Sophokles ja Euripides. Komöödia võeti alles hiljem omaks. Sitsiiliast on pärit nii miim kui ka draamakirjanik Epicharmos. Atika perioodil sai populaarseks proosa: ajalooline, filosoofiline ning poliitiline (kõned). Ajalooproosa esimene autor oli Herodotos, ,,ajaloo isa", kes osaliselt kirjutas ,,Historia". Väljapaistvaim autor oli aga Thukydides, kes kirjutas Peloponnesose sõja ajaloo. Teda jäljendas stiililt Xenophon, kes kirjutas erinevate sõdade ajalugu, samuti Pärsia kuninga Kyrose kasvatusest. Ateenas oli äärmiselt oluline demokraatia, mille üheks elluviimise vahendiks olid avalikud kõned. Kõnekunst baseerus tugevatel retoorikakoolidel, mis mõjutasid hiljem Rooma proosat 1 ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad
GEOGRAAFIA UURIMISTÖÖ IRAANI KOHTA 1. Geograafiline asend: Iraan on riik Lähis-Idas. Piirneb Aserbaidzaani, Armeenia, Türgi, Iraagi, Türkmenistani, Afganistani ja Pakistaniga. Põhjast on Iraanil ligipääs Kaspia merele, lõunast Pärsia lahele ja India ookeanile. Geograafilised koordinaadid 32 00 N, 53 00 E. 2. Üldandmed: Iraani pindala on 1,648,195 ruutkilomeetrit (maismaad 1,531,595 ruutkilomeetrit, vett 116,600 ruutkilomeetrit), riigi pealinn on Teheran, rahvaarv 66,429,284 inimest. 3. Looduslikud tingimused: kliima on peamiselt kuiv, poolkõrbeline, lähistroopiline piki Kaspia mere rannikut. Maastik on kaljune, mägine. Loodusvarad on nafta, maagaas, süsi, kroom, vask, rauamaak, plii, mangaan, tsink, väävel. 4
perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord, kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigi valitsemisest osa võtta strateeg - väepealik, kes juhtis riigi sõjaväge Ateena mereliit - koondas egiptuse mere rannikul ja saartel paiknevad polised. olid loodud vabatahtliku ühendina pärsia vastu pedagoog - õpetaja oraakel - pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida titaanid - muitsed jumalad lüürika - luule ette kandmine panatenaia - jumalanna athena auks peetav tähtsaim pidustus ateenas dionüüsia - pidustus dionysuse auks vana-kreekas tragöödia - traagilise/kurva lõpuga näidend komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend filosoofia - tarkusearmastus hellenismiperiood - aeg alates aleksander suure vallutustest, mis pani aluse kreeka kultuuri levikule
Organisatioon). Loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul. 5. Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Nafta on põhjustanud sõdasid. Lahesõda (1990-1991), Iraagi sõda (2003- 2011), Tsetseenia sõda (1994-1996). 6. Miks on naftamaad hakanud ehitama naftatöötlemistehaseid? Kasutades naftatöötlemistehaseid on tunduvalt odavam. 7. Kas naftat on toota odavam Kaspia piirkonnas või Pärsia lahe ääres? Miks? Pärsia lahes. Kaspia piirkonnas on kaevandamise ja transpordi kulud suuremad. 8. Millises olekus ja millega transporditakse gaasi? Gaasi transporditakse vedelas olekus, mööda gaasijuhtmeid. NAFTA TÖÖTLEMINE 1. Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon. 2. Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40-210 °C, diisel 200-350 °C, kütteõli 230-360 °C. 3. Mis on masuut?
Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia 508 eKr kaotati aristrokraatia eelisõigused Pärsia sõda 500-459 eKr Ateena ajaloost Ateena mereliit 478 ekr 431 eKr Peloponnesose sõda Kreeka ja Sparta vahel 404 eKr Peloponnesose sõja lõpp Ateena linnriik sai lüüa 2. saj. eKr alistus Ateena Rooma ülemvõimule Soloni reformid 594 eKr Tühistas talupoegade võlad Keelas võlgnikke orjaks müüa Kes varem oli müüdud, osteti tagasi Jagas kodanikud nelja klassi Andis rahvakoosolekule rohkem sõnaõigust
Hellaseks. Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal
· Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse
· Peloponnesose sõja (431-404 eKr) järel Sparta hegemoonia kehtestamine kuni 371 eKr. · Makedoonia esiletõus kuningas Philippos II valitsemisajal 4.saj eKr. · Kreeka linnriikide allutamine Makedoonia ülemvõimule pärast Chaironeia lahingut 338 eKr. Hellenistlik 338 30 eKr · Aleksander Suure sõjakäik Pärsia impeeriumi vastu periood (334 326 eKr) ja maailmariigi kujunemine. · Hellenistliku kultuuri kujunemine. · Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse
kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule.. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui Pärsia kuningas Dareios I tuli üle Egeuse mere Kreekasse, kuid tema väed said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja selle riismed lahkusid Kreekast. 480. a eKr tuli Xerxes I omakorda laevastikuga. Ta suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka, kuid sai Salamise merelahingus Ateena lähedal kreeklaste laevastikult lüüa. Järgmisel aastal purustas kreeklaste maavägi (põhiliselt spartalased) pärslased ka maismaal
Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad · Maratoni lahing 490 eKr- Pärsia kuningas Atheena vastu, pärsia kaotas. Tagajärjeks see, et kaotaja pidi kreekast lahkuma. · Xerxese lahing 480 eKr- Pärslased vallutasid põhja- ning kesk-kreeka · Salemise merelahing võitsid kreeklased · 1. a peale Salemise merelahingut purustas Spartaliste juhitud Kreeka maavägi pärslased ka maismaal ja kihutas nende väe riismed omalt maalt välja. Perikles · Perikles kujundas 5. saj Ateena sise- ja välispoliitikat
Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma provintsiks. Saddam Hussein õigustas seda väitega, et Kuveit olevat ajalooliselt kuulunud Iraagile. Tegelikuks põhjuseks oli aga Husseini soov hõivata sealsed rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõimu Pärsia lahe piirkonnas. Sellise käitumise tõttu kehtestas ÜRO Iraagi vastu majanduslikke surveabinõusid. Pärsia lahe piirkonda tulid USA, Euroopa ja Araabia väed, et ära hoida Iraagi armeede sissetungimist naaberriikidesse. 1991. aasta 17. jaanuaril hakkasid rahvusvahelised liitlasväed pommitama Iraaki – algas Lahesõda ning sõjaline okupatsioon „Kõrbetorm“, mille käigus vabastati Kuveit.
Atika elanike orjastamine oli keelatud. Nõukogu liikmed, kohtunikud, riigiametnikud valiti liisu teel. Strateegid valiti kodanike seast. Sparta valitsemiskorraldus: Sparta riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi ja kes täitsid preestri kohustusi. Muudes valdkondades juhtisid riiki vanemate nõukogu ja riigiametnikud. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek. Kreeka-Pärsia sõjad: 6.saj keskel tekkis Lähis-Idas suur Pärsia impeerium. See tungis ka Balkanile. Kreeklased suutsid võita kaks otsustavat lahingut: Maratoni lahing(Ateena vs Pärsia): pärslasi oli rohkem, aga ateenlased võitsid. Termopüülide kaitsmine (Sparta vs Pärsia) maakitsusele 300 parimat spartalast, kes kõik tapeti, aga selleks ajaks oli pärslaste võim raugenud. Klassikaline ajajärk(6-5 saj eKr)- Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta, kogusid enda ümber
Linnriigid kadusid ja tekkisid suurriigid: 1) Akadi riik- lagunes peagi, kuid akadi keel jäi. 2) Vana-Babüloonia rajas kuningas Hammurapi, kes laskis koostada seadustekogu. Riigi purustasid hetiidid. 3) Assüüria- Kuningad kõige sõjakamad ja julmemad. 4) Uus-Babüloonia- tekkis siis, kui Babüloonia lõi assüürlaste alt lahku ja purustas liitlastega nende väe. Pealinnast babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn. Sea asusid Paabeli torn ja rippaiad. Riik langes 6saj. eKr Pärsia võimu alla. Kuningavõim, riigikorraldus ja sõjavägi. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seadusandja ning kohtumõistja. Kuningavõim jumalate kaitse all. Suurriigid tekkisid vallutuste teel ja alistatud kuningad jäid sageli asevalitsejateks- sageli korraldasid ülestõuse. Assüüria kuningad määrasid asevalitsejateks oma ülikuid. Hammurapi seadused. Iga süüteo puhul kindel karistus. Kui süüdlane ja kannatanu
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Antiik-Kreeka teadused Matemaatika arenes välja filosoofiast. Põhiliselt edendasid seda 6. sajandi teisel poolel Pythagoras ja tema õpilased, kelle arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevaid matemaatilisi probleeme. Kreeka matemaatikud õppisid palju Idamaade, eriti Mesopotaamia teadusest. Kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud lihtsalt praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Nii ei rahuldunud nad teoreemide sõnastamisega, vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Meditsiin oli kõige rohkem seotud vaatlustel põhinevate konkreetsete tähe...
Galaktikate vaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Kreeka filosoof Democritus Aristotle Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem Araabia astronoom Alhazen Pärsia astronoom Al-Andalusi astronoom Faktiline Galileo Galilei William Herschel. Kapteyn Harlow Shapley Udukogude uurimine ja eristamine Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al- Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat. Thomas Wright spekuleeris õigesti 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. 18
ehitisi. Assurbanip viimane võimas Assüüria kuningas. laskis kokku koguda Mesopotaamia al kirjasõna ja rajas Niineve raamatukogu. üks vähestest tolle aja kuningatest, kes oskas lugeda ja kirjutada. Nebukadnet Uus-Babüloonia edukaim kuningas, tuntud oma ulatuslike vallutuste ning sar II ehitustegevuse tõttu Babülonis: "Paabeli torn" + Babüloni rippaiad 10) Iraan ja Pärsia impeerium Kyros 6. saj eKr, Pärsia kuningas, pani aluse suurvõimule. Ahemenniidide dünastiast. Vallutas Meedia, Lüüdia ja Uus-Babüloonia. Dareios I Pärsia suurkuningas; Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing) ebaõnnestusid.
kuid edaspidi algas juba vaaraode võimu nõrgenemine. Sagenesid välisvaenlaste rünnakud nii lõunast kui läänest ning palju oli ka sisemist võimuvõitlust. · Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased. · 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood · 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur · 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse toimimise tagatis. Oli kõrgema jumaluse, päikesejumala Ra poeg, ühtlasi ka ülempreester
*Tähtis rituaal oli vereohver: loomade (veiste, sigade, lammaste, kitsede) tapmine altaril. Tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal. Altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi. *Iga aasta peeti usupidustusi. *Jumala õpetusi ja endeid jagasid oraaklid. (Kuulsaim Delfi oraakel) *Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu. Karistused kanti eluajal või pärandati järglastele. 2.2 Pärsia religioon (73) *Pärslaste usk oli sarnane India usuga. Mitmed Pärsia ja India jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. *Pärsia riitusi sooritasid maagid- preestrid, kelle amet oli päritud ja kes moodustasid kindla, hierarhilise sisekorraldusega preesterkonna. *Kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. *Iraani pühad tekstid-Avesta. *Zarathustra õpetusel põhinevat usku nimetati mazdaismiks. See oli selgelt dualistlik õpetus,
Kaukaasias. Mis piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. Räägitakse armeenia keelt Pealinn on Jerevan. Aserbaidzaan AserbaidzaanVabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjast Venemaaga, lõunast Iraaniga (Lõuna- Aserbaidzaan), loodest Gruusiaga ja läänest Armeeniaga Praegune Aserbaidzaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Bahrein Bahrein on saareriik Pärsia lahes. Tänapäeval asustavad saart ja riiki peamiselt araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna madal Bangladesh Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Pealinn on Dhaka. Riigi keel on Bengali keel. Bhutan Bhutan on merepiirita riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas
Ebaseaduslik ainuisikuline võim. Türanne toetasid paljud kodanikud vastupanus aristokraatiale. Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub
loodi Kreeka tähestik. Esimese asjana hakati üles kirjutama seadusi. Jätkus kreeklaste väljarändamine Vahemere ja Mustamere piirkonda, sest põllumaad oli vähe ning oli vajadus metallijärele. Hakati müntima raha. Kreeklaste ühtsust rõhutasid usukeskused, milledest tähtsaimad olid Delfi ja peajumal Zeusi kultusekoht Olümpia. 776ndast e.Kr. hakati korraldama iga 4 aasta tagant usu- ja spordipidustusi. Klassikaline ajajärk (5-4 saj. e.Kr.) Pärast võitu Pärsia üle oli Kreeka hiilgeaeg. Esile kerkisid demokraatlik Ateena ja range sõjalise korraldusega Sparta. Ateena ja Sparta vaheline vaen viis Peloponnesose sõjani. Sparta ehitas Pärsia abil laevastikku ja Ateena pidi alla andma. Kokkuleppel spartalastega alistas Pärsia Väike- Aasias asunud Kreeka linnad. Teised Kreeka linnriigid Teeba juhtimisel võitsid Spartat. Makedoonia tõus ja klassikalise ajaloo lõpp Pidevates sõdades ei saavutanud ükski riik ülekaalu.
Rahvastiku tihedus: 12 in/km² Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Iseseisvus: riik moodustati 23. septembril 1932 Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Looduslikud tingimused Saudi Araabia pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri ning 99% sellest on kõrb ja poolkõrb. Keskmine jaanuari temperatuur on +10 kuni +20 *C, juulis aga +25 kuni +30 *C. Tihti ulatub kuumus kuni 50 kraadini. Sademeid langeb alla 100 mm ja sellepärast pole riigis ühtegi püsivat jõge ega järve. Kõrbe taimestik on vaene, kuid siiski kasvavad mõned kuivtaimed.
delta. Ülem-Egiptus paiknes lõuna suunas ahenevas jõeorus. Vaid Niiluse äärne ala on viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, mistõttu põlluharimisega sai tegeleda vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Egiptus oli muust maailmast suhteliselt eraldatud, seega ei toonud võõrmõjud ega välisvaenlaste sissetungid kaasa kiireid muutuseid egiptlaste elus ning see põhjustas tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Mesopotaamia oli Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Vihma sadas väga vähe, mistõttu lõunas oli võimalik tegeleda põlluharimisega vaid siis, kui maa oli kunstlikult niisutatud. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja vastupidiselt maad kuivendada. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline, mis toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi. Seda peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond oli vägagi rangelt hierarhiline.
kuumade väävliallikate järgi. Selle "värava" kohas oli võimalik kitsasteed sulgeda. Termopüülidel oli sõjaliselt tähtis ühendus Tessaalia ja KeskKreekaga. Pärslaste väes oli sellel hetkel 250 000 sõdurit, kes kohtusid 7000 kreeklasega, keda juhtisid 300 kuninglikku sparta sõdurit eesotsas väejuht Leonidasega, Termopüülide mäekitsuses, kust oleks tolleagsete kirjapanekute järgi läbi mahtunud korraga vaid 2 kaarikut. Lahingu eelõhtul kutsus pärsia kuningas Xerxes Leonidase ja lubas temast teha kogu Kreeka kuninga, kui ta väed alistuvad. Leonidas keeldus, öeldes, et ta parem sureb Kreeka eest, kui valitseb oma sõjakaaslaste üle. Selle peale Xerxes ärritus ja käskis kreeklastel relvad maha panna. Mille peale ütles Leonidas: "Tulge ja võtke need ise!" Kui pärslasteni jõudsid andmed kreeklaste neljakümnekordsest vähemusest, naersid nad Leonidase sõnade üle. Nad ei teadnud, et spartalased olid
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad
Araabia Ühendemiraadid Araabia Ühendemiraadid Ajalugu • 1820 Kirjutati alla rahuleping Briti valitsuse ja Abu Dhabi, Dubai, Ras Al Khaimah, Umm Al Quwain, Ajman, Sharjah sheikide vahel. Leppe eesmärgiks oli maha suruda piraatlus Pärsia lahe rannikul ja ala saab tuntuks kui Vaherahu Rannik. • 1952 Moodustakse Vaherahu Nõukogu seitsme emiraadi vahel, et suurendada omavahelist koostööd. • 1968 Alamkojas peetud kõnes teatab Briti Peaminister Harold Wilson plaanist Briti vägede täielikust väljatõmbamisest Pärsia lahest 1971.aastaks. See tähendab lahe emiraatide välispoliitika minekut nende endi kätte. Algavad diskussioonid emiraatide föderatsiooni moodustamiseks. Üldandmed • Pealinn: Abu Dhabi
Võttis eelmiste filosoofide- teadlaste ideed kokku ja süstematiseeris nad. Nii kujundas omaenese põhjendatud ja sageli orginaalsed seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus. Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid. Aleksander Suure vallutusretkele järgnes kreeklaste-makedoonlaste massiline kolonisatsioon Euroopast Lähis-Ida maadesse. Hellenismiaja tähtsaimaks linnaks tõusis Egiptuses, Niiluse suudmes olev Aleksandria. Hellenismiperiood lõppes 30
*Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas Sõjategevuse mõju: purustatud objektidest lähtuv õhu- ja veereostus, põlemisel paiskub õhku tahma ja väävliühendeid, väävliühendid on happevihmade põhjustajad. Lahesõda 1991. aastal üks suurim ökosõdasid ja keskkonna katastroofe, 11mlj. Barrelit naftat juhiti Pärsia lahte, 67 milj. tonni naftat süüdati põlema Kuveidi naftapuurtornides, Pärsia laht muutus paljudeks aastateks elutuks, õhku paiskus 2 milj. tonni tahma ja väävliühendeid. Iraagi diktaatori Saddam Husseini rünnak Kuveidi vastu. Väeosade tegevuse mõju kemikaalide ja lõhkeaine säilitamine ja transport, jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlemine, kütuste kasutamine ja hoidmine, välilaagrite ja õppuste korraldamine looduses. Kasvava metsa lubatud kahjustuste astmed
Vaeste inimeste tähtus hakkas üha enam kasvama, laevastiku tugevnedes loodi neile ka töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles. Demokraatliku korra kehtestamisega ei tõrjutud aristokraate poliitilisest elust, nende tähtsus jäi samaks, sest olid haritud ja hea kõneoskusega. Pärsia sõjad, Peloponnesose liit ja Ateena mereliit 6. saj eKr tõusis esile Pärsia impeerium, mis üritas haarata võimu ka Kreekas. Paljud Kreeka polised moodustasid seepeale spartalaste juhtimisel liidu ning suutsid mitmes lahingus pärslasi võita, nii tekkis nt 6. saj eKr Peloponnesose liit. Laevastikus moodustasid tuumiku Ateena laevad ning tekkis Ateena mereliit. Algsete liitlaste Sparta ja Ateena vahel puhkes 431-404 eKr Peloponnesose sõda, milles ateenlased said hävitavalt lüüa.
Siidid on natukene sõjakamad ja kompromissitumad. Nimetage kolm araablaste olulisemat kultuurisaavutust ja põhjendage valikut. 1) Aristotelese, Platoni jt kreeka õpetlaste tööde tõlkimine araabia keelde Lääne-Euroopasse levisid need just araabiakeelsete raamatute kaudu 2) ,,Arstiteaduse kaanon" - Ibn Sina teos, mis tõlgiti ladina keelde ning millest sai sajanditeks Euroopa üks tähtsamaid arstiteaduse käsiraamatuid 3) Muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" - Pärsia, Egiptuse ja Bagdadi lood, millest tänapäeva uurijad võivad midagi välja lugeda tolleaegsete veendumuste ja uskumuste kohta Kes oli Sinu arvates tuntuim araabia teadlane? Millega ta on tuntuks saanud? Ibn Sina oma arstiteaduse käsiraamatuga ,,Arstiteaduse kaanon". 4. Mille poolest erineb islami kunst (kujutav kunst, arhitektuur) kristlikust kunstist? Moseedes ei olnud paktiliselt üldse pilte, neid kaunistati kiriornamentikaga, sest kardeti, et pildid juhivad
Ajalugu: Islam 1. Millised olid looduslikud tingimused Araabia poolsaarel? Millega tegelesid araablaste esivanemad enne islamit? Millist usku järgisid? Kõrbetega kaetud, tegelesid rändkarjakasvatusega, Jeemenis oli võimalik põlde harida, elasid eraldatud hõimudena ning uskusid veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, n...
AVICENNA Ibn Sina Ibn Sina, läänemaailmas tuntud kui Avicenna Elas aastatel 930-1037 Pärsia teadlane, üks peamiseid Aristotelese tõlgendajaid Tegeles ka astronoomia, keemia, geoloogia, loogika, paleontoloogia, matemaatika, füüsika, poeesia ja psühholoogiaga Kirjutanud ligikaudu 450 uurimust 240 säilinud tänapäevani Tuntumad teosed ,,Raviraamat" ,,Meditsiini kaanon" Saavutused Moderne meditsiin ja kliiniline farmakoloogia Nakkushaiguste nakkuslik loomus ja karantiini nõue Aroomiteraapia isa Auruga destilleerimine Geoloogia isa tiitel Kasutatud kirjandus http://www.islam.pri.ee/index.php?id=508 http://et.wikipedia.org/wiki/Ibn_S%C4%ABn%C4%81
Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid. Antiikkultuur tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse
tunnsitas end selle alamaks. Pmst oli Früügia 8.saj Anatoolia suurvõim pealinnaks Gordion kuid 7.saj kimmerlaste sissetungiga läksid alad Lüüdialastele Gyges: 7.saj Lüüdia kuningas, kes pani aluse riigi suurvõimule, sest pidi vastu astuma kimmerlastele, kellega võideldes hukkus. 7.saj hakait ka Lüüdias metallraha müntima. Kroisos: 6.saj Lüüdia viimane kuningas, rikas ja vägev, talle kuulusid Kreeka linnad Anatoolia läänerannikul ja sisealad. Pidas sõda Pärsia Kyrose vastu, mille kaotas ning seetõttu läksid Lüüda alad Pärsiale. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Uus-Assüüria 9-7saj 11-10.saj oli langus ja sisemine ebastabiilsus.kuid 9.saj hakkas Assüüria taas tugevnema Tiglatpilesar III ümberkorraldused: 8.saj Uus-Assüüria impeeriumile alusepanija, sest taastas Assüüria vägevuse enda ümberkorraldustega: suurendas adminsitratiivpiirkondade
häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved,
776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted olid tihtipeale vaenulikud. Klassikaline periood (u 500-338 a. eKr) · toimusid Kreeka-Pärsia sõjad. · Kreeka hiilgaeg · Peloponnesose sõda · Sparta ülevõim · Makedoonia tõus Hellenismiperiood (u 338-30 a e.Kr) Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma algasid aastakümnete pikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja riik lagunes. Tähtsamaiks linnadeks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. Hiljem langesid kõik riigid rooma võimu alla. 3. tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist oli Knossos. Kreeklased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. 4
preestrid Usuti mitut jumalat, usuti ennustamisse. Obelisk- neljakandiline sammas Elu ajal elati täisväärtuslikku elu, peale surma oli rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike 20. Mis on foiniikia? Iseloomusta Foiniikia (Kaananimaa, 'purpurimaa') oli antiikaja maa Vahemere · Tsikuraat- massiivne torn, astangutega üles kulgev idakaldal. tempel Mesopotaamias Põhilisteks tegevusaladeks olid põlluharimine ja meresõitmine, · Vana Testament- piibli I osa, iisraellaste ajalugu, usku,
1.Eellugu Sven Hedin sündis 19. veebruaril 1865. aastal Rootsis, Stockholmis. Tema isa oli arhitekt. Juba noore poisina armastas Hedin lugeda seiklusjutte avastamata maadest. Innustust hakata maadeavastajaks sai ta, kui 1880. aastal saabus triumfeerides kodumaale tema suur eeskuju - Arktika uurija Adolf Erik Nordenskiöld. Lõpetanud 1885. aastal gümnaasiumi reisis Hedin Erhard Sandgreniga Bakuusse, olles viimase koduõpetajaks. Samal ajal alustades ladina, prantsuse, saksa, pärsia, inglise ja tatari keelte õpinguid. Hiljem õppis juurde mitmeid pärsia dialekte ja türgi, kirgiisi, mongoolia, tiibeti ja natuke hiina keelt. [3] 1886. aastal alustas õpinguid Uppsala ülikoolis, kus õppis geoloogiat, mineraloogiat, zooloogiat ja ladina keelt. 1888. aastal lõpetas filosoofia kandidaadina, ning pärast täiendavat stuudiumi Saksamaal, Berliini ja Halle Ülikoolis, omandas filosoofia doktori astme Halles 1892. Berliinis oli tema
MARCO POLO Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks jutustamine kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud.
Araabia Ühendemiraadid Araabia ühendemiraadid on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres. Riik koosneb 7 emiraadist, neist kuulsamad on Abu Dhabi ja Dubai. Ühendemiraatides elab väga palju väga rikkaid inimesi, kuid siiski on see lõunamaa riik ehk arengumaa. Seda sellepärast, et raha jaguneb ainult rikamate vahel. AÜE majanduse aluseks on nafta tööstus, mida väga palju ka puuritakse ja ka eksporditakse. NAFTA tööstuse tõttu on ka suur sisseränne Iraanist, indiast ja Ida-Aafrika riikidest. Samuti leidub ka väga palju maagaasi. Väga oluline koht on Ühendemiraatides käsitööndusel Pindala: 82 880 km² Pealinn: Abu Dhabi Keel: Araabia keel Rahvastiku tihedus: 30inimest/km² Rahvaarv: 2 523 915 (2004) Rahaühik: Dirham
Liit). Sõda lõppes lõpuks tulemusteta. Riikide piirid ei muutunud ja mõlemad riigid kuulutasid ennast võitjaks. Sellega polnud Iraagi sõjakas poliitika veel lõppenud. 1990. Aastate algul vallutasid riigi väed Kuveidi ja kuulutasid selle Iraagi provintsiks. Saddam Hussein õigustas okupatsiooni väitega, et Kuveit olevat ajalooliselt Iraagile kuulunud. Tegelikult ihaldas Hussein aga hõivata selle maa rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõim Pärsia lahe piirkonnas. Iraagi käitumine kutsus esile proteste kogu maailmas. ÜRO kehtestas sõjaka riigi vastu majanduslikke surveabinõusid. Kaubavahetus Iraagiga peatati. Pärsia lahe piirkonda saabusid USA ja mitme Euroopa ning Araabia riigi väed tagamaks julgeolekut naabermaades. 1991 korraldati ÜRO otsusel operatsioon „Kõrbetorm“. Selle käigus purustati Iraagi väeüksused ning vabastati Kuveit. Iraagi probleem ei leidnud siiski lahendust. ÜRO surveabinõud säilisid
12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sarkofaag-kivist kirst 14) noom- haldusüksus või väikeriik Egiptuses 15) šaduff,- veetõstuk 16) niisutuspõllundus,-jõgedest vee juhtimine põldudele 17) jumala värav- Ištari värav Vana-Babüloonias, printsessile, peavärav 18) jõgede vaheline maa,-Mesopotaamia 19) Paabeli torn-Marduki temple tsikuraat, 7-kordne 20) rippuvad aiad-Semiramie rippuvad aiad Pärsia printsessile Uus-Babüloonias 21) maat-õiguse, tõe ning maailma harmoonia maailmakorraldus 22) Gilgameš-esimene eepos, sumerite kangelaseepos 23) templiprostitutsioon- Nimed: 1) Nun-ürgse ookeani jumal Egiptuses 2) Ra -Peajumal 3) Nut-taevajumal Egiptuses 4) Geb-maajumal Egiptuses 5) Osiris-allilma valitseja ja viljakus 6) Isis-armastuse ja viljakuse jumal 7) Horos-taevajumal, osirise ja isise poeg 8) Anubis-matusetalituse jumal
d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. · Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr). 6.sajandil tekkis Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis allutas endale ka Kreeka linnad Väike-Aasias ning võttis siis suuna ka Balkani vallutamiseks. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku Ateena vastu. Pärslased said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja pidid lahkuma. 480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes, kellel õnnestus foiniikia laevastiku abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita
vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu. Ta kasvas üles Aberdeenis. 1815. aastal abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu oli täis pingeid. Neil sündis tütar Lady Augusta Ada, kuid Anne Isabella lahkus Byroni juurest 1816. aasta jaanuaris ja võttis lapse kaasa. Ta osales ka inglise- armeenia sõnaraamatu (1821) koostamises, ning kirjutas sellele eessõna, milles kirjeldas armeenlaste vabadusvõitlust türgi ja pärsia valitsejate vastu. Ta õppis Cambridge'i ülikooli Trinity College'is.
Pealinn Niinive. Põlluharimine + niisutuskanalid. Babüloonia linn 2x müürid kaunistustega. Sõjakas rahvas rauast relvad, suured kilbid, Marduki tempel Paabeli torn (90 m) kaitserüüd. Kiired sõjavankrid. Semirase rippaiad (Babüloonia rippaiad). Kuningavõim piiramatu juhtisid sõjaväge, mõistsid kohut. Riik lagunes Pärsia rünnakutes. Käidi lõvijahil. Elu assüürlaste all oli raske ülestõusud + kuningate omavahelised tülid. 612 eKr Babüloonlased purustavad Niinive. Istari värav. Rekonstruktsioon. Pergamoni muuseum Berliin Sõnn. Istari värava bareljeef. Pergamoni muuseum, Berliin Istari värav. Rekonstruktsioon. Makett. Pergamoni muuseum, Berliin http://www.youtube.com/watch?v=S5uWAWShizQ http://www.youtube.com/watch?v=wksHEDgBRnM
Keele ülesanne on olla, kui suhtlusvahend, väljendamaks ennast, oma mõtteid, tundeid jne. 2. Kuidas on keel märgisüsteem? Keelemärk on kokkuleppeline märk, mis koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist. Ikoon Indeks Sümbol 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 700 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. Suurimad on: Mandariini Hispaania Araabia Hindi Portugali Vene Jaapani Saksa Pärsia 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast , mis omakorda pärineb Uurali keelest. Eesti keele sugulaskeeled on Liivi Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma 11
MEREDE TÜÜBID MEREDE TÜÜBID MERI ON MAAILMAMERE OSA, MIS ON OOKEANIST ERALDATUD POOLSAARTE VÕI SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARI...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
