Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9 Rahva südames Gustav Adolf Suur Põhjamaade lõvi Kuldne kuningas 6. november 10 AITÄH! 11 Allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Gustavus_Adolp hus_of_Sweden https://miksike.ee/documents/main/referaadi d/kolmekumneaastane_soda_liina.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf 12
Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563-1570), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Poola ja Lübecki vastu ning nn. Kahekümneviieaastase sõjaga (1570- 1595) Rootsi ja Venemaa vahel. 2 Liivi sõja põhjused. 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele
Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda. Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini
eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvaluulemaailm vajab tinglikumalt, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tundeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse. A.GallenKallela tõsise, isegi pateetilise meeleoluga kunstile lausa vastandlik on HUGO SIMBERGi (18731917) looming. Ka tema toetus rahvaluulele, kuid käsitles selle tõsiseid teemasid, sealhulgas surma, veidravõitu fantaasia ja nukra huumoriga. Põhjamaade rahvusromantismiga sarnaseid ilminguid oli ka vene kunstis. Soome arhitekte võeti eeskujuks. 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige NIKOLAI ROERICH (18741947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte VanaVene legendidega segatud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa ainelise sümbolismiga
6. Asfaldiorjad (kaasa teeb Lauri Tõnspoeg) 7. Kõik teavad sinust kõike 8. Pangaea (kaasa teeb Bonne) 9. Spektrum 10. Kõik on formuleerimise küsimus 11. Kopli - Ülemiste - Kopli (kaasa teeb Tarvo Valm) 12. Eksperiment 13. Kilekott (kaasa teeb Evestus) 14. Burkina Faso 15. Iga päev 16. Tallinnast ära 17. Palju õnne, inimesed! Legendaarne MFM Records, 2004 1. TT Tomahook 2. Deja Vu 3. Parim parimast 4. Legendaarne 5. Hulla ja vallatle (koos Kozyga) 6. Pankrot 7. Hundinahas lambad (koos Põhjamaade hirmuga) 8. Sitt, sülg, higi ja pisarad 9. Kamoon, noh! 10. Nii hea on olla noor 11. Haige apostel 12. Las ma vaatan Sind veidi 13. Harilikud pliiatsid 14. Põleta! (koos Questiga) 15. Värsiarhitektuur (koos Metsakutsaga) 16. Oksendan 17. Lewis Carrol 18. Noad ja Kahvlid The Real Kuhnja Homophobes Wix Records, 1997 SINGLID Eksperiment MFM Records, 2009 1. Eksperiment Palju õnne, inimesed! MFM Records, 2008 1. Palju õnne, inimesed! Noad ja kahvlid MFM Records, 2006 1
.......................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Rootsit, Norrat ja Taanit ehk Skandinaaviamaid, kuid mõningate määratluste kohaselt kuuluvad sinna gruppi ka Baltimaad ja Venemaa (saetööstuse osas). Sellised määratlused võivad piirkonniti erineda ning isegi vastuolulised olla. Seega määratletakse käesolevas töös Põhjamaadena Skandinaavimaid ja nendest arutluse alla võetakse Soome ja Rootsi – peamised saematerjalide tootjad Põhjamaades.
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja
25-29 märts 2015 Tallinn music week Mis on Tallinn music week? Tallinn Music Week (TMW) on Baltikumi ja Põhjamaade suurim uue muusika festival ja muusikatööstuse konverents. Siin kohtuvad publik, artistid ja tuule saavad tiibadesse värsked talendid ning Eesti artistidele luuakse eeldused olla osa kirjust rahvusvahelisest muusikamaailmast. Kontserdid toimusid igalpool Tallinnas: teatrites, kohvikutes, galeriides, ladudes, keskustes, restoranides, klubides ja lõpetades kirikutega Artistid Lavadel astus see aasta üles 206
Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele, ökomärgise andmise otsuse langetamisel lähtutakse toote või te enuse olelusringist. Praegu eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgiseskeemi. Kõige tavalisemad on riigisisesed skeemid, millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad ja teenusepakkujad. Välja on töötatud ka kaks regionaalselt kasutatavat ökomärgise andmise skeemi: Euroopa Ühenduse ökomärgise andmise süsteem ning Põhjamaade Luige märgise süsteem. Isedeklareeritavate märgiste (II tüüp) puhul on tegemist tootja või teenuse osutaja kinnitusega toote keskkonnasõbralike omaduste kohta. Üldjuhul kirjeldatakse toote või teenuse üksikut keskkonnaaspekti, näiteks energiakasutust, taaskasutatud materjali sisaldust vms (nt energiamärgis kodumajapidamisseadmetel). Teave toote omaduste 4
Üldjuhul ei tundu nö. "kunstiteadmatule" rahvale igasugune impressionism ja sürrealism kunstina, sest tihti on neil kujutatu väga abstraktne, ning raskesti mõistetav. Mis ma siin ikka räägin? Mul endalgi on raskusi nende tööde väärtuse tabamisega. Nüüd tulebki mängu Navitrolla, kes on oma üsnagi "huvitavad" ideed visualiseerinud laiale publikule vastuvõetavas formaadis. Tema pildid on rõõmsameelsed, ning helged, mis loob karge, ning ratsionaalse mõtlemisega põhjamaade kunstihuvilise peas positiivseid mõtteid, eeldatavasti ka huvi teiste tema teoste vastu, mis ei jää konkreetsele teosele sugugi alla. Sellega võikski kokku võtta põhjused, miks mulle meeldib Navitrolla. Tema tööd on väga omamoodi, lustlikud, aga samas siiski detailirohked! Navitrolla Pilves 06.04.2010
LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 Click icon to add picture Click icon to add picture Viikingid Ülaltoodud pildil on viikingid. Miks algasid viikingretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust Põhjamaadest leitud rohked araabia rahad
August Wilhelm Hupel 2017 Elukäik Sündis 1737 Buttelstedtis, Saksamaal Suri 1819 Paides Oli Äksi ja Põltsamaa pastor Tuntud literaat ja kodu-uurija Baltimaade valgustuse kõige viljakam kirjamees Sündinud Christian Friedrich Hupeli ja Johanna Helena teise pojana Hariduskäik Esimene haridus isakodus Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks k...
õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfoonia” ● Sümfoonilised poeemid, “Finlandia” ● Süidid (Süit on mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontarstsetest iseseisvatest osadest) “Karelia” ● Iseäralikud jooned muusikas Friedrich Pacius ● 1804-1891 ● Hamburg-Helsinki ● Soome muusikaelu juhtfiguur ● Dirigent Paciuse looming
1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb norrale iseseisvus. Võitlus sõltumatuse eest arendas kultuurilist ühte kuuluvust. Norra anneb rohkem nimesid maailma kui taani ja rootsi kokku. Selle ajastu taanlastest ja rootslastest ei tea me midagi. Björnson, Ibsen- maailma kuulsad kirjanikud. Lindeman- rahvalaulude koguja ja töötleja. Kogud on algmaterjalideks ka kõigile teistele. Ole Bull-1810-1890, teda on kutsutud ka põhjamaade paganiiniks. Raius ikka rahvamuusika tähtsust. Üle euroopaline kuulsus. Lapsest peale mängis viiulit ja õppis paganiini juures. Kontsertidel tutvustas norra muusikat. Rootsi -Taani ja norra vahepealne maa. Suur laulu maa. Rahvalaulud on euroopalikumad kui muud skandinaavia rahvaste omad. Rootsi tantsuviisid on väga liikuvad. Rahva looming on väga vana ja rahva laulikud olid skaldideks. Lauludes ülistavad kuningaid ja kangelasi
lähisajalugu mõjutanutele aastatele. Üks kõige populaarsematest atraktsioonidest on Muumi Muuseum. See asub Metso raamatukogu alumisel korrusel. Tamperes on muidugi veel väga palju muuseume, näiteks Haihara nuku- ja rõivamuuseum, Soome kooliajaloo muuseum ja Tampere loodusmuuseum. (Pärl-Lõhmus 1994: 94,95,96; Finland, Tampere 2000: 82) Iga aasta märtsikuu teisel nädalal korraldatakse Tamperes Tampere Rahvusvaheline Lühifilmide Festival, mis on ühtlasi nii Soome kui ka Põhjamaade vanim filmifestival. 1995. aastal pühitses see 25. sünnipäeva ehk hõbedast juubelit. (Pärl-Lõhmus 1994: 70) 1971. aastal avatud vaatetorn Näsinneula on 168 meetrit kõrge. See torn valmis aastatel 1970- 1971 arhitekti Pekka Ilveskoski käe all. Näsinneula asub Särkänniemi lõbustuspargis ja on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn. Tornis asub pöörlev restoran. See on 124 meetri kõrgusel tornis ning täispöörde teeb restoran 45 minutiga. (Vikipeedia: ,,Näsinneula" 31.10.2012)
Tsensuur ajakirjanduses Paasikivi-Kekkose joon - välispoliitiline joon, mille eesmärgiks on head suhted idanaabriga Finlandiseerumine - Soome koostöö NL-iga iseseisvuse säilitamise nimel Soome 1990. aastatel Järsk muutus, vabaks saamine Hirm NSV Liidu ees Välispoliitika muutumine Sidemed lääneriikidega paranesid 1995. liitus Soome Euroopa Liiduga Euro vastu võtmine Urho Kaleva Kekkonen Soome ja muu maailm Koostöö tugevdamine teiste põhjamaadega 1956. aastal liitus Põhjamaade Nõukoguga ja ÜRO-ga Osales aktiivselt ÜRO töös
laiune kübar on ümar (kuklikujuline), sametine ja veidi üle serva rippuva kübaranahaga. Poorid on tumekreemjad. Jäme silinderjas jalg on kaetud tume-punapruunide vatjate soomustega; valkjas söödav seeneliha värvub aeglaselt suitshalliks, hiljem mustjaks.Eosed on pruunid. Viljakehasid võib leida suvest hilissügiseni. Levib Põhjamaade männikutes, Eestis eriti sagedalt. Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on riisikas, mis kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas sümbioosis kuuskedega.Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.
Lota Aadla 11 C klass Asukoht Kiasma asub Helsinki kesklinnas. Sadamast jalutades umbes poole tunnikese kaugusel. Kiasma on kaasaegse kunst muuseum. Saamise lugu Kiasma projekteerimis konkurss kuulutati välja 1992. aastal. Konkursil võisid osaleda KÕIK Põhjamaade ja Baltimaade arhitektid. Lisaks neile, kutsuti veel 5 kuulsat arhitekti. Saamise lugu Konkursi võitis USA arhitekt Steven Holl. Muuseumi ehitust alustati 1996. aastal ja see avati 1998. aastal Steven Holli teoseid Kiasma muuseum Kiasma on täis uueaja moodsat kunsti. Valdavalt on tegu video- ja fotoinstallatsioonidega,aga leidub ka vanakooli tuletõrjemuuseum kus on eesti-, vene- ja soome keelsed plakatid üleval. Kiasma hoone Kiasma siseplaan Kokkuvõtteks Video Kiasmast
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soom...
ennetamiseks otsustas Rootsi finantsjärelvalve kehtestada suurematele pankadele kõrgemad kapitalinõuded. Pangad on nende nõuete täitmisele juba praegu väga lähedal. Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon. Investorite riskihinnangud Põhjamaade pankade suhtes on jätkuvalt madalad. Põhjamaade pankade krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad (CDS) on olnud teiste Euroopa pankadega võrreldes ligi 40 baaspunkti võrra väiksemad. Soodsad turutingimused võimaldasid Põhjamaade pankadel 2010. aastal pikendadakohustuste kestust. Pankade võlakirjade riskipreemiad püsisid 2010. aatsa IV kvartalis peaaegu muutumatud, mis peegeldab turuosaliste hinnangut ning valmisolekut pankade rahavajadusi finantseerida.
Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat.
Sündis Saksamaal, Leipzigis. Helilooja ja dirigent. Inspiratsioon Beethovenist. Iseloomusta vene romantikute muusikat- zanrid, teemad. Zanrid: ooper, ballett, orkestri- ja klaverimuusika, sümfoonia Teemad: Venemaa ajalugu, rahvalegendid ja muinasjutud, legendid, muinasjutud, kombed ning olustik. P.Tsaikovski tuntumad balletid. MK(3) Pjotr Tsaikovski (1840-1893) on vene klassikalise sümfoonia rajaja. Tuntumad balletid: "Uinuv Kaunitar", "Luikede järv", "Pähklipureja" Iseloomusta Põhjamaade muusikat ja nimeta tuntumad heliloojad. Too näiteid nende loomingust. MK Põhjamaade muusika oli rahuliku alguse, pigem kurvema meloodiaga ja aeglase tempoga. Norra- Ole Bull, Edvard Grieg Soome - Fredrik Pacius, Jean Sibelius Laulu pask F. Schubert tsükkel Ilus möldrineiu ,,Rändamine" https://www.youtube.com/watch? v=mu_HYb4KmPc F. Schubert ,,Metshaldjas" https://www.youtube.com/watch?v=8noeFpdfWcQ F. Schubert ,,Ave Maria" https://www.youtube.com/watch?v=pwp1CH5R-w4 F
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes aastal 1...
Kalju Lepik 1920-1999 Ruttasid relsside raual rattad, kus viha valuvärvi, valu lume valget värvi, risti ei kellegi haual. Hariduskäik · 19281934 Koeru algkool · 19351939 Tartu Kaubanduskool · 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium · 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · Aastal 1943 astus ta Eesti Leegioni, 1944 põgenes Rootsi. Õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Looming · Lepiku esimestes kogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid ja groteskne, õrritamislustlik või sisemist rahutust ja trotsi kandev võllahuumor. · Hilisemas arengus Lepiku luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks
Mitmed riigid on koostanud riiklikud metsakavad, milles kirjeldatakse erinevaid raievõimalusi, arvestades metsade kaitsevajadusi, bioloogilise mitmekesisuse tagamist ja muid mitmeotstarbelisi vajadusi.(1) 11 4. Põhja- ja Läänemere maad majandavad metsi säästlikult Euroopa metsaomanike konföderatsiooni (CEPF) president Christer Segerstéen rõhutas tänavu augusti lõpus saadetud vastuses Põhjamaade keskkonnakaitseorganisatsioonide kriitikale, et Euroopas majandatakse metsi säästlikult. Christer Segerstéen teatas, et Põhjamaade metsanduse säästlikku arengut on kinnitanud mitu rahvusvahelist organisatsiooni ja asutust.(1) Põhjamaade metsanduse traditsioonid on end tõestanud jätkusuutlikuna mitme põlvkonna jooksul, andnud toorainet, mitmekesistanud elu ja majandust, ühtaegu pakkunud sotsiaalset heaolu Põhjamaade ühiskonna liikmetele.(1)
Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid,
REFORMIERAKOND 1. SUHTUMINE MAJANDUSSE Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustasemetõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimelinemajandusstruktuur - just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus,teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus.Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas - Eestistehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks jakonkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama - vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide
koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses 1. koht · Eesti meister üle Väikese Väina ujumises · 2005. a Baltimaade meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises · 2004. a Põhjamaade juunioride meistrivõistlused3. koht 100 meetri seliliujumises ELULUGU (LÜHIDALT): Sünnipäev: 5. juuli 1988 Sünnikoht: Tallinn Kaal: 80kg Pikkus: 183.5 cm Sport: ujumine Hobid: lugemine, filmid, kalapüük Kool: Tallinna Saksa Gümnaasium 07 University of California, Berkeley Klubi: Cal Berkeley Ujumas hakkas käima 7aastaselt. Kui isa treeningrühma kuulus ka endine Eesti Ujumisliidu president Indrek Sei, ei pidanud eeskujusid kaugelt otsima
Romantism Tunnusjooned: · Fantaasiarikkus,tundeküllus,salapära · Huvi eksootiliste maade vastu · Klassitsistliku stiili vastand · Romantism on moodne kunst · Kunstnik maalis oma mõtteid, ta ei kopeerinud loodust · Akvarelltehnika · Hiiglaslikud lõuendid · Romantism on rohkem ellusuhtumine kui maailimisstiil · Eeskujuks keskaja,renessansi või barokikunst · Temaatika keskaeg,kauged maad,fantaasia,kuuvalgus,meri ja isikupära · Olid vaimustatud põhjamaade kultuurist · Värvid muutusid iseseisvaks, harmoneeruvad üksteisega · Maal tervikuna on laskunud poolvarju,tuhmidesse toonidesse · Maaliti varemeid,kalmistuid(Friedrich);paraadportreid,luupainajalik maailma kujutamine(Goya); rõhutas lihaseid,varje,moonutaud figuure(Füssil) · Esiplaani puudumine · Joonperspektiivi hülgamine Realism Tunnusjooned: · Hõlgas romantismile omase kujutuslikkuse · Kunstnikud ei lähtunud stiiliühtlusest
Lockenhausi festivalile • Tema teoseid on esitatud Kopenhaagenis (ArtGernda, 1996), Hong Kongis/Macaus (World Music Days, 2007), jne Looming • UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis • Aastal 1998 Lissabonis EXPO maailmanäituse Eesti paviljonis • Kirjutanud muusikat nuku- ja joonisfilmidele (Priit Tenderi “Vioola) Looming • Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester • Macao Sümfooniaorkester • Põhjamaade Sümfooniaorkester • Krasnojarski Sümfooniaorkester • Innsbrucki Tiroli Sümfooniaorkester Heliloomingu iseloomustus • Habras, õrn, tulvil poeetilisi nägemusi • Romantilised toonid • Rikkalikud harmoonia- ja tämbrivärvid • Keerukad tekstuurid Preemiad • 2001 Heino Elleri nimeline preemia • 2002 Vabariigi Presidendi Noore Kultuuritegelase preemia • 2003 Lepo Sumera nimelisel rahvusvahelisel heliloomingukonkursil III koht
iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8-11 sajandil (nn viikingiajastu) ning kes oma vallutuste ja rüüsteretkedega hoidsid sel perioodil suurt osa Euroopast hirmu all. Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule
Mineraalõlid- Soodustavad vistrike teket, ummistavad poore ning ei lase kasulikel ainetel imenduda SLS (Sulfaat)- Kahjustab maksa, kopse, immuun- ja närvisüsteemi. Võib tekitada silmaärritusi, hingamisteede kahjustusi MÕJU KESKKONNALE “Orgaanilise” keemiline definitsioon- ühend, mis sisaldab süsinikaatomit. Kosmeetika etiketi peal on koostisained mahulises järjekorras. Säästev pakendamine. ÖKOMÄRGISEGA TOOTED Põhjamaade Luik Euroopa Liidu Lilleke Saksamaa Sinine Ingel LOOMKATSED Usutakse, et seadused nõuavad kosmeetikatoodete testimist loomadel. Säästva kosmeetika naturaalseid koostisaineid ei ole vaja loomadel katsetada. KESKKONNA MÜRGITAMINE Kogu kosmeetika, mida kasutame jõuab lõpuks loodusesse. Ohtlikud ained võivad mõjutada ökosüsteemide normaalset funktsioneerimist. Keskkonna stressifaktorite suurenedes väheneb
Liivi sõda Rootsi vaatenurgast Liivi sõja ajal oli Tallinnas palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja Rootsi. Rootsi ehk meie. Meie lipu all loodeti saabutada paremaid kaubandustingimusi. 1561. aasta juuni algul ajasime poolakad Toompealt välja ja kohe peale seda alistusid meile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn meie kuningas Erik 14nda juhtimisel. Olime kehtestanud Põhja-Eestis Rootsi võimu. 1563. aastal läksid meie ja Taani kuningakojad omavahel tülli. Konflikt paisus Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks. Selle käigus vallutasime Hiiumaa, kus korraldasime sõjaretki Saaremaale. Läänemaal pidasime lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 1568. aastal tuli meie kodumaal, Rootsis, võimule Poola kuninga õemees Johan III. Ta parandas meie valulisi suhteid Poolaga. Juba 1570.ndal aastal sõlmisime Taaniga rahu. 1574. aastal ründasime Põltsamaad põletasime maha alevi, kuid kahjuks ei suutnud linnus...
olmemuredest. Ootamatult tõi pöörde Ferenc Liszti avalik kitri geiegi toetuseks. Grieg kohtus liszti roomas 1870. see tõstis griegi eneseusku. Mõni päev peale seda andis Lizst välja artikli euroopa ajalehtedele, ku soosis griegi. See muustis oluliselt griegisse suhtumist kodumaal ja ta sai riiliku stipendiumi. Palju aastaid reisis grieg mööda euroopat pianisti ja dirigendina ja klaverisaatjana ninale. Neil reisidel propageeris grieg nii enda kui teiste põhjamaade heliloojate muusikat ja vanaduspäevad möödusid Bergeni lähedal mõisas või tagasihoidlikus maamajas fjordi kaldal trollhagenis. Maetud koos abikaasaga Bergeni lähedale kaljusse. Grieg= norra ja selle loodus ja lihtsad inimesed.
esimesest festivalist Näiteks selle aasta festival kannab pealkirja ,,Uut ja vana" Ehk sel aastal püütakse inimestele pakkuda midagi vana ja tuttavlikku aga ka uut ja huvitavat Muud huvitavat Kui 2012 tehti publiku rekord siis samal ajal jälgiti festivali netist nii Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias kui ka Kanadas Ando Kiviberg on festivali pealik ja Viljandi linnapea Festivalist on saanud 25 aasta jooksul Balti- ja Põhjamaade suurim muusikafestival 2008.a avati Viljandis Pärimusmuusika ait https://www.youtube.com/watch?v=6dEMmW9HJZ0 Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_p%C3%A4rimusmuusika_festival http://www.piletilevi.ee/est/piletid/viljandi-parimusmuusika-festival-vilj andi-folk-music-festival-2017-46574/
· 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja · 20042007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees · Tallinna rahvusvahelise luulefestivali korraldaja · Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige · Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist · Kujutav kunstnik Luule · "Öösel näeb halvemini kui päeval" (1994, pseudonüümi all Kalle Kilokalor) · "Õigem Valem" (2000) · "Jõulutunne ongi see" (2001) · Luuletusi Põhjamaade luulefestivali kogumikus "Viie tunni tee Five Hours Away" (2001) · "Aeg on vaha" luulekogu (2005) Novellid · "Üle ja ümber" (2000) · "Õndsate tund" (2003) Romaanid · "Maailm ja mõni" (2001) · "Tema" (2005) Romaan on kompaktne, üldistav, tungib inimloomu keerdkäikudesse ja esitab igavesi küsimusi eneseleidmisest, lähisuhete võimalikkusest, reetmisest, üksindusest ja valest. · "Hetk" (2009)
kopsuvähki. Tehase olemasolu aga ei mõjutanud ainult töötajate tervisi. Ühes Sillamäe lasteaias avastati, et lastele täikontrolli tehes tulevad lastel juuksed salkude kaupa peast välja. Lapsed saadeti Moskvasse uuringutele ja Moskvast saabus Sillamäele NSV Liidu tervishoiuministeeriumi 35-liikmeline uurimiskomisjon, kuid Eesti avalikkus ei teadnud sellisest juhtumist mitte midagi. Sillamäe laste massiline haigestumine ja sellele järgnenud kära radiatsiooni ümber, eriti aga Põhjamaade surve Sillamäe üliohtliku tuumajäätmete hoidla sulgemiseks olid kindlasti põhjuste seas, miks Moskva otsustas uraanitootmise Eestist minema kolida. Sillamäel elas väga palju venelasi. Selle tõttu pidasidki sealsed elavad eestlased ''päris-Eestiks'' läände jäävaid linnu. Sealsete väheste eestlaste pilgud olid suunatud läände. Kuigi Sillamäel oli seetõttu hea elada, et polnud töökohtade puudust, sest seal oli tehas, ning olid ka kõik tarbekaubad olemas, polnud seal siiski
Heaoluriigi mudelid loeng 27.11.2015 Perepoliitika: Liberaalne teenusekeskne lähenemine erepoliiitkas. Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega? Millmääral on meditsiin reviv mill määral ilukirurgiline? Tervisesektori korraldamine: Põhinäitajad Põhiväärtused ( alusratsionaalsus, kuidas mingit avalikku pol peaks üldse korraldama) Riiklik regulatsioon ( kuidas reguleerib) teenuste korraldus rahastus ( kes ...
levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhtes on emapankadest lähtuvaid ja Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske seni aidanud vähendada. Võlakriisi edasi kandudes on tähtis piiriülene ladus koostöö kriisihalduses.»Teiseks võivad pangandussektori tulud ja laenukvaliteedi paranemine saada tagasilöögi, kui Eesti majandusaktiivsusele hoo andnud välisnõudlus peaks märkimisväärselt kokku tõmbuma. Nende riskide realiseerumise tõenäosus
4.Paasikivi-kekkoneni joon Soome üritas kindlustada oma iseseisvust. 1946. aastal Soome presidendiks valitud J.K. Paaskivi juhtimisel töötati välja välispoliitiline joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu Baltimaade iseseisvustaotlus ametlikult toetada. Muutus Soome välispoliitika: tekkis vajadus kohaneda uute tingimustega. Soome hakkas arendama sidemeid lääneriikidega. 1995. aastal liitus Soome Euroopa Liiduga Küsimused Kes olid Nõukogude Liidu arvates "sõjakurjategijad" soomes? Mis on finlandiseerumine ?
Eestisse tuli oder umbes 4000 aastat tagasi, eestlaste kombestikus oli odral tähtis koht. Jõuludeks keedeti odraputru ja pruuliti õlut. Läbi aegade on armastatud kama, tangu- ja verivorste, ordajahu- ja kruubiputru ning odrakohvi. Suur osa odrast läks ka loomadele söödaks. Oder on lühikese kasvuajaga (olenevalt sordist ja kasvukohast kulub tema valmimiseni külvamisest umbes 80 päeva) üheaastane taim. Oder on väga külmakindel, talub kuiva ja väheviljakat pinda. Põhjamaade tasandike kuivemad tingimused annavad kõva ja valgurikka odratera. Millest saab hõlpsasti valmistada viskit. Odera kõrs on umbes 80 cm. Pea koosneb lülilisest peateljest ja sellele kinnituvatest pähikutest.
Välja valitud tooterühmadele esitatakse kriteeriumid vastavalt keskkonnaministri kehtestatud kontrollarvudele. Kontrollarvude kehtestamise õigus on keskkonnaministril olemas säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772) paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 alusel. Kontrollarve ei ole veel kehtestatud. Eestis enamlevinud ökomärgid. Põhjamaade Luigemärk (The Nordic Swan Lable) Üks edukamaid keskkonnamärgisüsteeme on Põhjamaade Luigemärk (Nordic Swan Label), mis rajati 1989. a. Soome, Rootsi, Norra ja Islandi "roheliste" toodete tähistamiseks. Selle ökomärgi võivad saada näiteks tooted, mille valmistamise protsessis on kulutatud vähe energiat. Märki saab taotleda ka teistsugusel moel keskkonda säästvatele kaupadele. Selle märgiga seonduvat koordineerib Põhjamaade Ministrite Nõukogu juures tegutsev nõukogu
Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit ,,Planeedid". Holsti sõber RalphVaughan Williams oli sel ajal üks produktiivsemaid 9 sümfooniat, 6 ooperit, oratoorium ,,Sancta civitas", avamäng ,,The Wasps", kantaat ,,Dona nobis pacem". Kuigi Holst ja Williams huvitusid ka Inglise rahvamuusikast, suuremate uurimusteni see siiski ei viinud. Elavnes ka Põhjamaade muusika, Rootsis tegutses Hugo Alfen ning Taanis Carl Nielsen. Alfeni looming väljaspool Skandinaaviat kõlapinda ei leidnud, kuid Nielsen oli tunnustatud nii helilooja, viiuldaja, dirigendi kui ka Kopenhaageni konservatooriumi pedagoogina. Talle oli iseloomulik lähtumine klassikalistest traditsioonidest ning seniste harmooniapiiride avardamine. Kuulsaim Põhjamaade helilooja oli soomlane Jean Sibelius, kuid tema looming kuulub stiililiselt 19.saj rahvusromantilisse suunda.
Viikingite mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Nad hoidsid Lääne- Euroopat hirmu all. Inimesed käisid palvetamas kirkutes, et kuhugi oma hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda
Eestis on ehitusega seotud peamiselt aknaklaasi tootmine. Suurim ettevõte on Raplamaal asuv AS Järvakandi Klaas. Praegu on Järvakandis tehas, mis toodab pudeleid. Tehase asukoht on vähesobiv, sest toorainet pole lähedalt võtta ja tehas võitleb suurte raskustega. Ajaloost Klaasehistöö on Eesti professionaalse tarbekunsti nooremaid alasid, sest alles 1936. aastal loodi klaasi eriala Riigi Kunsttööstuskooli juurde. Eesti klaasikunsti mõjutasid algaastail kõige rohkem Põhjamaade (Soome, Rootsi) ja Tsehhi klaasikunst. 1960.70. aastad Kuna nõukogude perioodil olid Eesti klaasitööstuse võimalused piiratud, siirdusid mitmed eesti klaasikunstnikud 1950.60. aastatel tööle vennasvabariikide klaasitehastesse. 1970. aastatel kasutasid noored klaasikunstnikud oma ideede elluviimisel aga Valgevene või Ukraina klaasitehaste loomingulisi baase. Seetõttu on kuumtöötluses loodud klaasvormide juures paratamatult tunda mõningast slaavi maitsele vastavat
tänapäeva elus nii, et seda ei väärtustata. Kui meie riigi kodanik peaks kuskile välismaale kolima, saab tal raske olema, kuid Eestis on hea lihtne: oma keel, oma rahvas. Kolmandaks põhjuseks, miks jääda, on see, et Eesti areneb üha enam. Hea geograafiline asukoht võimaldab majanduse edenemist väärt suunas. Majandus võib paraneda ning eestlastel on tahe siia jääda ka rahaliste võimaluste tõttu. Kuna varsti muutuvad ka Põhjamaade mullad kallimaks, kuna Lõunamaa mullarikkad maad on kõik ülesse haritud ja ära kasutatud ja inimesed tarbivad järjest rohkem, et elada. Eestlased peaksid olema uhked selle üle, mis neile antud on. Loodan, et meie maa loodust, keelt ega riiki ise ei hakata maha tegema tulevaste põlvede poolt.
10.1559 Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda 02.08.1560 Härgmäe lahing 21.08.1560 Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal. 09.1560 Venelased piiravad uuesti Paidet 09.1560 Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal 04.06.1561 Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule 28.11.1561 Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule 1562 a. Rootslased vallutavad Paide 1563 a. Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal 21.08.1570 Venelased piiravad esimest korda Tallinna 10.1570 Venelased piiravad kolmandat korda Paidet 1570 a. Magnusest saab Ivan Julma vasall 01.01.1573 Paide langeb venelaste kätte 09.07.1575 Pärnu langeb venelaste kätte 23.01.1577 Venelased piiravad teist korda Tallinna 21.10.1578 Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all 06.09.1581 Rootslased vallutavad Narva 09
Villem Grünthal-Ridala V.G.-Ridala on sündinud 1885.a. Muhumaal Kuivastus. Aastatail 1897-1905 Kuresaare gümnaasiumis õppide kiindus Ridala keeltesse. Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a.
2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti Taassünni auhind, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon(ametlik), Eesti Näituste sinises paviljonis(paviljoni nimi sinine), Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Eesti üliõpilaste seltsid, kaitseministeeriumi põhimäärus, Tartu ülikooli matemaatika õppetool, Tartu linnavalitsuse haridusosakond, Vana ja Uus Maailm, Baltimaades tuntud Moskva saia valmistatakse ka Eestis, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalid, Põhja-Korea filmid, Igavene Linn, purjekas Kolm Õde, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Vene naftamagnaat Gazprom, Kolme Papli allee,
ning börsi liikmed, kes vahendavad investorite väärtpaberitehinguid ühtses elektroonilises kauplemissüsteemis. *Tallinna Börs kasutab Põhja- ja Baltimaade kauplemisplatvormi SAXESS, kuhu lisaks Tallinnale on ühendatud veel seitsme riigi börsid: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island ja Läti ning alates 2005. a. maikuust ka Leedu. *Tallinna Börs on alates 2004. aastast Põhja- ja Baltimaade börsideliidu NOREX liige. *Ühiste standardite kasutuselevõtt on osa Balti ja Põhjamaade väärtpaberiturgude ühtlustamisest ning lihtsustab oluliselt noteeritud ettevõtete rahvusvahelist võrdlemist. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 100% aktsiate omanik on AS Tallinna Börs. *Sündmused: 1995 - Loodi Tallinna Börs. 1996 31. mai - Alustas tegevust Tallinna Börs. 2000 - Tallinna Börs ja Eesti Väärtpaberikeskus moodustasid oktoobris kahe ettevõtte baasil ühtse grupi. 2001 - Liitumine HEX-i kauplemiskeskkonnaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
