7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Põhjasõja ajal puutus Venemaa kokku Euroopaga. Neva jõe aladele asutati Sankt-Peterburg. Samuti oli mõjutusi Hollandist. Tähtsaim Peetri ajal oli Domenico Trezzini- lavandas Peetrimaja Suveaias. Luksuslik Peterofi loss. Talvepalee on kujundatud Bartolommeo Rastelli poot, samuti Jelgara loss. Skulptor- Etienne Maurice Falconet- Peeter 1 ratsamonument. Peterburi Paleeväljaku ansambel Eestis- põhjasõda jagas barokiajastu Eestis kaheks oskaks. Eesti oli rootsi suurriigi idapoolne provints. Domineerisid kaitseehitised. Kõige baroksem oli Narva, kuid see hävis teise maailmasõja ajal. Barokistiili silmapaistvaim puunikerdaja oli Christian Ackermann, kes on teinud Tallinna Toomkiriku altari. Stukk-dekoor- laekaunistus Riisipere mõis Romantism Prantsusmaal 19
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt · 1572 - vene vägede teine pealetung, millega alistati suurem osa mandri-eestist · 1577 - Tallinna teine ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt, Pirita kloo...
2. Avinurme vald 2.01 Avinurme riigimõis Avinurme riigimõis asus Torma kihelkonnas Tartumaal. Esmakordselt mainitakse Avinurme küla 1599. aastal Poola revisjooni poolt. Kuna enamik talusid olid hajali suurte metsade vahel ja kompaktseid külasid ei moodustanud ja ainult süda-Avimurmes olid talud koos ühtse külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks. Peale põhjasõda saab Avinurme mõis riigimõisa staatuse, mida ta kannab kuni 20. Sajandi alguseni (A. Särg, 2006, lk. 14). Avinurme mõisa loomiseks saadeti siinsetes taludes elanud inimesed teistesse paikadesse laiali ja maa kuulutati mõisa omaks. Ümber asutati 10-12 talu (kokku kuni 12 adramaad) (A. Blankin, 2002). 18. sajandi lõpus ning 19. sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Küchelbeckerid. Siin sündis 1797
Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt kilomeeter lõunas. Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat. Kirumpää on olnud sõdade tallermaa, linnus ja selle juurde kuulunud maad kuulusid küll Saksale, Venele, Poolale. Poola võimu päevilt, nimelt aastast 1590 pärinevad ka esimesed teated linnuse naabervalduse, Võru mõisa kohta (Veremoiza). Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile. Kirumpää maid müüdi ja osteti, Müllerite perekonnale kuulumise ajal sai ühe Mülleri tütre omanduseks ka Võru mõis. Müller müüs mõisa von Mengdenile, kellelt omakorda osteti Võru mõis uue, vastrajatud maakonna keskuseks. Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a
Halduslikult kuulus Kihnu keskajal Saare-Lääne piiskopkonda. 16. sajandi teisel poolel toimunud Liivi sõjas käis Kihnu sõdivate riikide vahel käest kätte. 1562-1565 kuulus see Taanile, 1565-1575 ja 1582-1600 Poolale, 1575-1582 Venemaale. 1600-1710 oli saar nagu teisedki Eesti alad Rootsi Kuningriigi koosseisus, olles 1627 kuni 1680 algul von Thuri ja seejärel de la Gardie eravaldus. Saarele jõudis luteri usk. Halduslikku kuuluvusse tõi muutuse Põhjasõda, mille tulemusel Kihnu koos teiste Eesti aladega ühendati Vene impeeriumiga. Puhkenud katk jättis ellu umbes 60 inimest. 1819. aastal vabastati talupojad pärisorjusest ja neile anti perekonnanimed. Foto 1: Pulmarong 1846-1847. aastatel toimus saarel usuvahetus, enamik kihnlasi siirdus õigeusku lootes saada tsaari käest maad. 19. sajandi II poolel elavnes saarel purjelaevandus. Hakati soetama kiviveolaevu, tulusaks
1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru)
paberi-, siidi- ja jalatsivabrikuid tekkis ka mujale Eestis. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.a., kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Vene valitsus siiski kohalikesse koolidesse ei sekkunud ja mingeid erilisi muudatusi hariduselus ei toimunud. Gümnaasiumis hakati õppima ainult vene keelt. Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eesti- ja Liivimaal. Kadus vajadus tugeva müüriga kindlustatud linnade järgi, ka Tallinnas hakati suuri ehitisi rajama väljapoole linnamüüri. Selles suhtes oli eeskujulik Peeter I oma Kadrioru pargi ja lossiga. Uute elamute valmistamiseks Tallinna
vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof Lauküla läheduses, Halechof Aaldu talu ning Buchholtzhof Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (17631811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist
tundma Liivimaa muinsusväärtuste vastu. Viljandi maagümnaasiumi ajalooõpetaja Theodor Schiemanni algatusel ja Uue-Vändra mõisniku Friedrich von Ditmari rahalisel toetusel korraldati lossivaremetes 1878. aastal arheoloogilised kaevamised. Aja jooksul on lossivaremeid veelgi uuritud, aga ka korrastatud ning vabaõhuetenduste lavaks seatud. Need on muutunud populaarseks nii linnakodanike kui ka külaliste hulgas. · Raekoda Pärast Põhjasõda aastatel 1768- 1774 ehitas advokaat ja linna justiitsbürgermeister Nicolaus Otto Viljandisse ühe esimestest kivimajadest. 1783. aastal üüris omanik oma hoone välja renterei ja magistraadi istungite tarbeks. Ametiasutuste vajadused aga kasvasid. Linn ostis hoone 1820. aastal endale päriseks. Juurde ehitati katusekorruse ruumid, valmisid peasissekäigu kohal olnud väljaehitus ja kellatorn. Kui uskuda vana raetorni tuulelipu aastaarvu, siis leidis see kõik aset 1828. aastal.
PÕHJA SÕDA 17001721 17. sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...
Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni. 1700. aastal alustas Rootsiga Põhjasõda, et vallutada Venemaale pääs Läänemerele. Pärast Narva all lüüa saamist reformis sõjaväge (moodustas regulaararmee, laskis ehitada sõjalaevastiku, asendas välismaised ohvitserid venelastega, rajas sõjaväekoole, hakkas sõjaväkke võtma nekruteid ja hankis parema relvastuse sõjaväele). 8. juulil 1709 aastal said Rootslased Potaava lahingus hävitavalt lüüa. Venemaa vallutas pärast seda järjest uusi alasid ja saavutas väljapääsu Läänemerele. 1721
pealinnas ja tema hallis elus on avanemas väljavaade abielluda leivaisa tütrega. (edasi majamüük ja surmakuulutus) Tuglase lemmikvõtteid on tõelust ja unenäolikkust. (Unenägu on ju omaviisi tõeline.) Muigugi võib "Kuldse rõnga" süzeed võtta ka kui tegelase teadvuses toimunut kui Jürgensi eneseanalüüsi kujundilises vormis. Teise maailmasõja ajal kirjutas Tuglas kaks sisult ja vormilt lähedast teost. Üks on mineviku-, teine tulevikuvisioon. "Käsu Hansu noorus" : Põhjasõda on laastanud Eesti maa ja hävitanud rahvast piirini, kus selle eksistents võib lakata. "Viimane tervitus" : neljas maailmasõda on teinud lõpu Euroopa kultuurile ja tsivilisatsioonile, Käsu Hans oma tuntud kaebelauluga on reaalne ajalooline isik. Ei temal ega "Viimse tervituse" ulmelisel üksiklasel ole enam midagi kaotada ega võita. Ka mitte kellegagi rääkida, sest ümber on tühjus. Need on katastroofi läbiteinud inimeste üksikkõned.
Eesti asustuse kujunemine 12.märts Kõrtsid ja postijaamad. Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 18.saj-20.saj alguseni. Ajalooline piiritlus. 18-20 saj. Alguseni. Tsaariaeg. Põhjasõjajärgselt kehtestatud Vene Impeeriumi Balti provintsid. Provintside vasallriigi staatus koos Balti erikorraga. Kõrtsi mõiste endiaegne söögi- ja joogimaja. Kõrtsid kuulusid maaomanikele, kuulusid mõisnikele (mitte kõrtsmikele) kõrtsmik oli vaid rentnik. Kindlasti tuleb vahet teha linnakõrtside ja maakõrtside vahel linnakõrtsid on trahterid. Maakõrtsid olid teekäijate ja vooriliste kokkusaamise koha kaubatehingute sõlmimine, tööristade-jookide müük (kaubandus), nädalalõpul ka põlisrahvas koos et pidu pidada. Sõlmiti väga ebameeldivaid kokkuleppeid tööandja vastu (mõisnike, riigi vastu). Ka juba rootsi ajast on kokku loetud oma 200 maakõrtsi (enne Põhjasõda). Olles vene riigi koosseisus on Eestimaal esimeste esialgsete andmete...
...............................................................................................22 ..................................................................................................................................................24 3 SISSEJUHATUS Tori esimene kirik orduajast pärit Püha Maarja kabel purustati 16. sajandi lõpus. Järgmise Tori kiriku kohta on teada, et see oli puitehitis. Pärast Põhjasõda laastavaid sündmusi kirjutati kiriku 1713. aasta visitatsiooniprotokollis, et kirik on õige vana ja lagunenud, kirikla laostunud, maa tühi ja lage. Praegusele Tori kihelkonnakirikule pandi nurgakivi 1852. aasta. Kirik ehitati Viljandi ehitusmeistri Henrich Passlacki projekti järgi, mida täiendas eksterjööri osas Liivimaa kubermanguarhitekt David Olloff. Kirik pühitseti 10. oktoobril 1854. aastal. 1861
Avispead kui ka Aburit, Assamallat, Veadlat ja Kullengat.14. saj moodustati Väike- Maarja kirikukihelkond ja ehitati kirik. 1499. a on Väike-Maarja kiriku juures mainitud väikest Kassisaba asulat (Katysap, Katesap). Pole teada, kas sellest Vene-Liivi sõja lõpuks midagi säilis, kuid Põhjasõja käigus tuhastati kõik. C. Kelchi kroonikas on öeldud, et juba esimeste sõjaaastate järel polnud Viru-Jaagupi ja Tapa vahel enam ühtki peavarju pakkuvat hoonet. Elu kiriku juures taastus pärast Põhjasõda väga visalt. Pastoraat valmis alles 1750. a Veel sajand hiljemgi seisid Väike-Maarjas ainult kirikumõisa hooned, köstri talu, Kaarma ja Ärina kõrts ning paar sauna.Ehitustegevus algas 1860. a ja jätkus sajandivahetuseni. Pärast maareformi 1920-ndatel aastatel algas uuesti Väike-Maarja hoonestamine. 29. juulil 1941. a süütasid kohalikud kommunistid ja punaväelased Väike-Maarja. Tules hävis 20 hoonet.Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas
et me anname ka oma panuse teatud asjadesse (Wilson&Forest, lk243). Üheks põhjuseks, miks sellised erinevused nende kahe riigi vahel eksisteerivad on kindlasti ajalugu ning just lähiajalugu. Rootsi oli suur ja võimas riik Euroopas ning nad olid ka välispoliitiliselt väga aktiivsed. Rootsi oli üks Euroopa tähtsamaid ja suuremaid riike ning oluline otsustaja. Lisaks oli ta ka nii sõjaliselt kui ka majanduslikult edukas. Kõik aga muutus, kui kaotati Põhjasõda Venemaale ning loovutati osa oma territooriumist. Sellest hetkest tõmbas Rootsi välispoliitiliselt tagasi ning keskendus enda riigi siseasjadele. Lisaks ei saa enam võrrelda ka Rootsi sõjalist võimekust näiteks 18 sajandi Rootsiga. Praegusel hetkel ei ole Rootsi sõjaliselt kuigi võimekas. Seda ilmestab hästi seik Rootsi parlamendist, kui arutati, et mis saab, kui Venemaa okupeerib Gotlandi. Rootslased jõudsid järelduseni, et nad ei hakka
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
Pärast ,,Hvali" õnnetut lõppu Soome lahes kannab vanima Eestis ehitatud puulaeva tiitlit paarkümmend aastat noorem ,,Hoppet". Artiklid arheoloogiast ja ajaloost. (web site) (http://aerling.blogspot.com/2011/07/eesti-vanimad-sailinud-laevad-on.html) 09.08.2011 4 2. Esimesed laevaremondi- ja ehituse tehased Eestis Aastatel 1700-1721 laastas Läänemere-piirkonda Põhjasõda. Peamisteks vastasteks olid loomulikult Rootsi ja Venemaa, kes sõdisid ülemvõimu pärast sellel territooriumil. 1710. aasta 29. septembril kapituleerus Tallinn võitluseta Vene vägedele. Linnas valitses väga suur puudus, enamus garnisonist ja paljud linna jäänud elanikud olid surnud katku. Elanikke oli ca 2000 ringis, mis taastus alles 1780. aastatel. Kohe peale Tallinna liitmist Vene impeeriumiga alustati Peeter I käsul Tallinna sõjasadama rajamist. Tallinna ajalugu. (web site)
läks kohati isegi 5/6 maast. • Suuri muutusi reduktsioon Eestis kaasa ei toonud. Mõisnikud elasid oma maa-aladel edasi, pidid nüüd aga vaid riigile küllaltki väikest renti maksma. Põhimõtteline muudatus oli siiski toimunud – kui mõisnik ei olnud enam maa otsene omanik, ei saanud ta olla ka maal elavate talupoegade omanik. Sellega oli ette valmistatud pärisorjuse kaotamist. Paraku suri Karl XI 1697 ning talupoegade vabastamise plaan jäi teostamata.1700 algas ka Põhjasõda, mis arengud Eesti aladel lõpetas. Rootsi aeg Eestis – rahvastik ja majandus hvastik • Rootsi aja alguses Pärast Liivi sõda olid Eesti maa-alad täielikult hävitatud. Põllumaad olid võsastunud, linnad, alevid, linnused, mõisad ja külad olid varemetes. • Ka rahvaarv oli kahanenud katastroofiliselt – võimalik, et Eestis elas vähem kui 100 000 inimest (enne Liivi sõda oli elanud Eestis ca 300 000 inimest). Sõjas oli surnud üle poole rahvast.
vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof- Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste mõisa koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (1763-1811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit
Rahvusvaheliste suhete ja sõdade rägastikus seaduspärasusi otsides kippus peale jääma veendumus, et iga uus sajand algab suurte sõdadega. Tõepoolest, varauusaja algusesse - 16. sajandisse - jäävad Itaalia sõjad (1494-1559), lisaks neile veel Hispaania ja Portugali meeletult suured koloniaalvallutused koos Ameerika vanade tsivilisatsioonide hävinguga. 20. sajandi künnisel meenutati veel rohkem peaaegu kogu Euroopat haaranud heitlusi 18. sajandi algul - Põhjasõda (1700-1721) ja Hispaania pärilussõda (1701-1714), eelkõige aga Napoleoni sõdu 19. sajandi algul. Kas ka uus sajand toob kaasa uue suure sõja? Seda kardeti, sellele loodeti. Iseasi on muidugi see, kuivõrd õige on suurte sõdade seostamine just uue sajandi algusega. On ju suuri sõdu peetud ka teistel aastakümnetel. Uus jõud Euroopa südames Rahvusvahelised suhted 19. sajandi viimastel aastakümnetel määras suurelt osalt Saksa- Prantsuse (Prantsuse-Preisi) sõda aastail 1870-1871
Tartu ülikooli asutamine: 1632.a asutati Tartu Ülikool kindralkuberner J.Skytte poolt. Põhjuseks kõrghariduse vajadus Eestis. Teaduskonnad: filosoofia- , usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Õppekeeleks saksa keel. Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, kes kiitis ülikooli heaks. B.G.Forselius: 1684.a organiseeris Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ettevalmistada tulevasi õpetajaid. Samuti andis välja aabitsa Tulemused: hariduse levik Eestimaal 5. Põhjasõda ja Balti erikord Toimumisaeg - 1700-1721 Eeldused: 1) Venemaa ja poola suhete paranemine 2) Venemaa vaherahu Türgiga 3) Suur näljahäda Rootsis 4) Kogenematu, 15-aastane Rootsi kuningas Karl XII Põhjused: 1) Rootsi-vastane liit - Venemaa kõige rohkem huvitatud, Eesti hea ligipääs Läänemerele 2) Poola pidas Liivimaad enda alaks 3) Taani soov laiendada maad Osapooled: Rootsi kuningas Karl XII Vene tsaar Peeter I Taani kuningas Frederik IV
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
1693. a avaldas Johan Hornung selle vaidluse alusel uue ladinakeelse eesti keele grammatika, kus ta üritas kahte kirjaviisi ühendada laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, sellega kehtestati nn vana kirjaviis, mis kehis kuni 19. sajandi keskpaigani suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli ka peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud, käsikirjaliselt jõuti küll valmis ka Vana Testamendi tõlge põhjaeesti keelse esitusega, kuid Põhjasõda takistas nende trükki jõudmist Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, sajandi keskpaigas tehti esimesi katseid trükkida eestikeelseid kirikulaule riimi ja värsimõõtu arvestades tähelepanuväärset kohta omab kirikulaulude tõlkijana Tartu ülikoolis hariduse saanud Martin Gilläus, kelle mõned tollased tõlked on tänini kasutusel ilmalikust kirjandusest sai populaarseks eestikeelne juhuluule
Venemaa- * vürst (esimene valitseja) * tsaar (Ivan Julm) * ajutine valitsus (üritatakse luua demokraatiat) * oktoobrirevolutsioon - kommunistliku partei esimene sekretär * president pärast NL-i lagunemist Prantsusmaa- * kuningas * loodi vabariik (prantsuse revolutsioon 1789-1799) * võimule tuli Napoleon (1799) 1804 sai temast keiser Eesti- * muistne vabadusvõitlus (1208-1227) arenes välja Vana-Liivimaa * Vene-Liivi sõda (1558-1561) * Altmargi rahu (1561 1629) * 1629 algab Rootsi aeg * Põhjasõda (1700-1721) * Venemaa valitsus(NL) - 24.02.1918 (taasiseseisvumine) Vana-Kreeka Põhja-Kreeka, Peloponnesose ps, Kesk-Kreeka Vana-Kreeka linnriigid * Polis-akropol ja agoraa * aristokraatia - võimul on kõrgkiht * demokraatia - rahvavõim * türannia - aristokraatidelt varastanud võimu üksikisik Sparta riik * Kaks maakonda - Lakoonika ja Messeenia. * Neli suurt kindlustamata küla * heloodid - Messeenia elanikud * perioigid - Lakoonika elanikud Ateena * Atika maakond
(Kaliningrad) või Riia. Teine eesti linn, mille kultuurielu jõudis sel ajal oma kõrgpunkti, oli Narva. Ka Narvas tegutses 17. sajandi lõpus väga väljapaistvaid muusikuid, nagu näiteks Tallinna linnaorganistide suguvõsast pärit Ludwig Busbetzky, kes oli olnud kümme aastat Lüübekis Dietrich Buxtehudeõpilaseks ja töötas seejärel aastail 1689-1699 Narvas organistina. Muusika 18. sajandi Eestis Vennastekogudus 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700-1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud 4 katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. 18. sajandi I poolel muutusid siin tingimused väga viletsaks - kuna vaimulikke ei jätkunud, jäid paljud kirikud tühjaks, õpetajate puuduse tõttu kannatas aga ka koolikorraldus.
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224.......................................................................................................................
põletati maha põlismetsad. (Sellega ei tohtinud talupojad tegeleda) 4) Talurahva kihistumine 18. Saj lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: Peremehed (kõige võimsamad) Sulased, teenijad – otsesed mõisaorjad (noored) Vabadikud – talud ääremaadel, maatüki eesti tuli neil hooajatöödel talu aidata (ilma varata) 6. teema: Linnad 17. ja 18. sajandil 1) Linnade olukord 17/18. Saj & uus asehalduskord, uued linnad Põhjasõda andis linnadele ränga hoobi. Tartu purustati, samuti jäi mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) ilma linna õigustest. Konkreetsed õigused olid vaid Tallinnal. Kaotatud linnaõigused taastati sajandi lõpu poole. 12 linna: Viljandi, Tallinn, Tartu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Kuressaare. Vene käskvõimu käsul- Paldiski ja Võru. Paldiski kui tulevane suur ja tähtis sadam ning Võru kui uue
maa- ja merekaartidel, mida tollal koostasid peamiselt Madalmaade kartograafid. Koostatud kaardid pakkusid eelkõige Liivi sõja eel Venemaale, Saksamaale, Taanile, Poola-Leedule ja Rootsile, kes soovisid geopoliitilisi muudatusi läbi suruda. Eesti alade kohta koostatud tolleaegsed säilikud on laiali neid alasid valitsenud riikide arhiivides. (Potter, Treikelder 2011) Rootsi kuningavõimu alla jäämisel algas Liivi- ja Eestimaal suurem süstemaatiline mõõdistamine ja boniteerimine. Peale Põhjasõda jätkus maamõõtmine Vene võimu all ning aegapidi vahetusid Rootsi maamõõtjad baltisaksa või vene päritolu maamõõtjatega. Vastavalt siinsetel aladel valitsenud võimule ja keelekasutusele muutus ka maamõõtja ametinimetus aegade jooksul. Tuginedes erinevate teadlaste uuringule on Eesti rahvuslik kultuur saanud palju mõjutusi eri päritolu allikatest, ka kaardistamise ja maamõõtmise valdkonnas. Eesti maamõõtmis- ja kaardistamise kultuuri juured on kahtlemata jäänud
Vana testament (Wana Seadus) jutustab Jumala tegudest enne Kristuse sündimist. Uue Testamendi (Uus Seadus) põhisisuks on evangeelium, mis tähendab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest kui Lunastajast. Piiblist on Euroopa kultuurivaramusse, sealhulgas kirjandusse, muusikasse ja kunstidesse, kandunud igakülgselt vaimuvara: sümboleid, väljendeid, lendsõnu, mõistukõnesid, süzeesid, karaktereid) Eestlasteni jõudis terviklik Piibel pärast Põhjasõda mil laastatud polnud mitte ainult maa, vaid ka vaimuelu. Rahvas paisati oma loomulikult arenguteelt aastakümne võrra tagasi. Põhiliseks usukandjaks oli luterlik kirik, ehkki suurte raskustega. 18. sajandil hakkas levima Saksamaalt alguse saanud usuvool pietism. Eestis avaldus see vennastekoguduste liikumisena. 18. sajandi teisel poolel oli koole napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste
Ka Põhja-Eestist pärist Otto Wilhelm Masing sõdis nii trükiteid kasutades, erakirjavajetuses kui ka 11 ametlikke teid kasutades tartu keele vastu ning püüdis igati takistada 1819. aasta talurahvaseaduse lõunaeesti keeles avaldamist (Laur, 2003). Otto Wilhelm Masing on teisisõnu tuntud ka kui õ-tähe eesti keelde tooja. 12 4. HARIDUS 18. sajand oli Eesti hariduselus, eeskätt just talurahvahariduse arengus vaevaline, ent oluline. Põhjasõda ei hävitanud haridusvõrku ega eestlaste kirjaoskust täiesti. Näiteks on teada, et Forseliuse üks parimaid õpilasi, Ignatsi Jaak, töötas köstri ja kooliõpetajana ka pärast sõda. Siiski oli tagasilöök tuntav, sest sõjast, näljast ja katkust vaevatud talupojad lihtsalt ei jaksanud koolimaju ja kooliõpetajaid üleval pidada ning isegi koolilapse varustamine leivakotiga võis osutuda üle jõu käivaks (Vahtre, 2000). Talurahvakoolid
Algab Rootsi aeg Gotthard Kettler uus ordumeister Liivimaal, toetas suhteid Poolaga Ivo Schenkenberg Eesti mässajate juht Stefan Batory Poola juht, kui 1577 sekkub Poola Eesti talurahvasõtta Rahvaarvu suured muutumised: *1550 250 000-300 000 inimest, 1620 120 000-140 000 inimest Liivi sõda, katkuepideemia, näljahäda *1695 400 000 inimest, 1698 330 000 inimest Senise ajaloo suurim näljahäda, ikaldus *1698 330 000 inimest, 1712 170 000 inimest Suur katk, Põhjasõda, näljahäda Rootsi aeg (17.saj.II pool-Põhjasõda) Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubemang(Tallinn) Harjumaa, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa Liivimaa kubermang(Riia) Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Riia ja Võnnu maakond Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Maapäevad keskeltläbi iga 3 aasta tagant Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi
päevale. Pulmakülalisi lubatakse kutsuda mitte üle 16 paari ja neile anda mitte üle 8 tünni õlut ja 4 toopi viina. Eestlaste rootsimeelsust vähendas kahetsusväärselt asjaolu, et 1695-1697 tabas Eestit (Soomet ja Ingerimaad) ikaldus ja suur nälg. Rahvaarv, mis oli tõusnud umbes 350 000- ni, langes nälja tagajärjel umbes 28 000-ni. Näljahäda raskendas jätkuv vilja väljavedu. Idataevasse olid taas kogunenud sünged pilved. Põhjasõda (1700-1721) Halastamatu Põhjasõda muutis Eesti taas võõraste vägede tallermaaks ja paiskas pead tõstva maarahva uuesti põrmu. See oli suur sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Esimene lahing leidis aset Narva all aastal 1700, kus rootslaste väejuhiks oli kuningas Karl XII ja venelastel tsaar Peeter, kuni võitluse alguseni. Rootslased võitsid küll esimese lahingu, aga kaotasid siiski sõja. Aastal 1704 olid venelased Tartus ja Narvas, 1710 Tallinnas. Aastal 1721 kirjutati alla
otse sõjaministrile. Kõige olulisemad asutused kubermangudes: kubermanguvalitsus(tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat(majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus), hoolekandevalitsus(tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega) ja politseivalitsus. 20. KULTUUR JA ELU-OLU 18. SAJANDIL · Luteri kirik: jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Paljud kogudused olid ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävitatud. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikõpetajate sead pietism(taotles usu sügavamat tunnetamist ja senisest vagamat elu). · Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine levis talurahva seas. Propageeriti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust ja vendlust. Koguneti lageda taeva all. Kohati hävitati
Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused). Vene riigi koosseisu minemise järel halvenes talurahva olukord pärast Rootsi aega taaskord. Valgustusideede levikuga hakati kõnelema muudatuste vajadusest, kuid mõisnikkond ei soovinud midagi muuta. Alles Katariina II sekkumine kergendas talupoegade olukorda. Näiteks said talupojad õiguse mõisnikku kohtusse kaevata, kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes kirjanduse väljaandmine. 1739. ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida
Siiski toimus jämedal viisil seadustest üle astumine, kui ei olnud kontrolli. Vene võimuga tühistati koheselt (vana hea rootsi aeg) Aadlike seas tekkis reduktsiooniga suur vastuseis Rootsi võimule. Kõige suuremaks vastaseks rootsi võimule kujunes mõisnik Johan Reinhold von Patkul. Ta asus looma liite ja intriige rootsi vastu. Käis poola kuninga juures, vene tsaari juures (peeter I). Tema tegevus oli üheks põhjusks, miks puhkes Põhjasõda. Reduktsiooniga ja aadlike vastuseisuga tekitas rootsi endale halva olukorra. Põhjasõja tekkides ja venelaste rünnakul astusid aadlikud koheselt vene poolele, kuigi talupojad pooldasid rootsit. Palju linnu kaotas rootsi ajal oma linnaõiguse, nt Rakvere, Paide, Viljandi. Seda sp, et rahvaarv oli vähenud. Liideti mõisa maadega. Väga oluliseks tõusis aga Narva Rootsi ajal. Sinna ehitati uusi uhkeid hooneid ning muutus olulisemaks Tallinnaks, sest oli kaubavahetuses Venemaaga äärmiselt
1208. aastal algas eesti rahva kangelaslik võitlus üheaegselt nii sakslastest, venelastest kui ka taanlastest sissetungijate vastu. Pärast Saksa Orduriigi lõppu ründasid eestlaste, liivlaste ja lätlaste alasid korduvalt Vene, Poola ning Rootsi väed ning pärast Altmarki rahu sõlmimist läksid Eesti alad Rootsi võimu alla. Siis saabus pikem rahuaeg, mida rahvasuus hakati hüüdma kui " heaks Rootsi ajaks". See aeg kestis kuni 1700. aastani, mil algas eestlastele saatuslik Põhjasõda. Venelased, alustasid Narva piiramist ja rüüstasid samal ajal Virumaad ning põletasid külasid, tappes ja piinates inimesi. Kuigi Rootsi kuningas Karl XII võitis Peeter I väed, kaldus sõjaõnn siiski venelaste poolele üle ja nad vallutasid Tartu ning Pärnu. Eriti rängalt sai kannatada Tartu, kust küüditati välja kõik linnakodanikud. 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga läksid Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Vene riigi koosseisu. Venemaaga ühendati ka Soome
Liivimaal (Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis) Balti erikord (nende kubermangude eriõigused). Vene riigi koosseisu minemise järel halvenes talurahva olukord pärast Rootsi aega taaskord. Valgustusideede levikuga hakati kõnelema muudatuste vajadusest, kuid mõisnikkond ei soovinud midagi muuta. Alles Katariina II sekkumine kergendas talupoegade olukorda. Näiteks said talupojad õiguse mõisnikku kohtusse kaevata, kuid Eestimaa kubermangule need määrused ei laienenud. Pärast Põhjasõda soovisid noored kirikuõpetajad usku rahvale selgitada ning seetõttu elavnes kirjanduse väljaandmine. 1739. ilmus esimest korda eestikeelne piibel. Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida
Renessansiliku puunikerduskunsti kõige kaunimad teosed, Tallinna Niguliste kiriku 16.saj. keskpaiku valminud pingid, hävisid kahjuks Tallinna pommitamisel 1944.a. märtsis. Kunst ajavahemikus u. 1630 1780 Barokk ja Rokokoo 1629.a. Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (välja arvatud Saaremaa, mis kuulus Taanile 1645.aastani). Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu. See jaguneb siiski kaheks omapäraseks perioodiks, mille piiriks on Põhjasõda, sest poliitilise muutumisega selles sõjas muutusid kunstilised eeskujud ja osaliselt ka ülesanded, eriti arhitektuuris. 17.saj.kiviskulptuuri parimate teoste autor on Flandriast pärit ja Rootsis töötanud kunstnik Nicolaes Millich. Tema töö on Narva raekoja portaali kolm allegoorilist figuuri ja Tallinna Toomkirikus asuv erinevatest marmorisortidest portreeline epitaaf (mälestustahvel) maanõunik J. Hastferile. Epitaafi kujunduses on barokkstiilile tüüpiliselt ühendatud
Põhjasõja ajal võeti Rooti vägedesse umbes 15000 eestlast. Sõga jätkub 1708. a. toimus lahing Vinni alal, mille rootslased jälle kaotasid. Kõik Tartu ja Narva linnakodanikud küüditati peredega Venemaale ja Tartu linn lasti õhku, mille põhjal tuli välja Käsu Hansu ,,nutulaul". Venelaste ees kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. Põhjasõja lõpp, Eesti ühendamine Venemaaga hakkas levima katk, mille pärast langes elanike arv umbes 130000ni. Põhjasõda kestis siiski veel 10 aastat. Karl XII oli valmis Baltikumi venelastele loovutama ja tahtis hoopis Norrat, aga sõjakäigul sinna, kuningas suri. 1721. a. sõlmiti Venemaaga Uusikaupunkti rahu, mille põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu. Põhjasõja tulemused 1) Aadel restitutsioon mõisad anti eravaldustesse tagasi, aadlimantriktide koostamine rüütelkonna nimekirjad,
Karl XI surma tõttu jäi see realiseerimata. Tema järglane Karl XII arvas aga, et raske on ilma aadli nõusolekuta korraldada aadlimõisate alla kuuluvate talupoegade maksumäärasid või 10 muul viisil teha korraldusi eraomandi puhul. Ta andis kindralkubernerile kasu teha muudatuste projekt rüütelkonnale maapäeval teatavaks, kuid sellega lükkus asi edasi ja alanud Põhjasõda muutis olukorda põhjalikult. Talupoegade kohustused Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud.
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
Tallinna tehnikaül Informaatikainstitu Töö Andmed ja valemid Üliõpilane Andres Vahopski linna tehnikaülikool ormaatikainstituut dmed ja valemid Õppemärkmik 082022 dres Vahopski Õpperühm AAVB11 Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 2 2 4 4 4 Funktsioonide väärtused ...
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eel...
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
10 http://www.forselius.ee/ 11 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajalugu" 1992 lk 37-38 8 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 9 Saja aastase sammuga Siit alates vaatleme hariduse arengut eestis saja aastaste vahemikena. Paratamatult käivad võim ja vaim ikka käsikäes. Põhjasõda (1700-1721) viis kogu maa Vene võimu alla ja hariduselus toimus kardinaalne muudatus. Esialgu toimub tagasikäik. Aadel ja rüütelkonnad ei ole huvitatud rahvakoolide rajamisest ja ülalpidamisest. Kohati langeb õpetuse pearõhk koduõpetusele. Köstritest ja õpetajatest on maarahva seas suur puudus. Maakoolide olud jäid väga viletsasse seisukorda, mõisnikud olid hoolimatud, riigivõim ükskõikne ja enamik kirikuõpetajaid hoidusid külmalt asjast eemale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
