Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara , kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aasta) vara (generaatorid, · Püsivkulud (fixed cost) Cp on kulud, mis ei muutu koos tootmismahu muutusega trafod, liinid jms) Kulude funktsionaalne liigitamine · Käibevara, mittekestva kasutusega (kütus, materjalid jms) Üheks levinumaks kulude jaotamise viisiks on kulude suhe tootmisega...
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE...
· puhas majanduslik heaolu lai mõiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel inimeste vaba aja väärtuse ja tulu, mis on saadud turuvälisest majanduslikust tegevusest; sellest on lahutatud nn negatiivsed välismõjud, nagu keskonnareostus, ühiskondlik ebastabiilsus jne · puhaseksport ekspordiimpordi vahe · puhastunud turg situatsioon, kus majandus on tasakaalustunud täishõives · põhivara amortiseerimine selle jääkväärtuse vähendamine vastavalt tema tegelikule väärtuse kaotusele · põhivarad on ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt · püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul · püsikulu kululiik, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust R...
territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod: lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport- kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades. SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu...
Raha laekumisperiood = (debitoorne võlgnevus/ aruandeperioodi tuludest arvatakse maha w M /müügitulu)*365. nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Nullide arv P = M 1. Signaali alamruumi iga vektor Põhivara käibekordaja = müügitulu/ põhivara 7) objektiivsuse printsiip raamatupidamise on ortogonaalne müra alamruumi omavektoriga, mis keskmine maksumus. aruandes esitatav informatsioon peab olema võimaldab arvutada Pisarenko pseudospektri Üld ja juhtimiskulude tase = juhtimiskulud/ müügitulu...
Tootmise üldkulude hulka kuuluvad tootmise erinevate lõikude juhtimisega seotud kulud: tootmisspetsialistide ja harujuhtide töötasu, ohutustehnika, ostetud teenused jmt. Ettevõtte üldkulud moodustuvad üldhaldusega seotud kululiikidest: ettevõtte tippjuhtide ja kontoripersonali töötasu, halduses kasutatava põhivara amortisatsioon ja jooksva remondi kulud, töölähetuskulud jmt. Otsesed ja kaudsed kulud Kuna põllumajandussaaduste tootmine, eelkõige taimekasvatus on olemuselt hooajaline tegevus, kasutatakse siin enamasti täiskuluarvestust. Nagu juba eelpool kuluarvestuse põhimõtetes kirjeldatud, kantakse täiskuluarvestuses otsekulud otse tooteühikule, kadukulud koondatakse kulukeskusele ja alles seejärel jagatakse valitud meetodi järgi tooteühikule...
AKTIVA Raha Nõuded ostjate vastu Laoseis Muud varud KÄIBEVAHENDID KOKKU Materiaalne põhivara Kulum Põhivara jääkväärtus 24 Äriplaan AKTIVA KOKKU...
Toodangu tarbijatel pole oluliseks määrajaks haridus pigem töökoht ning kindlasti ka Eesti keskmise palga suurune sissetulek. Toodangu paremat tarbimist võimaldab ka krediidi saamine, mis on Eestis hetkel piisavalt lihtne. Toote hinna ja kvaliteedi suhte loomiseks tuleb kasuks Eestis odav tööjõud ning tooraine. Suuremaks probleemiks on ettevõtte põhivara kuna väikepaatide tegemiseks on vajalikud masinad, mis maksavad palju. Väikepaatide kavaliteet peab vastama Euroopa nõuetele. Müügi aktiivsust saab tõsta näiteks nii, et need kes ostavad paadi saavad päästevarustusvahendid (vestid+signaalrakett) pealekauba. Ettevõtte põhilisteks hankijateks on: · Ehitusmaterjalide kauplused · Masinate hooldus- ja müügifirmad · Eesti Energia · IT teenused- jooniste programmeerimine, arvutamine....
3. RAAMATUPIDAMINE 12 Kui võrrelda talu 2001.a. ja 2002.a. bilanssi, siis on näha, et käibevara osas on tekkinud suurenemine 4 498 824 krooni võrra võrreldes 2001.aastaga. 2002.aastal on juurde tulnud SAPARDi taotluse raha 625 119 krooni. Põhivara on 2002.aastal samuti suurenenud 3 515 773 krooni võrra (tabel 8). Talu kohustuste osas on tekkinud 2002.aastal samuti muudatused. 2001.aasta lühiajaline pangalaen on 2002 aastal umber vormistatud pikaajaliseks pangalaenuks. Pikaajaliste kohustuste summa on suurenenud 2002. aastal 4 772 875 krooni võrra, see on tingitud uute investeeringute tegemisest ja loomakasvatushoonete rekonstrueerimisest. 3.1 Kasumiaruanne Talu kasumiaruandest on näha, et 2001...
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaaln...
Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsentEdy(punkt)= QPY1/YQP1 Edy(kaar) Q(Y1+Y2)/ Y(Q1+Q2) Nõudluse ristelastsuskoefitsentEdab(punkt)Q*P/Q Edab(kaar) *Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent Esp=Q%/P%Esp(punkt)= QP1/PQ2 Esp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum)Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P TKT-l VMPL=MRPLMTK-l VMPLei võrduMRPLTKT-l MRPL=MRCL(palgamäär ...
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
tühikute süsteem nagu mesilaskärg. Häädemeeste Keskkool Referaat Meie Galaktika Koostas Grete Viljaste Juhendaja Raimu Pruul 2009 Kasutatud kirjandus: Kooliastronoomian põhivara Tõnu Soopalu. http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee www.rrg.edu.ee/~klas/gal.doc www.google.com...
· teenuste eest tasumine; · töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; · kinnisvarainvesteeringute müük; · teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; · saadud dividendid*; · futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; · äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade soetamiseks;...
1 1 1 Käibevara kokku 89,27 100,04 322,64 584,04 852,36 128,01 411,10 701,70 5 5 5 5 5 5 5 Materiaalne põhivara 400 596,00 596,00 596,00 596,00 596,00 596,00 596,00 1 1 Akumuleeritud põhivara kulum 0 49,42 247,12 444,82 642,52 840,22 037,92 235,62 5 5 5 4 4 4 4...
Seega ei ole oluline, millisel konto poolel on saldo, mõlemad juhud on õiged. · Kontraaktivakonto reguleerib mingi kindla aktivakonto jääki, kuid ise on passivakonto iseloomuga. Mis see siis tähendab? Tähendab seda, et kui ettevõttel on põhivara , siis seadus kohustab sellelt põhivaralt arvestama ka amortisatsiooni. Kuna amortisatsioon on selge kuluartikkel, on vajalik teda kajastada passivakontol, st kreeditpoolel. Kuid bilansis nõutakse selle summa esitamist bilansi aktivas, põhivarade seas ja miinusmärgiga. · Kontrapassivakonto - vastupidine juhus kontraaktivakontole, kus järelikult on vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot...
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
Meie rahvuskaaslased on hoidnud Eesti lippu kõrgel nii heas kui ka halvas ja pole lasknud oma meelsust rikkuda isegi mitte teiste rahvaste agressiivsel pealetungil. Eestlase rahvustunnetus on vastavalt vajadusele olnud erinev. Praegu on meil seljatatud juba 18 aastat taasiseseisvust ja eestlane tunneb end päris kindlalt. Kindlustunne võib aga muuta inimese laisaks ja seada seeläbi ohtu riigi. ,,Rahvus eeldab ühist minevikku, ühtekuuluvustunnet olevikus ja soovi tulevikus midagi ühiselt ette võtta." Nii on öelnud 19. sajandil tegutsenud prantsuse teadlane ja filosoof Ernest Renau. Eestlastel on ühine minevik. Rahvusriigi eest olid valmis paljud mehed andma oma elu, selle püsimise eest taheti võidelda, aga kõrgemad...
osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...