg kui Karl XII poola kampaania lõpetab, ei suundu ta sõjakäigule üksi, liitlased kasakad
erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712.aastaks oli rahvaarv langenud 170 000 inimeseni , sest 1700-1710 oli olnud Põhjasõda + 1710-1711 oli suur katkulaine, kus ¾ elanikkonnast suri. 18.sajandil hakkas rahvaarv jällegist kasvama.(soodsad tingimused) Talurahva omavalitsuse kujunemine uusajal 1802. ja 1804. a talurahva muudatustega seoses tehti esimesed sammud talurahva omavalitsuse ehk vallakogukonna kujunemise suunas. 1816. Ja 1819.a seadustega kujunes talurahva omavalitsus ehk vallakogukond. Pidid lahendama omavahelised tülid, magasiaida korraldamine ja hoolekanne vaeste eest
suuremaks pealetungiks Euroopas. (Tannberg, T 2003) 2. Saksamaa 18. sajandil 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Nõnda nagu Lääne-Euroopa riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused
Kadriorg – on nagu Peterhovgi, mitte tavaline kindlus, vaid terve lossilik ansambel. -Seda jaa. Peeter suur palju reisis mööda Euroopat, tuttvus euroopa aedadega. Kõige muljet avaldavam oli tema jaoks Hollandi aiad. Ja ta tegi sarnased aiad ka Venemaal. -Muidu, vanasti Kadriorus olid ka erinevad kanalid, purskaevud, kosed, tiigid. Pärast Peetrit tulid tsaarid siia harva. Loss tühjenes ja hakkas hääbuma. -Kahjuks nii juhtub tihti. -Hämmastav inimene oli ikkagi vene tsaar. Käib põhjasõda, ehitatakse flot ja uus riigi pealinn, aga inimene mõtleb aedadest…
Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Kolmekümneaastase sõja põhjuseks oli võimuvõitlus Saksamaal ja naabermaades, mõjuvõimu küsimus Läänemere lõunarannikul, katoliiklaste ja protestantide usuvõitlused. Sõdisid Saksa-Rooma keisririik Prantsusmaa kuningriigi vastu. Lõppes Vestfaali rahuga, sõja tulemusel Saksa-Rooma kaotas võimu Saksa riikide üle, Prantsusmaa muutus juhtivaks riigiks Euroopas ja Rootsi tõusis suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõiv...
Põhjasõda oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani,Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsidesEestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririi...
(sh Liivi sõda) ning nakkushaigused (näiteks 17. saj alguses suure ulatusega katkuepideemia Rootsi-Poola sõja ajal) 1630 - 1695 - ligi 400 000 inimest: toimusid paremuse suunas muutused talurahva elus ning oli pikem suhteliselt rahulik periood 1965 - 1698 - 300 000 inimest: suur näljahäda, puhkes düsenteeria ja plekiline tüüfus. Viljaeksport Soome ja Rootsi suurenes. 1700 - 1711 – umbes 120 000 inimest: puhkes Põhjasõda ning leidis asset järjekordne ikaldus ning katkuepideemia. Ülesanne nr.3 Selgita mõisted: Maanõunik – maanõunikud moodustasid koos raehärradega omavalitsuse ladviku, kusjuures nende amet ei olnud valitav, vaid nad nimetati ametisse kogu eluks kas Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt Adrakohtunik - politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine
3. Võrrelge Liivi sõja ja Põhjasõja põhjusi ning osapooli. Milliseid sarnasusi ja milliseid erinevusi leiate? · Põhjasõja põhjuseks Rootsi ülevõimu vastane liit Saksimaa ja Poola, Taani ning Venemaa · Liivi sõja põhjustas Vana-Liivimaa nõrkus ja killustatus tugevate naabrite keskel · Põhjasõja osapooled Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola olid ka Liivi sõjas osalised · Liivi sõtta sekkusid teised riigid pärast Venemaa rünnakut, Põhjasõda algas kõigi liitlaste kallaletungiga Rootsile 4. Leidke näiteid Põhjasõja sündmustest, mis võisid süvendada ihalust ,,vana hea Rootsi aja" järele. · Vene vägede rüüsteretked Eesti alale 1701 suvest tsaari korraldus kõik hävitada · 1704 vallutatud alasid käsitles Venemaa kui ajutist saaki, jätkati laastavaid rüüsteretki · 1708 küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale ja linn lasti õhku · Küüditati ka Valga ja Narva elanikke 5
2.6.7. Tartus jätkas ülikool taas tööd 1690. aastal, peamiselt baltisakslastest üliõpilastega 2.2.6.8. Ühenduse parandamiseks rootsiga viidi ülikool 1699. aastal Pärnusse (töötas kuni venelaste vallutuseni 1710, ülikool taastati 1802. aastal) 2.3. Liivimaa Vene võimu all (sisuliselt alates 1710) 2.3.1. Luteri kirik jätkuvalt vaimuelu kandja 2.3.1.1. Peale Põhjasõda olid paljud kirikud rüüstatud ja hävinud 2.2.1.2. Levima hakkas pietism 2.2.1.2.1. Levitajad püüdsid usuelus elavdada sisemist tunnetamist luteri kiriku konservatismi asemel 2.2.1.2.2. Aitasid madalseisust üle saada ja usku rahvale lähendada 2.2.1.3. Kiriku osa vaimuelu edendajana varauusaja lõpuni väga oluline 2.3.2
alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast Põhjasõda (1700-1721) läks kogu Eesti- ja Liivimaa Vene võimu alla. Kuna Rootsi lüüasaamine polnud piisavalt ränk, et Venemaa oleks saanud end kindlalt tunda, siis kuulutati välja Balti erikord. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati mõisate restitutsiooniga. Mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest luteri usk,
aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka talupoegadeni viia. Iilmastik oli 17.-18.sajandil tänapäevaga võrreldas märkas kontinentaalsem ja põllumajanduseks ebasoodsam.Põllutöödeks sobiv aeg oli piiratum ning oht ikalduseks suurem kui varasematel või hilisemel sajanditel. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiuslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale lõppesid edutult. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Suurem osa senitses kroonutalupoegi sattus taas mõisnike valdusesse. Talupoegade koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegade võimalik,mis oli talupoegade peamine vastupanuvorm. Agraarümberkorralduste algus 1765.aasta Liivamaa maapäevale esitas kindralkuberner Browne Karariina teine ülesandel nõudmise parandada talurahva
aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda. 18. sajandi I kümnendi lõpus ja II alguses oli järjekordne ikaldus ja katkuepideemia. 1712 elas Eestis ainult 150 000–170 000 inimest. Seega oli ajavahemik 1200–1712 Eesti ala rahvastiku jaoks ebasoodne. Talurahva kohustused: Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast.
Tulemused: Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Liivimaa aadel säilitas oma privileegid Juba 1583. a algab 3 kuninga aeg: Poola, Rootsi ja Taani. Liivimaa tähistab nüüd Poola alasid(Lõuna-E. ja Läti) ja Eestimaa Rootsi alasid(Põhja-E.). Peale seda algasid jätkusõjad: o 1600-1617 Vene-Rootsi sõda(Stolbovo rahu) o 1600-1629 Poola-Rootsi sõjad(Altmargi vaherahu) o 1643-1645 Taani-Rootsi sõda(Brömsebro rahu) o 1654.1660 nn I Põhjasõda Venemaa, Poola, Rootsi(Oliwa rahu Rootsi-Poola) o 1661 Karde rahu(Rootsi-Venemaa) Rootsi oli 17. saj II poolel võimsuse tipul, kuid sajandi lõpus oli majanduslik kriis ja näljahäda. 1697 sai võimule kogenematu 15-aastane Karl XII. Eesti- ja Liivimaa aadelkond oli Rootsi võimu vastu vaenulikult meelestatud. Põhjused: o 1699. kujunes välja Rootsi-vastane liit o Poola August II Tugev o Taani Frederik IV o Vene Tsaar Peeter I
13.sajandil oli eestlaste rahvaarv 150 000 . Sellest ajast me võime lugeda rahvalauludest et õnnis aeg on läbi saanud ja hakkab orjaaeg. 1517 alustas Marthin Luther Saksamaal reformatsiooni. Sellel ajal kiriku mõju suurenes. Usuõpetus muudeti emakeelde. 1535 esimene eesti keelne raamat. Wanradt Koell 17.sajandil tuli näljahäda ja eesti rahvaarv langes 100.000-le 1608 a algas Poolas Rootsi sõda. Eestlaste jaaoks algas hea Rootsi aeg. 1632- tartu Ülikooli avamine 1700- 1721 Põhjasõda 1739 Piibli tõlkimine. A. T. Helle Peterson elas aastatel 1801- 1822 . Peterson pani aluse eesti kirjandusele. Märksõnad , millised me oleme.Johann Mattias Heisen (tuntud rahvaluule koguja) : pikemad kui 170 cm, saartel ja rannamail plaju pikki inimesi. 154,2 cm naised. Valgete juustega, valkjas ihuvärv, kurvameelsed , poleeriline, elavam kui soomlane, kurvameelne , armastab nalja, pilkaja, ääriveeri kõneleja. Pildirikast kõneviisi kasutab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
