aastal Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud anglofiilide põrandaalune organisatsioon. MAAILM Antant - oli 31. augustil 1907 sõlmitud liit Venemaa keisririigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894. Kolmikliit - Schliffeni plaan - Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks. Plaani põhijooned said paika 1905. aastal, kuid seda täiendati ja muudeti kuni Esimese maailmasõja alguseni. plaani põhiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunata kõik oma jõud Venemaa purustamiseks. plaan 17 - oli Prantsusmaa sõjaplaan Esimeses maailmasõjas. See plaan nägi esiteks ette Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist, teiseks Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamise (kuid Belgia- Prantsuse piirile jäetakse see rajamata
Kaupmeeste organiseerumine gildidesse. *Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Muutusid ka ühiskondlikud suhted, esile hakkas kerkima keskklass (ettevõtjad, kaupmehed jt). Nõuti seaduslikult palgataseme kindlaksmääramist ja riigi sekkumist töötülide lahendamisse. Kolooniatest tuli rikkuse allikas (ressurss). 3) J. Colbert'i majanduspoliitika põhijooned? Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist * püüdis süstematiseerida ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse üle. Tema ajal hakati maksma preemiaid neile, kes ehitasid laevu. Asutas kaubandusühinguid. Colberti eesmärgiks oli likvideerida sisemaised tollid, mida ta suures osas ka tegi. Üheks Colberti ideoloogia läbikukkumise põhjuseks oli valitsuse ülemäärased rahanõuded, sest see vähendas riigi sissetulekut
Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337 030 km² , sellest vett 31 560 km² ja maad 305 470 km². Pindala kasvab 7 ruutkilomeetrit aastas. Soome maismaa rannajoon on pikkusega 1126 km. Soome on piisavalt ligidal Atlandi ookeanile, et olla mõjutatud Golfi hoovuse poolt, kuid kõige põhjapoolsemas tipus ei tõuse päike 51 päeva jooksul talvel, ning ei looju 73 päeva jooksul suvel. Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist Fennoskandia kilbil ja kvaternaarsest jäätumisest. Soome rannajoon on tugevasti liigestunud. Samuti paikneb Soome rannikumeres palju saari. Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome on madal ja suhteliselt tasane maa: keskmine kõrgus merepinnast ulatub vaid 152 m. Soome Vabariigi kõrgeim punkt - Halti tipp (1328m) asub Enontekiö loodeosas. Pildil 1 on kujutatud Soome loodusgeograafilist asendit Põhja-Euroopas. Pilt 1. Soome asukoht Põhja-Euroopas
3.16. Tserebrospinaalvedelik ja hematoentsefaalbarjäär. Hematoentsefaalbarjäär – veresoonte endoteel ja astrotsüütide jätked – eraldab ajukude ülejäänud organismist (verest). Vajalik homoöstaasi tagamiseks. Tserebrospinaalvedelik – ajuvatsakeses ja seljaaju kanali vedelik. Kaitseb aju meh. mõjutuste eest ja eemaldab ainevahetusprodukte. Teeb nn ’ajupesu’ une ajal, blokeerib sünapside erutumist. Nt. une ajal on noradrenaliini vähem. 3.17. Seljaaju talitluse põhijooned. Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete NS osade ja peaaju vahel. Igast segmendist lähtub paar spinaalnärve, mille dorsaalses juures paiknevad sensoorsed aferentsed kiud ja ventraalses juures motoorsed eferentsed kiud (ühinevad pärast lülidevahemulgust väljumist). Spinaalnärvide arv varieerub eri liikidel. Pikad nimme- ja ristluunärvide juured moodustavad lülisambakanalis seljaajust allpool tiheda hobusesaba meenutava kimbu – cauda equina
kõhukelme). Kehapind pehme, limanahaga. Vastne, kui olemas (ainult merelistel) pärgvastne ehk trohhofoor. 27. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. Ehitus: Kaks ripsmepärga, lisaks üks ripsmetutt kiirul ja teine tagaotsas. Suu on kohe esimese ripsmepärja (prototrohhi) taga, pärak tagaotsas. Rühmad, kus esineb: keraskärssussid, konuvaglad, kidavaglad. 28. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad Ehitus: Iseloomulik lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria. Igas lülis korduvad harjased, närvitängud, nefriidid, ringveresooned, lihased. Lülisid ehk segmente eraldavad seespool septid ehk dissepimendid. Igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber, mida vooderdab tsöloteel; nende (piki)vahesein on mesenteer. Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium). Peasagaral rohkem meeleelundeid (kombitsad, silmad).
Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe ortodoksliku kultuse vastu kujunes Saksa müstikast. Johann
Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. 1) Monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik. Monarh ei ole loodud Jumala poolt, vaid inimesed loovutavad oma loomuliku vabaduse (piiramatu võimu) vabatahtlikult. 2) Absoluutse monarhia argument Piibli toel: * Jumal andis maailma Aadamale valitseda * Esimese "isa" järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. Pärimisprintsiip. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. * Segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi
parlament on endiselt jäänud demokraatia oluliseks sümboliks, omades ka mitmeid kaalukaid valitsemisfunktsioone. 4 Ühe- ja kahekojalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Parlamendi kodasid nimetatakse sageli ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on lugu vastupidi riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende · komplekteerimise viisi; · töövaldkondade jaotuses. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet.
Konts kõver. 15 RÕIVASTUS 1890-1918 Ajastu rõivastust mõjutasid: ·sõjad: Inglise Buuri sõda, Vene Jaapani sõda, Esimene Maailmasõda; suured muudatused transpordis: tramm, auto, rong, lennuk; ·sport: jalgrattad, uisud, suusad. 19. saj lõpus matkiti möödunud stiile, jätkusid ka uue otsingud. Elutempo ja moodide vaheldumine kiirenes, rõivaste põhijooned säilisid. Materjalid mitmekesised. Enam kasutati sametit, atlast, sifooni, drapeeringuteks elastseid kangaid. Värvustest olid sajandi alguses soosituimad sinine rohelisega, kollane rohelisega ja hall roosaga. 20. saj teisel kümnendil olid levinuimad värvused järgmised: punane korallist bordooni; sinine sirelist hallikani; kollane salatist sidrunini. Päevane rõivastus oli tumedamates toonides hall, must, pruun. Kanti ka väikese musta-valge ruudulist ja tumerohelist.
Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil. Näiteks Martin Luther oli algul pigem mõjustatud nn saksa müstika mõttesuunast. Saksa müstika üheks huvitavamaks kehastajaks oli Jakob Böhme. Protestiliikumine kirjatähe ortodoksliku kultuse vastu kujunes Saksa müstikast. Johann Calvin ilmutas augustinismi
autoriteet sundus Võimu kasutaja Isik Struktuur Isik Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi käes Kõigi ühiskonna- käes liikmete käes 21. Millised on Michel Foucault võimuteooria Võimuteooria Foucault põhijooned? Kuidas on selline võim kujunenud? Võimu alus Diskursus Foucault panus võimu teooriasse: 1) võim on Võimu kasutaja Inimene ise anonüümne, pole subjekti, 2) inimene ise kontrollib ennast , 3) võimu aluseks on diskursuse Võim on... Inimesest sõltumatu poolt distsiplineeritud teadvus (üks viis struktuuri ja
· Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Eesmärk on inimene. · Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. · Neid ei tohi kunagi kohelda kui vahendeid. Instrumentaliseerimiskeeld · Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit! · Kanti kategooriline imperatiiv ei luba teist inimest instrumentaliseerida · Universaalse lugupidamise moraal Kanti moraaliteooria põhijooned · Moraalne kohutsus on absoluutne, kehtib tingimusteta. · Kohustus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. · Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. · Moraal tähendab meie enda vastutust, mitte allumist võõrale seadusele. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne, ta annab endale ise seadusi. Kriitika Kantile Ta teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld
kuningal on paternalistlik ja personaalne suhe alamatega kuningas on vooruste kehastus ja tagaja Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Platon türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest Aristoteles monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides Aquino Thomas türannia on korrumpeerunud monarhia 17.saj Inglise vabariiklased monarhia = türannia Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Bodin/Hobbes monarhia on eelistatud, kuid mitte ainuvõimalik vorm Hobbes monarhi huvi = riigi huvi absoluutse monarhia argument Piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda Esimese isa valitsus on ainus legitiimne valitsus parallelism: perekond = riik valitseja kui pereisa võimusuhted on loomupärased ning inimesed sünnivad nendesse loomulikku vabadust ega võrdsust pole Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles
On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise vabariiklasena ja Thomas Hobbes kõik monarhid on türannid ja kõik türannid on monarhid. 5.Paternalistliku monarhiaidee põhijooned. Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on segatud demokraatlik (tribuunid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) süsteem
Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest ...
ÕISis kontroltöö sõnad Seminarides kaasatöötamine: Igaks seminariks lugeda läbi vastav teema + seminarikaasuste allikatekstid, et oskaks analüüsida kaasuseid Külalisloengud 19.03 ja 21.05 Olulised on rooma eraõiguse asjad. Rooma õiguse tähtsus Alus Mandri-Euroopa õigusperekkona õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, ant; võlaõiguses palju lepingute liike) Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune Ladina keel kui õiguskeel, mõisted (nt vis maior, delikt, testament) Terviklik alternatiivne õigussüsteem Kriitiline meel ja juriidiline mõtlemine - ka kaasuste lahendamise kaudu Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud 1. Periodiseering riigivõimu vormide alusel: a
LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS 2013/2014 sügis Ütlen ette, et konspekt on suuresti kokku pandud Reet Krusteni „Eesti lastekirjanduse“ põhjal. Loengust panin miskit kirja vaid alguses ja ega ma muidu ka just eriti eeskujulik kohalkäija polnud. Konspekti vormistus on jäänud just selliseks, nagu see oli siis, kui ma ise sellest õppisin. Kõik lisamärkused jne olid minule endale mõeldud ja Sul ei pruugi neist kasu olla. Ilmselt on Sulle sellest konspektist abi, kui sa näiteks soovid enda koostatud loengute põhjal kirjutatud konspekti täiendada ega viitsi läbi lugeda Reet Krusteni väljaannet. Siinkohal mainiksin, et kuskil Eesti Vabariigi lastekirjanduse käsitluse juures jätsin ma selle lugemise pooleli, ei viitsinud enam ja aega polnud. Konspekt ei ole kohe kindlasti mitte täiuslik! Kui Sa päev enne eksamit alustad õppimist sellest konspektist (ja pole väga loengus käinud jne), siis ei pruugigi Sul sellest suurt kasu olla. Ühtlasi pead olema val...
See on reaalsuse kõrgeim printsiip e ülim olemus. Mõistus ilmneb ka inimmõistuses, kuigi puudulikult. Kuigi Hegeli taust kristlik (Jumal juhtiv printsiip), siis asendab Jumala Mõistusega (muudab jumalaidee filosoofiliseks). Erinevalt kristlusest, kus Jumal on väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast. Maailma koos ajalugudega ongi see lõpmatu jõud, mis maailma juhib. Prantsuse valgustuse põhijooned Radikalism. Tehti valgustusideedest kõige kaugemaleulatuvaid jäteldusi, ei kohkutud tagasi, et võisid olla ühekülgsed ega arvestanud elu reaalsusega. Inglismaal nt püüti alati säilitada teatud konservatiivsus, Prantsusmaal aga uued ideed ellu võimalikult kiirelt ja ulatuslikult. Agiteeriv suunitlus. Uus idee tuli võimalikult ruttu, kiiresti ning suurtele rahvahulkadele teatavaks teha. Kõik mis pähe tuleb, kohe välja (Facebook) Filosoofiast saab ka poliitilise
irratsionaalne otsustamine, järgijad, juhi staatuse, määrab iga liikme isiklik lojaalsus, vastandub süstemaatilisele majanduslikule tegevusele Traditsiooniline autoritaasus, andejõud, tugineb traditsioonidel, sugulased, vasallid, valitseja ressursid, soosib majandulikku traditsionalismi ja poliitilist kapitalismi KAASAEGNE ÜHISKOND, GLOBALISEERUMINE, JÄTKUSUUTLIKKUS Anthony Giddens 1938-... Ulrich Beck 1944-2015 Kaasaegse ühiskonna põhijooned: Sotsiaalsete suhete vabanemine Järjest dünaamilisem Refleksiivsus- regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel (kasvuhoone efekt, pagulased) kui individuaalsel tasandil (peame pidevalt jälgima ja kohanema uute tingimustega, elu muutub) Individualiseerumine Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Kui teoreetiline raamistik, on postkolonialistliku kriitika eesmärk mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideooloogiate toimimist poliitiliselt, ühiskondlik-kultuuriliselt ja psühholoogiliselt. Siin on näiteks olulised ideoloogilised tegurid, mis ühelt poolt põhjustasid kolonisaatorite väärtuste omaksvõtu (internaliseerimise) koloniseeritud rahvaste poolt ja teiselt poolt kutsusid esile vastuhakku koloniseerijate vastu. 14. Uushistorismi põhijooned. Kuidas uuriks uushistorism ärkamisaja kirjandust? Uushistorismi uudsus seisneb selles, et vahepeal tekstikesksete suundade poolt kõrvale jäätud materjal võetakse tagasi uurimise alla, kuid sinna tuleb palju lisandusi. Keskseteks mõisteks on ajaloo katkestus, diskursuste põrkumised ja pinged. Uushistorism võtab uurimise alla ka kultuurivälja ning uurib ideede ajalugu. Selleks vajab uushistorism teist laadi tekste, mis omakorda
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
laialipaiknevatele rakkudele. Parakriinne regulatsioon Rakud tootavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad vaid vahetus läheduses olevatele rakkudele Autokriinne regulatsioon Rakk saadab signaale sama tüüpi rakkudele, ehk raku poolt sekreteeritud signaalmolekulid võivad seonduda tagasi sama raku retseptoritega. 2 3. Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned. Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Autonoomne närvisüsteem - tahtele allumatu, käitumisest sõltumatud. Kontrollib siseelundite talitlust. Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: 1. Sümpaatiline süsteem - keha reaktsioon stressile 2. Parasümpaatiline süsteem - taastab organismi varusid ja homöostaasi
kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse (ÕES). Peterson Fahelmann Kreutzwald Rosenplänter Neus Knüpffer Valgustus kuni 19. saj lõpp = rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne. Hurt annab eestis rahvaluulele definitsiooni ja näitab, miks rahvaluule iseendana on uurimisobjekt. 5. Rahvaluuleteaduse kujunemise põhijooned 20. sajandil Eestis · 20. saj (eriti II maailmasõja järgset) Eesti rahvaluuleteadust iseloomustab rahvaluule uurimise poeetikakesksus. · 50ndad-80ndad valdav seisukoht, et rahvaluule on kunstilooming (rahvaluule = suuliselt tekkinud ja enamasti suuliselt levinud traditsiooniline vaimne kunstilooming.) · Nõukogude folkloristika: rahvaluule on ainult suuline kunstilooming, usund & kombed lähevad juba etnograafia alla
Valter Ojakäär "Dzässmuusika" Eesti Raamat Tallinn 1966 a) Jazzmuusika tekkimine, põhiolemus, koostisosad Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale:
Türannia on korrumpeerunud monarhia; türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Aristoteles: türannia on kõrvalekalle monarhiast, halvim võimalik valitsemisvorm. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia (kõik "monarhid" on tegelikult türannid). Thomas Hobbes: nõustus võrdusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Parallelism: perekond=riik; valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim); võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj Itaalias, James Harrington 17
Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid. Religioon ja kultuur Rooma autorid olid algusest peale Kreeka kultuurist tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ümber ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eruski eeskujudele. 7 Roomlased hindasid ka omaenda muistseid traditsioone kõrgelt. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla. Ehituskunstis ja tehnoloogias jõudsid roomlased kreeklastest kõrgemale tasemele.
Mis on uusaeg ja millal see algas? Uusaja mõiste võtsid kasut. Itaalia humanistid 15-16.saj., et eristada kaasaega eelnenud ajaloost. See oli maailmavaade, mis vastandas senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärikuse ja vabadusega. Humanism tekkis renessansiajastul. Uusaeg pidi tähedama uut maailmapilti ja ideoloogiat. Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a. . 16.saj. nim. varauusajaks. Prantsusmaal püüdis usuvastuolusid lahendada juba 1589.a. troonile tõusnud Henry IV Inglismaal kujunes puritanismi näol uus mentaliteet ning pärast stuartite dünastia võimuletulekut algas võitlus parlamendi õiguste eest. Venemaal lõppes 1613.a. Romanovite dünastia troonile valimisega nn segaduste aeg. Rootsis tõrjuti tagasi rekatoliseerimise katsed ja 1599 tagandati troonilt kuningas Sigismund Vasa. Eesti ajaloos lõppes 1629.a....
vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse: J.V. Veski, P. Alvre, E. Muuk, Jaak Peebo, Ü. Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis, määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1)
nende teadvuse. • Võimu uurimiseks tuleb alustada tdomissuhete analiiiisist (mida see täpsemalt tähendab, räägime järgmistes loengutes, kultuuri ja töö all) Ka poliitiliste institutsioonide iseloom on klassikalise marxismi kohaselt olla valitsev • klassi huvides, kasutada võinm valitseva klassi huvides. Marx ja marxism üks mõjukas marxist •N • • Foucault võimukäsitlus on üsna omapärane . Faucaulti võimuteoorija põhijooned: • Vöim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö "võimuinstitutsioone" • Võim on anonüümne, pole subjekti • Inimene ise kontrollib ennast • Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) • Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Budistid loodavad lõpuks tänu virgumisele pääseda surma- ja taassünnitsüklist, kuid nad mõistavad, et enamiku inimeste puhul võtab see väga palju aega. Vahepeal loodavad nad saada suurel hulgal pälvimusi, järgides eetilisi ettekirjutusi, mis on pärit budismi algusaegadest. On kümme peamist moraalireeglit, kuigi viis neist käivad peamiselt munkade ja nunnade kohta. 3.6. Käitumisnormid Budistliku moraali põhijooned on kirja pandud kaheksaosalises tees, mis on üks budismi peamisi õpetusi. Muu hulgas õhutav kaheksaosaline tee budiste järgima õiget kõnet, õiget tegu, õiget eluviisi. Kuid budism on lisanud ka rea spetsiifilisemaid eetilisi reegleid oma järgijatele. Peamised nende hulgas on pancasila (viis käitumisjuhist), laialt omaksvõetud reeglid, mis ulatuvad budismi algusaegadesse. Esimene põhimõte on mitte kahjustada teisi elusolendeid reegel, mida on
kujuteldamatutele avarustele. Kuna viljatutel pindadel pidid inimesed suvel kõvasti tööd tegema, et saada võimalikult suur saak, on seegi jätnud nende iseloomu kujunemisse oma jälje. Muidugi on võimatu määratleda ühe rahvuse iseloomu väga üksikasjalikult. Seda enam, kui arvestada tuleb suurte mastaapide ning sellest tuleneva inimeste arvuga. Mille puhul omakorda on üsna loomulik, et elanike olulise osa moodustavad teisi kultuure esindavad rahvad. Siiski võib esile tuua iseloomu põhijooned, ja seda saab teha koguni üsna täpselt. Venelastele on väga iseloomulik kannatlik meel. Ajaloo vältel on nad üle elanud mõndagi, milleks teised rahvused niisama lihtsalt võimelised polekski. Ent ka kõige keerulisematel aastatel säilis venelaste hinges lootus, et kõik läheb hästi ja saabuvad paremad ajad. Kindla märgi on rahvuse iseloomu jätnud õigeusk. Olemuselt religioossed, suhtlemises avatud, lihtsad, vastutulelikud ja abivalmid, on venelased väga vastuvõtlikud usule.
huvigruppidega (investorid, kliendid, töötajad, äripartnerid, kohalik kogukond, keskkond ja ühiskond) (Strategise veebilehekülg) · 3) Ettevõtte avatud ja läbipaistev tegevus, mis põhineb eetilistel väärtustel ja austusel töötajate, kogukonna ja keskkonna vastu. Selle eesmärgiks on anda säästlikku väärtust nii huvigruppidele kui ka ühiskonnale laiemas tähenduses (The European Multi-Stakeholder Forum on Corporate Social Responsibility) Ühiskondliku vastutuse põhijooned: · Seotus pohitegevusega · Arvestamine huvigruppide vajadustega · Tasakaalu leidmine keskkonnaga seotud, sotsiaalsete ja ariliste eesmarkide vahel · Jarjepidevus, eesmargiparasus, labipaistvus ja strateegilisus Miks on kasulik?
Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6 Eesti ala valitsemine 18.saj, Balti erikord 1700-1710 toimus Põhjasõda, mille võitsid venelased. Algas Vene aeg. Soovides saada balti aadli poolehoidu alustasid venelased juba Põhjasõja ajal restitutsiooniga- riigimõisate tagasi andmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga, kus sätestati Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Lisaks eraldas Eesti ja Liivimaad luteri usk ning saksakeelne asjaajamine. Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Liivimaa Euroopa kultuuriruumi, pääsesime venestamisest. Arenesime kiiremini võrreldes Venemaa sisekubermangudega
Gleich den seefahrenden Normannen (ega ometi baltisakslane! K. L.) ist der seelisch nicht reich ausgeschlagen; leicht wirkt er trocken und dürr. Er ist klug, temperamentvoll, geistreich, doch nur im Ausnahmefall weltoffen im pathischen Sinn. Tritt hier noch Turanierblut ais Dominante hinzu, wie bei den Esten, so werden Positivismus und Nüchternheit zu Grundzügen.“ On õigus, et eestlane ei ole puhast tõugu (kui sellist Euroopas üldse on); kuid need põhijooned, mis tuleviku baltlust peavad iseloomustama, on meie rahva omad. Nende kohaselt kujunevad meie ühiskonna- ja kultuurielu vormid ja aval- dused, neid peame silmis meie kasvatusprobleemide püstitamisel ja lahendamisel. Et eestlane on loomult nimelt individualist, siis saab teda massinimeseks kihutada ainult üürikeseks: kollektivisti — olgu see kommunismi või fašismi korporativismi mõttes — temast ei saa. C. R. Jakobsoni poolt eestlasele — see oli ju nimelt eesti põllumehele
· Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine (neurohumoraalne regulatsioon) Retseptorite põhijooned · Liitvalgud (valguline+mittevalguline osa, tavaliselt süsivesik) · Kõrgspetsiifilisus (võtab vastu vaid kindla hormooni) · Kõrgafiinsus (võtab hormooni vastu juba väga väikeses kontsentratsioonis) · Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem) · Dünaamilised süsteemid (füsioloogilistes tingimustes retseptorite arvud muutuvad tähtis hormonaalsete preparaatide väljastamisel)
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Tühjaks jäänud talud asustati uute inimestega. Sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba poole miljoni piiri. o Balti erikord. Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine, millega alustati juba sõja ajal teostatud restitutsiooniga: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721 Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tlns ja Riias määratud kindralkubernerid. Nendele ametikohtadele said mitte venelased, vaid Vene armees teeninud välismaalased. Kroonuametkonna peamiseks mureks oli kubermangus
sillataolised pikalt kulgevad ehitised. Veejuhe koosnes võlvidest, mis võisid olla isegi kolmekordsed. 9. Millistes kultuurivaldkondades: 1) jäid roomlased kreeklastele alla Näitekirjanduses: kreeklaste kirjutatud teoseid teame me tänapäevani nt. ,,Kuningas Oidipus". Kreeklased olid ka väga head skulptuurikunstis: enamus roomlaste skulptuurikunstist on kreeklaste koopiad. Ka arhitektuuris võtsid roomlased põhijooned kreeklastelt üle. Jäid alla ka teoreetiliste teaduste ja filosoofia vallas. 2) ületasid kreeklasi Roomlased valdasid paremini ehituskunsti, nad hakkasid ehitama raskemaid ehitisi (nt akvedukte e veejuhtmeid, terme, kaari ja võlve, mitmekorruseliseid ehitisi jm raskeid ehitisi), veel võtsid nad kasutusele betoon ja lubimört. Rooma templid olid suuremad ja rooma ehitised moodustasid ühtse terviku. 10
Veri on nõrgalt leeliseline: arteriaalse vere pHon 7,4 ja venoosse vere pH=7,35.Vere pHlühiajaliste kõikumiste äärmisteks piirideks on 7,0 7,8. Suuremad nihked põhjustavad looma surma! Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem 6. Vere punalibled e. erütrotsüüdid (arv inimesel, seal, veisel, hobusel, lambal, kanal; ehituse põhijooned, loome, ülesanne). Hematokriti mõiste. Erütrotsüütide arvu määramine. ·Erütrotsüüdid e. punalibled: ehituse põhijooned- ümarad, keskelt kaksiknõgusad, ühtlase tsütoplasmaga. Imetajatel tuumata. Kuju on muutuv, deformeeruvad vastavalt soone läbimõõdule. Diameeter varieerub 4-7 mikromeetrit, inimesel keskmiselt 7,5 mikromeetrit. Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e. erütropoees Embrüol rebukotis, lootel maksas, põrnas ja lümfisõlmedes
Lindprii – väljaspool seadust kuuluvaks, mõiste kasutamine pärisorjuse kaotamise järel ei ole seega õnnestunud. Baltisaksa üldsus mõistis reformid positiivseks, keskvalitsus jõudis arusaamisele, et talupoegade vabastamine ilma maata ei ole hea variant. Vene Impeerium ajaloo seisukohalt oli tegu olulise momendiga, esmakordselt kasutas keskvõim mõjuvõimu pärisorjuse kaotamiseks. Rahvastik 19.sajandil Demograafiliste muutuste põhijooned 19.saj toimuvad suured muudatused, samalaadsed nagu arengud Kesk-Euroopas. 18.saj tegemist traditsioonilise rahvatiku taaste tüüp, kõrge sündimus, suremus. 19.saj keskpaigu üleminek modernsele taastetüübile, madal sündimus, suremus. Sajandi teisel poolel rahvastiku kavamine mõnevõrra aeglustus. 19.saj tekivad uued arengud rahvastikurändes, saj teisel poolel suur väljarände kasv. 20. sajandi alguses
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
spetsiifilise ligandiga. c. G-valkudel on 3 subühikut: alfa, beta ja gamma. d. Kui G-valk aktiveeritakse, siis GDP muutub GTP-ks. e. G-valkude funktsioon: avada ioon-kanalid või muuta Second message-i tase (nt. Cyclic AMP või IP3) 4) Võivad aktiveerida intratsellulaarseid retseptoreid selleks, et moduleerida spetsiifiliste geenide transkriptsioon 3. Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned. Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus. Autonoomse närvisüsteemi virgatsained ja retseptorid. Sümpaatilise ja parasümpaatilse närvisüsteemi roll organism talitluses. Hüpotalamus on põhiline ANS integratiivne keskus. Sisend ajukoorest limbilise süsteemi kaudu mõjustab hüpotalamuse funktsiooni. Teised kontrolli mehhanismid on seotud ajukoore, retikulaarformatsiooni ja seljaajuga.
Veri on nõrgalt leeliseline: arteriaalse vere pH on 7,4 ja venoosse vere pH=7,35.Vere pH lühiajaliste kõikumiste äärmisteks piirideks on 7,0 7,8. Suuremad nihked põhjustavad looma surma! Vere pH hoiavad stabiilse vere puhversüsteemid: a)karbonaatpuhversüsteem b)fosfaatpuhversüsteem c)vere valkude puhversüsteem 6. Vere punalibled e. erütrotsüüdid (arv inimesel, seal, veisel, hobusel, lambal, kanal; ehituse põhijooned, loome, ülesanne). Hematokriti mõiste. Erütrotsüütide arvu määramine. ·Erütrotsüüdid e. punalibled: ehituse põhijooned- ümarad, keskelt kaksiknõgusad, ühtlase tsütoplasmaga. Imetajatel tuumata. Kuju on muutuv, deformeeruvad vastavalt soone läbimõõdule. Diameeter varieerub 4-7 mikromeetrit, inimesel keskmiselt 7,5 mikromeetrit. Suurim paksus servades 2 mikromeetrit. loome e. erütropoees Embrüol rebukotis, lootel maksas, põrnas ja lümfisõlmedes
11)Põhja sõja lõpp,samas uusikaupungi rahu, 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega määrati, et: a) Venemaa sai Ingerimaa, Liivja Eestimaa ning osa KaguSoomest b) Venemaa andis Rootsile tagasi osa hõivatud Soome aladest. c) Venemaa maksis Rootsile kahjutasu d) Rootsi sai õiguse igal aastal vedada ilma tollita Eestist välja 50 000 rubla eest teravilja. e) Kinnitati Baltikumi valitsemise korra põhijooned. Liitlastevahelise kokkuleppe järgi pidi Venemaa saama endale ainult Ingerimaa, kuid sai lisaks Eesti ja Liivimaa ning osa Kagu Soomest. Taani pidi saama LõunaRootsi ja Holsteini, kuid ei saanud midagi, sest jäi juba Põhjasõja alguses sõjast kõrvale, Poola pidi saama Baltikumi, kui ei saanud midagi sest oli sõja tagajärjel muutunud liiga nõrgaks. Need
osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine. Muutus linna ja maarahvastikus suhe tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos. 3. Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud spetsialiste, sest teadus ja tehnoloogia täiustusid. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb, massitootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet) 4. Info-ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalühiskonnas hakkas üha suuremat
Kuigi nad teavad et nad ise on täpselt samasugused, aga ei tunnista seda endale. Televisiooni esimene põhimõte on see et oleks olemas jutud mida telekas rääkida ja et tuleks rohkem raha sisse. Inimesed kes töötavad televisioonis ei mõtle sellele kuidas mõjutab nende jutud ülejäänud maailma. See võib mõjuda hästi kuid võib ka mõjuda väga halvasti. Eesti keele Fonotaktika põhijooned Fonotaktika määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud ja millised ei ole keeles lubatud. Eesti keele fonotaktika reeglid on 1) eesti keeles on silbi alguses tavaliselt ainult üks kaashäälik ministeerium 2) ühes silbis ei tohi olla rohkem kui kakas täishäälikut maasikas 3) kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbituumale lähemal kui helitud kaashäälikud traktor 4) Eesti keeles häälikujärjend ji ei esine orji
Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus ta 1650.a suri]. Ta põhiteos on 1637 a ilmunu "Arutlus meetodist". Astudes välja Aristotelese loogika kui meetodi vastu, väitis D,et see võimaldab vaid seletada seda,mida teatakse ja rõhutas,et teadmiste ainus allikas on mõistus. D arvates oli vaja kahelda kõiges. Valgustusajastu põhijooned Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionaalne maailmakäsitlus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusesse,olid valgustajad veendunud ,et ideed muudavad maailma. Võitlus vana korra ja mõtlemisviisi vastu seadis valgustajad inimühiskonnale eeskujuks looduse. Kui mingi nähtus erines looduses,oli see nende arvates mõistlik,aga kui kõik loodusega vastuolus olev pälvis hävitava hinnangu. Valgustusideoloogiale oli omane ka uus humanism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
