Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud...
DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus . 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus)...
4 p 8 õiget 4 p, 7-6 õiget 3 p, 5-4 õiget 2 p, 3-2 õiget 1 p Vanapaberikonteiner Pakendikonteiner Olmeprügi/segaprügi konteiner 1, 6 2, 4, 8 3, 5, 7 4. Miks on tarvis prügi sorteerida? 1 p Aitab säästa loodusressursse; võimaldab materjali taaskasutada; aitab vähendada keskkonna reostamist jms. IV Rahvas, põhiseadus , demokraatia 8 p 1. Diskrimineerimine 3 p 1. Mida tähendab diskrimineerimine? 1 p Diskrimineerimine on teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine (nt sooline, rassiline, rahvuslik, religioosne jne). 2. Nimeta tunnus, mille alusel on võimalik inimest diskrimineerida. Too selle kohta näide. 2 p Siin on võimalikud erinevad variandid. Kindlasti tuleb silmas pidada, et tunnus ja näide oleksid vastavuses. Punkti saab anda ka siis, kui on märgitud tunnus, aga näidet ei ole osatud tuua....
01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arve...
Esimene vabariik aastatel 1792 1804, teine vabariik 1848 1852. Vabariigi presidendiks valiti Louis Napoleon. Nimetab enda keisriks mõni aeg hiljem. Revolutsiooni saavutused · 1848. Aasta revolutsioonid lõppesid paljudes kohtades Euroopas verevalamisega ning endise võimu kindlustumisega. V.a Prantsusmaa. Võimu säilitamiseks oli vaja teatud ümberkorraldusi: o Kuulutati välja põhiseadus või alustati tööd põhiseaduse loomiseks o Valitsemisesse kaasatakse ka kodanlus o Sätestatakse rida ülddemokraatlikke õigusi ja vabadusi o Sõltuvalt riigist viidi läbi ja sotsiaalmajanduslikke ümberkorraldusi, millega oli seotud põhiliselt töölised ja talupojad Rahvusriikide loomine Rahvuseks nimetatakse inimeste gruppi, keda iseloomustab ühine ajalugu, kultuur, keel ja rass. Tihti on keel kõige olulisem. 19...
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas...
põhiseadus) b)Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes c)Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes d)eksisteerib võimude lahusus-seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on 11 lahutamatud e)Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele f)Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Põhiseadus: Demokraatliku riigi/õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus ehk riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletakse riigikorraldus. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. 1215.a Suur vabaduskiri e ,,Magna Charta Libertatum". Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Põhiseaduse muumine (XV peatükk). Võimude lahususe printsiip-tuleb lahus hoida seadusandlik- (parlament),täidesaatev-(valitsus) ja kohtuvõim(kohtud)....
Kuna nimetatud seadus oli uue eraõigusliku korra esimeseks seaduseks, tuli sellesse võtta ka osa selliseid sätteid, mis eeskujuks olnud BGB-s asusid üldosas( eriti asju puudutavad sätted: asi, oluline osa, päraldis jne). Kuigi Saksa õiguses loetakse neid sätteid asjaõiguslikeks ja nende asumine asjaõiduses ei ole patt, viidi neee hiljem siiski AÕS-st üle uude TsÜS-i. Sellega on Eesti eraõigus kujundatud ülesehituselt küllaltki sarnaseks Saksa eraseadustikuga. AÕS kõrval sisaldub materiaalset asjaõigust ka teistes seadustes, millest olulisemateks on AÕSRS, KOS, TsÜS ja KRS. Asjaõiguse koht eraõiguse süsteemis Mõiste ,,asjaõigus" juures eristatakse kahte tähendust: asjaõigus objektiivses tähenduses ja subjektiivses tähenduses. Objektiivne asjaõigus õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paidalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja...
Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 I põhiseadus , mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem...
1. Columbi seadus: Kuloni seadus on elektrostaatika põhiseadus . Kuloni seadus võimaldab leida laenguta vahel mõjuva jõu. SEADUS: Kaks punktlaengut mõjutavad teinetist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4...
President ei nimeta valitsust omal äranägemisel, vaid parlamendis enamuse moodustavate parteide või nende kooalisatsioonide esindajate hulgast. Eesti on parlamentaarne vabariik. Hinnang: minu arvates on parem parlamentaarne vabariik, kuna presidentaalse korral otsustab kõik tähtsama üks inimene, kuid parlamentaarse vabariigi korral saavad erinevad inimesed ome arvemust avaldada. 3. Põhiseadus on aluseks kõigile teistele seadustele ja õigusaktidele. Õiguse üldaktid on siduvad kõigi isikute jaoks riigis, need reguleerivad kodanike ja muude isikute (nagu juriidilised isikud, ettevõtjad, ühendused, organisatsioonid jne) õiguslikku seisundit ning määravad kindlaks nende õigused ja kohustused. Põhiseadus sätestab riigi õigusliku põhikorra. Uusi seadusi vastu Riigikogu või toimub rahvahääletus. Uue seaduse vastuvõtmisel...
28. novembril 1917 kuulutas Eesti Maapäev ennast Eestimaa kõrgeima võimu kandjaks. Moodustati kolmeliikmeline "Eesti Päästekomitee". Komitee liikmed olid Konstanin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. 24. veebruaril 1918 kuulutas K. Päts välja Eesti Vabariigi. Parteiline tegevus K. Päts oli riigivanem viies valitsuses enne 1934. aastat. 24. jaanuaril 1934. aastal hakkas kehtima uus põhiseadus , mis andis riigivanemale suure võimu. Seda uut põhiseadust kasutaski K. Päts osavalt ära ja kuulutas välja kaitseolukorra Eesti Vabariigis. Vastutavaks julgeoleku eest sai kindral J. Laidoner. Kehtestati ka sisepoliitilisi piiranguid, algas nn "vaikiv ajastu". Riigikogu ei kutsutud enam kokku. Riigi juhtimine oli täielikult K. Pätsi, K. Eenpalu ning J. Laidoneri käes. 28. juulil 1937 võeti vastu kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1938...
2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse . Riigipeaks president, Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Uus põhiseadus kärpis rahva õigusi, kaotades rahvaalgatuse ja piirates rahvahääletust ja valimisõigust. Rahva ja valitsuse kaugenemine. 24. aprill 1938 Riigikogu kinnitas Eesti presidendiks Konstantin Pätsi VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliidu jõuetus, häirekellaks 1935, aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping. Venemaa aktiviseerumine. Saksamaa ja Venemaa vastuolud....
Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine seaduse aögatamine riigikogu juhatus riigikogu komisjon esimene lugemine täissaalis teine lugemine kolmas lugemine ja lõpphääletus president allkirjastab seaduse o Absoluutne veto parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Eesti Vabariigi põhiseadused 1920.a põhiseadus (Asutav Kogu) · 20, ühekojaline riigikogu 100 liiget, võimude lahusus, puudus riigipea, rahvaalgatus 1933.a põhiseadus (rahvahääletus) · 20, ühekojalises riigikogus 50 liiget, Riigivanem(5a), riigivanemal dekreediõigus 1938.a põhiseadus (Rahvuskogu) · 22, kahekojaline(riigivolikogu 80 ja riiginõukogu 40), president (5a), kaotati rahvaalgatus 1992.a põhiseadus (rahvahääletus) ...
Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja...
eesti rahvuse ja kultuuri läbi aegade säilimise tagamine. Nii sisemise ja välise rahu kaitse kui ka praeguste ja tulevaste põlvede ühiskondliku edu ja üldise kasu arendamine riikliku eesmärgina sisaldus 1920., 1933. ja 1938. aasta põhiseaduse preambulas. Riiklikud eesmärgid ja ülesanded ei sisaldu ainult preambulas, vaid on sätestatud ka väljaspool preambulat. Näiteks sisaldab Eesti Vabariigi põhiseadus väljaspool preambulat järgmisi eesmärke ja ülesandeid: 2 1. loodusvarade ja loodusressursside säästlik kasutamine (§ 5), 2. vanemate ja laste kaitse (§ 27 lg 4), 3. erilise hoole lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (§ 28 lg 3), 4. kutseõppe korraldamise ja tööotsijate abistamise töö leidmisel (§ 29 lg 3), 5...
Eesti rahvas võttis selle eelnõu vastu 416878:156894. Vapside PS kõrvaldas Eestis demokraatia. ·Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn ,,Vaikiv ajastu", mis kestis 1938./1940. aastani. (1938 uus PS) ·1937 Pätsi rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ja PS muutmiseks. ·1938 aastal kehtestati põhiseadusevastaselt uus põhiseadus. ·Tänane PS võeti vastu 28. Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokkuhääletas 446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt. VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus. Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel? Õigusjärglus esineb siis, kui on 2 subjekti ja teine subjekt saab esimese subjetki õigused ja kohustused...
- Seadusandlik võim kuulus riigikogule, mis oli ühekojaline ja koosnes 100-st liikmest. - Täidesaatvat võimu juhtis Vabariigi Valitus, mille tegevust juhtis riigivanem, kes ühendas nii peaministri kui presidendi ülesandeid. - EV-s kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, tähtsaim oli põllumeestekogu Kodanikuõigused (EV põhiseadus oli üks demokraatlikumaid, kestis 10 aastat) 1)Täielik võrdsus kõikide seaduste ees 3)Kirjavahetuse saladus 2)Isiku- ja korteripuutumatus 4)Südametunnistuse-, usu-, ja sõnavabadus Majanduselu * Maareform- riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, ja loodi 3500 asundustalu * Rahareform- võeti kasutusele margad ja pennid, mis 1928.a. asendati kroonide ja sentidega * Majandus- orienteeriti ümber Venemaalt Lääne-Euroopale, peamiseks tegevuseks jäi põllumajandus 1...
1934.a. viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde. Peatati parlamendi ja erakondade tegevus ning kitsendati kodanikuõigusi Range diktatuuriga valitsus see ka ei olnud, aga Jaan Tõnissonil lasti sulgeda Postimees. Pätsi valitsusaeg kestis niiviisi 4 aastat. 1936.a. Konstantin Pätsi eestvedamisel valiti Rahvuskogu, mis alustas uue põhiseaduse koostamist. Uus põhiseadus valmis 1937.a. , mille kohaselt Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Riiginõukogu ja Riigivolikogu. Kinnitati ka presidendi ametikoht. Omapärane oli veel see, et parlamenti ei valinud oma esindajaid erakonnad, vaid parlamenti said kandideerida ainult üksikisikud. Konstantin Päts oli aktiivne ühiskonnategelane, ta on olnud vangistatud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. 1905.a. aasta revolutsioonis ja mõisteti tsaarivõimu poolt surma. 1906.a. põgenes Sveitsi, sealt edasi põgenes ta Soome...
3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus .....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade...