DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Pärilikkus järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi Mittesugulisel paljunemisel saavad organismid alguse ühest vanemast ning võivad olla päriliku materjali poolest identsed. Sugulisel paljunemisel saavad organismid päriliku materjali kahelt vanemalt ja seetõttu pole nad kunagi ainult ühe vanemaga sarnased. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Geen lõi DNAl, määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühele isendile omane geenide ja nende erivormide kogumik. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogumik. MOLEKULAARGENEETIKA: Kolm protsessi DNA süntees replikatsioon RNA süntees transkriptsioon Valgu süntees translatsioon MOLEKU...
,,Mitte ainult kaasasündinu, vaid ka omandatu kujundab inimese" Johann Wolfgang Goethe Tihtipeale süüdistavad inimesed oma ebaõnnestumistes teisi, sealhulgas ka vanemaid. On ju igaüks oma emalt-isalt midagi omandanud. Pärilikkus määrab suuresti ära eelkõige välimuse, varases lapseeas omandatakse eelkäijate kombed ning suhtumise. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab kujunema tema isikupära ja iseloom. Vundament see päritakse kasvatajailt, ülejäänu aga kujundab igaüks ise läbi kogemuste ning läbielamiste, õnne ja õnnetuse. Keegi ei kujune tahte järgi, kuigi vahel see nii tunduda võib. Igaühes peitub see ,,tõeline mina", vahel rohkem, vahel vähem allasurutuna. Oma
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja paljunemisel järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemiste iseärasusi. DNA e. desoksüribonukleiinhape on nukleiinhapete hulka kuuluv rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Organismis võib igal geenil olla kaks erinevat vormi ehk alleeli. Dominantne alleel on alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivseks alleeliks nimetatakse allasurutud alleeli. Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb pärilikuks muutlikkuseks (see pärandub järglastele, muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides) ning mittepärilikuks muutuseks. Pärilik muutlikus esineb mutatiivse (juhuslikud, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mu...
Pärilikkus on organismide omadus saada endaga sarnaseid järglasi. Pärilik e. Geneetiline info DNA nukleotiidi järjestuses sisalduv keemiline info, mis koos keskkonnateguritega määrab ära organismi tunnused<-asub rakutuumas kromosoomides. Keskkonna tegurid ei pärandu edasi. Genoom-ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline info Geneetika-teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen-on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli tootmise.koosneb:1.promootor2.RNAsünteesipiirkond3.terminaator Geneetiline kood-on vastavus mRNA nukleotiidide ja valgumolekuli AH-jääkide vahel Molekulaargeneetika-uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaartasemel 3 protsessi: 1.Replikatsioon-DNA kahekordistumine DNA->DNA Toimub:rakutuumas, enne jagunemist Vaja:ensüüme, energiat, dna nukleotiide A, T, G, C Kuidas:1.ensüüm kinnitub biheeliksi algusesse 2.ensüüm keerab biheeliksi lahti, tekib 2 ahelat 3.ensüüm sünteesib kummagi esialg...
fosfolipiidide koostises. Punases vererakus ei ole DNA-d. Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustamiseks. Kilpnääre reguleerib ainevahetuse kiirsut. 4. Orgaanilised ained rakkudes Orgaanilist ainet iseloomustab: alati koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Orgaanilised ained on tekkinud elusorganismides. Organilised ained sisaldavad rakkudele kättesaadavad energiat. Süsivesikud - energia, lipiidid energia salvestamine, valgud valkude töös seisneb elu, nukleiinhapped pärilikkus. Bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid. Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Süsivesikud on rohkem taimedes. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Monosahhariidid Monosahhariid on lihtsuhkur millel on süsinike arv 3-6. Näited: riboos C5H10O5 riboos on RNA koostises (tsüklo)
1.Muutlikkus Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega Muutlikkus - on organismide võime muutuda ja seeläbi erineda üksteisest Muutlikkus jaguneb kaheks: 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus (muutused päranduvad järglastele, muutused on toimunud isendi genotüübis) 2. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus (muutused ei pärandu järglastele, muutused ei toimu genotüübis, muutused tekivad elu jooksul, vajalik et kohaneda keskkonnaga) Pärilik ehk geneetiline muutlikkus jaguneb omakorda: 1.Kombinatiivseks muutlikkuseks *on enamlevinud suguliselt sigivatel organismidel *moodustavad põhiosa pärilikust muutlikkusest *tuleneb kromosoomide ristsiirdest meioosis ->sugurakud saavad erineva pärilikkusinfo *erineva pärilikkusega sugurakud ühinevad, tekib uus geenikombinatsioon järglasesse 2.Mutatiivseks ehk mutatsiooniliseks muutlikkuseks: *muutusi kutsuvad esile väliskeskkonna juhuteg...
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni
KONSPEKT PÄRILIKKUS Geneetika- Uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse seaduspärasusi. DNA- Päriliku info kandja. Genoom- Kromosoomides sisalduv kogu geneetiline materjal. Genoomis 23 paari kromosoome. Kromosoom-Geenide kogumikud. Inimesel 23 paari ehk 46 kromosoomi. Geen- DNA lõik mis määrab ära ühe tunnuse. Fenotüüp- Ühe isendi vaadelavate tunnuste kogum. Geenide ja keskkonna koosmõjul avalduvad tunnused. FUNDAMENTAAL JA RAKENDUSTEADUSED. Fundamentaalteadused- (füüsika. Keemia, bioloogia, geoloogia jt) Sisu: Faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Teadmiste pagas. Rakendusteadused- Fundamentaalteadmiste praktiline rakendamine. ERINEVATE ORGANISMIDE BIOTEHNOLOOGILISI RAKENDUSI. Piimhappebakterid Toiduainete hapendamine (kurk, kapsas, piim jt) Hallitusseened Juustusortide valmistamine, antibiootikumid jt Pärmseened Pagaritooted, alkohol jt BIOTEHNOLOOGIA JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Liign...
Õpi kontrolltööks.Elusorganismide süsteem. 1.Oskad järjestada: Liik>Perekond>Sugukond>Selts jne mõne selgroogse looma põhjal Liik Perekond Sugukond Selts Klass HõimkondRiik Kodukass Kass Kaslased Kiskjalised Imetajad Keelikloomad Loomariik 2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi
Organiseerituse tase SELETUS Teadusharu Muud teavet BIOMOLEKUL Orgaaniline ühend mis on Molekulaar-bioloogia Pärilikkuse molekulaarseid mehhanisme Organismide koostises uurib molekulaargeneetik a Eluslooduse tase, kus ilm Tsütoloogia Pärilikkus takulisel tasem RAKK Nevad kõik elu omadused el- tsütogeneetika Sarnase ehituse ja talitusegaHistoroloogia rakud koos In. Siseehituses, epiteel KUDE vaheainega lihas-, närvi ja sidekude.
Initsiaatorkoodonist alustatakse: a) transkriptsiooni, b) translatsiooni, c) replikatsiooni, d) transduktsiooni. 5 Liis Kõigi viirusosakeste koostisesse kuuluvad: a) lipiidid, b) polüsahhariidid, c) valgud, d) RNA molekulid Sarnaselt elusorganismidega on kõigile viirustele omane: a) ainevahetus, b) pärilikkus, c) kasvamine, d) liikumine. Mutatsiooni mõiste võttis kasutusele: a) G. Mendel, b) T. Morgan, c) H. De Vries, d) K. von Baer Replikatsioonivead võivad põhjustada: a) geenimutatsioone, b) kromosoommutatsioone, c) genoommutatsioone, d) Downi sündroomi. Generatiivsed mutatsioonid tekivad: a) keharakkudes, b) sugurakkudes, c) sugunäärmetes, d) suguorganites. Isendi reaktsiooninorm tuleneb tema:
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas.
Tuleks vaadelda eksperimentaalgrupi ja kontrollgrupi abiga. Kui analüüsi tulemused kinnituvad hüpoteesi, siis saame teada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Teadusliku veendumuseni jõudmiseks peame katset mitu korda kordama. Elu tunnused: · Organisatoorne keerukus (väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil) · Biomolekulide esinemine · Aine- ja energiavahetus · Sisekeskkonna stabiilsus · Paljunemine · Pärilikkus · Reageerimine ärritusele Tasemed · Molekulaarne tase-Molekulaarbioloogia · Organelli tase- · Raku tase-Tsütoloogia · Kudede tase-Histoloogia · Organite tase- · Elundkondade tase · Füsioloogia tase · Anatoomia tase · Populatsiooni tase · Liigi tase- Etoloogia · Ökosüsteemi tase · Biosfääri tase Teadusliku meetodi põhietapid 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3
Mida lähemal paiknevad geenid üksteisele seda suurem on tõenäosus üheskoos pärandamiseks. Miks tekkis kombineeritud tunnustega ä. kärbseid???? V: See vastus on kromosoomide ristsiirdes. Nii võivad geenid kahe kromosoomi vahel minna vahetusse ja, et pärandumine toimub aheldunult, siis ongi tulemus selline. 3. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded: 1. Analüüsiv ristamine (mono- ja dihuter. rist.) 2. Polüalleelsus vererühmade puhul 3. Suguliitleline pärilikkus (xy, xx) Analüüsiv ristamine (mono- ja dihuter. rist.) Katseloomade ja taimede homo- või heterosügootsusese kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist. Selleks tuleb ristata dominantse tunnuse kandja retsesiivse isendiga. Kui järglased on kõik dominantse tunnusega, siis lähtevanem on homosügootne. Kui aga tekib lahknemissuhe 1 : 1, e. tõenäosus on 50% 50-le, siis on ta heterosügootne (Aa).
Organismid võivad elada üksikult, kolooniate, parvede, perede või karjadena. Ka need on eluslooduse organiseerituse tasemed. Populatsiooni moodustavad ühel asustusalal elavad sama liigi organismid. Liik jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. Etoloogiaks nimetatakse loomade käitumist uurivat teadusharu. Liigi määratlemine toimub paljude tunnuste abil. Näiteks on igal liigil iseloomulik sise ja välisehitus, talitluse eripära, kromosoomides paiknev sptesiifiline geenide kogum ja kindlal nõudmised elukeskkonnale. Liik on üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbristeva eluta keskkonnaga. Selle tasandiga tegeleb ökoloogia. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem. See on ka kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed on molekul...
Bioloogia riigieksami temaatika vastavalt kehtivale ainekavale on järgmine: Elu olemus. Elu tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Teadusliku meetodi rakendamine. Organismide keemiline koostis. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides. Orgaanilised ühendid: süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, nende ülesanded. Rakk. Rakuteooria. Eükarüootse raku ehitus ja talitlus. Looma-, taime- ja seeneraku eripära. Ainu- ja hulkraksus. Eeltuumse raku ehitus. Bakterite ehitus ja paljunemine, nende osa looduses ja inimtegevuses. Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide paljunemine ja areng. Rakkude jagunemine. Interfaas ja mitoos. Meioos. Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade paljunemise, kasvu ja arengu eripära. Inimese sugura...
Pärilikkus Ensüüm- valk, mis reguleerib bikoeemilise Genoom- geneetiline marerjal, mis sisaldub reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes
1.Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. 2.Osaleb 2 vanemorganismi, sugurakkudes(23) poole vähem kromosoome, kui keharakkudes(46) 3.Seda alleeli,mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub, nim dominantseks alleeliks. Retsessiivsele alleelile on määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, e kui vastava geeni dominantne alleel organismis puudub. 4.Mutatiivne muutlikkus on muutused geenide ja kromosoomidega.Mutatsioonid tekivad iseenesest või põhjustavad neid erinevad mutageenid.Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim mutageenideks.Tuntumad bioloogilised mutageenid on viirused,bakterite ja hallitusseente mürgid e toksiinid, taimsed alkaloidid jne. 5.Kombinatiivne muutlikkus kujuneb geenide ja kromosoomide ümberkombineerumisel sugurakkudes ja viljastumisel. 6.Mittepä...
primaarsete võimete mudelid ning c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. 2) See rühm järgib peamiselt Robert Sternbergi ,,intelligentsuse triaadilist teooriat", mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Intelligentsitaset mõjutavad nii pärilikkus kui keskkond. Tänapäeval mõõdetakse intelligentsust juba ka imikutel ning selles eas mõõdetud tase ei pruugigi elu jooksul eriti muutuda. Kuid samuti mängib rolli intelligentsitaseme kujunemisel ümbritsev keskkond. On leitud, et algklassides võrdseid tulemusi saanud laste intelligentsitase muutub hilisemas elus kõrge sotsiaal-majandusliku staatuse ja haridustasemega peredest pärit lastel, eriti poistel, kõrgemaks; madalama staatuse ja haridusega vanemate lastel, eelkõige
mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küpsemine • keskkond - 1. sünnieelsed keskkonna mõjud 2. toitumine 3. praktiseerimisvõimalused 4. elustiil ( liikumisaktiivsus) arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • peast-jalgade suunas e. Kefalokaudaalne • keha-tüvest-väljapoole e. Proksimodistaalne • lihtsamast keerulisemale • iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster
INTELLIGENTSUS Kaisa Pilnik 11. klass INTELLIGENTSUSE MÕISTE • Palju definitsioone • Arukus • Loomulik intelligents • Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime • David Wechsleri definitsiooni kohaselt on intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsio naalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime • Intelligentsuse olemuse kohta on palju erinevaid arusaamu • Mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskkond ja sünnijärjekord INTELLIGENTSUSTÜÜBID •Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara ja sõnade tähendust, keele foneetilist külge, saada a...
Lisaks võivad põhjustada vererõhku ka vale toitumine, liigne kehakaal ning stress. Pildil on näidatud, et normaalne vererõhk on 120/82-le. Kehakaal peab samuti korras olema, see sõltub enamasti sellest, mida me sööme ning kui palju me liigume. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Nüüd räägin siis natukene ka veresuhkrust. Veresuhkur ehk diabeet ja selle riskiteguriteks on ka mitmeid tegureid. Näiteks kõrge vererõhk, liigne kehakaal, jällegi pärilikkus ning ainevahetushäire. Madala veresuhkru tunnusteks on higistamine, peavalu, väsimustunne, nõrkus, näljatunne ning värin. Kõrge veresuhkru tunnusteks aga suur janu, söögiisu suurenemine, väsimus ning kaalulangus. Kindlasti peame loobuma tubakast ja alkoholist, kui tahame jälgida 6 kõige lihtsamat põhimõtet tervisliku eluviisi kohta. Seda tarvitades võib tekkida luude hõrenemine ning kõrge vererõhk, teatud tüüpi vähkkasvajad, näiteks rinnavähk
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a
kus laps aktiivselt suhtleb nii täiskasvanute kui ka eakaaslastega. Täiskasvanud omavad sel perioodil lapse täielikku usaldust, seega on neil võimalik last mõjutada nii sõna kui teoga. 5 Kõige tugevamaks faktoriks karakteri kujunemisel on sotsiaalne faktor, kuid olulist osa etendab ka bioloogiline faktor (inimene pärib oma esivanematelt rea omadusi, pärilikud on ka mitmed haigused kõik need võivad iseloomule mitmesugust mõju avaldada). Omamoel mängib suurt rolli ka pärilikkus konservatiivsus, enesealalhoid, muutumisvõime, nn sotsiaalne pärilikkus (inimene võtab elu jooksul üle varasemate põlvkondade kogemuse: teatud mõistete süsteemi, kombed, tööviisid jne). Üheks bioloogiliseks faktoriks on ka soofaktor (Kivistik 1999). Iseloomu areng sõltub aga eelkõige siiski erinevatesse faktoritesse ja nende osadesse suhtumisest, nende atraktiivsusest või vastumeelsusest (Kera 1991).
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a
Bioloogia kontrolltöö Pärilikkuse Alused Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. DNA on aine, mis paikneb rakutuumas asetsevates kromosoomides ning sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli. Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi k...
veresuhkru tase normaliseerub. Suhkruhaiguse tunnusteks on janu, sage urineerimine, kehakaalu langus ja väsimus. Varjatud või kergete vormide korral võivad haiguse tunnused puududa, kuid haigus on olemas ja vajab ravi. Suhkruhaigust on kahte tüüpi. Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus tekib lastel või noorematel inimestel. Nende inimeste kõhunääre on kahjustatud ega erita enam insuliini. Haigestumise põhuseks võivad olla pärilikkus või viirushaigused ( sagedasti põetavad külmetushaigused või ainevahetusnihked ) Teist tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet on põhiliselt vanemaealiste tüsedate haigus. Nende organism eritab insuliini, kuid selle toime on häiritud liigse kehakaalu tõttu. Toiduvalik, kehakaalu vähendamine ja tablettravi võimaldavad hoida veresuhkru õigel tasemel, kuid vahel peavad nad kasutama ka insuliini. Suhkruhaiguse eduka ravi aluseks on toiduvalik ehk dieet.
MÕISTED: anatoomia-teadus,mis uurib organismi ehitust bioloogia-teadus, mis uurib elu biosfäär-kõik organismid, kes elavad Maal elundkond-kindlat ülesannet täitev organite kogu etoloogia-teadusharu, mis uurib loomade käitumist humoraalne regulatsioon-organismi olundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel füsioloogia-teadus organite, organsüsteemise või isendite ehitust hiroloogia-teadus, mis uurib kudesid isend-terviklikku süsteemi moodustav üksus kude-ühesuguse talituse ja ehitusega rakkude kogum liik-moodustavad sarnased isendid, kes võivad ristudes anda viljakaid järglasi loodusteadus-teadusliku fakti üldistus, mis võimaldab samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendamisel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talistluste regulatsioon organ-kindlat ül. täitev kudede kogum organell-kindlat ülesannet täitev rakuosa populatsioon-organismile järgnev eluslooduse organiseer...
tasemetel. Agoonia - Esineb kõrgematel organismidel (k.a. loomadel) enne surma. Agoonias enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias olevale inimesele abi ei osutata, järgneb kliiniline surm. Kliiniline surm - Lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Kestab 5 minutit ja sellele järgneb bioloogiline surm. Mis on pärilikkus? - Looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid, mis asuvad raku tuumas. Geneetika - Bioloogia teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. (Teadusharuna kujunes välja alles 20. sajandil) Genoom - Liigi omases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Genotüüp - Ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp - Vaadeldavate tunnuste kogum
Geneetilise mõtte olulisemad arendajad eri etappidel ja nende ideed? Eelteaduslik periood Hippokrates (lapsed tekivad seemnetest, mille moodustab kogu keha). Aristoteles (ei pidanud ema ja isa pärilikkuse osa võrdseks). Demokritos (võimed arenevad peamisel harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu). Platon (eugeneetika algataja valik inimsoo õilistamiseks). Varateaduslik periood Sageret (tunnuste pärilikkus onb konstantne). Mendel (geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine). Galton (eugeneetika propageerija). Weismann (lahutas genotüübi fenotüübist). Teaduslik periood · Klassikaline geneetika Morgan (geenis asuvad kromosomides). Vries (mutatsioon) · Molekulaargeneetika Watson ja Crick (DNA
Bioloogia KT kordamine Nimeta 7 elu omadust: rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemis võime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiiline sisekeskond, reageerimine ärritustele,pärilikkus..Elu organiseerituse tasemed - biomolekul(nt:DNA)-organellid(nt: raku tuum)-rakk-koetase(nt: veri)-organ(süda)-elundkond(nt: hingamis elundkond)- organismi tase- populatsioon(nt: hall jänese populatsioon saaremaal)-liik(nt: tark inimine, jääkaru)-kooslus(nt: seened niidul)- ökosüsteem(nt:jõgi)-biosfäär populatsioon-ühe liigi isendid, kes annavad viljakaid järglasi, teatud asukoht liigi levilas. liik-moodustavad sarnased organismid, kelle vahel on vaba ristumine, annavad viljakaid järglasi, kindel liigi levila. histoloogia-teadus hulkraksete organismide kudedest. tsütoloogia-uurib rakkude ehitust ja talitust. molekulaar bioloogia-uurib elu molekulaarsel tasemel. füsioloogia- käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsioo...
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon?
lõpus taas ilmub tuumake.Tsütokinees:rakumembraan pöördub sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks;tekib 2 geneetilist identset tütarrakku.Mitoosi tähtsus tagab org.kasvu;vajalik surnud rakkude asendamiseks;tekkinud tütarrakud on gineetilised identsed;kindlustab geneetiliselt identsete tütarrakkude tekke(nt.vavanemine,haavaparanemine).Meioos-rakkude jagunemisviis,mille tulemusena kromosoomide arv väheneb 2 korda ja rakkude pärilikkus kombineeritakse ringi.Meioosis on 2 jagunemist:pro,meta,ana,telofaas.Interfaas enne jagunemist toimub DNA Kahekordistumine.Rakus on kahekromatiidilised kromosoomid,organellide arv suureneb,ATP süntees,tsentrioolid kahestuvad.1.jagunemine,Pro:tuumamembraanid lagunevad,tuumakesed kaovad,moodustavad kääviniidid,tuuma membraanid lagunevad,homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja kromadiidid vahetuvad omavahel võrdsepikkusega otsi kromosoomide ristside.Meta:homoloogilised
· Intermediaarsus geenipaari seisund, millle puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus. · Polügeensus genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. 7.Morgani seadus: · Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 8. Sooliiteline pärilikkus: · Pärilikkuse tõttu on iga isend oma liigikaaslastega sarnasem kui teist liiki organismidega ning samuti sarnasem oma perekonnaliikmetega kui teiste liigikaaslastega. Sarnasus ei seisne aga kunagi vanemate ja järglaste kõigi tunnuste identsuses. Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus. · Esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist.
Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsunditega- maasikas Mugulatega- kartul Juurvõsudega- vaarikas, lepp, haab Maa aluste varte e risosoomidega orashein piparmünt Okstega- sõstrad Lehtedega- mõned toa lilled Miks paljundatakse taimi vegetatiivselt?(2) 1. saadakse lühikese ajaga palju järglasi 2. järglase pärilikkus identne(säilivad sordiomadused) Mis iseloomustab munarakke ja seemnerakke?(eraldi 3 iga kohta) Munarakk Küpsemine toimub tsükliliselt Menopaus 45-55 eluaastal Paljunemine lõppeb looteeas meioos jätkub suguküpsuse saabudes Seemnerakk Pidev protsess Paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Paljunevad alates suguküpsusest Kirjelda mitoosi käiku Profaas, meta faas, anafaas, telofaas Mille poolest erineb meioos mitoosist?( 4 erinevust)
a suhtumist kehalisse tegevusse ja muudesse tervislikesse harjumustesse. Tunnuseks on iga, sugu, sotsiaalmajanduslik seisund, iseloom, motivatsioon. Suhtumine kehalistesse harjutustesse ja tervislikku eluviisi kujunevad välja lapseeas. PÄRILIKKUS JA ISIKLIKUD ISEÄRASUSED. Tervis on mitme omavahel vastastikku mõjuva teguri, s.h geneetilise konstitutsiooni tulemus. Seetõttu pole kõigil ühesugune tervislik-kehaline ja vaimne heaolu võimalik. Pärilikkus on üks olulisemaid tegureid, miks kõik inimesed ei ole ühesuguse vastuvõtlikkusega südame-veresoonkonna haigustele, diabeedile jne. KEHALISE AKTIIVSUSE, FITNESSI JA TERVISE MÄÄRAMINE. Vahendid varieeruvad suuresti kohaldatavuse poolest epidemioloogilistele uuringutele, kliinilistele uuringutele ning individuaalseks mõõtmiseks. Mõõtmise juures tekib probleem sellega, et kehaline aktiivsus on väga kompleksne ja sellele kulub 15-40 % isiku kogu energiakulust. Määramise metoodikad:
Kõrgematel organismidel avaldub see nii põlvkondade kui ka rakkude tasemel: sugurakkude kaudu antakse geneetiline informatsioon edasi järgnevale põlvkonnale, kuid ka keharakkude jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tütarrakkudele. Pärilikkust ei või segi ajada pärandumisega, mis tähistab ainult geneetilise informatsiooni edasiandmise protsessi ja selle seaduspärasusi. Pärilikkuse tüübid on: 1) kromosoomiline pärilikkus ja 2) tsütoplasma pärilikkus. 6. DNA ja RNA ehituse põhiprintsiibid. 1) DNA on paremale keerduv polünukleotiidahel, kus monomeerideks on nelja tüüpi nukleotiidid (A,T,G,C); 2) DNA polümeerse ahela diameeter on ca 2 nm; 3) ahela pöörde pikkus piki telge on 3,4 nm; 4) DNA molekul koosneb kahest polünukleotiidahelast, mille väliskihis asuvad vaheldumisi suhkur ja ortofosforhappejääk, seespool aga lämmastikalused; ahelad on komplementaarsed: tümiini vastas teises ahelas asub alati adeniin (T-A) ning
TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS TERVIS on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See on määratletud 1946 WHO ( Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ) poolt FÜÜSILINE TERVIS on seotud inimese kehaliste näitajatega e.kuidas keha töötab (näiteks seedesüsteem kaua seedib, kuidas jäägid eemalduvad jne.) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka ...
Nt ABO vererühma süsteem. Kasutatakse kaardistamise uuringutes markerite valikul. 6. Nimeta statistilisi meetodeid, mida kasutatakse klassikalise geneetika uuringutes? Mendeli seaduste rakendamine (Punnetti võrgustik). 7. Milliseid rakendusi Mendeli seadustele oskad nimetada meditsiinis ja põllumajanduses? 8. Bioloogilised nähtused, mis põhjustavad kõrvalekaldeid Mendeli seadustest? Geenide aheldus, suguliiteline pärilikkus. 9. Võrdle autosoomsetes ja suguliitelistes lookustes asuvate tunnuste pärandumist ja too välja suguliitelise pärandumise eripärad? 10. Nimeta Y kromosoomile spetsiifilisi geene ja nende funktsioone? H-Y antigeeni kodeeriv geen SRY geen testiste arenguks ja mehe seksuaaltunnuste kujunemiseks vajalikku faktorit TDF 11.Mis on emaefekt? Selgita, kuidas see toimib? Olukord geneetikas, kui organismifenotüübi määrab tema ema genotüüp
Emotsionaalselt stabiilsed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed ning nende tunded on püsivad. Neurootilised inimesed on aga tundlikud, rahutud ning kartlikud. Seetõttu ilmnevad näiteks koleerikul, kel on kõrge nii neurootilisuse kui ka ekstravertsuse näitaja, tujumuutused tugevalt negatiivsetest kuni tugevalt positiivseteni. Vastupidiselt on flegmaatik rahulik, mõtlik, tasakaalukas. Kuigi isiksuse põhijooneks on pärilikkus, on suur roll ka keskkonna pideval mõjul. Siia võib näiteks tuua selle kui ühe müügiagentide koolituse käigus nende ekstravertsuse tase tõusis, sest õppus nõudis palju suhtlemist. Introverdi võib sotsiaalseid kontake nõudev ja vaheldusrikas töö muuta ülierutuvaks ta soovib süvenemisvõimalust ja ka rutiini. Ekstravert omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu
1. Puue on kaasasündinud või omandatud psüühilise, füsioloogilise või anatoomilise struktuuri kõrvalekalle või funktsiooni kaotus. 2. Invaliidsus on halvemus, mis tuleneb puudest või vaegurlusest ja piirab või muudab võimatuks indiviidi normaalse osa täitmist. 3. Vaegurlus on mistahes puudest põhjustatud võimekuse piirang või puudumine või tegevuse liialdused, et tegutseda normaalsel moel. 4. Raske puude puhul on inimesel vaja kõrvalist abi kord ööpäeva jooksul. 5. Sügava puude korral vajab inimene ööpäevaringset valvet ja abi. 6. Nägemispuue on nägemise puudulikkus või selle puudumine. 7. Nägemispuudeline on isik, kelle nägemine on alaarenenud sel määral, et see takistab tema arengut õppimist, tööelus osalemist ning igapäevase elu toimetuste sooritamist. 8. Kanapimedus on võimetus näha hämarikus ja öösel. 9. Glaukoom eks silma rohekae- silmasisene rõhk suureneb vedeliku ringlushäire tõttu. Rõhk avaldab survet silma er...
1 TÜÜP Pärilikkus Mis tegelikult põhjustab 1. tüüpi diabeeti, st. mis paneb organismi immuunsüsteemi reageerima valesti, ei ole tänaseks täiesti selge. On siiski teooriaid, et teatud geneetilise taustaga inimestel tekib keskkonnamõjurite ja võib-olla ka viiruste toimel autoimmuunreaktsioon, mis põhjustab insuliini tootmise häirumise. Seetõttu on 1. tüüpi diabeeti haigestumise tõenäosuses teatud pärilikkusemoment. Kui teil ei ole 1. tüüpi diabeediga sugulasi, on haigestumise risk ligikaudu 0,3%...0,4%. Kui ühel teie vanematest on 1. tüüpi diabeet, suureneb risk ligikaudu 5%-ni. Kui haigust põeb teie kaksikõde või vend, siis on teie risk haigestuda 30%...50%. Esmased sümptomid Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus Ravi Kuna suhkruhaige organismis insuliini ei too...
tekkimine, looduslik valik jne) kirjeldab tegelikkust rangelt objektiivselt fotograafiline detailsus, faktide rohkus kirjanik peab nägema ühiskonna kõige hullemaid mädapaiseid. Igas inimesed on peidus metsloom, kes soodsated tingimustes esile tungib ja saatuse määrab. Tähtsaim esindaja Zola. Esimene nat. teos ,,Therese Raquin" Kirjutas Balzaci inimliku komöödia eeskujul romaanisarja, mis koosneb 20 osast. Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind"
PÄRILIKKUS Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Genoom liigiomane ühekordne kromosoomistik. Genotüüp ühe isendi geenide kogum Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum Fenotüübi kujunemist mõjutavad genotüüp + keskkond. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Molekulaargeneetika- teadus, mis uurib pärilikkust molekulaarsel tasandil. Matriitssüntees uus molekul sünteesitakse olemasoleva molekuli järgi. Need on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. REPLIKATSIOON -DNA kahekordistumine -matriitssüntees -toimub rakutuumas, interfaasis -universaalne(toimub kõikides organismides ühtemoodi)...
REALISM • Argielu • Ühiskondlike probleemide tõepärane kujutamine • Objektiivsuse taotlus • Inimest vaadeldakse ajaloolises, keskkondlikes, sotsiaalsetes ja poliitilistes seostes • Täiuslikem väljendus romaanis REALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • E. Vilde • A. H. Tammsaare • A. Tšehhov • F. Dostojevski • H. De Balzac • W. Whitman NATURALISM (19.saj lõpp) • Täpne ja erapooletu kirjeldus kõigest: heast, halvast, ilusast, inetust, olulisest, ebaolulisest • Pärilikkus ja elukeskkond on inimese saatust määravad tegurid • Kiretu fotograafiline objektsioon NATURALISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • Ē.Zolá UUSROMANTISM JA MODERNISM (19.saj lõpp) Modernism on 19.saj teise poole ja 20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Põhimõtteliselt võib modernistlikuks nimetada iga teost, mis on uudne ja vastandub traditsioonile. • Modernism kujunes välja 19.saj lõpus peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas
(lähedaste kaotus, füüsiline ja seksuaalne vägivald) Muutused aju keemilises tasakaalus (ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest, päevavalguse puudumisest) Isiklik kaotus (pikalt kestev lein) Keskkond (talvemasendus, üksindus) Haigus ja ravimid (kroonilised haigused) Pärilikkus Hormonaalsed muutused naistel (rasedus, sünnitus, menopaus) Isiksus (liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine, liigne perfektsionism) Depressiooni sümptomid: Piinav ja pidev kurvameelsus, meeleheide, tühjustunne Lootusetus ja abitustunne tuleviku suhtes Keskendumisraskused Võimetus tunda rõõmu Pinge ja ärrituvus
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur ...
retseptoritega raku pinnale ja sisetab rakku oma pärilikkusaine, seejärel korraldab ümber peremeesraku ainevahetuse oma viirusvalkude paljundamiseks Viiruste erinev paljunemine • Peremeesrakku ruttu Aeglaselt toimiv tappev • Viirus sisestab • Viirus sisestab peremeesrakku oma peremeesrakku oma pärilikkusaine pärilikkusaine • Viiruse pärilikkus lülitub • Peremeesraku ainevahetus peremeesrakku korraldatakse ümber pärilikkusaine hulka. • Peremeesrakus • Viiruse püsib mitteaktiivsena paljundatakse viiruse peremeesrakus pikka aega ja pärilikkusainet ja toodetakse kahekordistub iga viirusvalgud peremeesraku jagunemisega • Rakus pannakse kokku uued • Mingil hetkel avaldub viirusosakesed haigusena ja tapab
Seega on aine ja energiavahetus üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismidel on püsiv keemiline koostis ja stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt (pooldumise teel, vegetatiivselt või eostega). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks. Sugulise paljunemise korral algab organismi areng viljastatud munarakust, mittesugulisel aga mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Areng võib olla otsene või moondeline. Areng ei ilmne mitte ainult üksikorganismi puhul see avaldub elu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
