3) Rahavoogude arvutamine ja analüüsimine; 4) Projekti efektiivsuse (tasuvuse) hindamine; 5) Riskide analüüs: 6) Investeerimisprojekti valik; 7) Projekti käivitamine ja elluviimine; 8) Monitooring. 1) Projekti läbivaatamine ja hindamine; Projekti läbivaatus algab ideest, mis pakub probleemidele lahendusvõimalusi. Info ja infoallikad – projekti planeerimise alus Määratleda projekti tüüp: a) Asendusprojekt (tootmismaht sama, samad tooted, kuid põhivara vajab asendamist); b) Kulude vähendamise projekt; c) Ohutuse- ja keskkonnakaitseline projekt; d) Laienemisprojekt – eeldab kooskõla strateegiaga ja nõuab ettevõtte tulevaste nõudlust ja pakkumist mõjutavate tegurite analüüsi; e) Muu eesmärk. Määratleda hinnatavad näitajad: a) Kuluartiklid; b) Toodete müügihinnad c) Kulude ja hindade muutumiste määr ja aeg d) Diskontomäär (pigem panna suurem kui väiksem, et kataks riskid).
olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldusel, et nad näevad äriidees võimalust edendada kohalikku sportlikku aktiivsust. Seepärast on ka vajalik äriidee kirja panna, et spordiliit kui ka kohalik omavalitsus näeksid, kuhu toetusesumma läheks ning mis eesmärgil. Äriideeks on looduskaunis, rahulikus Lõuna Eestis, Taevaskoja piirkonnas tõukerattamatkade korraldamine
nõudeõiguste kogumist ostjatelt Müüja krediidi- ja välisvaluutariski maandamist Liigid: Avatud ehk konventsionaalne ehk tavaline faktooring Konfidentsiaalne ehk varjatud faktooring Kogumisfaktooring Regressita faktooring Regressiga faktooring Siseriiklik faktooring Rahvusvaheline faktooring Maksufaktooring Liising – on materiaalse põhivara finantseerimise vorm, mis põhineb rendil. Liigid: Kasutusliising Kapitaliliising Järelmaksuga müük Teenusliising Täisteenusliising Siseriiklik liisin Rahvusvaheline liising 20. Importööride ja eksportööride pangakrediteerimise vormid. Importööride pangakrediitimise vormid: Kaubalaen Seotud finantslaen Dokumentaalne akreditiiv Dokumentaalne inkasso Akseptkrediit
1.3 kohustuste hindamine Bilansis kajastatav kohustus peab olema tunnustatud ja hinnatud. Tunnustamisel kehtib neli järgmist kriteeriumi: 1. määratlevus 2. hinnatavas 3. olulisus 4. usaldusväärsus. Paljude kohustuste määratlemisel võib tekkida mõningaid probleeme vaatamata sellele, et kohustus tuleneb lepingust, kus on ära määratletud tasumisele kuuluv summa ja tasumise tähtaeg. Nii võib tasumisele kuuluv summa sõltuda tuleviku sündmustest, näiteks liisitud põhivara tulevane müügisumma. Kohustus jääb kehtima, vaatamata summa kajastamisele kindlaksmääratud ekvivalentide süsteemis või tõenäoliste summade tasumisel. (Kallas, 2002, lk 133) Kohustuste eest tasutakse rahas, muude varade üleandmisega, teenuste osutamisega, mingi kohustuse asendamisel teisega, kohustuse ümberarvestamisega osa- või aktsiakapitali. (ibid, lk 134). 2 ERALDISED Eraldised on kohustused, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. .(RTJ 8, 2011, § 7)
isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse lõpetamiseks. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest, tuleb selgitada, millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuda ja amortiseerida oma põhivara (probleemideta). 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruanded tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt, kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatlik ja mõistetav kasutajatele, kellel on finantsaruandlusest piisavad teadmised. 4. Olulisuse printsiip raamatupidamisearuandes tuleb kajastada kogu oluline info, mis mõjutab finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on see info, mille
Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle Lepingu lõppedes tuleb vara tagastada rendileandjale Intressimaksed kulusse Kogu maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma bilansis bilansis Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma Pangagarantii 1. Maksegarantii pank garanteerib selle, et ettevõtte maksab arvete eest tähtaegselt ja kui seda ei tehta, siis saab selle garantiiandja vastu pöörata 2. Lepingu täitmise garantii garanteeritakse konkreetse lepingu täitmist 3. Pakkumise garantii hankijad või ehituse tellijad kui nad hanke teevad kasutavad seda. Kui lepingut ei sõlmita, on õigus sisse nõuda trahvi 4
· panevad õpilased tööle · seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid · on huvitavad, pakuvad vaheldust · on õiglased järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi · on sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt Õpetaja ootab, et õpilane · suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele · omandaks õppeaine põhivara · rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel · osaleks klassivälistel üritustel · omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi Õpetaja · näeb last koolis · tal on omad ootused · võrdleb last varasema arenguga · võrdleb last klassikaaslaste edusammudega · teab, kuidas selles vanuses laps käitub Lapsevanem · näeb last kodus · suhtub lapsesse emotsionaalsemalt · puudub võrdlus eakaaslastega
kavandatakse 3 alternatiivi, s.o. käibevara moodustab müügitulust 1) 40%; 2) 50% või 3) 60%. Leida omakapitali rentaablus (ROE) kõigi kolme alternatiivi puhul. Põhivarad = 600 000 Leia ROE = NI/ E Müügitulu = 3 000 000 EBIT = (15%) Võlakordaja (D/A) =50 % Laenude intressimäär = 10% (kohustistest 10% ehk 60 000€) Tulumaksumäär 0% Käibevara moodustab müügitulust: 0.4* 3 000 000 = 1 200 000 40% Põhivara oleks 600 000 AKtiva kokku 1 800 000 Passiva: Kohustised =0.5 * ( D + E ) = 900 000 Omakapital - 900 000 EBIT ärikasum 0.15 * 3 000 000 = 450 000 Intressikulu = 900 000 * 0
Ettevõtte 2015/2016. majandusaasta tulemusi mõjutas ka finantseerimisteenuste ärikahjum. mis moodustas 7 792 tuhat eurot. Tuh KOKKU Juurdekasv Bilanss 30.04.2017 30.04.2016 Vara Käibevara 27 017 585 836 -95% Põhivara 48 902 29 295 67% Vara kokku 75 919 61 5131 -88% Kohustused Lühiajalised kohustused 34 361 438 656 -92% Pikaajalised kohustused 3 385 1 406 141% Kohustused kokku 37 746 440 062 -91%
energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms. 33. Vajaliku stardikapitali hindamine ettevõtte rajamisel. Surmaoru mõiste. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks. - Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused) – samas paljud alustavad koduettevõttena, mõni üksik ehitab või ostab kohe hoone. - Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, kontoritehnika, mööbli jne ost (kaalu ka renti kui võimalik). - Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. - Töötajate palkamine ja väljaõpe. - Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud sidele, energiale, transpordile jne Osa kulusid on ühekordsed, osa sõltuvad stardiperioodi pikkusest! Kulude osakaal sõltub väga ettevõtte eripärast/tegevusvaldkonnast.
Omandiõigus läheb lepingu lõppedes üle rendileandjale Intressimaksed kulusse Kõik maksed kulusse Liisingobjekt põhivarana arvel rentniku Liisingobjekt põhivarana arvel liisingfirma 12 bilansis bilansis Põhivara amortisatsiooni arvestab rentnik Põhivara amortisatsiooni arvestab liisingfirma 27. Faktooring Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktooringute liigitamine: · regressiga kui ostja ei maksa, siis faktooringufirmal on õigus müüjale arve tagastada ja
või 200 grammi kohviekstrakti või -essentsi ja 100 grammi teed või 40 grammi tee-ekstrakti või -essentsi ühe kuni 45 euro väärtusega saadetise kohta. (KMS § 17 lg 1 p 10) 20. Millal tekib ettevõttel käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus ja mitme päeva jooksul seda teha tuleb? Kui isiku tehtavate KMS § 1 lg 1 p-des 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus). Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav
c) uurib individuaaltarbijate ja firmade majanduskäitumist d) b ja c vastused on õiged 10. Majandusmudelit koostades majandusteadlased a) kasutavad kogu kättesaadavat informatsiooni b) teevad lihtsustavaid eeldusi c) peavad kasutama matemaatilisi võrdlusi d) püüavad täpselt kajastada reaalset maailma 11. Mida alljärgnevast tootmisvõimaluste kõver ei kajasta? a) nappust b) alternatiivkulu c) efektiivsust d) kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses 12. Põhivara ehk püsivkapitali moodustavad: a) materjalid, tooraine, küte, energia b) tootmishooned, masinad, seadmed c) töötajate palgad d) kõik vastused on õiged 13. Ettevõtte bilanss on a) teatud ajahetke seisu kajastav finantsaruanne b) finantsplaan c) aktsiate arvestus d) tulude ja kulude aruanne 14. Usaldusühing on ettevõte, a) kus kõik liikmed vastutavad solidaarselt b) kus kõik liikmed vastutavad osaliselt c) kus vastutuse aste määratakse kohtu korras
Võlakordaja = koguvõlg / koguvara Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Omakapitali rentaablus (ROE) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid) / keskm. omakapital Kasum ühe aktsia kohta (EPS) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / lihtaktsiate arv Rahavoog = laekumine väljamaks Omakapital = käibevara + põhivara - lühiajal. kohustused - pikaajal. kohustused e. Omakapital = varad - kohustused Lineaarne meetod = (soetusmaksumus - likvid.väärtus) / eeldatav kasulik tööiga ( soetusmaksumus -likvid .väärtus ) toodangu maht perioodil Toodangumahu meetod = eeldatav kogutootlikkus Ostjate laekumata arved = müüdud, kuid ostjate poolt tasumata kaubad (teenused) müügihinnas + käibemaks
Taastumatud on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumajõud. Inimese eluiga on mõõdupuuks (70- 80 aastat). 3. Loodusvarasid tuleb tarbida kokkuhoidlikult, soosida tuleb korduvkasutust. Tuleb uurida, kas selle tarbimist saaks vähendada, kasutades tehnilisi vahendeid või asendades väärtuslik ressurss mõne teise loodusvaraga. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivara. 4. Looduse reostumine, metsade üleraie, kõrbestumine, veepuudus, muldadega seotud probleemid. 5. Muuta tarbimisharjumusi, toidutagavarade kavandatav kogumine ja parem säilitamine, saagikuse suurendamine. 6. Inimtegevusest (liigkarjatamine, väetised, mürkained, rasked masinad), loodusest (erosioon, mis on üldiselt ka inimtegevuse pärand). 7. Võtta kasutusele efektiivsemad veepuhastus-, niisutus-, süsteemid. Võimaluse korral rajada tamme ja veehoidlaid
Neli aastat tagasi me arvasime, et see on kuskil 4-5 aastat, kaks aastat tagasi arvasime 1,5-2 aastat ja aasta tagasi 1-1,5 aastat," rääkis Perens Hansapanga pressilõunal. [Kruusma, S. 2008, 16.veebruar. Hansapanga juhid: eestlaste laenuvõimekus on viimastel kuudel tõusnud. Äripäev] Laen ja liising 14 9. KAS LAEN VÕI LIISING Ettevõttel , kes soovib firmale soetada põhivara võib paratamatult tekkida küsimus,et kas need liisid või soetada läbi laenu. Sobiva finantseerimistoote valik sõltub erinevatest asjaoludest: projeki eesmärgist, soetatava, renoveeritava või ehitatava objekti omandisuhtest, omafinantseeringu võimalustest jms. Laenu eelised liisingu ees on tagatise jäämised ettevõtte omandisse. See panditakse või koormatakse hüpoteegiga. Laenu võib alati kasutada ka muude lühiajaliste kohustuste
Tootlikkusnäitaja haaravate sisendite alusel eristatakse • osa ehk teguritootlikkust ▪ leitakse väljundi suhe ühe sisendi korral ▪ tuntuim näitaja tööviljakuse näitaja ehk tööjõu tootlikkuse näitaja ▪ olulised näitajad: materjali ja energiatootlikkus • tegurirühma tootlikkus ▪ leitakse väljundi suhe tegurirühma suhtes ▪ tuntuim näitaja: põhivara või käibevara tootlikkus • kogutootlikkus ▪ leitakse väljundi ja kõigi sisendite suhe ▪ näitajad: kogukulude või varade tootlikkus Tootlikkuse analüüs ja hindamine (annavad infot ettevõtte tootlikkuse juhtimiseks) o hindamine (analüüsi esmane ja lihtne osa), kus kõrvutatakse ettevõtte tootlikkuse näitajaid teiste võrreldavate firmade vastavate näitajatega või tootmisharu
Riskikapital (inglise keeles: venture capital, risk capital) on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. 15. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel. Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on: Hoonete/ruumide ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). Põhivara (hooneteta) - vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost. Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Muud kulud – registreerimine, reklaam, tootearendus, stardiperioodi kulud sidele, energiale, transpordile jne Ettevõtte rajamiseks on vaja: Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel.
Kasulikud võrdlemaks: ● alternatiivseid projekti spetsifikatsioone - muudame projekti eeldusi; ● tulemust teiste ettevõtetega - uue ettevõtte rajamine. 16. Nimetage vähemalt 3 investeerimisprojektide finantsanalüüsil kasutatavat dünaamilist indikaatorit. Dünaamilised indikaatorid – NPV, IRR, MIRR, tasuvusaeg, kasumiindeks 17. Nimetage vähemalt 3 põhivarade juhtimise komponenti. ● Põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüsi: ○ materiaalse põhivara käibekordaja = müügitulu/ materiaalse põhivara jääkmaksumus (seda näitajat mõjutavad amortisatsiooni arvutamise meetod, põhivarade vanus ning ettevõtte investeeringute ulatus); ○ põhivara rentaablus = kasumitase / keskmine põhivara. ● Põhivarasse tehtavate investeeringute piisavuse analüüsi. ● Põhivarade kulumi ehk amortisatsiooni arvutamismeetodite valikut ning kasuliku eluea määramist.
tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. Ettevõtte finantsjuhtimise ,,tööriistad": bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Põhivara kulum Omakapital ktsiakapital kasum muu
mittesularahaliste maksevahendite emitent: krediitkaardid, pangatsekid ekspert konsultant jne. 5. Finantsressurssides domineerivad deposiidid ja teised, peamiselt lühiajalised kohustused. Seetõttu inrtessikulud muutuvad sageli koos turu intressimääradega, mille tõttu tekivad raskused aktivate struktuuri ja hindade kujundamisel. Omakapitali osatähtsus on väike. 6. Suurem osa aktivatest on esindatud finantsnõuetena. 7. Põhivara osatähtsus aktivates ja püsikulude osatähtsus kogukuludes on suhteliselt väike. 8. Erinevate riskide, sealhulgas spetsiifiliste pangariskide lai spekter. 9. Tegevuse kõrge reglementeeritus ja tugev keskpanga kontroll. 10. muud. Kommertspankade põhitüübid: 1. toodete ja teenuste tunnuste järgi: · universaalsed · spetsialiseeritud: hüpoteegi-, investeerimis-, innovatsiooni-, väliskaubanduspangad.
Kütuse kulu ei suurene laeva kiiruse kasvuga. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 25 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Laev on majandusüksus Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 26 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laev on põhivara. Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laev sõidab alati täislastis. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 28 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevapereliige on reisija Select one: True
KMD esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev. 25. Käive käibemaksuseaduse mõistes kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus kauba või teenuse omatarve (§ 2 lg 6) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks 26. Käibemaksukohustuslaseks registreerimine (registreerimiskohustus) Kui isiku tehtavate tehingute (v.a. põhivara võõrandamine) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16000 eurot, tekib tal kohustus end maksukohustuslasena registreerida Registreerimiseks on vajalik esitada avaldus Avaldus esitatakse kolme tööpäeva jooksul Isik võib esitada avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust tekkinud
ILUTEENUSTE OSUTAMINE 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Äriplaani kokkuvõte................................................................................................................3 2. Loodava ettevõtte üldandmed.................................................................................................4 3. Visioon, missioon ja eesmärgid...............................................................................................4 4. Ärikeskkond............................................................................................................................4 5. SWOT analüüs........................................................................................................................5 6. Toode/teenus, põhiprotsessid, omahinna arvestus....................................
Tallinna Tehnikakõrgkool NANNY 24 Äriplaan OÜ Nanny24 SISUKORD 1. Üldosa ............................................................................................................................. 3 1.1. Äriidee kirjeldus........................................................................................................ 3 1.2. Asukoht......................................................................................................................4 1.3. Töötajad..................................................................................................................... 4 1.3.1. Nõuded töötajatele...............................................................................................4 1.3.2. Organisatsioonistruktuur...............................................
10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13. Bilanss ehk raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustuste (kohustiste) ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, millega kaasneb raha väärtuse ja ostujõu vähenemine. 15
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
ühekordne tarbimine vähendab oluliselt tulevaste põlvkondade loodusvarusi. Vastavalt vara väärtusele on vaja uurida, kas selle tarbimist saaks vähendada ja kuidas. Nii peaks säästma kasutatavat kütust ja, et need ei lõppeks ennem otsa, kui on leitud ka muud kaevandamiskohad, või naftale alternatiive. Näiteks hetkel on alternatiiv kütusele elekter. Taastuvaid loodusvarasi võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivara. Et taastuvad loodusvatad moodustavad alati oma osa looduslikest elukooslusest, siis tuleks silmas pidada nende kasutamise kõrvalmõju loodusele. Ja siin ei saa arvestada ainult kohalikke huve, vaid tuleb arvestada kogu maailma huve. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
AKTIVA Raha Nõuded ostjate vastu Laoseis Muud varud KÄIBEVAHENDID KOKKU Materiaalne põhivara Kulum Põhivara jääkväärtus 24 Äriplaan AKTIVA KOKKU
Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks, kasumiaruandes aga mitte. Rahavoogude prognoosi valem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoo koostamisel tuleb arvestada:
majandustehinguid laekus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate jt isikute varadest, kohustustest ja tehingutest. 2) Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eelduses, et raamatupidamis kohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole kavatsust tegevust lõpetada ega ka sellele vahetust. Ettevõte peab olema suuteline täitma oma pikaajalisi kohustusi ning suutma põhivara normaalselt amortiseerida. 3) Arusaadavuse printsiip raamatupidamise aruanded on avalikustatav info ja seetõttu tuleb esitada selliselt, et see oleks ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete lugejatele, kelle on selleks piisav eelnev haridustase(teadmised) 4) Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada kogu info, mis võib mõjutada raamatupidamis kohuslase finantsseisundeid, majandustulemust või rahavoogusid.
Rendi ja üürikulud 23 Äriplaan Transport Reklaam Muud kulud Intressikulu KOKKU KULU KASUM/KAHJUM MAJANDUSTEGEVUSEST Tulumaksuga maksustatavad kulud TULUMAKSUGA MAKSUSTATAV TULU Tulumaks PUHASKASUM 3. Bilansi näidis Algseis 2010 2011 2012 AKTIVA Raha Nõuded ostjate vastu Laoseis Muud varud KÄIBEVAHENDID KOKKU Materiaalne põhivara Kulum Põhivara jääkväärtus AKTIVA KOKKU PASSIVA 24 Äriplaan Maksuvõlad. Võlad töövõtjatele Pikaajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil Muud lühiajalised võlad Võlad hankijatele .............. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU Pangalaenud Muud pikaajalised kohustused PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU Põhikapital .................. Eelmiste aastate kasum/kahjum
Kõik arvutused on tehtud Eesti kroonides. Arvestada tuleb sellega, et alates viiendast tegutsemiskuust on ettevõte käibemaksukohuslane. 1.aasta lõpp-bilanss AKTIVA PASSIVA Käibevarad: Lühiajaline laen 100 000 Raha 346 520 Tasumata pangalaenu intress 18 000 Immateriaalne põhivara : 20 000 Arvutiprogrammid, Omakapital 40 000 taksoplafoonid Kasum 208 520 Aktiva kokku: 366 520 Passiva kokku: 366 520 21 11.3. Kasumiplaan Kasumiplaan 1.aasta 2. aasta 3
Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara (arvuti, masinad/aparaadid, tootmisseadmed jms) või toorainet toodangu valmistamiseks. Sellisel juhul on võimalik enammakstud käibemaks ostudelt tagasi arvestada. Käibemaksukohuslaseks registreerimise avalduse leiad siit: http://www.emta.ee/failid/VORM_KR_06.pdf 4.2. Raamatupidamise korraldamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma
Maakondlikud arengukeskused – EAS-i ja KredEx-i lepingulised partnerid, kes vahendavad üle Eesti nimetatud sihtasutuste tooteid ja teenuseid, ühtlasi tagavad riiklike poliitikate rakendumise maakondlikul tasandil 50. Olulisemad Eestis rakendatavad alustavatele ettevõtjatele suunatud toetusmeetmed (stardi- ja kasvutoetus, ettevõtlusinkubaatorid (nende teenuste sisu)). Starditoetus – ettevõtluse alustamiseks vajamineva põhivara soetamiseks või hoonete renoveerimiseks, vajalik omafinantseering. Jaguneb alustamis- ja kasvutoetuseks, vastavalt 7000 EUR ja kuni 32 000 EURi. Info edastamine – aktiva.ee eelkõige VKEle suunatud infoportaal. Eesmärgiks on võimaldada ettevõtjale ligipääs vajalikele teabeallikatele ja teenustele, anda nõu ettevõtte rajamisel, arendamisel ja igapäevatöö korraldamisel
Kaasused 1. Kihlus Mari ja Jüri on olnud suhtes pool aastat. Ühel õhtul palub Jüri Mari kätt ning Mari nõustub. Ühiselt otsustatakse abielluda natuke vähem kui poole aasta pärast kui on nende tähtpäev. Mari hakkab pulmadeks ettevalmistusi tegema ning võtab pangast 5000-eurose pangalaenu ilma, et ta Jürit sellest teavitaks. Laenu kättesaamise järel Mari ostab endale 1250-eurose pulmakleidi ja palkab pulmakorraldaja, kellele maksab ettemaksuna 1000 eurot. Jüri õhtul koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta ei taha Mariga enam abielluda. Kas ja milliseid nõudeid on Maril ja Jüril teineteise vastu? Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole n...
Terve maatriks aga kirjeldab tootmise majanduslikku efektiivsust, hõlmates efektiivsust kujundavaid komponente. Kirjeldamise adekvaatsust tagab lähteparameetrite piisavalt suur arv. Mida rohkem on näitajaid, seda suurem on tõenäosus, et tekivad sidususnäitajad (näitajad, millel otsene nimetus puudub). Tulpadesse ja ridadesse pannakse erinevad tegurid. Tekivad sisuga majandusnäitajad. Toodang Kasum Tööjõud Põhivara Q P L K P L K Q 1 Q Q Q Q L K P 1 P P P
suhtarvud: 1)omakapitali värgist. tulevikutehingud. Mahaarvamised bruto- kasuks. Liisinguleping võib esineda 2 või 3 osapoole kasumiprotsent on äriettevõtte kasulikkuse näitaja vahel: 1)rendileandja- rentnik; 2) rendileandja- müüja- omavah.-dest: ·immateriaalne põhivara ·aktsiad ja ROE=(puhaskasum/ omakapital)*100%- kui palju rentnik. Kahepoolse lepingu täitmine: 1)rendileandja osad teistes pankades ja finants-asutustes ·allutatud kasumit teenib omakap. iga kroon; 2)aktivate ostab rentnikule vajaliku vara ja rendib selle rentnikule; nõuded
· Ühingu eluiga võib olla piiramatu · Osaku müük lihtne · Otsuste vastuvõtmisel sõltub üldjuhul häälte arv osa suurusest Puudused: · Kasum jaguneb mitme isiku vahel · Mitmeastmeline juhtimisskeem, mis on rangelt reglementeeritud · Nõuab loomisel rohkem aega ja raha kui FIE-na asutamine · Võimuvõitluse võimalikkus 77 8.8. Ehitusfirma põhivara ja käibevara olemus ning nende kasutamise põhimõtted. Näited. EHITUSFIRMA PÕHIVARA Ehitusfirma põhivaraks (PV) on hooned, rajatised, masinad ja seadmed. Ehitusfirma võib põhivara kas osta või rentida. Enne põhivara ostmist tuleb selgitada, kas: · Põhivara ostmine on ainus võimalus või on ka teisi variante (nt liising) · Ostetud põhivara on piisavalt koormatud · Põhivara rakendamine garanteerib firmale piisava sissetuleku
2. KULUDE LIIGITAMINE Juhtimisarvestuses on kesksel kohal kulud. --- MÕISTED: kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustiste suurenemine (laiem selgitus: mistahes majandusressursi loovutamine) ; - cost - jätkuv kulu, kajastub varana bilansis; - expense - lõplik kulu, kajastub kasumiaruandes; - expenditure - suur ja pikaajaline väljaminek, kasutatakse kõige sagedamini põhivara soetusväljaminekute tähistamiseks (capital expenditures ehk CAPEX); kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
24:Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul ? 25.Investeeringute mõiste (kogu ja puhas investeering) ja liigitus Investeering on majandustegevus , mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt , st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks 1:reaalinvesteering- on rahamahutus , mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks , põhi ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2:Finant ehk portfelliinvesteering on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3: mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma
spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Asume pöörleva ketta sees. 3) Varbspiraalsed (SB) 4) Korrapäratud (IR) 4. Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Lk 82 Galaktikate kauguse määramise kõige universaalsem ja enam kasutatud meetod. ,,Kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektrit pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus ,,õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega". H, 75 või 100 km /(s*Mpc) põhivara lk 54. Universumi iga väljendab Hubble´i konstandi pöördväärtus. 5. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad: tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Me asume pöörleva ketta sees. 6. Selgitage mõistet ,,noored ja vanad tähed". Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat
finantseerimiseks (rahastamiseks)? · Kuidas ettevõtted säästavad? · Mis on väärtpaberiturg ning miks on see oluline? · Mis on bilanss ja kasumiaruanne? Ettevõtte - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon kapitaliallikad - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja kõigi teistega, kes on valmis neile raha kasutamise eest maksma, koht, kus raha liigub säästjatelt nendeni, kellele seda momendil ei jätku.
25. Tööjõudu säästva tehnoloogiamuutuse kujutamine graafikul 26. Investeeringute mõiste (kogu- ja puhasinvesteering) ja liigitus Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus sadava kasu nimel ehk pikaajaliselt, st tulevikku suunatud kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus. Rahamahutused võib jagada kolmeks: 1.reaalinvesteering- on rahamahutus, mis on tehtud ettevõtte põhivara suurendamiseks, põhi- ja käibekapitali suurendamiseks , sisseseade ja kaubavaru soetamiseks . 2.Finant ehk portfelliinvesteering on rahamahutus dokumentidesse (aktsia , väärtpaber) 3.mitteainelised investeeringud- on kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks , nähtamatu kapitali soetamiseks , samuti keskkonnakaitseks kasutatud varad, Koguinvesteering kulutused uutele , seadmetele , tehnika soetamine maaparanduseks jma
· rahuldamata vajadus turul · tehnoloogiline paremus · uus viis vana asja kasutada Idee hindamine · Vajadus · Turg · Maksujõuline klient Ettevõtja kui organisaator ja juht Ettevõtete tegevuse võib järjestada loogilisse 5-faasilisse protsessi: · finantsvahendite (oma- ja/või võõrkapitali) hankimine raha- ehk kapitaliturgudelt ehk FINANTSEERIMINE (ärirahandus); · tootmistegurite hankimine (varustamine ja logistika): tööjõu värbamine, palkamine ja rakendamine põhivara soetamine (tootmispotentsiaali loomine ja arendamine), materjalide ja kütuse soetamine, tehnovõrkudesse liitumine jms, informatsiooni hankimine (turundus, tehnoloogia ) · tootmis- ja/või teenindusprotsess (tootmistegurite kombineerimine); · toodangu (toodete ja teenuste) müük · finantsvahendite (taas)vabastamine. Tegelikkuses toimib taoline järjekord vaid ettevõtete loomisel, edaspidi kulgevad faasid paralleelselt, täidetakse pidevalt kõiki funktsioone.
ohtliku kauba või teenuse müük. Ettevõtte rahastamine Alustaval ettevõtjal on oma käivitatava äri soodsaks rahastamiseks võimalik saada EAS-i starditoetust, Euroopa Liidu struktuuritoetusi ning KredExi poolt käendatavat stardilaenu. 1.1 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse starditoetus Starditoetuse eesmärk on aidata vähese ettevõtluskogemusega alustavaid ettevõtjaid, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali. Starditoetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks. 1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka struktuurifondide ja omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks. Struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg,
kapitaliturgudelt ehk FINANTSEERIMINE (ärirahandus); · raha liikumisega seonduvateks finantseerimine (rahastamine), · tootmistegurite hankimine (varustamine ja logistika): arveldamine, majandusarvestus (ehk rahaprotsessid). tööjõu värbamine, palkamine ja rakendamine (personalitöö, i/k HRM), NB! Kaubad ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt! põhivara soetamine (tootmispotentsiaali loomine ja arendamine), Lisaks on võimalik välja tuua: materjalide (tooraine, abimaterjalide, komplekteeritavate pool- ja +) organisatsioon ja juhtimine (ettevõtte struktuuri ja protsesside valmistoodete) ja kütuse soetamine, tehnovõrkudesse liitumine jms,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
