Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjalikud allikad! Toimusid häälikumuutused: lõpukadu ja sisekadu, mille tulemusena suured muutused grammatikas Murranguperioodi muutused olid suuremad kui vanaeesti ja uuseesti perioodil toimunud muutused. Uuseesti keel (1700 kuni tänapäev) Sel perioodil ilmus eestikeelne täispiibel (1739.a)-peetakse perioodi alguseks
Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) 3. Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus ’Globaaldebatid’ Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk IV ja V International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. · AUTOTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid)
kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta ja pidurdati võidurelvastumist. 6. Võrdle omavahel kolme perioodi NSVL sõjajärgses ajaloos<<. stalinism, sulaperiood ja stagnatsioon. Stalinism-Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna sünnitas see Stalinliku revolutsiooni tulemusena "sotsiaal autokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni Nõukogude Liidu lõpuni. Sulaperiood-Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal NLKP XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ja rehabiliteerimise näol, mis iseendast ei hoidnud aga ära uusi poliitilisi piiranguid ega karistusi.
4) sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas 2 Maailmamajandus ülemaailmse majanduskriisi põhjused, majanduskriisi mõju erinevatele riikidele olemus ja tagajärjed 8 Demokraatia ja diktatuurid 1920.1930. aastail 1) demokraatia laienemine 1) demokraatia ja diktatuuri põhijooned 2) demokraatlikud ja 2) demokraatia Ameerika Ühendriikide mittedemokraatlikud liikumised näitel 3) demokraatia Suurbritannia ja 3) autoritarism Itaalia näitel Prantsusmaa näitel 4) totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa 4) diktatuuririikide vägivallapoliitika: näitel näljahäda Ukrainas, repressioonid,
Lavale astusid uut tüüpi näitlejad, kes olid diletantide staatuse professionaali vastu vahetanud ning ei kasutatud enam valmis näidendeid, vaid nn kanvaasid väljakirjutamata dialoogidega tegevuse kokkuvõtteid. Näitleja pidi oskama kasutada oma maskile omaseid repliike, monolooge, zheste, süzheekäike, koomilisi episoode (lazzisid) kogu see tehniline pagas võimaldas laval igasuguste situatsioonidega kohaneda ning ansamblina tegevuskäiku arendada. Commedia dell´arte põhijooned pärinevad ilmselt kevadistest karnevalidest, mis arenesid välja paganlikust pidustustraditsioonist viljakuse tagamiseks. Pidudel tantsiti, söödijoodi ning maskides tegelased esitasid jämekoomilisi, sageli seksuaalse alatooniga stseene 8.Reformatsioon usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. 9.Teter- kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis
Eesti pärast põhjasõda. Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud
Sõlmiti lepinguid suhete parandamiseks Poola, Tsehhoslovakkia,NSVL, Ida-Saksamaaga. ida ja lääne süntees Jaapan otsustas majanduse parendamiseks loobuda sõjameestest, jättes alles osad traditsioonid ning õppides arenenud riikidelt (USA ja Lääne-Euroopa) finlandiseerumine e. soomestumine. Soomlased kartsid Nõukogude liitu pahandada ning vaatasid, mida nad ütlesid. Sellist NSVL'i poole vaatamist nimetati finlandiseerumiseks. Ameerika Ühendriikide sise- ja välispoliitika põhijooned 50.-80. Sisepoliitika : Erinevalt teistest riikidest ei toonud 2MM erilisi muutusi. Riigipea oli endiselt president. Seadusandlik võim kuulus Kongressile. 40 lõpul algas vasakpoolsete vastu rünnak, mis mõne aja pärast lõpetati. See oli ohtlik ka riigile. Probleem olid ka mustanahalised. Nende õigusi ahistati ning piirati. Ei lubatud vastu võtta seadusi, mille kohaselt oleks mustad valgetega võrdsed. 60Ndatel võeti vastu seadus, mis aitas neegrite olukorda.
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule 1->2 Maksude määramine, seadusandlus, riiklikud tellimused 1->3 Seadu...
OMAHIND väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. TURUHIND on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse. TURU TASAKAAL on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustatud. MONOPOL on ainuõigus, konkurentsi puudumine turul. RAHA üldtunnustatud maksevahend. TURUTÕRKED turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada. 4. Majandussüsteemid. 1. Millistele ühiskondadele on süsteem iseloomulik? Näited. 2. Põhijooned. M A J A N D U S S Ü S T E E M TAVAMAJANDUS PLAANI EHK TURUMAJANDUS SEGAMAJANDUS e. naturaalmajandus KÄSUMAJANDUS 1. Feodaalsele 1. Diktatuuri 1. Kapitalistlikule 1. Kapitalistlikule ühiskonnale ühiskonnale. ühiskonnale
Fourth level Fifth level Hingamisteede vabastamine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soki kliinilised põhijooned Võib kulgeda ägedalt ja kiiresti. Võib kulgeda mõõdukalt, kuid aeglaselt. Sokk ei ole pikaajaline haigus, esineb üldiselt 46 minutit. Täname kuulamast !
auhinnamänge ja hoida meie tegemiste/toodetega kursis. Seda kavatseme teha nö soliidselt, et mitte sattuda ``spämmijate`` nimekirja. Näiteks vahel postitame Facebook`i mõne hea koduse koogi või smoothie retsepti! Samuti teeme parima retsepti võistluse. 3. Teha vahet, milles erineb Teie müügiprotsess Teie kõige tähtsamate (võtme) klientidega vs müük tavalistele klientidele. Pange kirja täpselt müügiprotsessi põhijooned millal, kuidas ja millistel eesmärkidel Te oma võtmeklientidega suhtlete. Ettevõtte jaoks on kõige olulisemad kliendid PARTNER ja SÕBER ning ``väljakutseks`` on teha MAIUSTAJATEST ja ka tavaklientidest SÕBRAD. Müügiprotsess kõige tähtsamatele klientidele on kujundatud läbi nende klientide profiili. Oleme seda meelt, et lojaalsed võtmekliendid on tõhusa koostöö tulemus ja arvestame oma klientide eelistustega palju. Saadame personaalseid pakkumisi
3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (tv 24/4) b) Murranguline 1989.aasta (tv d) Käsumajanduse tagajärjed (tv 24/5,6) 28a/2,3): e) Kultuurielu põhijooned (tv 24a/1) Poolas f) “40 kiri” (tv 24a/4) Tšehhoslovakkias Saksa DV-s Rumeenias c) Muutused riiklused (§ 28a/6): Saksamaa taasühinemine “sametlahutus” Jugoslaavia lagunemine 5. Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29) a) Uus ärkamisaeg: Fosforiidikampaania- protest, mis algatati rahva ühtekuuluvuse jõul kaevanduste rajamisest loobumises MRP-AEG- 1987
Koolis ei läinud hästi, aga oli tark. Mitmeid kordi vanglas, varastas, oli julm. Saadeti ka asumisse. Hea organisaator, tõusis esile Vene kodusõjas. Pärast Lenini surma sai ainuvalitsejaks. Oskas tülli ajada inimesi enda kasuks. Kujundas hirmuvalitsuse. Tema nimi mitmel linnal või asjal. Et kaitsta oma võimu, tappis omale ohtlikud inimesed. Kujundas totalitaarset riiki. 3. NSV Liidu valitsemise põhijooned Stalini diktatuuri ajal: industrialiseerimine, kollektiviseerimine, suur terror jne. Kujundas riigis hirmuvalitsuse. Kedagi ei tohtinud usaldada. Üleliigsete sõnade eest saadi kohe karistada. Majandust planeeriti ja asendati 5.a kaupa. Tööpuudust polnud( palk väike, poes palju asju). Pidi andma toit käest, kes ei andnud, tapeti. Pidi mõtlema meelepäraselt. Must turg.
talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleisse kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased)
Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapiad. Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige Freudi enda töödest ning mis on omaks võetud ja rakenduses rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. Psüühilised fenomenid asuvad erinevatel teadvustatuse astmetel: teadvuses (hinge pealispinnal) eelteadvuses (teadvuse piirimaal)
Kirjandus- Boccaccio ,, Decameron" Arhitektuur- terava katusega kirikud muutusid kumerkatusteks 9. Seleta lahti mõiste ARS NOVA ja kirjelda pikemalt ajastut, missugused olid peamised muusikazanrid? Heliloojad? Ars nova- 1320-1380 aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil Organum, missa, motett Philippe De Vitry 10. Miks on Madalmaade vokaalpolüfoonia saanud renessansiajastu võrdkujuks? Nimeta Madalmaade vokaalpolüfoonilise stiili põhijooned. Nimeta peamised heliloojad. 11. Tutvusta renessansiajastu peamisi muusikazanre, selgita paroodiamissa tähendust 12. Kirjelda ilmaliku laulu vorme 16.sajandil (sansoon ,frottola, villanella, balletto, madrigal). Sansoon- prantsuse ilmailk laul; Frottola- tantsuline laul, kus meloodia on ülemises hääles Villanella- Itaalia rahvuslik laul 16 saj teisel perioodil, 3-häälne, tantsuline laul/stiil Balletto- tantsuline laul rütmilise teksti ja refräänilise lõpuga (ha-ha-haa)
Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel. 2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla.
vajadusele. · 1220. aastatel tõusis esile Lübecki vabalinn. · 14.-16.saj ühendas Hansa Liit ligikaudu 170 linna. 14.saj II poolel kuulusid sinna enamis Novgorodi- Kölni-Londoni joonele jäävaid sadamalinnu · Kogu Hansa idakaubandus kulges läbi Tallinn-Riia sadama. Koge-uuttüüpi laev, mis suutis kanda veelgi rohkem kaupa. Keskaja teaduse arengu põhijooned · Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad · Enamasti toetus teadmised ja teadus antiigile · Kloostrites hävitati paljud vanaaja tekstis. · 5. saj. süstematiseeriti antiikaja teadused seitsmeks ,,vabaks kunstiks" , mis jagunesid kahte suurde rühma: o Triivium (grammatika, retoorika, dialektika o Kvadriivium (artimeetika, geomeetria, muusika, astronoomia) Euroopa koolide rajamine
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstit...
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu? Virumaa, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Tartu maakond, Pärnu maakond, Riia maakond, Võnnu maakond Reduktsioon: põhjused ja tagajärjed. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa. Riigi tulude suurendamiseks hakkas ta jagatud maid tagasi võtma. Tagajärg oli see, et Milles seines Balti erikord? See kinnitas Baltikumi valitsemise põhijooned, et ei toimuks jälle selliseid ebaõiglasi asju. Balti aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse ja kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Millised muudatused kaasnesid asehalduskorra kehtestamisega? Eestimaa kubermangule liitus Paldiski maakond. Liivimaal tekkis Viljandimaa ja Võrumaa. Lõunapiirile tuli Volmari ja Valga maakond Mõisad: põhitüübid, tuluallikad. Rüütlimõis, Riigi- ehk kroonumõis, Kirikumõisad. Tulu teeniti viinapõletamisega,
nende pattudest. Kristus on nende lunastaja. 6) igavene elu: see, kes usub Kristuse kuulutusse ning võtab vastu tema õpetuse pärib igavese elu. 7) Paradiis: Kristlased usuvad, et igavene elu on paradiis 8) Põrgu: Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma. 9) Jeesuse õpetuse põhijooned: see, mida Jeesus on rääkinud eetikast, käitumisest, elamisest. Kuldreegel - "Armasta oma ligimest nagu iseennast"/ Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks - üks küsimus tuleb ilmselt kindlasti: "Mis on kuldreegel" Kristlik elu - ristimine (mis on, mida tähendab), konfirmatsioon/leer, leerikool, abielu, surm, mungad, nunnad, jumalateenistus
...................................... Eesti pank annab aru Riigikogule. On sõltumatu Vabariigi Valitsusest ja teistest riigiasutustest. Eesti Panga kõrgeim juhtimisorgan on Nõukogu. Nõukogu liikmed on riigikogu poolt valitud. Igapäevast tööd juhib 5 aastaks valitud Eesti Panga president. Audentese Gümnaasium 3/5 Martin Sillaots 10.4.6 Eesti majanduse põhijooned Tagada usaldus Eesti Krooni suhtes Luua majanduse arenguks sobivad tingimused Valuutakomitee: 1. keskpanga laenud valitsusele Proportsionaalne Reinvesteeringud 2. krooni kattevara müümine tulumaks: maksuvabad: 3
murdelised erinevused kahanevad Vanaeesti keele perioodil selliseid muutusi peaaegu ei tekkinud (v.a õ teke), pigem suurenesid murdelised erinevused, mis viisid põhja- ja lõunaeesti keele kujunemisele. Muurangueesti keel o 13.- 18. saj-ni, pärast Eesti alade vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt o kujunesid välja tänapäeva eesti keele põhijooned o eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest o saab uurida kirjalikke allikaid Muutused: lõpukadu, sisekadu, neist muutused grammatikas: käändkondade süsteemis, mitmete tunnuste ja lõppude kadumine, vältevahelduse tekkimine, muutus eitava kõne väljendamine (alamsaksa k eeskujul), tekkis kaudne kõneviis, muutused sõnavaras: eesti keelde laenati üle 1000 sõna= 15% kirjakeele sõnatüvedest.
5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Tööstusühiskonna põhijooned: esikohal tööstuslik tootmine konveiersüsteem - fordism aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) ratsionaalsus – vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus tööaeg domineeris puhkeaja üle töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab pr...
· Revolutsioon suruti sõjaväe abil maha, sest suurem osa armeest oli jäänud keisrile ustavaks · Tulemused: Riigiduuma loomine, poliitiliste erakondade tekkimine, ajakirjanduse vabanemine tsensuuri alt. Veebruarirevolutsioon 1917 · Põhjused: I maailmasõjaga seotud majandusraskused ning armee edutu sõjategevus rindel põhjustasid sügava sisepoliitilise kriisi · Põhijooned: streigid suurtes linnades ja eelkõige Petrogradis, näljamässud ja poliitilised meeleavaldused, sõjavägi, kes keeldus tagamast korda, tsaarivalitsust ei toetanud mitte ükski ühiskonnaklass ega -kiht · Tulemus: tsaar loobus troonist, võimule Ajutine Valitsus, Peterburis ja teistes linnades tekkisid Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Sõnades muutus Venemaa kõige vabamaks maaks
Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatliku riigi seadusandlik organ. Ühe ja kahekojalisus Euroopas koosneb kahest kojast näiteks UK, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra ja Poola parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale (va Norra) ja Balti riikidele. Alamkoda määrab riigi poliitika põhijooned oma seadusandliku tegevusega. Parlamendi kojad on võrdsed. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: 1) komplekteerimise viisis 2) töövaldkondade jaotuses Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet. ESIMESEL JUHUL, näiteks UK's kujutab ülemkoda endast seisulikku esindusorgananit. Valimisi sel juhul ei korraldata,
4. Poltaava lahing- pööre põhjasõjas, kus Karl XXII sai purustava löögi ja see võimaldas Venemaal Baltikumi vallutamise lõpule viia 5. Kapituleerumine Venemaale 1710 aastal 6. Põhjasõja jätumine väljaspool Liivimaad 5. Uusikaupunki rahu. Sõja tagajärjed. Vihik. 7. Uusikaupunki rahu 1721 a. Venemaa sai Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest b. Venemaa maksis Rootsile kahjutasu c. Kinnitati Baltikumi valitsemiskorra põhijooned: säilitati Balti-Saksa aadlike privileegid, kohalikud õigused, luteriusk, reduktsioon tühistati. Eesti läks Venaémaa võimu alla, mis eestlastele oli vastumeelne, kuna nad hoidsid rohkem Rootsi kuninga poole. Rootsi kaotas oma alad, kuid sai isegi kahjutasu. Venemaa sai palju uusi alasid juurde.
kunsti tagasiside e kunsti kriitiga. Väheneb kunsti tellija osatähtsus ja suured muutused, sest vähenevad seisuslikud sidemed. Kujuneb välja klassitsism- akadeemiline ja romantism-sõltumatu. KLASSITSISM ld k esmaklassiline. Klassitsismi kodumaa on Inglismaa. 1725.aastal ehitab William Kent esimese klassititsiliku hoone. Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusmaal: 1750-1800 vanaklassitsism ja 1800-1850 kõrgklassitsim Prantsusmaal:
Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik,
1.kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u...
Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine...................................................................
loomade, seente ja bakterite elutegevuses; 7) analüüsib sugulise ja mittesuguliste paljunemise eeliseid erinevate taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. Õppesisu: Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks.
saj, hiilgeaeg 18.saj, lõpp 19.saj.) pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. (Inimkonna väljumine vaimupimedusest ja kiriku rüppest.) Rene Descartes (1596-1650) Sündis Lääne-Prantsusmaal väikeaadliku pojana, õppis jesuiitide gümnaasiumis, elu lõpul oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis. Uskus et... tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges ( ma mõtlen, järelikult olen olemas). Teadmiste ainus allikas=mõistus. Valgustusajastu põhijooned: ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus 1) inimmõistuse kõikvõimsus 2) looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda. 3) humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil. Voltaire (1694-1778)- Francois Marie Arouet'i varjunimeks, ta oli poeet, ajaloolane, ideoloog, jurist, kirjanik, dramaturg, pealmiseks vastaseks pidas katoliku kirikut (purustage koletis!). Ei tahtnud tööd teha, sõbratar lasi Voltaire'ile enda lossi lisatiiva ehitada, oli 2 korda bastille vanglas
Reduktsioon on mõisate tagastamine riigile. See võeti ette, sest Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ja olukorrast väljapääsuna nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon. Riigi sissetulekud kasvasid, paranesid haridusolud. 14. Milles seisnes balti erikord? Miks selle poolt vene keskvõim ja miks kohalik võim? Aadli poolehoiu võitmiseks alustati restitutsiooniga, saadi ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Baltikumi valitsemise uued põhijooned. Säilitati laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senises seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas usk, keel ja tollipiir. Senine kord jäi püsima, Venemaa tahab ennast kehtestada, tal oli vaja aadlite toetust, aadel tahtis võimu 15. Mida muutus asehalduskorraga vene keskvõimu ja kohaliku võimu jaoks? Piirati rüütelkondade ja linnade võimu, loodi linnaduumad, kehtestati pearahamaks 16. Tabel talupoja kohta vihikust
avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline Suurte maadeavastuste tulemused Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes. Kaubanduse keskusteks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnad. Kauba- ja fondibörsi tekkimine Hindade revolutsioon Teadmised ümbritseva maailma kohta avardusid hüppeliselt. Valgustus Prantsusmaal põhijooned Peamiseks kriteeriumiks oli inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Eeskujuks võtsid valgustajad looduse. Uus humanism (esikohal inimese vajadused ja kired) Voltaire'i ideaal oli valgustatud absolutism (valitsejad astuvad liitu filosoofidega) René Descartes 1596- prantsuse matemaatik, filosoof1650 ja loodusteadlane Analüütilise geomeetria isa 17. sajandi ratsionalismi isa
Kui James II tuli troonile tekitas tema katoliiklasi soosiv poliitika kogu maal ärevust. Aadlikud sepitsesid kuninga vastu vandenõu ning pakkusid trooni Oranje Willemile Madalmaadest, kes tuli oma vägedega Inglismaale ning sellepeale põgenes James II Prantsusmaale. Enne trooni vastuvõtmist tuli Willemil allkirjastada Õiguste deklaratsioon (Bill of Rights), mis määraks kindlaks kuninga ja parlamendi piirid. Sellega pandi paika Inglismaa parlamentaarse monarhia põhijooned järgnevateks sajanditeks. Kuna riigipüüre toimus veretult hakati seda hiljem nimetama „Kuulsaks revolutsiooniks“. 8. Õiglase sõja idee Sõda peeti küll suureks nuhtluseks, kuid siis arvati, et valitsejatel on kohustus oma õiguste kaitseks relvad haarata. Sõjaliselt edukaid valitsejaid austati. Õiglaseks peeti sõda siis, kui valitseja või tema alamate õigusi oli rikutud. Vallutamise eesmärgil polnud sõda lubatud. Nii juhtuski, et kuningad läksid
avarustele. Viljatutel pindadel pidid inimesed suvel kõvasti tööd tegema, et saada võimalikult suur saak seegi on jätnud nende iseloomu kujunemisse oma jäle. Muidugi on võimatu määratleda ühe rahvuse iseloomu väga üksikasjalikult. Seda enam, kui arvestada tuleb suurte mastaapide ning sellest tuleneva inimeste arvuga. Mille puhul omakorda on üsna loomulik , et elanike olulise osa moodustavad teisi kultuure esindavad rahvad. Siiski võib esile tuua iseloomu põhijooned, ja seda saab teha koguni üsna täpselt. Venelastel on väga iseloomulik kannatlik meel. Ajaloo vältel on nad üle elanud mõndagi, milleks teised rahvused niisama lihtsalt võimelised polekski. Ent ka kõige keerulisematel aastatel säilis venelaste hinges lootus, et kõik läheb hästi ja saabuvad paremad ajad. Kindala märgi on rahvused iseloomu jätnud õigeusk. Olemuselt religioossed, suhtlemises avatud, lihtsad, vastutulelikud ja abivalmid, on venelased väga vastuvõtlikud usule
80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. Kokkuvõttena võiks öelda, et impressionism oli just nagu murranguline nähtus Läänemaa kunsti arengus. Impressionism viis looduse jäljendamise omamoodi täiuseni, kust samas suunas edasiminek paistis võimatu. Seetõttu
Organismirühmades, kus biparentaalne paljunemine (kitsamalt suguline sigimine) ja vastavalt ka suguline valik puuduvad, ei moodustu selgepiirilisi liike. Soolisus aintab rekombinatsiooni teel kahjulikest mutatsioonidest lahti saada. Isaste võitlus- otsene võitlus või sperdimde asendusstrateegiad Emaste valikuvõimalus-nt paabulind, emased eelistavad paarituda pika ja kirju sabaga isastega. 4. inimese evolutsiooni põhijooned alates lahknemisest meie ja simpanside ühisest esivanemast Üldine mõjutaja kliima Milankovichi tsüklid, jääajad, geoloogilised protsessid. Primaadid tekkisid tõenäoliselt üsna ruttu pärast dinosauruste väljasuremist. Tunnusteks loetakse vastanduvat pöialt (ja küüsi), silmade ettepoole suunatus, kandluu. Antropoidide alamselts jagunes Uue ja Vana Maailma ahvideks, kelle teed läksid väga lahku (Vanad arenesid ,,kaugemale"). Vana Maailma ahvid jaotusid
peamine ülesanne oli pakkuda otsest patsientide ravi ja kes töötas korrapäraselt konkreetsetes kliinilistes piirkondades. Järeldused ja tulemused: Millisele järeldusele uurijad jõuavad? Uuringus osalenud õed rõhutasid õe rolli tähtsust patsientide osalemise hõlbustamisel. Õed avalikustasid strateegiaid, mis soodustasid patsiendi osalust. Need lähenemisviisid tundusid olevat austusega ja patsientide mõjuvõimu suurendamisega, mis on patsiendikeskse hoolduse põhijooned. .Kas tulemused on selgelt kirjeldatud tabelite ja graafikutena? Tulemused on kantud kahte tabelisse,mis on arusaadavad. Esimeses tabelis on õdede demograafilised andmed. Teises tabelis on õdede vaataed patsientide kohta. Kas on kirjeldatud uurimuse probleeme, mis võivad tulemusi mõjutada? Sellel uuringul on nii tugevusi,kui ka piiranguid. Huvitav, et osalejad ei tuvastanud ühtegi õega seotud takistust, kuigi mõned teadlased, kes
vanematest. Ta ei ole pooljumal ega evi üleloomulikke võimeid. 34 6. Juudid ja paganarahvad. Juudid ei ole kunagi teinud aktiivset misjonitööd rahvaste seas, et neid õhutada vastu võtma judaismi, sest Tooras ilmutatu on kehtiv kõikidele inimestele. 49. Kes jüngritest tunnistas Jeesuse Kristuseks, seega siis Messiaks? 50. Võrrelda kristlust ja judaismi nende usundite elementide varal. Judaism ja Kristlus on mõlemad messialikud religioonid. Kristluse põhijooned: 1. Monoteistlik ilmutus- ja lunastususund kolmainsusesse (trinitas) ehk kolmainu Jumalasse, kelle persoonideks ehk hüpostaasideks on Jumal kui looja (Jumal-Isana), Jumal kui lunastaja (Jumala Poja Jeesuse Kristusena) ja Jumala Püha Vaim (pühitsejana, trööstijana, õpetajana). Kolmainu Jumal on nende kolme ühtsus. Seda väidab kolmainu ehk triniteedi dogma, mis loodi vajadusest ühendada judaistlik monoteism õpetusega Jeesusest Kristusest kui Jumala
Domineerimistüübid: Legaalne, karismaatiline, traditsiooniline Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I Giddens, A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed) III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus 1. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil.
aru vahele tekkiv harmoonia loob subjektis naudingu ehk mõnu, mis on maitseotsustuse puhul kõigi teistega jagatav, üldkehtiv. Esteetilised kategooriad nagu meeldiv, ilus ja hea on küll subjektiivsed, kuid inimesed hindavad neid skaalal valu-nauding, mis omakorda on universaalne. Teisisõnu meeletunnetus on objektiivne ja universaalne, tõlgendusviisid subjektiivsed ja individuaalsed. Millised on romantismi esteetika põhijooned? Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast/keskaegsed motiivid), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Individualism, olevikupõlgus, idealism. 19.saj algul emotsionaalne. Muinsus, ajalugu, rahvaluule. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust.
...................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.................................................................................7 Majandus.........................................................................................................8 Anneksiooni mittetunnustamise poliitika ebajärjekindlus..............................9 Baltimaade eripära NSV Liidus....................................................................10 Eesti "panus" tuumarelvastuse võidujooksu.................................................10 Kokkuvõte..........
Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, kuigi üldine arengutendents soosib kompaktseid ühekojalisi parlamente. Euroopas koosnevad kahest kojast näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia parlament. Ühekojaline esinduskogu on näiteks Skandinaavia ja Balti riikidel. Sageli nimetatakse parlamendi kodasid ka ülem- ja alamkojaks, kuid see ei tähenda , et ülemkoda oleks tähtsam või võimukam kui alamkoda. Pigem vastupidi riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusliku tegevusega. Formaalselt on parlamendi kojad võrdse, s.t seaduse jõustuvad alles siis, kui mõlemad kojad on need heaks kiitnud. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldiste valimiste teel. Ülemkoda komplekteeritakse kahel eri põhimõttel Esimesel juhul, näiteks Suurbritannias, kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Seda ei valita, vaid õiguse parlamendi töös eluaegselt osaleda saab inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
