seisuse) alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit · Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks · Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus Au ja vooruse süntees 18. sajandil · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile pühendatud rüütliturniiril Nostradamuse täideläinud ennustuse kohaselt vigastada sai (läbi visiiriava silmast ajusse tunginud piigikillu läbi) ning nelja-päevase piinlemise järel suri, oli ta Prantsusmaale jätnud 4 poega: Francois II, s 1544 (1559-60), abiellus Maria Stuartiga, suri tuberkuloosi; Charles IX, s 1550 (1560-74); Henri III, s 1551 (1574-89), mürgitati; Francois d'Alencon, s 1554, ...
Iga näidendi lõpus tuleb Clara Gazul lavale ja ütleb ,,näidend on lõppenud, ärge autorit liiga hukka mõistke". Enamus arvas, et tema loomingu puhul on tegemist tõlkega, mitte enda kirjutisega. 1828 ilmus tal draama ,,Jacguerie", mis räägib talupoegadest. Seal on taas näha kahetist positsiooni: talupoegade poolt aga vihkas vägivalda. 1829 ilmus tema ainuke romaan ,,Charles IX ajastu kroonika". Seal on draagilised sündmused. (Nt Pärtliöö 1572, kus oli tegemist hugenottide ja katoliiklaste konfliktiga). Võitsid katoliiklased. Peategelaseks on kaks venda. George on katoliiklane ja Bernard on hugenott. Bernardil on armastatu Diane, kes on katoliiklane. Nad armastavad 11 vaatamate sellele, et neil on erinev usutunnistus. Kui kätte jõuab see julm öö, siis George näeb, kuidas katoliiklane tappis süütu naise. Võtab mõõga ja raiub ta läbi, kuigi ta on ka katoliiklane. Ta leiab, et see on julm ja kole, mis toimub
loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. - jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks - Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal - Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) - Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus - Skandinaavia maad said protestantlikuks
Keskaeg religiooniks katoliiklus ja ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. 5. 11. sajand varakeskaeg : * Ida-Rooma domineerimine, * feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, * roomakatoliku kiriku tugevnemineme, * valitseb naturaalmajandus, * perioodi lõpul algab linnade kujunemine, * feodaalne killustatus * pööratus enesesse, maailmalõpuootus, usaldus kiriku vastu * ainsaks teadmiste säilitajaks olid mungad ja kloostriraamatukogud Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused : rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ja barbarite sissetungid euroopasse. 11. 14. sajandi lõpp kõrgkeskaeg: * tekkis Püha Rooma keisririik, * ristisõjad Euroopas, * linnakultuuri kujunemine, rahvaarvu kasv * kiriku ja kloostite ümberkorraldaminne ja keskendamine * valitseb feodaalne korraldus, * kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus * areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad * tsunftikäsitöö õi...
Lõppes kalvinistlike Põhja-Madalmaade provintside iseseisvumisega ja Ühendatud Provintside Vabariigi loomisega. 12.Milles seisnesid ja kuidas lõppesid hugenottide sõjad Prantsusmaal? Hugenottide sõjad olid Prantsusmaa kodusõjad, mida pidasid 16. Sajandi II poolel hugenotid ja katoliiklased. Need algasid Guise'ide korraldatud Vassy veresaunaga, pärast esimest kolme sõda sõlmitud Saint-Germaini lepitusedikti põhjal said hugenotid usuvabaduse ja kindlusi Edela-Prantsusmaal. Pärtliöö veresaun vallandas sõjad uuesti. Hugenotid lõig oma kindluste piirkonnas konföderatsiooni. Vastukaaluks moodustasid katoliiklased 1576 Katoliikliku Liiga ja 1584 Pariisi Liiga. Et need piirasid kuningas Henri III võimu, lähenes kuningas hugenottidele ning laskis 1588 tappa Henri de Guise'i. Seepeale tagandas Pariisi Liiga kuninga troonilt, viimase vägi hakkas koos hugenottide omaga Pariisi piirama. Pärast Henri III tapmist sai Prantsusmaa kuningaks Navarra Henri
VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purj...
13 . Iseloomusta usupuhastust Saksamaal. 4p Usupuhastus algas 1517. a, kritiseeris just pattude andeks andmist. Indulgents – pattude andeksandmisekiri Kritiseerib katoliku kirikut 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklikus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8. kodusõda usu tõttu 1572. Pärtliöö Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 Katoliitlikeks jäävad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Iiirimaa, Leedu. Protestantlikud on Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Muutus keel, kirik pidi olema lihtne, odav, emakeelne 15.Kirjelda Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjuseid ja selle algust 5p. Riigivõla kasv Suured kulutsed õukonnale said avalikuks Ikaldusaastad Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus
§30 SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS luterlus katoliiklusest lahkulöönud kristlik usutunnistus usupuhastus ristiusu öpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestund täiendusest ja tölgendusest reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt, sh valitsemine, poliitika ja majanduslik vöim SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJ LÖPUL 16. SAJ ALGUL Friedrich III Habsburg Saksamaa valitseja 1440-1493 Maximilian I Friedrich III pog, Saksamaa valitseja, abielus Burgundia pärijannaga Karl V Maximilian I pojapoeg, Saksamaa valitseja 1519-1556. Tema ajal toimus Saksa reformatsioon, on Habsburgi dünastia silmapaistvaim esindaja. Ta sai isa poolt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania (sh Löuna-Itaalia ja koloniaalvaldused Ladina-Ameerikas) troonipärijaks. Paavstiriigi ümberolemine tekitas pingeid ilmaliku ja vaimuliku vöimu vahel. Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alist...
1536 – Jean Calvin avaldas raamatu „Ristiusu õpetus”, algas kalvinismi levik Euroopas. 1545 – 1563 – Toimus Trento krikukogu, millega pandi alus katoliku kiriku sisemisele tugevnemisele. 1555 – Keiser Karl V kuulutas Saksamaal välja Augsburgi usurahu, millega Saksamaa jäi usuliselt jagatuks luterluse ja katoliikluse vahel. 1558 – 1583 – Liivi sõda Läänemere idakaldal. 1572 – Pärtliöö käigus tapeti Prantsusmaal katoliiklaste poolt 20 000 hugenotti. 1587 – Esimese Inglise koloonia rajamine Põhja-Ameerikasse. 1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia.
Kirikuvanne, Luther läks Karl V juurde, “Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa.” 1555. Augsburgi usurahu. Saksa-Rooma riigi vürstid võivad olla nii prot, kui ka kat, määravad oma riigi usukorra. Trento Kirikukogu võttis vastu palju otsuseid, et vastu reformeerida. Jesuiitide ordu võitles k usu levitamise ja k hariduse andmise eest, seda ka Tartus. Kirjasõna areng!! Vastureformatsioon - umbes 100a jooksul toimunud katoliku kiriku pingutused positsioonide taastamiseks. Pärtliöö 1572! Henri IV andis välja Nantes edikti, mis andis hugenottidele usuvabaduse aga kehtestas k usu francis. Inglismaal oli anglikaani kirik, Sveitsis kalvinism ja Sotimaal presbüterlus. HOLLANDI ISESEISVUMINE, 30-AASTANE SÕDA JA INGLISE KODUSÕDA. 2.12 Ida-Euroopa 15.-18. saj 1453. vallutas Türgi sultan Mehmed II tormijooksuga konstatinoopoli ja tappis Bütsantsi. “Pigem sultani turban kui kardinali müts” Austriast sai Lääne-Euroopa piiririik. Venemaa oli vürstiriikide kogum, kuid 14
tundma palju uusi taimi ja loomu, nt. ananass, päevalill, kalkun jne. Tagajärjed Ameerikale avastasid nt. hobuse, kuke, kana, sea, lehma, veise jne. Hävitati põlisrahvad, hakkasid levima nakkushaigused, Aafrika mandrilt hakati hõimudepealikelt ostma hõimude liikmeid. USUSÕJAD Prantsusmaa 1562.-1598. a. Põhjuseks oli katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (e.protestandid). Oluliseimad sündmused on näiteks 1572. a. toimunud Pärtliöö, kui kokku hukati kuni 10000 protestanti. Prantsusmaa oli lõhestatum kui varem. 1573. a. astus Henry IV katolikuusku ja riik tunnistati katoliiklikuks. Hugenottidele jäid nende sadamad ja hooned ning õigused pidada teenistusi (Lõuna-Prantsusmaal). Uut kuningat ei tunnistatud. Katoliikluse võiduga piirati hugenottide õigusi. Nende olukord halvenes ja nad hakkasid Prantsusmaalt välja rändama. Madalmaad 16. saj. lõpp-17. saj. algus
Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt. Jaaniuss, jaanilinn, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond. Erandid: Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet. nt. Vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna lühivorm. nt. Agraarmaa, esmaabi, kapitaalremont, kiirrong, kinnistäht, rõhtpuu
Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal, Mary Stuart 34. Ususõjad Prantsusmaal: Kuningas ja kirik, Reformatsiooni algus, Hugenotid, Teel kodusõdadele, Ususõdade algus, Pärtliöö, Uued kodusõjad Nantes'i edikt 1598 35.reformatsioon skandinaaviamaades: Kalmari unioon, võitlused 16.saj algul, Reformatsioon, Reformatsioon taanis, Reformatsioon norras 36. madalmaade võitlus: majandus, hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen".
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522. jõuti tagasi ümbermaailmareisilt. Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes, võimsamaks said Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad. Tekkisid kauba- ja fondibörs. +hindade revolutsioon. Humanism ja reness...
muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge,
· Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. b) Kodusõdade algus: · Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. · Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. c) Pärtliöö (1572) Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: · Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti. d) Bourbonide dünastia võimuletulek: · Peale Henry III mõrvamist ja sõjas võidu saavutamist kuulutati 1589 a. uueks kuningaks hugenotte juhtinud Henri Bourbon. · Katoliiklased tunnistasid tema võimu alles pärast katoliku usku pöördumist (1593 a.). e) Nantes'i edikt (1598) kuninga käskkiri usuküsimuse ja poliitiliste
kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhia idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid Prantsuse kuningas Franēois I, Inglise kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman I Tore. 57. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu 24.aug 1572 tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti,veresaunu pandi toime ka provintsides ja kokku oli hukkunuid kümnetes tuhandetes.Katariina di Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust Pariisi tulnud pulmadeks hugenottide tapmiseks. 58. Nantes’i edikt. 1598 kirja pandud käskkiri, mis reguleeris hugenottide ja katoliiklaste vahelisi suhteid, õigusi jne. 59. Kalmari Unioon. 1397. sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni, et seista vastu saksa ekspansioonile
ei tohtinud oma tegudega vastu minna riigile. Kodaniku õigused anti samuti, mille tõttu nad oma usust ilma jäid. Nad võisid tegeleda kaubandusega, pärandada varandus, tegeleda riigi asjadega. Henri de Borodoni - 1572. Marguerite de Volois'i . Tolleaegne prantsusmaa kuninganna otsusta pulmi poliitiliselt ära kasutada ja hävitada hugenotid täielikult. ( Katariina di Medici ). Terror algas sama aasta 24. Augustil, see kannab ajaloos verise pärtliöö nime. Pärtliööl tapeti umbes 2000 hugenotti. Pärast pärtliöö massimõrva alustasid hugenotid uut ülestõusu. Hugenotid lõid Lõuna-prantsusmaal protestantistliku konföderatsiooni, mis kujutas endas riiki. Pärast katoliikliku dünastia esindaja Henri III surma läks prantsuse troon üle Henri IV, kes oli hugenott. Suurem osa Prantsusmaast keeldus teda tunnistamast. Nõuti Henri usuvahetust. Rahva survel vahetas Henri IV usku ja pöördus katoliiklikusse. Henri IV
aastal sõlmitud Bologna konkordaadiga, mis andis talle õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte. Sellega muudeti vaimulikkond Prantsusmaal kuningast sõltuvaks ning paavstivõimu vastu astumiseks polnud põhjust. Jean Bodin valitseja suveräänsusest. Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus, 1530–1596), kelle põhitööd „Six livres de la République” (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused. Eristades kolme traditsioonilist riigivormi – demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui ka aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle
monarhia. 1830 sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa kokkuleppe, millega sai Kreeka iseseisvuse. · SPR ja kultuur 14. juulit 1789 aastat loetakse SPR alguseks kui Bastille' rünnati. Päev hiljem ütles kuningas Asutavale Kogule, et ta usaldab neid ning lubab neil välja anda seadusi. Tänu sellele sündis trikoloor. Juuli-August toimus munitsipaalne revolutsioon-kõik vanad ametnikud tagandati ja valiti uued. 4 august kaotati seisuslikud eesõigused, seda nimetatakse Privileegide Pärtliöö. 1790 kaotati aadlikuseisus, ning riik jaotati departemangudeks. Pilet nr 12 · Rahvuslus ja selle teke Rahvuslusest sai 19. saj üks kesksemaid tõukejõude. Pärast SPR hakkas rahvuslik idee idanema kõikidesse piirkondadesse ning hakati rääkima ühtlasest rahvusest ja rahva tahtest. Suured rahvusriigid: Itaalia ja Prantsusmaa. Itaalia oli killustatud ning Austria võimu all. Iseseisev riik oli Sardiinia kuningriik, kus kehtis põhiseaduslik kord.
Nii ei jäänudki Henry 8. muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada reformatsiooni Inglismaal. 1534. aastal kinnitas parlament Henry 8. kirikupeaks ning seejärel lahkus Inglismaa kirik Rooma alluvusest. Henry 8. valitsemisaja lõpuks (1547) kujunes Inglismaal anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga. Vastureformatsioon . Pärtliöö PILET 12 1.Kreeka panteon Tähtsamad jumalad/jumalannad. Templid. Preestrid ja rituaalid. Oraaklid. Surmajärgsus. Tähtsamad jumalad/jumalannad Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja. Hera-zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana. Poseidon-zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid. Hades- zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja
on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab nii enda kui ka oma seisuse alandamist. Esmajoones jäi au siiski aadlit iseloomustavaks jooneks. Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks o Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus. 3. Montesquieu vabariigist Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, ent ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal)
nende sarnased diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, väiketähelised kohanimelised maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli täiendid: Nt. väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. Muutumatu sõna Nt. kummuli jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, paat, lokkis juuksed, valjusti aadamaõun rääkimine, kaelakuti kõndijad kindel omaette mõiste Nt. vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel kokku lühenenud tüvega omadussõna, tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond,
Ususõjad Prantsusmaal olid ühelt poolt tingitud absolutismi vastasusest. Olulised on kaks perekonda: Bourbonid(L-Pr, Navarra, olid Hugenotid); Guise(Kesk-Pr, Katoliiklased); Olid Valois kuningadünastia vastu. 1562.a. - Vassy Veresaun. Hugenottide ja katoliiklaste vastasseis. 1572.a. - Korraldatud abielu, Navarra Henri - Margot. Pärast abielutseremooniat tapeti enamus Hugenottidest, kes olid kogunenud Pariisi selle sündmuse jaoks. See kannab nime Pärtliöö Veresaun. Pärtliööl tapeti üle 2000 hugenoti. L-Pr'is hakkas uus ülestõus ja lõid L-Pr'i uue riigi. Hugenottide konföderatsioon. Edasi järgmes Kolme Henri Sõa(Bourbon, Valois, Guise). Sõja käigus lasti Henri Guise tappa(Henri III lasi). Vahepeal olid Henri III ja Henri Bourbon liidus Guise'i vastu, vahel mitte. 1589 .a. - Henri III suri. Henri Bourbon sai trooni, sest Henri III oli temaga sugulane. Henri B'st pidi saama Henri IV, kuid oli hugenott
kuningas ), Guise'id on pärit Lotringist ja väidavad et neil on õigus kuninga troonile (Henri de Guise, katoliiklane). Viimane hugenottide sõda nn. kolme henri sõda Henri III lasi tappa Henri de Guise. Henri III lootis, et on nüüd lõpuks kuid ootamatult suri ta ema ning andis ennast Navarra Henri vägede kaitse alla. 1589. üks katoliiklane tappis Henri III, ta oli vihatud, sest tappis Guise'd. Pärtliöö tapatalgud 24. augustil 1572 algas Pärtliöö veresaun. Tapeti kaks tuhat protestanti Pariisis, kogu maal langes Pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni kümme tuhat hugenotti. Pärast seda oli Prantsusmaa lõhestatuim kui kunagi varem. Henri IV: Paris vaut bien une messe Henri IV nime all Prantsusmaa troonile saanud Navarra Henri pani aluse Bourbonide dünastiale. Katoliiklased teda ei tunnistanud
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, m...
teadust, seda rohkem hakkab siiras usk kaduma. Prantsusmaa lõhenes kodusõjas 16. saj keskel. Jean Calvin oli veelgi radikaalsem kui Luther. Nõudis äärmist askeetlikku usulist rangust vastandina kat kiriku pahedele ja korruptsioonile. Kalvinistlikke kirikuid leiab prantsusmaal ja Sveitsis. Ettemääratuse idee, katoliikluses selle vastu vaba tahe. Kat kuigi in on eksinud, jätab Jumal talle võimaluse valida ja patust vabaneda. Hugenotid e prantsuse protestandid. Pärtliöö lahing 1572 kat ja protestantide vahel. Taustaks renessanssi järgnevale kulgemisele. Kat maades algas ka kirikuelu karmistamine. Protestante loeti ketseriteks. Siiski tõukas see kat ka reformidele. Katoliiklik vastureformatsioon, inkvisitsiooni hoogustumine. Kriitilise ühk olukorra tulemusena, hakkab renessanssi vaim hääbuma ja minnakse üle järgmistele tüüpidele. Shakespeare ja Cervantes kas renessanss või barokk? Renessanssilt üleminek barokile v klassitsismile.
Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik
Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab nii enda kui ka oma seisuse alandamist. Esmajoones jäi au siiski aadlit iseloomustavaks jooneks. Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks o Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste [Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistemist
Jesuiitide raamatute peale märgiti SJ. Nende peamine erinevus on see, et nad ei ela kloostrites ja neil puudub mungarüü. Jesuiidid panid suurt rõhku haridusele. Neist said paljude Euroopa pealikute pihiisad ja nii said nad teada palju riigi saladusi. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku trento kirikukogu. Seminarid vaimulikkude kool Prantsusmaa ususõjad. Kalvinistid ehk hugenotid sõdisid katoliiklaste vatsu. Usuküsimus sai võimuküsimuseks. 1572. Pärtliöö veresaun. Ööl vastu pärtli päeva ( 24. august ) hukkasid katoliiklased umbes 2000 hugenotti. Järgmistel päevadel tapeti veel umbes 20 000 hugenotti. Selle tagajärjel tekkisid Prantsusmaal ususõjad. 1598. kuulutati välja natesi´i edikt. Sellega kuulutati Prantsusmaa katoliiklikuks linnaks. Hugenotid võisid säilitada oma usu, kuid neil oli keelatud väljaspool oma losse usku levitada. Nad ei tohtinud pidada jumalateenistusi. Pilet 20. 1) Püha Saksa-Rooma keisririik ( 20 )
· Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates 7 · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks (ta ei väida alandavaid käske) · Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon (keeldus tapmises osalemises, kuna nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas) · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika · Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au
Need kolm perekonda olid: 1. Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. 2. de Guise Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 3. Bourbon Hugenotid, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 1562 Vassy veresaun Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtliöö Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud
kuulusid maad Lõuna-Prantsusmaal. Kodusõda algab 1562. Aastal Vassy veresaunaga, kui hertsog de Guise ründas hugenottide jumalateenistust. Olukorda püüti lepitada pulmadega, kui paari pandi Katarina di Medici tütar Margo ja Bourbon´i Henry. Pulmadeks kogunes Pariisi silmapaistvaid hugenotte, kuid tegelikult oli see hoopis vandenõu. 1572. Aastal toimus Pariisis ja mujal Prantsusmaal rünnak hugenottide vastu, mille käigus hukati tuhandeid hugenotte. Pärtliöö sündmused vallandasid Valois´de vastase sõja ja Prantsusmaad ähvardas pooleks jagunemine. Kogu nende sündmuste taustal sureb Charles IX ja nüüd pretendeerivad troonile kolm Henry´d, mis on ajaloos tuntud ka kui kolme Henry sõjana. Sündmuste käigus saavad surma Henry de Guise ja Henry Valois ja järgi jäi vaid Bourbon´i Henry. Kuna Bourbon´i Henry on abielus Margo´ga on tal õigus taotleda Prantsuse troonile. Ta pidi
lisandusid veel usulised vastuolud. Just 16. saj. usuvaenused ning soov lõhenenud ühiskond taas koondada, soodustas tugeva suveräänivõimu kujunemist, mis 17.18. saj. teostus enamust Euroopat hõlmavas absolutistlikus valitsemissüsteemis (monarchia absolutissima). Absolutism Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin (Bodinus) (15301596), kelle põhitööd ,,Six livres de la République" (Kuus raamatut riigist, 1576) mõjutasid pealtnähtud Pärtliöö sündmused ( Prantsusmaa). Eristades kolme traditsioonilist riigivormi demokraatiat (enamuse võim), aristokraatiat (vähemuse võim) ja monarhiat (üksikisiku võim), andis Bodin kindla eelistuse viimasele. Nii demokraatia kui aristokraatia olid Bodini meelest ebastabiilsed ning võisid edukalt toimida vaid õige lühiajaliselt. Elanike turvalisust ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuningavõim kogu rahvusliku territooriumi üle
Henri IV mõrvati ühe äärmusliku katoliiklase poolt. Henri IV Bourbon suudab ületada sisekaose ja tegi lõpu hugenotisõdadele (1562-1598) ning suutis tagada Prantsusmaa hugenottidele inimväärsed elamistingimused. Kui temast saab kuningas siis kindlustamaks oma võimu Pariisis võtab ta üle katoliku usu protestant, kes riiklikel kaalutlustel astus katoliku usku (1593). Ta pääses eluga pärtliöö veresaunast (1572). Usutüli lahendamiseks andis ta välja Nantes' edikti (1598), mida katoliiklased päriselt ei aktsepteerinud, see edikt tagas protestantidele usuvabaduse ja poliitilise võrdõiguslikkuse. (Navarra) Henri IV soovis teha kuningavõimu sõltumatuks: katolikust kirikust, riigiseisustest (generaalstaadid), kohtuorganitest (parlamentidest). Henri ei kutsunud kordagi kokku generaalstaate (21 aastat) e valitses ilma rahva
Igale nähtusele reageerib sisemonoloogiga. Montaigne Hamlet ei olnud tegelikult originaalne, see jäljendas Montaigne olulisemaks teoseks tema esseed. Need esseed ongi tema mõttemõlgutused, 16. sajandil tõlgiti ka inglise keelde. Mõnes mõttes Hamleti arutlused langevad sõna-sõnalt kokku Montaigne'i omadega. Montaigne isiksus kujunes siis, kui reformatsiooni külvatud segadus oli muutunud ususõdadeks (verised vapustused). Montaigne oli ise Pärtliöö tunnistajaks. Palju skepsist inimloomuse suhtes. Oli veendunud, et mitte mingid üldtunnustatud autoriteedid ja ideed ei oma mingit tähendust. Ilusaid ideid palju, aga inimene muutub järjest halvemaks. Individuaalne mõtteviis oluline, peab lähtuma vaid oma kogemustest tegema järeldused ja analüüsi (oma mõtlemise). Montaigne võttis kasutusele sõna essee, see tähendas katset või harjutust (mõtteharjutused tema puhul, inimene harjutab mõtlemist). Halvimaks
Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu Poliitiline tähtsus – tagab seaduste valitsemise vähese vaevaga Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel 18. saj üldtendents – meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või valmis kõigeks silmapaistmise eest oma ametialal Näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon Romantiline au – au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises (eneseväljendamine kordumatu indiviidina) või riigi ja rahva nimel suremises. Majanduslik tähtsus – konkurents elavdab majandust. Aadliau edasikestmine – duellid
Koostöö libretisti ja näitekirjaniku Eugène Scribe'iga. 1831 "Robert-Kurat" (Robert de Diable): Tegevus toimub 13. sajandil. Ooperi kuulsaim pilt on III vaatuses stseen, mille tegevus toimub öösel kloostri ristikäigus haudadest tõusevad nunnade viirastused (ballett!). See koos salapäraselt varjuheitva gaasivalgusega ja orkestri tumedate tämbritega vapustas ja vaimustas publikut. 1836 "Hugenotid": Ajalooliseks taustaks on Pärtliöö (pühak Bartolomeuse järgi) sündmused 1572. aastal, mil konflikt Pariisi katoliiklaste ja hugenottide (protestantide) vahel lõppes verise rünnakuga hugenottide vastu. Peategelaspaar on omamoodi Romeo ja Julia: Raoul (tenor) on protestant, tema armastatu Valentine (sopran) aga katoliiklaste juhi Saint Bris tütar. Hugenottide muusikalisel iseloomustamisel kasutab Meyerbeer luteri koraali "Üks kindel linn ja varjupaik"
1. 1562-98 Hugenotisõjad (8) - Varem oli kalvinistidest Hugen. 1/6 pranstl. tagatud piiratud õigused (I kogudus 1523) - Kalvin. kodandlus ja aadek eriti Edela-Prantsusmaal. - Peale tähtsa Bourbonide-suguvõsa pöördumist kalvinismi omandas poliitilise mõõtme (Hugenotid=Vandeseltslased). Vastaspoolel kat. guised (Kirde- ja Põhja- prantsusmaal), Valois-dünastia - Hispaania toetab Guise´de poole, Inglismaa ja Pfalz toetavad Hugen. - 1570 St.Germaine rahu: Hugen. saavad 4 tugikohta. - Pärtliöö veresaun: Kuninganna Catarina De´Medici tütre ja Navarra Henri pulma järel tapetakse 20 000 H. kaotavad õigused. - Abielu kaudu saab Hugenot Navarra Henrist (Bourbon) Prantsusmaa seaduslik troonipärija! - 1584 kat. Pariisi liiga (Guise´id) sõlmib navarra henri vastase liidu hispaaniaga. - 3 sõda 2. (Navarra Henri IV de Bourbon) valitses 1589-1610,mõrvati) -Bourbonide dünastia algus (kuni 1792) (1814-30) - Oskuslik poliitik, kes teeb sõdadele lõpu I 1593 asutub kat. usku
Mary Stuart hukati 1587 Elisabeth I ajal sai Inglismaa tugevaks mereriigiks Esimene Inglise koloonia Põhja Ameerikas 1516 sai Prantsuse kuningas õiguse nimetada ametisse kõrgvaimulikke = langes ära reformatsioonivajadus Protestandid = riigi lagundajad Hugenottide asuala = normandia ja lõuna prantsusmaa 1562 lahvatas hugenottide vastane vaen Õukond katoliiklasi Valuaad laveerisid 24 august 1572 pärtliöö tapeti 10 000 hugenotti Henry IV (1574- 1589) pärast Henry III mõrvamist tõusis Henri Guise troonile Troonile sai Henry IV 1593 astus taas katolikuusku Verine kodusõda 1598 Nantes'i edikt valitsev usund on katoliku usk 1620 valgemäe lahing katoliiklased purustasid Tsehhi protestantide väe Protestante hakkas toetama Taani Sõtta sekkus ka rootsi katoliiklaste väed purustati 6 nov 1632 2 tundi enne lahingut kirjutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli rajamise ürikule
kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld,
- Katoliiklaste ja protestantide vaheline vaen viis lõpuks ususõdade puhkemiseni(laimasid üksteist, rüüstasid üksteise kirikuid). - 1562. a. Katoliiklased tungisid Vassy´s hugenottide jumalateenistusele, kus tapsid inimesi ja lõhkusid. Selle tulemusel algas üleriigiline hugenottide ülestõus, mida toetas Inglismaa. - 1570. a. sõlmiti vaherahu ja kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenotid said õiguse teatud piirkondades vabalt tegutseda. - 18. august, 1572. a. Pärtliöö veresaun Hugenottide ja katoliiklaste vahel. Toimusid hugenottide juhi Navarra Henri ja kuningas Charles IX õe pulmad katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi Charles IX ema Kraina de Medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. - Mõne aja pärast järgnes uus hugenottide ülestõus ja nad lõid Lõuna-Prantsusmaal oma riigi. - 1574. a. sai kuningaks Henri III poliitiliselt laveeris kahe usu vahel ja tapeti katoliiklaste
mõtlemist, eriti kui viimane on lahus praktilisest poliitikast, siis kindlasti viib selline mõtlemine ainult väärate ettekujutlusteni (Siit võib juba ise edasi mõelda, mida arvab Burke politoloogist, kes ei ole Riigikogulane või aktiivne poliitik...) Prantuse Revolutsioon oli Burke'ile teoreetilise dogma revolutsioon ja väga negatiivne selles tähenduses, sest: 1. rajas oma mõtlemise äärmusjuhtumile ja äärmuslikele näidetele (revolutsionäärid põhjendasid oma tegusid nt Pärtliöö ja muude üksikute vana rezhiimi halbade näidetega, kuid nii monarhias kui katoliku kiriku tegevuses oli ka häid päevi...), 2. revolutsionäärid arvasid, et poliitika on etteennustatav, 3. iga teooria lihtsustab üle, muutub kogemuse väliseks ja ei sobitu kokku praktikaga. Burke pole ratsionalist, vaid empiirik ning seega vastandab praktilise tarkuse teoreetilisele teadusele. Instinktiivne, harjumuslik ja eelarvamuslik pole vastuolus mõistusega, on sellega koos,
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
ooperid, ennekõike keskendus koorilaulude loomisele. 1920 aastani töötas ta Venemaal konservatooriumis professorina, 20 aastal pöördus ta kodumaale tagasi ja rajas Läti ooperiteatri ja Läti konservatooriumi. Peterburi Kunstite Akadeemia:kõik kolm tõusid akadeemiku staatusesse. * K.Hüns, lõpetas kuldmedaliga, valti professoriks, tuntuks sai ennekõike ajalooliste maalidega, suur maalide seeria Pärtliöö sündmustest. Ogre linna ümbruse maastikke. *J. Roze, kaua aega peterburi töötanud, *J. Fedders, maastiku maalid. Võrdlustabel Läti Eesti ajaleht läti 1856 Mahjas Weesis 1857 Pärnu Postimees poliitiline aja 1862 Peterburgas Awises 1878 Sakala päevaleht 1877 Rigas Lapas 1891 Postimees kirjaoskus (%) 91,8% 96,3%
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
