vaesusesse. Eriti halvasti mõjusid reformid neile, kes olid Nõukogude Liidu ajal riigi toetustest ja hoolekandest sõltuvad. Positiivsest küljest aga ületati toidukriis ja finantspoliitika saadi kontrolli alla. Aasta pärast 1992. aastal tekkinud konflikti parlamendi ja presidendi vahel, surus Jeltsin maha riigipöörde katse ning pärast nende vahelist tule avamist oli demokraatial lõpp. Hiljem võeti vastu uus põhiseadus, mis andis presidendile suured volitused. 1996. aastal sai ta teistkordselt presidendiks, kuid seekord mitte tänu rahvale, vaid oligarhidele. Halva tervise tõttu hakkas ta uut järeltulijat otsima ning 1999. aastal teataski ta otseetris enda ametist lahkumisest ning et tema järeltulijaks saab Vladimir Putin. Presidenditoolilt lahkudes vene rahvas põlgas teda ning ta palus neilt vabandust, et nende unistused tõeks ei saanud. 2000
2. Euroopalik demokraatia on väga noor, see sündis umbes veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad hääletused siis ei saa jaguneda hääled täpselt pooleks. 8
1. Columbi seadus: Kuloni seadus on elektrostaatika põhiseadus. Kuloni seadus võimaldab leida laenguta vahel mõjuva jõu. SEADUS: Kaks punktlaengut mõjutavad teinetist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4
Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, mille elanikud ei elatu põhiliselt põllumajandusest, või haldusüksust, mis hõlmab lisaks asulale ka selle ümbruse. Keskaja linnu iseloomustasid samad tunnused. Keskaegsed linnad olid väga võimsad ning seetõttu on neid kireldatud kui riike riigis. Kas see kirjeldus aga end õigustab on teine küsimus. Üheks olulisemaks riigitunnuseks on põhiseadus, millele tugineb kogu riigikorraldus ja mis määrab ära kodanike õigused ning kohustused. Keskaja linnal oli oma variant põhiseadusest – linnaõigus, mis aitas linnaelu korraldada. Näiteks Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ühtekokku sajas linnas kaasa arvatud Tallinnas. Enne linnaõigust olid keskaegsed linnad feodaalide mõju all, sest asusid feodaalide maadel. Linnaõigusega said linlased õiguse kaubelda, teha käsitööd. Seda tingimusel, et nad maksid makse.
õigusi piirata tuli. Sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri üle hakkas kontrolli teostama Riiklik Propaganda Talitus. See rahvale ei meeldinud, kuid valitsusega vastuollu astumist ei soovinud ega avajanud keegi, eriti arvestades seda, et elu ei olnud tegelikult üldse halb. 1935 hakati piirama ka erakondade tegevust ning ainuparteiks sai Isamaaliit, võttes ära võimaluse teistsugusteks arvamusteks riigisüsteemis. Pätsi juhtimisel koostati 1937. aastal uus põhiseadus, mis andis presidendile varasemast palju suuremad õigused, mis omakorda tähendas jälle rahva valikuvõimaluste piiramist. Vaikiv ajastu oli aga äärmiselt kasulik majanduse seisukohalt. Kogu maailma majandus oli jõudsas tõusujoones, millest ei jäänud ilma ka Eesti. Riik oli majandussüsteeme kontrollima asunud, mis tähendas suurt rõhku tööstuse arendamisele ja põllumajandusele. Inimesed ei olnud küll rahul madalate palkade ja kõrgete maksudega, kuid 1930ndate lõpuks oli
Kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale. Võimulolijate suhtumine rahvasse ja seadustesse on ükskõikne. Rahvas on muudetud valitseja tööriistaks. Inimesi sunnitakse tegutsema valitseja nõudmiste järgi, et need saaks oma ebareaalseid plaane realiseerida. Valitsus jälgib informatsiooni levikut ja ajakirjandust kehtib tsensuur. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnad toimuvat. Konstitutsioon ehk põhiseadus kirjalik akt valitsemise ja seadusandluse üldiste põhimõtetega. Riigi kõrgeim seadus, ülejäänud seadused peavad olema sellega kooskõlas. See on valitsemise struktuur(korraldus). Preambula sissejuhatus, kus on juttu riigi iseseisvusest ja väärtustest. Muuta saab seda president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Põhiseaduse ülesanded: sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid; määratleb kodanike õigused, vabadused ja
astumisel. Talupojad vabastati teotööst. 1789. aastal sügisel alustati kirikumaade natsionaliseerimist ehk riigistamist. 1790. aastal kaotati aadliseisus. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Oli eeskujuks paljudele teistele riikidele. Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon SEADUSANDLIK Vetoõigus VÕIM TÄIDESAATEV seadustele VÕIM SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM KOGU KUNINGAS KOHUS 50000 VALIJAT 4,3 MILJONIT VALIJAT
iseseisvusele · tunnustati teineteist suveräänsete riikidena · tunnustati teineteist rahvusvahelise õiguse subjektina Iseseisvusreferendum · Balti riigid toetasid iseseisvust Omandireform ja välispoliitilised taotlused Mihhail Gorbatsovi kavad Riigipöördekatse Moskvas-augustiputs Omariikluse taastamine 20. augustil · algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine · uus põhiseadus (1991 hääletusele) 1992 Presidendi- ja Parlamendivalimised · riigipea valis esimeseks iseseisvunud Eesti riigi presidendiks Lennart Meri · valitsusejuhiks sai Isamaa liider ajaloolane Mart Laar Üleminek turumajandusele · iseseisvuse taastamise poliitilised ja majanduslikud eeldused · majandusreformi põhialus rahareform, kasutusele kroon · 1. rublatsoonist eralduja · Eesti-keskne majanduspoliitika
1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A.Eddisson 1877 fonograaf Johannes Pääsuke Erinevaid infoallikaid kirjeldada
Arutlus: Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui rääkida diktatuuridest ja demokraatlikest riikidest, tekib küsimus, mida need mõisted küll tähendavad. Lühidalt öeldes on diktatuur mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim, demokraatia aga seevastu rahvavõim. Sageli piinab mind küsimus, miks üldsegi diktatuure vaja oli. Kas demokraatiast ainuüksi ei piisanud? Diktatuuri riigid jagatakse autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses riigis on võim koondunud ühe isiku või isikute rühma kätte. Seadusi muudetakse oma soovide järgi ja rahval puudub sõnaõigus. Totalitaarne riigikord on diktatuuri karmim vorm ning tunnusteks on mõttekontroll, inimõiguste räige rikkumine ja kontroll kodanike väljendumisvõimaluste üle. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, kuna li...
Sotsiaalsed normid. Loodusseadused. LIIGITATAKSE Kirjutamata Kirjalikud NÄITED Tavad Õigusnormid e. Maa külgetõmbejõud. Moraalinormid. Õigusaktid Aastaaegade vahetumine. Mitmesugused loodusnähtused. Õigusriigi toimimine. L Konstitutsioon e. põhiseadus. I Seadused I Määrused G Valitsus I Otsused D Käskkirjad 3. Millised ainuõigused on riigil kui asutuste ja institutsioonide süsteemil ? Kehtestada seadusi. Koguda makse. Rakendada sundi, et võimude otsuseid täidetaks. 4
1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda 1988 laulev revolutsioon, sini-must-valge tagasitulek 1988, 16. november suveräänsusdeklaratsioon 1990, märts kokku tuleb Eesti Kongress 1990, märts Ülemnõukogu kuulutab välja üleminekuperioodi 1991, 21. august Eesti Vabariigi taastamine 1992, 20. juuni rahareform 1992, 28. juuni rahvahääletusel võetakse vastu uus põhiseadus 1992, 20. september VII Riigikogu valimised 1994, 31. august Eestist lahkuvad viimased okupatsiooniväed 2003, 14. september Eesti otsustab rahvahääletusel Euroopa Liiduga liitumise kasuks 2004, 29. märts Eesti saab NATO liikmeks 2004, 1. mai Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks 2011, 1. jaanuar Eestis tuleb käibele euro
jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteiline süsteem. Ka 1922. aastal moodustatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit mõjuas palju riigikäiku. Nõukogude riiklik korraldus kujunes lõplikult välja alles 1936. aastal kui võeti vastu uus põhiseadus, mis oleks minu arvates võinud ära jääda, kuna kõik teised parteid, mis oleksid võinud osutuda mõjuvõimsamateks, keelati ning riigi võim jäi liiga ühekülgseks ja karmiks. 1992. aastal moodustatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu
põhiseadus) b)Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes c)Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes d)eksisteerib võimude lahusus-seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on 11 lahutamatud e)Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele f)Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Põhiseadus: Demokraatliku riigi/õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus ehk riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletakse riigikorraldus. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. 1215.a Suur vabaduskiri e ,,Magna Charta Libertatum". Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920. Põhiseaduse muumine (XV peatükk). Võimude lahususe printsiip-tuleb lahus hoida seadusandlik- (parlament),täidesaatev-(valitsus) ja kohtuvõim(kohtud).
põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus) Maailma õiguskultuurid
tunnuse. Abiallikate liike?? 14. Tutvusta seadusandja õigusakte Eesti õiguskorras. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139 1) Põhiseadus
Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrrand : ma> =F> ,kus võrdeteguriks on Punktimass m. Mõju ja vastumõju seadus : 2 punktmassi mõjuvad teineteisele jõududega,mis on moodulilt Võrdsed ja suunatud vastupidiselt piki neid punkte ühendavat sirget. Kehade langemist vaakumis ni, Vabaks langemiseks. Raskuskiirendus e. vabalangemis kiirend. Raksuskiirendus sõltub geo
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigi...
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. (survegrupp rohelised, vähemused, usuorganisatsioonid - õigeusukirik, seltsid laulu selts, emakeeleõpetajate selts, ametiühingud teetööliste ametiühing, erakonnad SDE, IRL, korteriühistud jne.) Riigi tunnused: territoorium, rahvas, majanduslik tegevus, rahaühik, sotsiaalsüsteem, transpordisüsteem, valitsus, rahvusvahelini tunnustatus, Põhiseadus, kohtusüsteem, Riigivõimu tunnused: 1. seaduste loomine 2. omab üht keskpunkti 3. maksude kogumine/kehtestamine 4. rahva esindamine rahvusvahelisel areenil 5. igapäevaelu korraldamine 6. kasutab vajadusel vägivalda Riigiasutuse tunnused: 1. omab kindlat struktuuri 2. saab riigilt raha 3. jälgib seadusi Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatuslikel hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt.
saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale fasistlik Itaalia, kuid 1941 vabastasid maa Briti väed. Uute reformidega kaotati senine feodaalne haldussüsteem ja orjuse jäänused ning arendati majandust ja kultuuri. Kehtestati ka uus põhiseadus. 50ndatel aastatel alustas Etioopia koostööd NSV liidu ja teiste sotsialistlike riikidega. Etioopia algatas ka Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni. Inflatsioon, korruptsioon ja viljaikaldused põhjustasid mahajäänud ühiskonnakorra ja majandusega riigis eriti raske olukorra. Nälga suri paari aasta jooksul u. 200 000 inimest. 1974. aastal puhkes feodalismivastane revolutsioon ja troonilt kõrvaldati haile Selassie I ning kaotati monarhia. 1977 sai võimule Haldusnõukogu esimees
Kuningas oli lõpuks sunnitud kokku kutsuma seisustekogu generaalstaadid, et vähendada rahva rahulolematust(vaimulikke 300, aadlikke 300, lihtrahvast 600) 5. mail tulid kokku, kuid tekkisid erimeelsused. Kolmas seisus eraldus ja kuulutas ennast Rahvuskoguks(lihtrahva parlament). Varsti ühinesid nendega ka aadlikud ja vaimulikud ning kuulutasid välja uue parlamendi e Asutava Kogu. Rõhutati soovi kehtestada riigis uus kord ja töötada välja põhiseadus. Tekkisid rahvarahutused kuningavõimu vastu, mida püüti sõjaväega maha suruda. Rahvas vastas Rahvuskaarti loomisega. 14. juuli 1789 vallutas rahvas kuningliku Bastille kindlusvangla- kuningas jäeti troonile, kuid riigijuhtimine korraldati ümber. Absolutism lõppes. Asutav Kogu kaotas aadli privileegid, võõrandas kirikumaid, kaotas kirikukümnise ja võttis vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" 1791 võtsid vastu esimese konstitutsiooni ja kehtestasid võimude lahususe
Vabadussõda Vabadussõda puhkes 28.novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Punaaremee pealetung toimus kahes suunas. Narva alt Tallinnale ja Pihkva alt Võru-Valga-Tartu suunas. Algavale interkratsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Iterkatsioon on mingi riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse, eesmärgiga selle riigi valitsevat korda likvideerida. Leenin püüdis näidata aga, et eestis ei toimugi vabadussõda vaid siin toimub hoopis kodusõda. 29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja eesti töörahva kommuuni, mille eesotsas oli kommunist ja eesti rahva reetur Jaan Alvelt. Ainsana tunnistas sellist kommunistliku moodustist nõukogude venemaa kuna nii avanes võimalus näidata, et eestis toimub kodusõda mitte vabadussõda. Murrang vabadussõjas algas 1919 aasta jaanuaris, selleks moodustati : 1) Soomusrongid 2) Juhan Pitka poolt juhitud meredessand...
orjad- neegerorjad aafrikast Vabadusvõitlust mõjutasid: valgustus Prantsuse revolutsioon USA iseseisvumine Haiti orjade ülestõus Süveneb ebaõiglus Ameerika USA Territoorium: Iseseisvus 1775-1786 Suurbritanniast Laienes lääne suunas 23 osariiki Elanikkond: Valged (Eurooplaste järeltulijad) Indiaanlased (põliselanikud) Neegrid (Orjad aafrikast) Valitsemine: Pealinn Washington põhiseadus 1787 President 4 a seadusi loob parlament USA kongress- ülemkoda: -senat (2 aadlikut osariigi kohta) - alamkongress (vastavalt elanike arvule) Partei, vabariik- põhjapoolt Demokraatlik partei- lõunapoolt Orjus 1808 keelati orjade sissevedu ametlikult kujunes 2 suunda: Põhjas olid orjuse vastu, lõunas peeti enesestmõistetavaks ABOLITSIONISM- orjuse vastane liikumine MAA- ALUNE RAUDTEE- Võrgustik orjade põgenemisele kaasaaitamiseks
Leian, et õiglane raharinglus tuleb kasuks siinkohal nii riigile endale kui kodanikele, tagades ajapikku üha paremad ja soodsamad elutingimused. Eestis on perekonnad on võetud riigi kaitse alla, seda rahva püsimise ning kasvamise eesmärgil, kui ka ühiskonna alusena. Julgen väita, et sellised ja mitmed teised seadused tagavad rahva ning riigi sidususe, aidates kaasa riigi kui terviku toimimisele. Kuid sarnaselt õigustele on kodanikel ka riigi ees kohustusi, mida reguleerib taaskord põhiseadus. Tähtsaimaks kodaniku kohustuseks pean mina allumist põhiseaduslikule korrale. Meessoost Eesti kodanikud on kohustatud teenima ka kaitseväes, kindlustades sellega riigikaitse välisriikide ees. Arvan, et ajateenistuses teenimine peaks olema iga meeskodaniku uhkus, sest tasuta omandatud reservväelase oskused ning teadmised võivad tulla ühel saatuslikul päeval kasuks nii riigile kui talle endale (ja ehk ka tema perekonnale). Lisaks sellele on kodaniku
Demokraatia tunnused: Vabad ja 1)õiglased valimised2) alternatiivsed teabeallkiad 3)Konkurens võimunimel 4)seaduste ülimuslikus. Siirdeühiskond on ühiskond kus on toimunud üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele. Võimude lahusus- süsteem kus võim ei ole koondunud ühe isiku kätte. jaguneb: Seadusandlikvõim- parlament, täidesaatevvõim- valitsus, Kohtuvõim -riigikohus. Õigusriik- Onseaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus, tunnused- 1) riigivõimu piirab põhiseadus 2) Võimudelahusus 3) Seadused kehtivad kõigile võrdselt.
Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused 1919. aastal kuulutati Saksamaal välja vabariik. Kuna selle põhiseadus töötati välja Weimari linnas, siis hakati uut riiki kutsuma Weimari Vabariigiks. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks- Weimari Vabariigi populaarsus elanikkonna hulgas oli väike, mistõttu see 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut lagunes. Miks see lagunes ehk mis olid selle nõrkuse põhjused? 1919.- 1920. aastatel toimus Versailles's rahukonverents, kus töötati välja rahuleping. Selle
Võrdsete võimaluste Eesti, nii nagu mina seda näen Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 29 ütleb: «Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.» Põhiseadus tervikuna peaks tagama meile kõigile õigused ja võimalused vabale eneseteostusele. Samas ei pruugi igaüks ise leida teed nende võimaluste kasutamiseni. Peaaegu 50 protsenti Eesti rahvast elab Harju maakonnas. Harjumaa on eelistatuim maakond, kuna seal asub meie pealinn ja tänu sellele on sealses piirkonnas kõige rohkem võimalusi teha karjääri, saada hea haridus, nautida kultuurielu. Võib jääda mulje, et sealsed inimesed on eelistatud seisuses
erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta Statistika ● 2012. aastal oli Eestis meeste ja naiste keskmise brutotunnipalga erinevus 24,6% ● Maailmas on ligi 880 miljonit kirjaoskamatut täiskasvanut- neist ligi 590 miljonit on naised ● Rohkem kui 80% vaestest töötajatest on naised- seda suuresti osalise tööajaga töötamise ja madalamate palkade tõttu. Eesti seadusandlus ● EV Põhiseadus § 12. (1)Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, […], soo, […] tõttu ● Palgaseadus § 5. Keelab palga vähendamist või suurendamist olenevalt töötaja soost Õiguste kaitse ● Kohus ● Politsei – kriminaal- või väärteoasjades ● Töövaidluskomisjon – töövaidlusasjades ● Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus- soovituslik Volinik ● Mari-Liis Sepper on
Vältimaks vapside võimule pääsemist teostasid Laidoner ja Päts sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, keelustati meeleavalduse ning lükati edasi valimised. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kirikute ja muude ühiskonnaelus tähtsate asutuste üle. Loodi ka riiklik ainupartei, mis on diktatuuride juures üks tähtsamaid tunnuseid. 1937. aasta põhiseadus tulenes riigijuhtide soovidest, kuna eelmist põhiseadust olid nad oma võimu teostades korduvalt rikkunud. Uue põhiseadusega loodi presidenti ametikoht, kellel oli õigus parlamendis vastu võetud seadusi takistada ning saata parlament laiali. Eesti välispoliitika peamine eesmärk 1920. ja 1930. aastatel oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimateks ohuallikateks peeti Venemaad ja kolmekümnendatel ka Saksamaad. 1920
Formaalsest põhiseaduspärasusest1 - Üldise põhimõttena vajab igasugune põhiõiguste piiramine seadust, mis sellise piirangu ette näeb (demokraatia, õigusriigi põhimõtted = ehk seaduslikkuse põhimõtte nõue! Riigikohus: „15. Riigikohus on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et PS § 3 1. lõike esimesest lausest ja §-st 11 tulenevalt tohib põhiõiguste ja vabaduste piiranguid kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga. Põhiseadus ei näe ette muid võimalusi põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamiseks. See põhimõte on absoluutne ning välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja vabaduste piiranguid seadusest allpool seisvate õigusaktidega.“ (RKPJKo 3-4-1-7-01 p 15) - Piiramise võimalusi on kolme liiki: a) Teatud põhiõiguste puhul näeb PS ette piiramise seaduse alusel ilma sellele seadusele lisanõudeid kehtestamata (nt § 31 II lause) PS § 31
• Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esindajad • Kutsuti kokku rahva esinduskogu • Sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused • Lühendati tööpäeva pikkust Saksamaa ühendamine õ. lk. 130 • Killustatud piirkond, keskajal 300 väikeriiki, keiser valiti • Preisimaa juhtimisel tekib ühtne Saksamaa • Kantsler (peaminister) O.v.Bismarck, kuningas Wilhelm I (1861-1888) • „raua ja verega“ • Sõjad 1860
Sage. Etatismi võidukäik. Etatism on poliitline mõttesuund, mille kohaselt riik omaette väärtus ja ülim eesmärk, mille nimel peavad kodanikud allutama oma taotlused ja heaolu. 19. sajandi lõpust sai alguse etatismi võidumarss, mille kulminatsiooniks oli fašismi ja kommunismi ideoloogia loomine ja praktiseerimine. Võttes arvesse 19.sajandil maailmaajaloos aset leidnud sündmusi, tundub selline asjade kulg loogiline. Aastast 1776, mil võeti vasti Ameerika põhiseadus protestiks Briti ülemvõimu vastu, levis demokratiseerumise laine edasi Euroopasse. Ameerikale järgnes peagi Prantsusmaa, luues aastal 1832 Reformi Aktiga põhiseadusliku raamistiku. Kodusõja järgselt kaotatud orjapidamine Ameerikas, monarhia kukutamine ja Vabariigi väjakuulutamine Prantsusmaal olid järgmised sammud demokraatia rakendamiseks ja iseseisva riigi, kui kodaniku huve teeniva ja ülima eesmärgi loomiseks.
raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst
Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude;
Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii Ette- u Eelnõu Riigi
Vabariigi Valitsusel Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu soovitav eelnõu. Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus. Seaduse algatamine Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale. Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon. Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel.
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused-
aastal sõlmitud San Fransisco rahuleping. Tõepoolest, käike käisid enne küll ameeriklased, kuid just nende juhtimisel viidi Jaapanis läbi põhjalikke ümberkorraldusi, tänu millele sai alguse ka sealse majanduse kiire taastumine ja kasv. Seega olid USA poolsed torked majanduslikult ja poliitilselt seisukohalt minu silmis Jaapani jaoks vägagi kasulikud. Ümberkorralduste koha pealt hakkas näiteks kehtima maareform, lisaks võeti vastu uus põhiseadus, mis tähendas seda, et Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, millega kaasnes keisri õiguste kitsendamine ning lisaks kõigele muule ei lahendatud rahvusvahelisi tüliküsimusi enam sõjalisel teel. Pärast sõjapurustuste likvideerimist ja infrastruktuuri taastamist saigi alguse Jaapani majandusime, mis oli maailmaajaloos täiesti ainulaadne. Üks majandusime olulisteks
laiendamist. Üks tähtis sündmus Eesti elus oli 16. oktoobri veresaun Tallinnas, milles hukkus 94 inimest ja viga sai üle 200. Taaskord oli rahva pihta tuli avatud. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt, mille tagajärjel rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes traagiliselt. Veel üks tähtis sündmus Eesti jaoks oli 17. oktoobri keisri manifest, millega lubati inimestele kodanikuvabadust, moodustada parlament ja võtta vastu põhiseadus. Olukorda kasutas ära Jaan Tõnisson moodustades esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Kolmada sündmusena võib nimetata üle-eestimaalist rahvaasemike kongressi. Kus peeti kaks koosolekut, milles oldi venestamise vastu ja nõuti näiteks riigimaa jagamist rahvale ja ühtse vabariigi või kubermangu loomist. Revolutsiooni tulemusel mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode, keelduti
SEMINAR 1.)Võrdlen ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Põhiseadusega. ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ütleb: " Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud". Eesti Vabariigi põhiseadus paragraaf 29 ütleb: ,,Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu". Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine (79%).
saavutamise nimel nõudmistes järelandmisi. Konsensus ehk üksmeelne kokkulepe tähendab, et otsus ei tekita üheski osapooles vastuväiteid. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks, moraalinormideks ja õigusnormideks.Inimese loodud seadused e. sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks.Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades.Seda dokumenti nim. õigusaktiks.Kõige tähtsam õigusakt riigis on põhiseadus. Tava on ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumistteatud olukorras. Moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbuspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. 2. RIIK- MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB Õigusriik tomib vaid, siis kui seadused on avalikud, see tähendab igaühele kättesaadavad. Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim.Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi
Arutlus Suur Prantsuse revolutsioon Mis oli Prantsusmaa revolutsioonis head ja halba? Suur Prantsuse revolutsioon leidis aset 1789-1799. aastate ajavahemikus ehk 18.sajandil. See revolutsioon oli väga põhjalik murrang ühiskonna arengus. Kuid siiski tõi Prantsusmaa revolutsioon endaga kaasa nii head kui ka halba. Miks algas revolutsioon ja milliseid muudatusi elus tõi see endaga kaasa? Suur Prantsuse revolutsioon algas seetõttu, et feodaalkord takistas kapitalistliku korra arengut ja oli väga halb rahvahulkade olukord ning rahulolematus valitseva korraga. Sellel ajal oli valitsejaks Louis XVI. Olid erinevad seisused, mis olid välja kujunenud inimeste rahakottide järgi. Esimese ja Teise seisuse inimesed ei pidanud maksma makse, kuid kõik Kolmanda seisuse inimesed pidid maksma, sinna kuulusid näiteks: pankurid, kaupmehed, käsitöölised. Väga palju oli inimesi...
12. klassi II k 1. kontrolltöö 1) Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920. aasta põhiseaduse järgi? Puudus riigipea ehk president, oli oht, et riigikogu hakkab domineerima täidesaatva võimu üle. Valitsused vahetusid liiga tihti. Põhiseadus toimis kuni 1930 a. kriisini edukalt. Võim kuulus rahvale, rahvaalgatus ja oli väga demokraatlik. 2) Milles seisnes maareform? Alusesk sai vastu võetud maaseadus 1919 a. Reformi käigus riigistati mõisate maa, Võõrandatud maadest jagati välja ja loodi 56000 uut asendustalu. 3) Mille põhjal võib väita, et Eesti omariikluse perioodil oli talupojakultuurist saamas moodne euroopalik rahvuskultuur? Too näiteid kultuurielu erinevate valdkondade kohta!
Appenzell. 1648. kuulutatakse välja Sveitsi iseseisvus. 1803. aastal lisanduvad Sankt Gallen, Graubünden, Thurgau, Ticino, Aargau ja Vaud. 1812. kuulutab Sveitsi föderatsioon end neutraalseks. 1815. aastal lisanduvad Valais, Neuchâtel ja Genf - Sveitsi föderatsioon saavutab oma tänapäevased piirid. 1815. kuni tänapäev 1848. aastal muudetakse Sveits osariikide ühendusest konföderatsioonikas. Vastu võetakse esimene põhiseadus. 1978. aastal moodustavad osad enne Berni kantonis asunud külad uue kantoni nimega Jura. 1999. aastal saab Ruth Dreifussist esimene Sveitsi naissoost president. 18. aprillil võetakse vastu ka uus põhiseadus. 21. mail 2000 sõlmitakse Euroopa Liidu ja Sveitsi vahel koostööleping. 8 Riigikord Sveits on fõderaalvabariik, mis koosneb 23 osariigist (millest kolm on omakorda pooleks jaotatud), mida nimetatakse kantoniteks
9. Nimetage Eesti riigikeel. 10. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks. 11. Nimetage kaks moodust, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel. 12. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 13. Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja? a) Rahvas b) President c) Peaminister d) Riigikogu 14. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? a) Eesti Vabariigi põhiseadus b) Keeleseadus c) Omandiõiguse seadus 15. Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid? a) Rahvale b) Riigile c) Vabariigi Valitsusele 16. Mis on Eesti riigikeel? a) Eesti keel b) Vene keel c) Mõlemad d) Puudub 17. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel? a) Eesti kodanikel b) Kõigil Eesti elanikel c) Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga välismaalastel 18. Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks?
Sotsialismiajal oli ränne maalt linna seadustega piiratud. Need seadused tühistati 1994, kuid linnastumine algas päris 1990. aastate alguses. Loomulik iive on 2,2% (Euroopa suurim). Naise kohta on 2,1 sündi. Iive on 0,63%. Mehi on 51%, naisi 49%. Keskmine eluiga on 73,5 aastat, naistel 77 ja meestel 70 või 71 aastat. Laste suremus on 4,3%. Poliitika Pärast sotsialismi kokkuvarisemist mujal Euroopas tühistati 1976. aasta põhiseadus ning võeti 1991 vastu üleminekupõhiseadus, mis võimaldas mitmeparteisüsteemi ja nägi ette presidentaalse vabariigi. Uue põhiseaduse projekt lükati 1994 referendumil tagasi. Praegu kehtib uus põhiseadus, mis võeti vastu referendumil 28. novembril 1998 (opositsiooniline Demokraatlik Partei boikoteeris referendumit). Kõrgeim seadusandlik organ on ühekojaline 140-liikmeline Rahvakogu (Kuvendi Popullor). See valitakse iga 4 aasta tagant. Valimisõigus saadakse 18-aastaselt
ÜHISKONNA KONTROLLTÖÖ Anita Rotberg 9A 1 RIIGIKORRAD 1.1 Kas järgmised riigid on demokraatlikud riigid? Põhjenda! a) Eesti Vabariik Jah, Eesti on demokraatlik riik, sest meie riik on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riifivõimu kandja on rahvas. (Eesti Vabariigi põhiseadus §1). Meie riigis on parlamentaarne demokraatia ja see tähendab seda, et parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. b) Rootsi Kuningriik Jah, Rootsi on pool demokraatlik riik. Nende riigis on piiratud monarhia. Kuningas jagab võimu rahva poolt valitava paralmendiga. c) Korea Rahvademokraatlik Vabariik Ei, see ei ole demokraatlik riik. Nende riik on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Totalitaarne riik on selline riik, kus
parlamendi võim suur o Presidentaalne vabariik – (Soome, Venemaa, USA) valitsuse moodustab president 2. Monarhia – iseloomustab suguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Jaguneb omakorda kaheks: o Absoluutne monarhia – piiramatu kuningavõim, kogu võim ühel isikul o Konstitutsiooniline e parlamentaarne e piiratud monarhia – kuningas jagab võimu parlamendi ja valitsusega, on olemas põhiseadus 13) Riigi korralduse vormid. Riigi korralduse vormid: Unitaarriik – ühtne riik, millesse ei kuulu iseseisvaid osi. Riigil ühtne seadusandlus, võimu- ja valitsusasutused. (Eesti) Föderatsioon e liitriik – riik mille osad on suhteliselt iseseisvad. Osariikidel laialdased õigused. Välispoliitika ja julgeolek on rangelt ühtne ja keskvõimu kontrolli all. (Ameerika Ühendriigid) 14) Põhiseaduse mõiste. Eesti põhiseadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
