juhtudel. VARAD Ostutehingute kirjendid: D kaup,materjal,PV,kulu D kulu,kaup,PV,muu vara K kassa,pank,tarnijad D KM K kassa,pank,tarnijad Vara liigitamisel arvestatakse kasutusaega ja soetusmaksumust. Bilansis liigitatakse varad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara alla kuuluvad raha,finantsinvesteeringud,nõuded ja ettemaksed,varud ja bioloogilised varad. Põhivara alla kuuluvad finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud,materiaalne PV,bioloogilised varad,immateriaalne PV. ''Vara arvele võtmine''-tekib ostutehinguga ja tähendab, et kannad kohe kuludesse. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kasutatavad kontod: tooraine,materjal,valmis-
Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 9 908 5 818 14 392 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 34 645 31 266 41 204 Ettemaksed 2 610 1 060 1 955 LIKVIIDNE VARA 47 163 38 144 57 551 Varud 24 210 24 982 24 883 Müügiootel põhivara 242 321 295 Käibevara kokku 71 525 63 447 82 729 Põhivara Kapitaliosaluse meetodil kajastatud 199 99 140 investeeringud Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26 26 Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 504 2 215 2 130
1 6 Puhaskasumi tase 11% 9% 7 Müügikatte tase 0.26 0.25 8 ROE 47% - 9 ROA 37% - 10 Varude osakaal 30% 49% 11 Põhivara osakaal 16% 23% Tabel 2. Analüüsi tulemused 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja: Soovitatav on 1,6 aga sellel ettevõtel on kohustuste kattekordaja on palju suurem. Lühiajalise kohustused on kaetud käibevaraga 4,3 kordselt. Ei osata raha hästi paigutada. 2. Maksevõime kordaja on kasvanud ja palju suurem soovitatavast. Soovitatav on 0,9 ja sellel ettevõttel on 2,7. 3. Omakapitali osatähtsus on kasvanud
Ärikasum (EBIT) 100,000 € 120,000 € 125,000 € 130,000 € Põhivara kulum 50,000 € ### 50,000 € 80,000 € Investeeringud - € ### 300,000 € - € Muutus puhaskäibekapitalis 500 € - 500 € 1,500 € 700 € Alates 2023. aastas on eeldatud, et investeeringud võrduvad põhivara kulumiga, puhaskäibeka investeeringuid teha pole vaja ning ärikasum suureneb iga-aasta inflatsiooni tõttu alljärgnevalt kirjeldatud ettevõtte omakapitali %. Ettevõtte laenukapital ulatub miljoni euroni. näitajate prognoosid aastateks 2017-2022. 2021 2022 2023 220,000 € 230,000 € 166,860 € 140,000 € 150,000 € 154,500 € 80,000 € 80,000 € 12,360 €
ressursid oleks turul vabalt kaubeldavad. Varikulu - alternatiivkulu ja finantskulu vahe (shadow cost) Pöördumatu kulu - Juba ärakasutatud ressursside kulu. e. Kasum raamatupidamiskohuslase, antud juhul teehoiuettevõtte, tulude ja kulude vahe. f. Bilansi üldskeem - Aktiva (käibe- ja põhivara), Passiva (lühiajalised ja pikaajalised kohustised, omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital ehk netovara raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 4. Juhtimis- ja kuluarvestus a. Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: - identifitseerimise; - mõõtmise; - kogumise;
ning täidab residentsuse määramise vormi R. 14. Nimetage Teile teadaolevaid töösuhte sõlmimise vorme (vähemalt 3) Käsundus, töövõtuleping ja tööleping. 15. Kui põhikohaga töötaja põhipuhkus on 28 kalendripäeva, siis mitu kalendripäeva on ½ kohaga töötava töötaja põhipuhkus? Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral (28kalendripäeva). 16. Mida tähendab põhivara? Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks? Too näide. Sirgjooneline ehk lineaarne meetod (straight-line method) on kõige enam levinud amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja
Koolitused X 8000 Seadmete ost X 120 500 Teenuse alustamise kulud (stardirahad) kokku: 140 000 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUTE MAKSUMUS Vajalikud investeeringud (aastate kaupa) 1 aasta 2 aasta 3 aasta 1. Põhivara 1.1. Seadmed 120 500 2. Käibevara 2.1. Raha 19 500 Kokku investeeringud 140 000 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa kroonides (aastate kaupa) 2008 2009 2010 1. Omavahendid 1
esimene number: 1) aktiva kontod (varad) 2) passiva kontod ( kohustused, kapital) 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu) 4) muud äritulude kontod 5) ärikulude kontod 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud) 7) tulude-; kulude koondkontod Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11 - raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne. Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2-ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes.
170000 1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29 2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0
eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. erimeelsus - разногласие 24. ettemakse - предоплата 25. finantsinvesteering - финансовые вложения 26. haigushüvitis - пособие по болезни 27. haldama - Управлять 28. halvustama – презирать 29. hoolikas - заботливый 30. immateriaalne põhivara – нематериальное имущество 31. intressikulu - Процентные расходы 32. intressitulu - процентный доход 33. inventuur - инвентаризация 34. kaasama - Вовлекать 35. kahekordse kirjendamise meetod – метод двойной записи 36. kahjustama - повреждать 37. käibemaks - налог с оборота 38. käibemaksukohustuslane – плательщик налога с оборота
KOKKU 7 222 EUR 61 994 EUR 78 292 EUR 86 920 EUR 95 867 EUR EUR Kasumiprognoos 2012.a. 06.10 07.10 08.10 09.10 10.10 11.10 12.10 Kokku Käive 0 0 0 0 0 48000 65000 113000 Kulud 0 Pangateenus 0 0 0 0 0 500 500 1000 Kaup 0 0 0 0 0 6000 11250 17250 Põhivara amort. 0 0 0 0 0 6500 6500 13000 Telefon 0 0 0 0 0 300 300 600 Kütusekulu autole 0 0 0 0 0 1500 1500 3000 Muud kulud 0 0 0 0 0 800 1500 2300 Raamatupidamise teenus 0 0 0 0 0 3500 3500 7000 Büroomaterjalid 0 0 0 0 0 200 200 400 Reklaam 0 0 0 0 0 5000 5000 10000
( kohustisi ja omakapitali). Bilanss koosneb aktivast ja passivast. Aktivas on vara ning passivad vara finantseerimise allikad (kohustised ja omakapital). Aktiva: 1. KÄIBEVARA Lühiajalised Raha finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Varud Materiaalne põhivara 2. PÕHIVARA Immateriaalne põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 3. Passiva: 4. 5. Bilansiskeem: 6. AKTIVA(VARA) PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) 7. 8. Käibevara 9. Kohustised: Lühiajalised Pikaajalised 10.Põhivara 11.Omakapital: Omanike sissemakstud
lahendus 9 5. FINANTSPLANEERIMINE 5.1. I NVESTEERINGUD VARADESSE (soetusmaksumus) Vajalikud investeeringud Summa EUR (aastate kaupa) 2016 2017 2018 1. Põhivara 1.3. Seadmed 1100 1100 1100 2. Käibevara 2.1. Raha 5300 5000 5000 2.2. Varud 5600 4000 4000 KOKKU 12 000 10100 10100 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa EUR (aastate kaupa)
Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad või väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad
Immateriaalne põhivara- patendid, kaubamärgid, litsentsid Raamatupidamiskohustuslase kohustised ja omakapital (passiva) Kohustised Lühiajalised kohustised- maksetähtaeg kuni aasta; lühilaenud; kreditoorne lühivõlg (ajutine võlg teisele) Pikaajalised kohustised- pikklaenud, liising Omakapital Seotud omakapital- Aktsia-või osakapital, Reservid Vaba omakapital- Aruandeaasta kasum, Eelmiste aastate jaotamata kasum vara = kohustised + omakapital ehk käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Bilansiskeem AKTIVA(VARA): Käibevara Põhivara PASSIVA(KOHUSTISED JA OMAKAPITAL): KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised OMAKAPITAL Omanike sissemakstud kapital Reservid Jaotamata kasum Bilansivõrrand ALGSEIS + SISSETULEK = VÄLJAMINEK + LÕPPSEIS ehk LÕPPSEIS = ALGSEIS + SISSETULEK -VÄLJAMINEK MAJANDUSSÜNDMUSTE KAJASTAMINE RAAMATUPIDAMISE PÕHIVÕRRANDIST LÄHTUDES
seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. · · Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. · · Kõik ülejäänud varad on põhivarad. · · · ·
5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod) F – põhivara soetusmaksumus (eurot) R – moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot)
Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, Siit selgub, kui suurt osa varadest finantseeritakse võõr- ja kui suurt omakapitali arvel. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad. Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi passiva koosnevad samuti bilansikirjetest
põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Põhivara amortisatsiooninormid kinnitab juhataja. Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest: Arvutustehnika 25 - 40 % aastas Muu materiaalne põhivara 25 - 40 % aastas Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Vastava otsuse annab juhataja. Perioodil, mil olin ettevõttes praktikal soetas ettevõtte endale ühe
Kulud 1. Milline alljärgnevatest tunnustest ei pea esinema kulul? · kulu peab olema tehtud maksumaksja poolt · kulu peab olema tehtud sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse · kulu peab olema dokumentaalselt tõendatud · kulu peab olema seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega · kulu peab olema notariaalselt kinnitatud 2. Ettevõtluse kuluna ei käsitleta: · ettevõtluse tarbeks põhivara, kaupade, materjalide, tooraine, kütuse, energia, pooltoodete jms soetamist · teenuste eest tasumist · ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üürisummasid · töötajatele makstud palkasid · Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule (ettevõtjale) pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. 3. Kuidas jaotatakse kulud?
8.Mis on bilanss ja kasumiaruanne? Bilanss võtab kokku ettevõtte vara (tema omandi), kohustused (võlad), ja omakapitali, teatud aja hetkel. Kasumiaruanne võtab kokku firma tulud, kulud ja nende kahe vahe (kasumi või kahjumi) teatud perioodi jooksul. 9. Selgita mõisteid (jätka lehe pöördel): investeerimine, finantsinvesteering, riskikapitalistid, investor, otseinvestor, portfelliinvestor, bilanss Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara (masinate, seadmete, hoonete) soetamine eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu. Finantsinvesteering on säästude paigutamine väärtpaberitesse. Riskikapitalistid on inimesed, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suurt tulu, et sinna raha paigutada. Investor - füüsilised ja juriidilised isikud, kes paigutavad raha Otseinvestor on ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb ettevõtte juhtimises aktiivselt kaasa,
Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L. Reinberg. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. J. Tikk. Finantsarvestus. Tallinn: Valgus, 2003. EV raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003.
perioodilisi kulusid kajastatakse bilansis ja lõplikuid ehk regulaarseid kulusid kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Infrastruktuuri investeeringuteks võetud laenu tagastamata osa vs intressid laenujäägilt. Toote- ehk inventeeritavad kulud kajastatakse bilansis ja perioodikulud kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Aruandlusperioodi lõpul laos olevate materjalide soetuskulu vs aruandeperioodil kasutatud materjalide soetuskulu. Kapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust suurendavad kulud ja mittekapitaliseeritavad ehk põhivara väärtust säilitavad kulud. Näide: Raudtee remondi vs raudtee hoolduskulud. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) – soetuskulud(minevik). Näide: Teeremondimasina soetamiseks tehtud kulutused, mis sisaldavad selle ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotuid väljaminekuid.
A 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionaride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum jagatud omakapitaliga 15. Du-Pont analuus. Võtab arvesse muugi rentaablust/edukust, efektiivsust ning kapitali struktuuri. 16. Rahavoogude aruande analuus (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+). Tegemist on seitsmena mudeliga. Ehk ettevõte kasvab kiiresti ning raha mittekullaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega. Kui rahavoog on positiivne, margitakse tabelisse +, kui negatiivne siis -. Kui CFO on miinusega siis laheb raha valja ja kui on nt CFI on positiivne siis rohkem muuakse investeeringui ja kui CFI on negatiivne siis investeeritakse rohkem. Kui CFF on pos siis ettevõttesse laenatakse raha, kui on negatiive, siis makstakse raha neile rohkem tagasi. Sisuliselt selline lahenemine tahendab, et tehakse margi teste, et juuda jareldusele, milline
täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Ehitisregistrite tegevus. Omavalitsuste tegevus ehituse valdkonnas. Maa, ehitusgrunt, ehitusplats. Ehitusobjekt, vallasvara, kinnisvara. Hoonestusõigus. 44 Ehitusfirma põhivara ja käibevara definitsioonid. Põhivara soetuste finantseerimise allikad. Põhivara maksumuse liigid. Põhivara vara, mida kasutatakse majadnustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhi- ja käibevarade maksumuse vahelise piiri kestestab iga firma oma sise-eeskirjades. Põhivarade soetuse finantseerimine: Säästmine raha kogumine reservi Laenu võtmine Jooksva aasta tulud Põhivara maksumuse liigid
kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid põhivaraks. Lühi- ja pikaajaline kohustis (nt. palgad, laenud, võlad, maksed) - kui tasumis tähtaeg on kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused : Kasutusaeg (põhivaral 12 kuud ja üle selle) Maksumus Kallis pikaajaline asi on põhivara Kui ostad selleks et müüa siis käibevara 3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Tegevusaruande koostab juhataja Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne Lisad 4. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milledeks on kasumiaruanne,
Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / koguvara = 38519434 / 20138254 = 1,91 Varade tootlus (01.01.2003) = 55364792 / 17929017 = 3,09 Põhivarade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / põhivara = 38519434 / 13400529 = 2,87 Põhivarade tootlus (01.01.2003) = puhasmüük / põhivara = 55364792 / 10489427 = 5,27 Tootmisvarude tootlus (31.12.2003) = 40557405 / 40000 = 1013,94 Tootmisvarude tootlus (01.01.2003) = 54636221 / 1512259 = 36,13 Tootmise ja aktsiakapitali tulukuse hindamine. Müügitulukus (31.12.2003) = müügikasum * 100 / puhasmüük = 3992529 * 100 / 38519434 = 10,36 % Müügitulukus (01.01.2003) = 1527549 * 100 / 55364792 = 2,76 %
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,019
või vastupidi vastavalt kontodele. Kontodel tehakse kokkuvõtteid iga kuu, see on kuu viimase kuupäeva seisuga. Ning leitakse bilansikontodel uus algsaldo järgneva kuu esimeseks kuupäevaks. Kontosid millel saldo võib esineda nii deebetis, kui ka kreeditis nim. aktiva - passivakontodeks. Sellisteks kontodeks võivad olla arveldused ostjate ja tarnijatega jne. Kontraaktivakonto reguleerib ( mingi) aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Näiteks " Põhivara kulum". Sellel kontol peetakse arvestust nagu tavaliselt passivakontol, kuid bilansis vähendab (reguleerib) ta aktivakonto põhivara jääki. Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis. Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga. Bilansi passivas näidatakse ta "-" märgiga. Täiendavalt kasutatakse ka kasumiaruande kontosid, mida võib nimetada tulude ja kulude kontodeks ning tulemuskontodeks
Milles võivad seisneda liiklusõnnetuse mittemeditsiinilise taastuse 7.Milline on levinuim meetod kulumi arvutamiseks? kulud (vähemalt 3)? lineaarne meetod (võrdsetes osades) – Hoonete kohandamine erivajadustega inimestele A=(F+R-L)/T – Erivajadustega inimeste transpordi korraldamine F - põhivara soetusmaksumus (krooni); – Erivajadustega inimeste kutseharidusõpe R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel – Erivajadustega inimeste üldharidusõpe (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa 9.Milliseid makse on Eestis rakendatud teekulude ja transpordi (krooni); välismõjude kompenseerimiseks?
võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde müügitulu 5.Põhivara müügikäibesiduvus = ------------------------------------- (e.käibekordaja) keskmine põhivara (võiks võtta soetusmaksumuse) müügitulu 6. Koguvara müügikäibesagedus = ----------------------------------------- (e. käibekordaja ) keskmine koguvara(aktiva) müüdud kaupade kulu 7. Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus = -------------------------------------------- (makstaolevate summade käive) keskmine kreditoorne võlgnevus
Eesmärk ongi see, et sellele hiljem toetuda äri luues. 11.Stardikapitaliks nim.: Stardikapital on ettevõtte tegevuse alustamiseks rahalises vääringus vajaminev ressurss, mida on vaja ajani, kuni laekuvad sellised tulud, mis katavad jooksvad kulud. 12.Mis on käibevara? Näited. Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital 13.Mis on põhivara? Näited. Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. Näiteks: Ehitised, masinad, seadmed, maa 14.Mis on püsikulu? Too näiteid. Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga otseses seoses. Näiteks: rendikulud, juhtkonna töötasu. 15.Mis on ressurss? Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. 17
6) Patendi lepingujärjne kasutusaeg on 12 aastat ja kasulik eluiga hinnanguliselt 5 aastat. Koostada kõigi tehingute ja muude sündmuste kohta vajalikud raamatupidamiskanded. ____ 1) D: Patent 1 500 000 K: Arvelduskonto 1 500 000 2) Patent 850 000 ( soetusmaksumus) Akum.kulum 97 000 Neto 753 000 D: Arvelduskonto 800 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 97 000 K: Tulum immateriaalse põhivara müügist 47 000 K: Patent 850 000 3) Patent 700 000 ise mõtlen välja suvaliselt Akum.kulum 93 000 Neto 607 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 93 000 D: Kadum immateriaalse põhivara likvideerimisest 607 000 K: Patent 700 000 4) D: amortisatsioon 300 000 K: Goodwilli akumuleeritud kulum 300 000 5) D: Amortisatsioon 300 000 K: Patendi akumuleeritud kulum 300 000
omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul
AKTIVA (varad) Summa PASSIVA (kohustused ja Summa omakapital) Käibevara Kohustused Lühiajalised kohstused Lühiajalised kohustused kokku Käibevara kokku Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivarad kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku
3.2. Maksude ettemaksed 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.3. Ettemakstud kulud 0 0 0 Käibevara kokku 270301 302500 1677198 2738463 3938060 4860264 5488048 Põhivara 4. Masinad ja seadmed soetusmaksumuses 1612247 1864696 5254527 5254527 5254527 5254527 5254527 5. Põhivara kulum (14% a.) -111232 -125000 -860634 -1596267 -2331901 -3067535 -3803169 Põhivara kokku 1501015 1739696 4393893 3658260 2922626 2186992 1451358 AKTIVA KOKKU 1771316 2042196 6071091 6396723 6860686 7047256 6939406 PASSIVA Lühiajalised kohustused 6
majanduslangusest hoolimata on suutnud hoida oma firma jätkusuutlikuna. LISAD Bilanss Varad 2011 2010 Raha 0 185568 Nõuded ja ettemaksed 595562 449952 Varud 365700 328470 Kokku käibevara 961262 963990 Põhivara Materiaalne põhivara 2876382 2796400 Kokku põhivaara 2876382 2796400 Kokku varad 3837644 3760390 Kohustused ja omakapital Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 401315 340418 Võlad ja ettemaksed 314375 484257 Kokku lühiajalised kohustused 715690 824675 Pikaajalised kohustused
analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) i. kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) Kulumi arvutamine: Otsearvutus (lineaarne meetod) F põhivara soetusmaksumus (eurot) R moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (eurot) L põhivara likvideerimisel tagastuv summa (eurot) T põhivara kasulik eluiga (aastat)
- Finantsinvesteeringud Laenukohustused - Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed - Varud -Pikaajalised kohustused PÕHIVARA Laenukohustused - Investeeringud tütar- ja Võlad ja ettemaksed sidusettevõtetesse OMAKAPITAL - Finantsinvesteeringud - Kinnisvarainvesteeringud -Aktsia- või osakapital - Materiaalne põhivara -Ülekurss - Bioloogilised varad -Kohustuslik reservkapital - Immateriaalne põhivara -Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -Aruandeaasta kasum (kahjum) 2/9/2015 Mai Takkis 42 14 Bilansi kirjed
Juriidilised isikud peavad finantsvahendeid arvestama tekkepõhiselt. Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded
Kasutusaastate: (n + 1) - i Mahaarvestusmäär = --------------------- x 100% i N=kasutusaeg aastates i-kasutusaasta järjenumber Tegevusmahu: soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht Lineaar: Soetusmaksum.-lõpetamismaksumus Aasta amort = ------------------------------------------------------------ Kasulik eluiga (aastad) Kahekordne: 1 Amort määr: -----------------------------------x 2 Kasutus aeg (aastates) Amort sum...
äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus, mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara: · põhivaraks pikaajalised varad, · käibevaraks lühiajalised varad. Kohustused- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: · korraldama raamatupidamist vastavalt ühele raamatupidamistavadest (Eesti hea raamatu-pidamistava või rahvusvaheliselt finantsaruandluse standardid) tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info
omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul
omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul
omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. See on kontseptsioon organisatsiooni eksisteerimisest iseenda huvides, eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul
1)mis on logistika. Süsteemne mis ei lisa tootele väärtust. Mõeldud mõtleviis, mille puhul vastastikuse on kõikide ressursside (personal, mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja põhivara, aeg, ruum, energia) analüüsitakse komplekselt kui ülemäärast kasutamist. eesmärke mõjutavaid tegureid. ning a).Ületootmisest põhjustatud kaod. see on juhtimisfunktsioon ja Ületootmine või tootmine liiga vara teadusharu. Logistika kui töövahend toob kaasa tarbetud laokulud b) (teadusharu) hõlmab järgmisi Vedudega seotud kaod. (majandus)tegevuse valdkondi: Tootmisüksuste ebaratsionaalne
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku.
Info täiendavaks liigendamiseks kasutatakse objektide lisatunnuseid, mis võimaldavad infot täpsemini liigendada ja analüüsida. See võib olla täheline numbriline kood, mida saab kirjenditele lisada selleks ettenähtud andmeväljal. 8 Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine Raamatupidamisregister Tulude ja kulude kajastamine Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital Aruannete esitamise kord Sise-kontrolli meetmed 9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number
pole raha vaja. Ettevõtte käivitamiskulutuste põhiliigid: Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu-või rendikulu; tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu; ruumide remont; kulud esialgse tooraine- ja materjalivaru soetamiseks; palgakulu esimsetel kuudel; muud kulud esimstel kuudel. Investeeringud ja finantsinvesteeringud Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine.Investeerimise eesmärk on saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu. Põhivarasse investeerimise vajadus ei lõpe kunagi. Masinad, seadmed ja hooned kuluvad ja vananevad ning see tähendab, et aeg-ajalt tuleb neid välja vahetada. Finantsinvesteering on säästude paigaldamine väärtpaberitesse. Kust saada ettevõtte asutamiseks raha? Ettevõtte alustamisega seotud investeeringute finantseerimiseks on neli võimalust: · oma säästud, · äripartneri säästud · pangalaen,
sotsiaalmaksud 2376 Ärikasum (-kahjum) 4980,2 Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 4980,2 Aruandeaasta kasum (-kahjum) 4980,2 Bilansi prognoos AKTIVA (VARAD) Käibevara Raha ja pangakontod 3500,00 Käibevara kokku 3500,00 15 Materiaalne põhivara Maa ja hooned 20984,00 Masinad ja seadmed 6500,00 Muu materiaalne põhivara 10568,00 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) Materiaalne põhivara kokku 38052,00
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
