parim sõber; Kate Barlow 100 aastat tagasi rohelise järve õpetajanna, tema aaret otsib laagriülem; Zeroni Nulli vanavanavanavanaema, mustlane kes needis Yelnatsid; Härra Pedanski Valvur rohelise järve laagris. Süzee Rohelise Järve paranduslikku kolooniasse saabumine; Aukude kaevamine; Stanley leiab huulepulga Initsiaalidega K.B.(Kate Barlow) Stanley ja Nulli sõbrutsemine; Mõlemad põgenevad laagrist; Lähevad uuesti laagrisse, et aare üles leida; Põgenevad ära laagrist tänu advokaadile. Elya Yelnatsi Needus Ühejalgne mustlane annab sea E. Yelnatsile; Ta ütleb, et kui siga on suureks kasvanud, peab Yelnats mustlase mäest üles viima ja oja juures talle laulu laulda; Yelnats ei kanna mustlast mäest ülesse ja hoopis sõidab enda naisega Ameerikasse; Mustlane neeb terve Yelnatsi suguvõsa; Täname kuulamast
jätkab Coppelius teed, märkamata, et on maha pillanud oma kodu võtmed. Swanilda näeb seda oma sõpradega ja nad otsustavad minna Coppeliuse majja, et tutvuda võõra tütarlapsega. Koju tulles avastab Coppelius, et võtmed on kadunud ja kodu uks paokil. Ta asutub vihaselt sisse. II vaatus Coppeliuse töötuba. Noored näevad Coppeliuse majas veidraid roboteid ja mänguasju. Nad mõistavad, et kaunis tütarlaps Coppelia on hoopis nukk. Ootamatult astub sisse Coppelius ja sissetungijad põgenevad. Swanilda aga asub ise Coppelia asemele. Siseneb Franz, kes samuti on tulnud võõra kaunitariga tutvuma. Coppelius püüab noormehe kinni, soovides temalt varastada elujõudu, et Coppeliat ellu äratada. Swanilda on vahepeal nuku asemele asunud ning Coppeliuse kirjeldamatuks rõõmuks ,,ärkab" teme nukk järsku ellu. Kui Franz on toibunud, tuleb tõde päevavalgele. Ta vabandab Swanilda ees ja nad põgenevad süngest majast. Coppelius jääb nukrana üksi. III vaatlus Linnsväljak
X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laulus - Antenori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning sellepeale Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ning Agamemnon peab põgenema, tema järel põgenevad veel paljud kreeklased, kuid Diomedes ja Odysseus võitlevad edasi. Achilleus jälgib eemalt sõda. Haavatud on paljud väejuhid- Diomedes, Odysseus ja Agamemnon. XII laulus - on troojalaste võit nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade poole. XIII laulus - Zeus lahkub lahinguväljalt, sest troojalaste võit on käega katsuda. Kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab
Saaremaa Ühisgümnaasium Karmel Pea VIIIb klass KUHU PÕGENEVAD HINGED? Referaat Kuressaare 2009 Käesolev referaat on kirjutatud filmi "Kuhu põgenevad hinged?" alusel, mis on valminud Exitfilmis 2007. aastal. Filmi rezissöör on Rainer Sarnet ja peategelased Ragne Veensalu Anni rollis, Lenna Kuurmaa, kes kehastab Mayat ja Andres Lõo, kes mängib Sethi. Film räägib kurval toonil kahe tüdruku iseseisvumisest ja armastuse avastamisest keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tundeid ei saa ületada enne,
kleidis tüdrukut ja valetab talle, et on prints. Nad plaanivad abielluda ja ratsutavad seaga kuningas Dovre lossi. Dovre-vana on nõus Peerile lisaks oma tütrele ka pool kuningriiki andma, kuid Peer peab jälgima trollide reegleid. Talle antakse trollide toitu ja pannakse saba taha. Dovre-vana talt parema silma välja võtta ja vasema kõõrdi vaatama panna. Peer pole nõus ja tahab lahkuda. Trollid hakkavad Peeri taga ajama ja hammustavad teda. Kõlavad kirikukellad, trollid põgenevad ja koda langeb kokku. Peer on pimedas ja kuuleb endaga häält rääkimas. See on Kõvera ja hoiab Peeri vangis. Kõlavad kirikukellad ja Peer pääseb. Peer Gynt magab Åse karjuseonni kõrval. Ta kohtab Solveigi ja Helgat, kuid nad põgenevad. Peer Gynt on omale onni ehitanud, sest kohus võttis talt kogu päranduse ja onni ära. Solveig tuleb Peeri juurde elama, on oma vanemad ja õe maha jätnud. Peer läheb puid tooma ja kohtab eite, kes on tegelikult seesama rohelises kleidis tüdruk
Põhja-Korea 8.Klass Elu ja Rahvastik Põhja Korea on kinnine riik see tähendab seda, et keegi ei saa sinna ilma loata minna. Paljud inimesed ka põgenevad sealt kuna elu seal on halb see on nagu nõukogude liit. Suurem osa sealt on Korealased ja hiinlased Asukoht Ta asub Euraasia mandril ida rannikul. Põhja korea pindala on 120 540 km² Naaber riigid on Seal Lõuna Korea ning Venemaa Ühel pool on Jaapani meri ja teist pool on Kollane meri. Kliima Seal on mereline kliima Põhja-Koreas on soojad suved ja kuivad ning külmad talved
Juhuslikul nõustusin ja mida ma siis nägin? Kaamerasse ilmus siis mees, kes masturbeeris. Tõsiselt ehmatav pilt! Loomulikult suurest ehmatusest panin kohe akna kinni, blokeerisin inimese ära ja kustutasin ta enda sõbralistist ära. Usun, et ei ole ainukene ohver ja kindlasti ei ole ka viimane ohver sellises suhtluses. Virtuaalne maailm ei ole kindlasti probleemi vaba. Reaalses elus esineb meil probleeme ja esineb ka virtuaalses. Inimesed mõtlevad, et kui nad põgenevad teiste inimestega suhtlema , siis nad unustavad enda probleemid. Tegelikkus on aga see, et nad põgenevad enda probleemide eest ainult hetkeliselt ära. Kui nad astuvad reaalsesse maailma , peavad nad siiski seisma enda probleemile vastu. Toome ka näite selle kohta. Keegi peaks minema enda parima sõbrannaga või sõbraga tülli. Internetis on kerge, sa võid eiramiseks blokeeringu peale panna, aga kui sa inimesega reaalses elus kohtud, siis ei saa sa kuidagi blokeeringut peale panna
rindele punaarmeesse ja püüab Hennu keeleta sõtta minemast. Kuid kohtumine vaid aitab Hennu otsust langetad ja tema peab õigeks olla kodumaa kaitsate poolel. Nii satuvadki vennad vastasleeri. Antsu rahalise abita aga ei oleks viletsast kodust pärit Henn koolis saanud käia. Nii sattubki ta kokku oma klassikaaslastega ja neist saavad 2.rühma võitlejad. Kuna tegelikkuses puudub neil ettevalmistus sõjapidamiseks, siis esimesel kokkupuutel vaenlasega põgenevad nad taha vaatamata jättes maha ka oma püssid. Nad saavad oma eksimusest aru ja järgmises lahingus on tublid ja kartmatud. Kui mõisas peetakse võidupidu läheb Henn lähedases talus elava Marta poole. Hommikul mõisasse naastes leib ta, et punaväed on tapnud tema kaaslasi ja võtnud mõisa enda kätte. Kuna tal on seljas Marta käest saadud poolkasukas, ei peeta teda vaenlaseks. Tänu sellele õnnestub tal päästa Marta, kes on ka kinni võetud
Hektor saatis ta kreeklaste plaane nuhkima. Dolon räägib et neile (troojale) saadeti appi traaklased Rhesose juhtimisel. Odysseus varastab hobused. Diomedes tungib traaklaste juurde ja tapab 12 traaklast ja Rhesose. Kreeklased pidutsevad. XI laul Kreeklased alustavad vasturünnakut. Agamemnoni ette ilmub Antenori poeg Koon ja haavab teda. Ta tapab Kooni. Agamemnon põgeneb. Hektor näeb seda ja Trooja Ründab vastu. Odysseus ja Diomedes otsustavad võidelda, teised põgenevad. Hektor saab haavata ja taandub. Paris haavab diomedest. Odysseus kaitseb Diomedest troojalaste rünnaku eest. Sokos lööb odysseust, Athena kaitseb teda. O hüab appi ja Aias ning Menelaos lähevad appi. Nad päsevad minema. Troojalste rünnak jätkub. Kreeklaste arst Machooni saab haavata. Achilleus vaatab pealt. Nestor tahab et Patroklos veenaks Achilleust võitelma. XII laul Kreeklased tõmbuvad valli taha. Troojalased jätavad vankrid ja liiguvad jala edasi. Valli pealt tuleb
Diomede tapab Doloni ja Odysseus ning Diomede lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad une pealt 12 Traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laul. Antinori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning Agamemnon tapab Kooni. Seejärel tuleb noolesadu ja Agamemnon peab põgenema. Achilleus jälgib sõda eemalt. XII laul. Troojalaste võit on nähtav. Hektor avab suure kiviga kreeklaste laagri väravad ning kreeklased põgenevad laevade juurde. XIII laul. Zeus lahkus lahinguväljalt, sest troojalaste võit on lähedal, kuid kohale tuleb Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laul. Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks, Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et ta Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. XV laul.
Ta palub oma emalt, et Hephaisto talle uue rüü ja relvad sepistaks. 19.laul Saabub öö. Thetis annab uued relvad ja uue rüü Achilleusele üle, Ahhailased toovad talle hinnalisi kingitusi, muu hulgas saab ta oma orjatari, Briseise tagasi. Valmistutakse võitluseks. 20.laul Võitlus algab. Achilleus tappab terve rea Trooja sõdureid. Achilleus ja Aineias ründavad teineteist, kuid Aineas põgeneb jumalate abil. 21.laul Troojalased langevad korratult. Trooja sõdurid põgenevad üle Skamandrose jõe. Achilleus tormab neile järgi. Jões elav jumal püüab Achilleust tappa, kuid Hephaisto päästab ta. Trooja sõdurid põgenevad müüride vahele. 22.laul Kõik Trooja sõdurid on müüride taga, väljaarvatud Hektor. Ta jääb keelitamisele vaatamata välja Achilleusega võitlema. Paanikahoos jookseb ta kolm tiiru ümber Trooja müüride, sest proovib Achilleuse eest põgeneda. Lõpuks astub ta võitlusse, kuid langeb. Achilleus
TROOJA Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Filmi lühitutvustus Trooja prints Paris armub Sparta kuninganna Helenasse ja nad põgenevad koos Troojasse. See aga ei meeldi Helena abikaasale, kuningas Menelaosile ja koos venna Agamemnoniga alustavad nad sõda Trooja vastu. Nad saadavad Trooja alla kogu sõjaväe koos Sparta auväärse laevastikuga, kuhu kuulub üle 1000 laeva. Film on tehtud Homerose eepose "Ilias" alusel Filmi osatäitjad Paris Orlando Bloom ("Sõrmuste isand") Hector Eric Bana ("Ajaränduri naine") Achilleus Brad Pitt ("Hr.ja Pr. Smith") Helena Diane Kruger ("Rahvuslik aare")
Lehetäi Aphidoidea Ingrid Tivas Lühikirjeldus väikesed ja õrnad, tiibadega või tiibadeta, enamasti rohekad putukad. enamasti 24 mm Lehetäide liike on maailmas ligi 20 000 võib näha nii aias, põllul, metsas kui ka kodus lillepotis Toitumine lehetäid põgenevad lehtede alumisele küljele ja söövad rohkem taimemahla kui nende eluks vajalik lehetäide küüsi langenud taimed näevad üsna siirupised välja. Kuival suvepäeval on taimede kahjustus tugevam kui niiskel, sest lehetäidel tuleb päikesepiste vältimiseks rohkem juua Paljunemine Lehetäide kasvutsükkel on lühike, põlvkond järgneb põlvkonnale iga paari nädala tagant Elavad suurte kolooniatena, kus on iga eri kasvujärgud vastseid, tiivulisi ja tiivutuid isendeid.
tõmbab Risbiter mõõga välja ja ega Gabrielilgi muud üle jää. Peale mõnda lööki lendas Risbiteri mõõk kõrgele ja kukkus tükk maad eemal maha. Agnes nägi seda vahejuhtumit pealt ja ta naeratas. 10. Agnes palub isal pulmad edasi lükata, aga isa ei ole sellega nõus, sest ta kardab, et kui tütar pulmad ära jätab, võib tema au selle tõttu kahjustatud saada. 11. Pulmade eelõhtul, kui joobnud sõjamehed kõik magavad, tungivad venelased laagrisse. Pulmalised eesotsas Ribisteriga põgenevad. Gabriel on sel ajal aias ja ta näeb, et Agnes tuleb rõdule. Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides. 12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida. 13
Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva.
diplomilavastus, Ugala teater). 2002 Jardan Jaak Tombergi ja Andreas W "Aurora temporalis'es" (Tartu Teatrilabor) 2003 Gary Gregory Burke'i "Gagarini puiestees" (Vanalinnastuudio) 2006 Juhan Triin Sinissaare näidendis "Soolaev ehk Eesti mees ja tema sugu" (Pärimusteater Loomine) Filmides 1993 Toivo filmis "Tallinn pimeduses" 2003 Kasper "Somnambuulis" 2004 "Täna öösel me ei maga" 2007 Laura eksmees "Sügisballis" 2007 Ants filmis "Kuhu põgenevad hinged" 2007 "Kinnunen" 2012 "Vasaku jala reede" Muud ülesastumised Mänginud telelavastustes "Trimalhio pidu" (1996) "Nukumaja ehk Norbert" (1999) "V.E.R.I." (19941996) "Kelgukoerad" (20062009) "Ühikarotid" "Kalevipojad" (2011) osalenud kuuldemängudes "Kaval Ants ja Vanapagan" (1992), "Rännukutse" (2001) ning "Heailmadraakon". Tänan kuulamast!
Kuus ja pool sajandit tagasi Firenzes möllanud katku ajal põgenevad linnast seitse neidu ja kolm noormeest. Nad on viisteist päeva isekeskis ning et aeg mööduks kiiremini, hakkavad nad lugusid jutustama. Igaüks räägib ühe loo päevas. Reedeti ja laupäeviti puhatakse, nii jääb jutustamiseks kümme päeva. Ja siit ka ka raamatu pealkiri "Dekameron" - kreeka keeles kümne päeva raamat. Kui itaalia suurim luuletaja Dante oli loonud sajast laulust koosneva poeemi "Jumalik komöödia", siis "Dekameroni" autor Giovanni Boccaccio nimetas ise oma teost
petmist. Mati oli tugev, aga meestel ongi sellist asja kuidagi lihtsam vastu võtta ja sellega elada. Eduard magas üksi ja teadmisega, et Helina magab Mati kõrval. Ühesõnaga, Mati oli öösel Helinaga ja Eduard päeval. Nad kõik ümbritsesid end mingil määral teadlikult otsatu tühjusega. Lõppude lõpuks polnud mitte kellelgi mitte midagi. Eduard ja Helina jätsid hüvasti ning Mati põgenes, jättes Helina lennujaama bussi ootama. Minu jaoks tühjad inimesed, nagu vanakooli hipid. Põgenevad, teevad midagi sellist, millest nad ise ka aru ei saa. Olid ju küll piisavalt vanad inimesed, et elu eesmärgid oleks selged, aga on ka sellised nagu olid Mati, Helina ja Eduard. No liferid, öeldes seda siis slängis. Elasid nii kuidas Jumal juhatas. Anny Drobet 12b
Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest.
Erich Krieger 14. juulil 1961. aastal sündis kaugel Alma-Atas poisslaps, keda täna tunneb kogu eesti rahvas. Ta on isa poolt sakslane ja emalt pärineb kange saare veri. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ja saanud sealt diplomi laulu erialal. Kuigi klassikalise lauluga pole ta loorbereid lõiganud, teab pea kogu Eestimaa tema lauldud "Põhjanaela", "Hulle naisi" ja "Sõbra laulu". Tema fännklubi sai tugevat täiendust pärast tõsieluseriaali "Dunglistaar", kus selgus, et karmi ja veidi edeva koore all on peidus hell süda ning sõbralik ja abivalmis hing. See vastuoluline mees on Erich Krieger. Muusikuteed alustas ansamblis "Kulgur" /1977/, 1979-81 Tallinna Tuletõrjemaja tantsuansamblis koos selliste muusikutega nagu kitarrist Are Jaama, klahvpillimängija Urmas Lattikas ja trummar Sven Himma. Kriegerilt on ilmunud sooloalbumid "Ma kuulun sulle" (1995), "Põgenevad unenäod" (1999) ja "Tere hommikust, Eestimaa" (2001). Kõikidelt pl...
Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema mõrva. Nad riietuvad naisteks, ühinevad bändiga ja põgenevad Floridasse. Selles vaatuses esitati laule nagu "Pennita kerjused''- esitasid: Veikko Täär ja Andero Ermel, ,,Kui kohtasid neidu Chicagos'' - esitas Gerli Padar, ,,Räpp, otsige,otsige otsige..'' - esitasid Jaan Willem Sibul ja tema: kaaslased, ,,Ilu, mis ajab mehed hulluks'' - esitas Merle Jääger, "Me võiksime olla lähedased'' ja ,,Nii ikka läeb". Teises vaatuses toimusid sündmused Floridas, kus Joe ja Jerry üritavad naistebändi sisse sulada, et ellu jääda
· Elvira saabumine rikub Giovanni plaanid, samuti saavad Giovanni kätte anna ning ta kihlatu don Ottovio, kes tahavad komtuuri eest kätte maksta · Giovanni pääseb taaskord põgenema · Giovanni asub võrgutama Elvira teenjatüdrukut · Osavalt meelitavad Laperello ja don Giovanni Elvira majast välja · Giovanni läheneb tüdrukule, kuid jälle saadakse talle jälile ning Leporello ja Giovanni põgenevad kalmistule · Kalmistul kohtuvad nad komtuuri kivikujuga ja Leporello kutsub ta õhtusöögile · Õhtusöögile ilmunud kivikuju viib don Giovanni PÕRGUSSE Lõpplahendus: Don Giovanni saab oma teenitud karistuse, nimelt hukub ta komtuuri käe läbi. Ülejäänud tegelased lähevad oma eluga edasi: Leporello otsib endale uut isandat, don Ottavio ja donna Anna loodavad abielluda, Masetto ja Zerina lähevad lõbutsema ja donna Elvira siirdub kloostrisse elama.
Kuidas saab pagulasest eestlane Mina arvan, et pagulasest ei saa kunagi eestlast. Kuna eesti inimesed ja ühiskond ei suuda taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, tavasid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on pagulased aina kasvav probleem. Põgenemise põhjus kodumaalt on euroopa kõrge elatustase ja head elutingimused. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda elama heaoluriiki. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaeste hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja äraelada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu. Need samad põgenikud on tihti peale teisest usust ja
Kapten seab kuupäeva, kui nad hakkavad tagasi koju sõitma. Kuid siis nähti Narvalit ja hakati taga ajama. Järsku rammis Narval laeva ja pärast kukkumist vette ujusid kõik peale tööliste Narvali peale. Tuli välja, et see polnudki mingi loom vaid hoopis allveelaev, mida tollel ajal ei tuntud. Nad saavad tuttavaks kapteniga ja käivad temaga jahil. Neid ei lasta sealt välja kapteni saladuse pärast. Jõudes Euroopa vetessse Ned, Pierre, Conseil ja Farragut põgenevad. Põgenemisel tuleb torm ja neil tekib raskusi. Tegelased. Ned land: Meeldib püüda harpuuniga. On harpuunijate ülem. Silmapaistev ja julge. Pierre Arronax: On professor. Väga tark ja uudishimulik. Conseil: Pierre Arronaxi teener. Suhteliselt vaikne. Kirjeldused. Ned Land on väga julge ja teisest rohkem silmapaistev. Talle meeldib väga harpuuniga püüda. On Kanadast pärit meister harpuunipüüdja. On viisakas ja tal on head kombed. Austab teisi ja ei
ummik- ja üksindustundes ning eksistentsiaalses kriisis, mis on peategelast tabanud. Vaadates romaani peategelast võib öelda, et ta on pagulane nii riigi suhtes, kust ta põgenes, kui ka enese suhtes. Ta otsib väljapääsu oma pimenenud hingekaosest ja leiabki selle. Ta pääseb välja surnud mehe majast ning seega võib öelda, et ta alustab uut elu. Ma arvan, et peaaegu kõik inimesed on mingil määral pagulased. Nad põgenevad oma hirmude eest, lükkavad edasi neile ebameeldivaid toiminguid. Mida aga teha selleks, et vabaneda oma sisepagulusest ja sellega kaasnevast hirmutundest? Lihtsalt oodata, kuni keegi sellest välja juhatab? Kindlasti mitte, sest pigem tuleb endal võidelda ja koridori lõpus paistva valguse poole pürgida.
naine ning võitleb oma abikaasa eest. Jakob on tüüpiline eesti mees, alahoidliku hingega ja ei saanud aru, miks Bock nõnda tegi. Kui 9 aasta pärast on Venemaal keiser vahetunud, siis pääses von Bock vangistusest. Aga ta ei pääsenud niisama ta oli kuulutatud hulluks. Kuigi 9 aasta jooksul vangistuses olles oli von Bock mitu korda hullumise äärel, siis vabanedes oli ta täie mõistuse juures. Kui ta naaseb koju, siis plaanib ta põgenemist välismaale. Talle aga öeldakse, et põgenevad vaid nõrgad, tugevad aga jäävad. Keisri nuhid ümbritsesid teda ka pärast vabanemist ning tema tegevust jälgiti kuni tema surmani. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. ,,Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud tegelased on ka päriselt elanud.
,,Dekameron" G. Boccaccio 3. päev 1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest): Raamat räägib 7 naisest ja 3 mehest, kes elava Itaalias Firenzes, kuid põgenevad katku ajal linnast maale, et jääda elama. Noored peatusid ühes mõisas/lossis, kus nad tundsid end turvaliselt. Üks naine, tegi ettepaneku, et nad hakkaksid iga päev endale valima kellegi kuningannaks/ kuningaks, kes dikteerib, kes mida peab tegema. Igal päeval kell kolm said noored kokku ning hakkasid jutte vestma, et hoida tuju üleval ja tunda rõõmu selle üle, et nad on veel elus. Sel ajal oli ühiskonnas väga palju norme. Naistel puudus sõnaõigus pea kõiges. Mehed olid
Ta võib süüa mune, linde, väikeseid imetajaid, putukaid, kuid peamiselt bambust. Ta on üksildane ja öine loom. Ta on lähedases suguluses hiidpandaga. Nende peamiseks ohuks on elupaikade hävitamine, salaküttimine. Pandad on suurepärased ronijad, nad ronivad pidevalt puude otsas. Enamuse ajast nad söövad ja magavad, sest nad saavad toidust vähe energiat. Tavaliselt magavad nad puuokstel või puuõõnsustes. Vaenlasteks on inimesed, kärplased ja lumeleopardid. Ohu haistmisel nad põgenevad puude või kivide otsa, aga kui lõksu jäävad, tõusevad tagakäppadele, et paista suuremad ning kaitsevad end küünistega. Kaitsestaatus Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: KeelikloomadChordata Klass: Imetajad Mammalia Selts: Kiskjalised Carnivora Sugukond: Ailuridae Perekond: Ailurus Liik: Punane panda Levila
riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Peale oktoobripööret kujunes Eestis välja kaksikvõim. Maanõukogu otsustas,et Asutav Kogu on kokkuastumisel kõrgema võimu kandja, kuna aga Asutava Kogu tegevust katkestasid enamlased, otsustati Eesti iseseisvus välja kuulutada revolutsiooni teel. Jõuti otsusele, et kõige parem hetk saada võim enda kätte, on hetk mil enamlased põgenevad ja sakslased saabuvad. Sakslaste pealetund algas 18.veebruar 1918, kes lõid enamlased Eestist välja. 21.veebruar otsustati, et rahvale tuleb ette lugeda iseseisvusmanifest, kuna aga Päästekomitee katse ebaõnnestus, tegi seda rahvas ise. 24. Veebruar puhkesid väiksed tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel, mis suudeti rahvuslaste poolt kontrolli alla saada. Samal õhtul pääses Päästekomitee liikuma ja moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitus, peaministriks sai Konstatin Päts.
3) Millised olid küüditatavate olmetingimused teel Siberisse? Mis tundub sinu jaoks kõige raskem? Tingimused teel Siberisse olid kohutavad. Sõideti trellitatud loomavagunites, vagunisse paigutati umbes 52 inimest, vagunitesse olid ehitatud kolmekordsed narid pikkikülgi ja keskele, aga vooditest jäi ikka puudus. Vaguni keskel oli WC, milleks oli lihtsalt üks vihmavee toru. Vagunitest peatustes täiskasvanuid välja ei lubatud, sest kardeti, et inimesed põgenevad, välja lubati jooksma vaid lapsi. Inimesed kannatasid õhu, vee ja toidu puuduse käes. Kõige raskem selle juures tundus mulle just see, et pered eraldati ära. Paljud nägid oma lähedasi just siis viimast korda oma elus. 4) Kuidas käitusid inimesed ootamatus ja pingelises olukorras? Too tekstist erinevaid näiteid. Inimesed olid endast väljas, nutsid ja ärevad, sest keegi tegelikult ei saanud aru täpselt, mis edasi saab, kuhu nad viiakse, miks lähedased eraldatakse
Teine põhjus,miks lapsed tänavatele satuvad on vanemate kaotus.Kui vanemad surma saavad näiteks mõne õnnetuse tagajärjel,saadetakse lapsed lastekodusse.Mõnele aga ei meeldi sealne elu mitte üldse ja nad eelistavad pigem tänaval lollusi teha. Probleemiks on ka sotsiaalne allakäik.Vanemad ei pööra piisavalt tähelepanu oma lastele.Nad mõtlevad ainult enda peale.Kogu raha kulutatakse enda tarbeks ja laste soovid jäävad rahuldamatta.Lapsed hakkavad otsima abi mujalt,kuni põgenevad tänavatele.Paljud vanemad lahutavad ja lapsed saavad endale uue kasuisa või ema.Aga uus ei asenda vana.Paljud lapsed ei harjugi oma uue vanemaga.Tekkivad konfliktid.Mõned jooksevad kodust ära,et maksta kätte oma pärisemale lahutuse ja uue elukaaslase eest. On ka peresid,kus vanemad on korralikud inimesed,aga nad on lihtsalt laste vastu nii leebed,et ei keela mitte midagi.Lapsed leiavad halbu sõpru,hakkavad hilja ringi hulkuma,mõnikord ei jõua mitu päeva koju
Micaela · Päästab Carmeni Don Jose eest · Don Jose naine Zuniga · ähvardab relvaga · Don Jose konkurent · leitnant tubakavabrikus · ihaldab Carmenit Carmen · tugeva iseloomuga · talle meeldis,et ta oli ihaldusväärne · rõõmsameelne · tema elu ei jäänud kellelegi märkamatuks · väärtustab vabadust,sõltumatust · pidas end esmatähtsaks ja siis tulid teised Salakaubavedaja · Carmen ja Don Jose põgenevad koos mägedesse Don Jose · sirge,uhke pilk · armastuse tõttu kaotab selge mõtlemise · tõi endale Carmeni armastamisega probleeme · võitles tihti iseendaga · keskmine kasv · tugev kehaehitus Muusikalised numbrid: 1. Avamäng(loob meeleolu) 2. Aaria(soololaul orkestri saatel) Habanera-Carmeni aaria 3. Toreadori aaria 4. Micaela ja Don Jose duett Carmen 1. Kuidas suhtuvad temasse teised? Ta meeldib kõigile oma särava välise ilu
on "silmad ja kõrvad", kuna tige nõid ilmub välja kohemaid, kui läheneb mõni piirsituatsioon (näiteks Iti hüüatus, et Nukitsamehe sarve küljest on tükk ära pudenenud). Filmis on paeluvad eriefektid nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või Mõhu ja Tölpa öise norskamise stseen. Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka ühe kulminatsiooni puhul: filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsa hetke tulles, raamatus aitab neid selles linnuke, kes hiljem, kui lapsed juba kodus on, toob teate nõiamaja juurest, et sealsed asukad on kadunud, ilmselt kartes, et neid otsima hakatakse. Allikas: Wikipedia.org
Kaur Aare Saar Karl Kiur Saar Välimus • Metskits on väike, kerge ja graatsiline hirvlane • Sageli peetakse teda meie metsade kõige graatsilisemaks ja ilusamaks loomaks • Tal on pikad kõrvad ja lühike saba, mis on karvade sees • Saba ümber on valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. • Selle järgi liiguvad kitsetalled, kui nad põgenevad koos emaga vaenlase eest Välimus • Tal on peened ja pikad jalad • Isastel on sarved, mida ta kannab peaaegu kogu aasta vältel, ainult sügisel heidab ta sarved maha ja kasvatab juba varakevadeks uued sarved • Suvel on tema karvkate erk punakas-pruun • Talvel muutub see hallikamaks • Tema tüvepikkus on kuni 125 cm • Kaalub 24-35 kg Elukoht • Metskits eelistab vaheldusrikast kulltuurmaastikku • Ta liigub väga
migrante alustas oma teekonda Euroopa Liidu poole, lootes asüüli saada. Tuldi üle Vahemere või Kagu-Euroopa Väljend “pagulaskriis” ja “rändekriis” võeti laialt kasutuselt 2015. aasta aprillis, kui viis laeva, milles oli pea 2000 migranti, kes lootsid Euroopasse jõuda, Vahemeres põhja läks. Kokku said surma umbes 1200 inimest. Olukorrad, mis hetkel pagulaskriisi süvendavad on kodusõda süürias, sõda Iraakis, Afganistaanis, Somaalias ja Darfuris. Inimesed põgenevad ka Eritreast, mis on üks represiivsema poliitikaga riike maailmas. Seal põgenetakse sunnitöö eest ning lisaks määramatu vastu tahtmist väeteenistusse võtmise eest. Slaid 4 (joonis): Konfliktid Süürias on endiselt üks suurimaid põhjusi rändekriisi jaoks, kuid ka jätkuv vägivald Afganistaanis, kuritegevus ja ärakasutamine Eritreas ja vaesus Kosovos on ajendiks, miks inimesed otsivad elupaika mujalt. Alates 2015
luulest moodustasid sonetid (abba abba cdc dcd) Tema luule on pihtimuslik, kujutab autori siseheitlusi, kasutab huvitavaid võrdlusi, kõnekujundusi. 4. Giovanni Boccaccio 1313-1375 inspiratsiooni allikas Napolis kohatud neid Fimenta. Oma aja kohta oli avameelne. ,,Fimmeta" oli 1. autobiograafiline ja psühholoogiline romaan euroopa kirjanduses. ,,Dekameron" 100 novellist koosnev kogu, mida peategelased esitasid üksteisele 10 päeva jooksul. Novellide ümber on raamjutustus kuidas noored põgenevad linnast katku eest majast-majja ja jutustavad lugusid. Novellid räägivad kavaluse, tarkuse võimust rumaluse, lihtsameelsuse, kurjuse üle. Teos hindab ausust, loomulikkust, arukust, naeruvääristab eluvõõrust, silmakirjalikkust. Novell- lühike ühele sündmusele keskenduv üllatusliku lõpuga jutt. 5. Miguel de Cervantes 1547-1616 oli tuntumaid hispaania kirjanikke, esitab renessansi kirjandust. Õppis Madridis, astus sõjaväkke, võitles türklaste vastu ja oli 5 aastat
,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud" Käisin Reedel, 14. Novembril Tartus Vanemuise teatris vaatamas muusikali ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud," mille libreto kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi "Some Like It Hot" põhjal. Muusikali lavastaja on Mare Toomingas ja autor Jule Styne. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes juhtusid nägema mõrva, mida nad ei oleks tohtinud näha. Nad põgenevad gängsterite eest Chicagosse. Seal nad teevad ennast naisteks, et neid ära ei tuntaks ja panevad üksteistele nimeks Josephine ja Geraldine. Nad lähevad tüdrukute tantsugruppi koosseisu ja sõidavad rongiga Floridasse. Reisi ajal kohtavad nad Sugarit. Jerry ja Sugar jäävad kokku igasugustest probleemidest olenemata. Joe ohverdab ennast armastuse nimel ja laseb Sugaril olla õnnelik koos Jerryga. Ta leiab miljonäri, kellega kavatseb ta abielluda.
See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lugu Tõnis Mäe loomingust ,,Ballaad", mida esitas Mikk Saar. Mikk Saare esituses olnud lood jäid mulle sel kontserdil kõige enam meelde kuna tal on puhas ja selge hääl täpselt, selline nagu mulle meeldib. Üllatav oli Kaarli kirikus kuulda Marju Kuudi teost ,,Saatus naerdes homse toob." Nagu varemgi esitas seda lugu Lenna Kuurma. Olen varem seda lugu kuulnud Öölaulupeol ning filmis"Kuhu põgenevad hinged", kuid Kaarli kirikus lauldud versioon oli neist parim. Mulle jäi kõrvu veel Lenna Kuurmaa esitusest laul ,,Tõuse üles ja läheme ära," see tõi isegi pisara silma. Samuti ka Dwight Westi ,,What a wonderful world" oli väga võrratu, eriti selle loo viiulite kõla. Eriti vaimustav oli ,hetkel 12 aastane, noor laulja Heldur-Harry Põlda, kes esitas laulu ,,A celtic prayer," ja ,,Where is love?". Varem olen kuulnud teda laulmas Laulupeol ning varsti
selletõttu otsivad inimesed kergema tee ning usuvad, et narkokaubanud on see õige. Tuhanded narkokaubitsejad on just leidnud kodu Rios. See rikub tuhandeid elusi ning BOPE üritab seda peatada Mina isiklikult arvan, et BOPE on natukene liiga julm. Öeldakse, et neid ei huvita, kes ette jääb kas süütu või süüdi, hävitada tuleb kõik. Paljud tublid inimesed on saanud surma just tänu narkodiilerite ja BOPE tulevahetuse käigus ning inimesed põgenevad koheselt, kui BOPE märkavad. Samad on arusaavad nende jõhker käitumismall. Rios on narkokaubanud tohutult suur ning leebelt seda peatada ei suudeta. Rio politsei on tihti ka mestis kaubitsejatega ning nendelt abi pole loota. BOPE on enda sõna maksma pannud ning üritab linna parandada. Aga ma siiski tahan uskuda, et on ka teisi võimalusi, kuidas Rio vaene linnaosa sellest hävingust väljapäästa. Luua koole, kuhu noored saaksid õppima minna ja parema tuleviku valida. Luua uusi
" Margareta 14aastane naiivne neiu Fausti unelmate naine Ta on rahul olemasolevaga Armub Fausti Teda hakatakse pidama lihtsameelseks Sünnitab Faustile lapse Tapab ema Teose lõpus läheb hulluks Teose probleemistik Tüdinud õppimisest Tahab elust rõõmu tunda Appi tõttab Mefistofeles - juhib Fausti halvale teele Noorendav eliksiir Margareta elu hakkab alla käima - satub vangi ja läheb hulluks Faust tapabValentini Faust ja Mefistofeles põgenevad Elu mõtte otsingud Kurdab õpilasele Wagnerile, et elu on tühja joosknud Saab tuttavaks Mefistofelesega püüab aidata Fausti Sõlmivad lepingu Mefistofeles teenib Fausti kuni viimane leiab õnne Mefistofeles viib Fausti joovate tudengite juurde Joob noorendavat eliksiiri Hakkab Margaretat ihaldama Rahulolu leidmine Esimeses osas rahulolu ei leia Mefistofelese poolt pakutud tegevused teda ei kõiguta Alles teise osa lõpus leiab elu mõtte
Tartu Kutsehariduskeskus Filmianalüüs Koostaja: Maarja Loikonen Grupp: K109 Juhendaja: Maret Männik 2011 ,,Kuhu põgenevad hinged" Seda filmi analüüsida on minu jaoks suhteliselt raske. Aga siiski ma proovin ning kirjutan oma arvamuse põhjal analüüsi tüdrukutest. Ann Ann on heatahtlik, sõbralik kuid tagasihoidlik tüdruk. Tema mässulised tunded oma sündimata väikese venna vastu tekkisid ema põlgusest, armukadetusest, hormoonidest ning tülidest Anni kasuisa Antsuga. Kui ema lükkas tagasi Anni heatahtlikuse ja venna vastu huvitundmise tagasi tekkisid Annil vastakad tunded venna vastu
lähedasemaks saab kui tolle lihane poeg Kirstuküsimus: Louis ei soovi enam Lestat'ga koos olla ega talle alluda ta tahab iseseisvuda, aga ei leia ettekäänet Esimene osa Lestat saadab korda koledaid tegusid: jahib inimesi, piinab noori naisi ta on tõeline moraalitu koletis, ja see ei meeldi Louis'le Lestat viib Louis'i väikese haige tüdruku Claudia juurde, kellest vampiiri teeb Louis kiindub Claudiasse väga, ka tema hakkab ajapikku pigem Louis'i eelistama Nad põgenevad, Louis üritab Lestat tappa ja jätab ta surema Claudia ja Louis seilavad kodukohast, New Orleansist, ära Claudia hakkab muutuma: kuigi ta on endiselt lapsvampiir, kes enam eal füüsiliselt ei kasva, hakkab ta hing täiskasvanuks saama Ringreis Euroopas, sealhulgas Transilvaania, Ungari, Bulgaaria Louis' ja Claudia vahel tekib emotsionaalne lõhe, Lestat mälestus kummitab neid edasi Teine osa Pariisis; Louis on Claudiasse armunud, kuigi hakkab mõistma, et ta on
Vennad eemalduvad ühiskonnast, sest neil tekib palju probleeme kiriku ja teiste külaelanikega. Poisid on laisad ning teevad palju vempe. Lapsepõlves tegid nad mitmeidki koerustükke, mille pärast pidid nad metsas varjul olema. Pärast ema surma otsustatakse minna naisele ning kirikukooli haridust omandama. Kuid mõlemad plaanid luhtuvad. Kosjalkäigul saadakse korvi ning kirikukoolis karistab neid õpetaja nende kõvade peade pärast. Vennad lõhuvad akna ning põgenevad. See tekitab kirikuisas palju pahameelt. Lisaks sellele tekib vendadel enne kooli minekut ka kaklus Toukola küla noortega ning sõnelus "Rajamäe rügemendiga". Nad pilkavad neid ning ning saadavad nende kaudu kihelkonna praostile inetu sõnumi. Oma laiskuse ja tülinormisega saavad vennad endale külas palju vaenlasi. Jukola talu sauna maha põlemine ning Mäkelä toodud sõnum inimeste vihast, viib vennad otsusele oma talu rendile anda ning minna metsa elama. 2
Kogu tõde simpansidest Koostaja: Katti Tsirkova 12.Klass Narva 2011 Kongo Gongolese Kolmnurk Kongo Gongolese Kolmnurk- mis see on? See on 260 km² piirkond Nouabale-Ndoki rahvuspargis, Kongo Vabariigis, Kesk-Aafrikas.Arvatakse, et selle loomariik on kõige rikkalikum maailmas. Paar aastat tagasi toimus Kongo vihmametsades eksiditdioon, mis uuris simpanside elu ja tavasid. Peamisteks korraldajateks olid Dave Morgan ja Crickette Sanz. Esimene kohtumine kohalike elanikega Seades sisse laagri, milles uurimusretke meeskond elama pidi, kuulsid Dave Morgan ja Crickette Sanz kaugelt meessoost sipmanse rämedalt häälitsemas. Hiljem kuuldi neid hääli aina lähenemas ning seepärast võis arvata, et kogu ahvide rühm liikus kiiresti läbi tiheda taimestikku teadlaste laagri poole. Pärast lühikest vaikust, nägi meeskond peade kohal tervet ahvide karja, mis silmitses teadlaseid uurivalt ja tähelepanelikult.Mõni hetk hiljem tõusis telkide kohal õudne m...
Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus: Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Tõstavad esile lasteluuletajaid: Heiki Vilep ( „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla”
on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud, kes ei taha pagulasi oma kodumaale, neil on ka omi põhjuseid. Üks põhjus on, et nad kardavad enda elu pärast, sest nad arvavad, et kõik põgenikud on halvad. Minu meelest on ka häid põgenikke, kes tulevad siia ja otsivad omale töö, et enda pere eest hoolt kanda ja neile söögi lauale tuua. Teine
Väga rakse on luua meeldivat riiki ja edukat majandust, kui riigil endal ei ole investeerimiseks raha. Tundub, et inimestele ei meeldi raha Eestisse jätta, kuna kodumaiseid poliitikuid lihtsalt ei usaldata. Liigsed rahastusskandaalid ongi halva majanduse nõrk vundament. Võib olla kindel, et väide ,,eestlane armastab oma kodumaad" on müüt, sest väga mitmetelt erinevatelt nurkadelt vaadatuna tundub, et eestlased valetavad, kui väidavad, et armastavad oma kodumaad. Eestlased põgenevad siit, võttes kaasa oma rahad, ega vaata enam tagasi. Patriootlikkusest ei ole siin juttugi, kui ei saada üksteisega läbi ning pidev laim internetis muudkui õõnetab meie jalgealust. Julgelt võib süüditada Eesti vigades eestlasi, sest neil ei ole oma isamaa vastu piisavalt usku ega kannatust.
Dadaism: kõige mässumeelsem sündmus. Euroopa kunstnikud põgenevad Sveitsi. Keskuseks Voltaire kabaree. M.Duchamp maal "Trepist alla tulev akt". Ta tegutseb New Yorgis. Kubism ja futurism on teda mõjutanud. Ta hakkab tegelema ready-made kunstiga. "Purskaev". Merzbild teevad kollaaze rämpsust. Metafüüsiline maal: metafüüsiline- eelmises kunstis pettunud kunstnikud. Kujutavad inimeste varje linnatänavatel ilma inimesteta. Perspektiivi reegleid on nihestatud e on ebareaalne maailm. Marc Chagall kunstnik, kes on mõjutanud surrealisti, on valgevene
saaks keegi seltskonnas teada ja tema maine jäks alles. Anna ja Vronsky jätkuvalt kohtuvad üksteisega, konsulteerib Karenin advokaadiga lahutuse suhtes. Karenin käskis anda talle mõned Vronsky armukirjad, sest neid oli lahutuse juures. Karenin muutis enda plaanid, kui kuulis, et Anna on suremas pärast rasket sünnitust. Tema juures Karenin andestab talle ja Vronskyle. Kuigi Anna paraneb, saab ta aru, et ta ei suuda elada ilma Vronskyta, isegi kui ta andestas talle. Nad põgenevad Vronskyga euroopasse, jättes Serjoza ja Karenini võimaluse lahutusele selja taha. Karenin võis jätta küll kohati külma ilme endast, tõestas ta vastupidist andestusega Annale ja Vronskyle. Ning kui Anna ennast ära tappis võttis ta Serjoza ja Annie ametlikult enda juurde.
põgeneda. · Juudit tunneb enda rahva ees häbi ja keeldub Petuuliasse naasemast, kui peab sinna minema tühjade kätega ning ilma tehtud tegudeta. Teda ahvatleb mõte puudutada Olovernese mõõka. Juudit palub ümmardajal lahkuda, seejärel läheb ta Olovernese telki, võtab mehe mõõga ja lööb tal pea maha. · Kui Susanna naaseb telgi juurde, annab Juudit talle raske pambu öeldes, et see on Olovernese kalleim vara. Nad põgenevad tagasi mägedesse. IV vaatus · Linnamüüri ääres valvavad vahid räägivad linna kehvast olukorrast ning vastavalt Olovernese headusest või kavalusest. · Linnavärava taha saabuvad Juudit ja Susanna. Nad lastakse sisse ja Juudit palub vahtidel vanemad sinna kutsuda, kuna tal olevat häid uudiseid. · Juudit laseb Susannal pambu avada. Kõigi imestus on suur, kuna pärast avamist selgub, et pambus oli Olovernese pea
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
