Põhiautor on ülempreester Silvester. Teadus Mikolaj Kopernik. 16. sajandil esitas uue maailmasüsteemi idee Maa keerleb ümber päikese. Samuti näitas, et Maa ja ka teised planeedid pöörlevad ümber oma telje. Tema õpetust põhjendas, täiendas Johannes Kepler, kes näitas, et planeetidi orbiidid(tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Giordano Bruno. Tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse, kuid viis ka edasi Koperniku tööd ning rõgutas, et universum ei ole lõplik ega suletud ning päikesesüsteem ei ole selles erand, vaid üks paljudest samalaadsetest süsteemidest. Järelikult leidub ka elu teistel taevakehadel. Kesksel kohal oli tema vaadetes loodusfilosoofia. Tunnustas maailmavaimu kui kõigi asjade olemust ja alget, väitis ta, et loodus ja Jumal on üks ning järelikult ei asu Jumal loodusest väljaspool. Mitmes kirjutises astus vastu ristiusu põhitõdedele. Ei tunnistanud kolmainsust ega Kristuses Jumal-inimest. Paracelsus. Euroopa arstiteaduse taasrajajaks. Philippus Aureolus The
Füüsikalise maailmapildi ajalugu Füüsikaline maailmapilt ja selle ajalooline areng. -Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teis...
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast) Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt. Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel. Kiirendus näitab...
1. Sissejuhatus Universum tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi. Aeg, ruum ja kõik olemasolev sai alguse tillukesest punktist, singulaarsusest, kus toimus kõigi aegade suurim plahvatus Suur Pauk. (Mini 2002). (Singulaarsus on koht, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus on lõpmatu suur). Suure paugu esimese sekundi jooksul tekkinud aine paisus ja lendas laiali. Aga alles 300 000 aastat pärast paisumise algust hakkas universum mõranema, gaas jagunema pilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei paistnud läbi. Universumis oli pime. Alles miljoni aasta pärast jahtus Universum ja muutus läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ja neis hakkasid tekkima galaktikad. 5 miljardit aastat ja sünnivad tähed, tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Peale tähtede teket lakkas protogalaktika (iseenda raskusmõju jõul tihenevad pöörlevad pilved, Mini 2002) kokkutõmbumine - sellest on ...
Kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja, tekitades nn. magnettorme. Mis on märgatavamad päeval ja aktiivsuse aastail. Laetud osakeste tungimisega atmosfääri alakihtidesse kaasnevad virmalised, mille rohelised ja punased kiired pärinevad hapniku spektrist. Ionisatsiooniprotsessid mõjutavad raadiolainete levimist. Päikese aktiivsusega kaasnevad ka ilmastikumuutused, samuti biosfääri muutused. · Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat
sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-05-08-08-49-48/] 6. Sutt, J.K. Saturni rõngad: jäine mälestus kunagistest kuudest. Novaator.(23.02.2015). [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/saturni_rongad_jaine_malestus_kunagistest_kuudest /#samal_teemal] 7. Suurkask, T. NASA kavatseb läkitada allveelaeva Saturni kuu peale. Forte. (23.02.2015). [http://forte.delfi.ee/news/kosmos/nasa-kavatseb-lakitada-allveelaeva-saturni-kuu-peale? id=70777583] LISAD Lisa 1. Päikesesüsteem 11 Lisa 2. Saturni kaaslased 12
_____________________________________ Õpetajale 4 punkti 1. ÜLESANNE Otsusta, kas väide on õige või väär. Märgi kasti +, kui väide on õige ja -, kui väide on väär. Paranda väär(ad) lause(d). 1) 1) Päikesesüsteem on maailmaruumi osa. 2) ....................................................................................... 2) Eluks sobilikud tingimused on kõikidel planeetidel. 3) ....................................................................................... Parandamise õigsus 3) Päikesesüsteemi keskpunkt on Päike. .....................................
Füüsika koolieksam. Päikesesüsteem , koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). (+ eraldi lehtedelt vaadata) Valguse peegeldumine, Langemisnurk (a) on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk (b) on nurk pinna ristsirge ja peegeldunud kiire vahel. Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga. Fookuseks ehk tulipunktiks nimetatakse punkti, kus koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. Valguse murdumiseks nimetatakse valguse suuna muutumist kahe erineva keskkonna piirpinnal. Optiliselt hõredamast keskkonnast üleminekul optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valgus pinna ristsirge poole. Optiliselt tihedam...
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
VI TAEVAKAARDID JA KATALOOGID 1. Kuidas leida taevast soovitud tähte? Tuleb kasutada tähekaarte. Kataloogidest saab teada taevaste objektide koordinaadid, heledused ja teised olulised parameetrid. Kaardil on lisaks ilmakaartele ka ekvaatorilisi koordinaate tähistavad jooned. Tuleb võtta planeedi ekvaatorilised koordinaadid jooksva aasta ,,Tähetorni kalendrist`` ja vaadata, millises tähtkujus otsitav parasjagu asub. VII PÄIKE JA PLANEEDID 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 2. Loetlege 9 suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Pluuto, Neptuun, Uraan 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur. Väikesed ja tihedad planeedid. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
6 Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning orbiitide tasandid on paar-kolmkümmend kraadi Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. Neli suurt kuud 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius (Meier), kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist
Tartu Veeriku Kool METEORIIDID, ASTEROIDID, KOMEEDID Referaat füüsikast Autor: Liina Ots Klass: 9a Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Universum on suur ja laialdane, kus võib veel praegugi leida põnevaid ja avastamata taevakehi. Varasematel aegadel on nende ,,mahalangemine" tekitanud palju hirmu. Tänapäeva teadmiste juures aga kasutavad teadlased sellealast informatsiooni kui olulist infoallikat teiste taevakehade koostise ja ka maailmaruumi kohta. Antud 2 referaadis antakse ülevaade meteoriitidest, nende koostisest ja kraatritest Eestis. Samuti käsitletakse komeete ja asteroide. Meteoriidid 1. Üldiseloomustus Meteoriidid on astero...
Kant jäi vanapoisiks. Kuulub väikeste geniaalsete meeste seltskonda (5 jalga pikk e. umbes 150 cm) Tema pedagoogika õpetada tuleks keskmise tasemega inimesi, sest targad koolitavad ennast ise ja lollid on lootusetud. Leidis et kõik haigused on võidetavad tahtejõuga. Tema vaated ja looming jagunevad kahte suurde perioodi: 1) Kriitika eelne periood (Umbes 1770 aastal) Oli noorem, tegeles kosmoloogiaga. Tema udukogu teooria maailma(universumi) tekkimisest päikesesüsteem tekkis suures ruumis olevast udukogust ja selles udukogus oli ka paar % tahkeid ained. Udukogu hakkas pöörlema ja selle käigus tekkis magnetväli ja kujunesid välja planeedid. Samal udukogu seisukohal oli prantsuse astronoom P.S.Laplace ainult et ta leidis, et see udukogu on ainult gaasilises olekus ja et tempetatuur Laplace leidis et udukogu on kuum (Kant arvas et külm). Udukogu teooria = Kanti ja Laplace teooria 18
· Henry VIII lasi ta hukata, kuna ei kiitnud heaks kuninga samme katoliku kiriku alt pääsemiseks. d. William Shakespeare'i näidendite temaatika: · Antiikaeg ("Suveöö unenägu") · Renessansiaegne Itaalia ("Romeo ja Julia") · Inglismaa ja naabermaade ajalugu ("Macbeth" ja "Hamlet") 5. Uus maailmapilt a. Mikolaj Koperniku heliotsentriline e. päikesekeskne maailma süsteem. b. Giordano Bruno: · Päikesesüsteem on üks paljudest maailmadest. · Arutles Jumala olemuse üle ja järeldas, et Jumal ei asu loodusest väljaspool. · Kirik mõistis ta ketserina tuleriidal surma. c. Galileo Galilei: · Avastas enda pikksilmaga Jupiteri kaaslased. · Järeldas, et Maa pöörleb ümber telje ja tiirleb ümber päikese. · Kuigi sunniti kiriku poolt oma õpetusest loobuma, kuulutas Galilei saalist väljudes: "Ta liigub siiski!" (st Maa).
Linnutee – meie kodu galaktika, sisaldab päokesesüsteemi, Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200–400 miljardit tähte, läbimõõt 100000 valgusaastat, paksus 3 262 valgusaastat 3. Päikesesüsteemi tekkimine. V: Katastroofihüpoteesid Nebulaarhüpotees(Immanuel Kant Pierre Simon Laplace) Kombineeritud hüpoteesid Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga nagu kunagi usuti. 4. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. V: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Liigitus: Maa tüüpi e. Kiviplaneedid/Lähisplaneedid (4 esimest) ja Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid/Kaugplaneedid (4 kaugemat)
Varauusaegsed maadeavastused kinnitasid seda. Kaasnes veendumus, et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad ja tähtede sfäär. Poola õpetlane Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. Pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Itaalia õpetlane Giordano Bruno(1548-1600) uskus, et Kopernikul oli õigus, teisalt väitis, et päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Arutles ka Jumala olemuse üle. Inkvisitsiooni tagakiusamise ohvriks langes Itaalia astronoom Galileo Galilei (1564-1642), kes avastas Jupiteri kaaslased ja selle põhjal arvas ka, et Maa pöörleb ümber oma telje ja ka ümber Päikese. Suri pagenduses. SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Maadeuurijatele ja meresõitjatele ei olnud avastused omaette eesmärk. Eurooplastele
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning orbiitide tasandid on paar- kolmkümmend kraadi Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiteri kaugeimate kuude orbiitide raadiused on täitsa võrreldavad Merkuuri orbiidi raadiusega; veelkord tekib tunne, et Jupiteri süsteem on Päikesesüsteem paar suurusjärku vähendatud mõõtmetega. 2.1NELI SUURT KAASLAST 1610. aasta jaanuaris Galilei avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Esimesena vaatles Jupiteri kaaslasi küll saksa astronoom Simon Marius (Meier), kuid Galilei, kes avastas nad sõltumatult kümme päeva hiljem, taipas esimesena, millega on tegemist
kihte kulla aatomeid. Teine järeldus: see tulenes kõrvale kandunud -osakeste trajektooride uurimisest. Need osutusid hüperboolideks, st mehhaanilist põrget -osakeste ja kulla aatomite vahel olla ei saa. Saab toimuda ainult kahe samanimeliselt laetud osakese pidurdumine lähenemise ja eemaldumise kujul. -osake on ,,+" laenguga järelikult on tema teel ees teine ,,+" laeng. Aatom on nagu väike päikesesüsteem, kus päikest asendab tuum ning suures tühjuses liiguvad eektronid nagu planeedid. Tuum on 100000 korda väiksema läbimõõduga, kui aatom . 39) Antud: ; O2;H2 t=25C = Vastus: =; 40) Kvantarvud a)peakvanarv, mida tähistatakse n (n=1,2,3...n). Määrab energia ehk orbitaali kauguse tuumast. b)orbitaalkvantarv l, väärtusega 0,1,2...n-1 määrab orbitaali kuju. Iseloomustab
on võimalikud piklikud teed; siis tekiks juba algusest peale nähe, et suurema läbimõõduga orbiitide hulgas on rohkem piklikke, nagu vaatlused seda esile toovad. Olgugi et kaksiktähtede tekkimise seletamine sisaldab suuri raskusi, võime niiviisi vaatlusandmeid seletades tõele lähemale jõuda. Üldse võib tähendada, et puht-mehaanilistel kaalutlustel võisid kaksiktähed tekkida ainult niisugustest algkehadest, millede pöörlemise kiirus oli võrdlemisi suur; päikesesüsteem aga võis tekkida ainult väga aeglaselt pöörlevast ürgudust. Nimelt üks kokku-tõmbuv keha möödapääsematult kiirendab oma pöörlemist ümber telje nõndanimetatud pöörlemise momendi (impulsmomendi) alalhoiu seaduse tõttu. Kiire algpöörlemise korral saabub kokkutõmbumisel varsti hetk, kus pöörlemise tõttu keha tükkideks jaguneb, ja nimelt suurteks tükkideks - tekib enam-vähem võrdsetest komponentidest koosnev süsteem, nagu kaksiktäht
Päikesetsükkel 11a perioodiga Päikese aktiivsus. Päikese aktiivsuseks nim Päikesel toimuvate muutlike nähtuste kompleksi (laigud, faklid, protuberants). Protuberants kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved. Magnettormid kromosfääri loidetes kiirendatud laetud osakesed mõjut Maa mag.välja. Virmalised tekivad laetud osakeste tungimisel Maa atmosfääri alakihtidesse. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Planeedid Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Marss *Uraan *Veenus *Jupiter *Neptuun *Maa *Saturn *Pluuto Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeedi.
b. Suure kiirusega tahked osakesed, läbimõõt o,1-10 cm, Maa atmosfäärisattudes plahvatavad - meteoorid c. Korrapäratu kujuga kivid, läbimõõt 1-1000 km - asteroidid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit a 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temp? a. madalam temp punane b. keskmine temp kollane c. kõrge temp sinine 13. Millised väited meie galaktika kohta on õiged? a. taevas nähtav linnutee on meie galaktika b. päikesesüsteem tiirleb ümber galaktika tuuma 14. Kaasaegse maailmapildi järgi sai meie universum alguse suurest paugust, mis toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi 14. Test 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19 saj. alguses. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates Vana-kreekast kuni 19 saj. alguseni tunoit looduses uurimisesga tegelevat valdkonda nimetuse all natuurfilosoofia 2
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 10. KLASS MEHAANIKA Sissejuhatus gümnaasiumi füüsikasse Inimese elukeskkond sotsiaalne ja looduslik. Füüsika koht teiste loodusteaduste hulgas. Loodusteaduslik meetod. Loodusteaduslik ja täppisteaduslik käsitlus. Füüsikalised objektid ja füüsikalised suurused. Mõõtmine. Mõõtühikute areng. SI mõõtühikute süsteem. Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsai...
Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. VI. KOSMOLOOGI A I. Tähistaevas Tähtkuju on taevasfääri üks osa. Taevasfäär on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tähtkujuks. II. Päikesesüsteem Päike on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...
Termotuumareaktsioon kergete tuumade liitumine raskemateks tuumadeks. Iseeneslikult toimub tuumade muundumine radioaktiivsetes ainetes kiirguse korral. Tuumade muundamiseks kasutatakse ka kiirendeid. VI. KOSMOLOOGI A I. Tähistaevas Tähtkuju on taevasfääri üks osa. Taevasfäär on kokkuleppeliselt jaotatud 33 tähtkujuks. II. Päikesesüsteem Päike on meie planeedile lähim täht. Tema mass on 330 000 korda ja diameeter 109 korda suurem kui Maal, keskmine tihedus 1,4·103 kg/m3. Päikese ekvaatorilähedased kihid pöörlevad kiiremini kui poolustelähedased kihid. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist
ca 98% langeb planeetide arvele Miks jagunevad planeedid oma suuruse ja tiheduse järgi kahte gruppi – Maa- sarnased (esimesed 4) ja hiidplaneedid (kaugeimad 4)? Kuna Päikesesüsteemi tekkimise kirjeldust ei ole võimalik katseliselt kontrollida, siis peab tema tekkimist kirjeldav hüpotees rahuldavalt vastama vähemalt neile küsimustele. Kanti nebulaarhüpotees Saksa filosoof Immanuel Kant esitas 1755 aastal hüpoteesi, et Päikesesüsteem tekkis algselt suure ja hõreda gaasipilvena (ladina keeles nebula), mis iseenda gravitatsiooni mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ja üha kiiremini pöörlevaks kettaks. Ketta keskele tekkis Päike, tsentrist kaugemal kontsentreerusid planeedid. Laplace’i nebulaarhüpotees Prantsuse õpetlane Simon de Laplace esitas oma hüpoteesi 1796 aastal, selle kohaselt: tekkis Päike gaasipilve kokku tõmbumisel. Mida rohkem pilv kokku tõmbus, seda kiiremini Päike pöörlema hakkas
Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust. Kuna korpuskulaarteooria ei seletanud kõike, hakkas tegelema mehhaanikaga. Väitis, et asju peab seletama ilma hüpoteesideta. Natuurfilosoofia mõju füüsika arengule Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof. Arvas, et Maa Päikese süsteem on tekkinud tänu pöörlemisele. Meie Päikesesüsteem on osake Linnutees, mis pöörleb keskmes. Ennustas galaktikate olemasolu. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis,
8 Teist tüüpi supernoovast jääb niisiis järele kas ainult paljas tuhk või ebatavaliselt tihe leha, mis arvutuste järgi on kas neutrontäht või must auk. Supernoova paisuvad välisosad kiirgavadki seda valgust, mida nähakse Maal. Mõne päeva jooksul pärast plahvatust, kui supernoova on kõige heledam, on tema paisuv kest nii suur, et selle sisse mahuks ligikaudu kogu Päikesesüsteem. Maal tehtud mõõtmised on näidanud, et kest paisub kiirusega umbes 5000 km/s. Paisumisel temperatuur vähehaaval langeb ja Maal nähakse supernoova heleust kahanemas. Lõpuks on kesta temperatuur langenud mõne tuhande kraadini ja täht tumeneb kiiresti. Veel sadu või tuhandeid aastaid hiljem on kesta jäänuseid näha taevas õhukeste gaasivinedena, millest nüüdisaja astronoomid võivad teada saada möödunud aegade katastroofidest. Hertzsprungi-Russelli diagramm
vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 23o 27' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Kogu Päikesesüsteem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja päikesevarjutused. Valgusaasta ei ole ajaühik, vaid kaugus ühik, so kaugus, mille valgus läbib ühe aastaga. Galaktikad on tähesüsteemid (3-4 liiki oma kuju poolest). Meie Galaktika on kettakujuline spiraalgalaktika, kus on 100-200 miljardit tähte ehk päikest. Linnutee on Galaktika projektsioon taevavõlvil. Tähed on päikesed. Meie Päike on tüüpiline täht. Tähtede evolutsioon ilmneb HR- diagrammil
vööst, põhiliselt Päikesesüsteemi perifeerias, aga mõnikord ka Päikese lähedusse jõudvatest komeetidest, juhuslikult liikuvatest meteoorkehadest (massiga milligrammidest tonnideni), mis Maa atmosfääri sattudes põlevad meteooridena (maapinda tabades saavad nime meteoriidid). Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 23o 27' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Kogu Päikesesüsteem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja päikesevarjutused. Valgusaasta ei ole ajaühik, vaid kaugus ühik, so kaugus, mille valgus läbib ühe aastaga. Galaktikad on tähesüsteemid (3-4 liiki oma kuju poolest). Meie Galaktika on kettakujuline spiraalgalaktika, kus on 100-200 miljardit tähte ehk päikest. Linnutee on Galaktika projektsioon taevavõlvil. Tähed on päikesed. Meie Päike on tüüpiline täht. Tähtede evolutsioon ilmneb HR- diagrammil
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest komeedid 11. Päikesesüsteemi vanus on ligikaudu 4,6 miljardit aastat 12. Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Järjesta värvused temperatuuri järgi, alustades kõige madalamast. a. madalam temperatuur punased b. keskmine temperatuur kollased c. kõrge temperatuur sinised 13. Millised väited meie Galaktika kohta on õiged? a. Päikesesüsteem tiirleb ümber Galaktika tuuma b. Taevas nähtav Linnutee on meie Galaktika 14. Kaasagse maailmapildi järgi sai meie Universum alguse Suurest Paugust, mis toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi 15. Antroopsusprintsiip väidab: Elu tekib vaid sellises universumis, kus ta saab tekkida
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
oblikatoorseks iseärasuseks on süsteemipärasus. Vastupidine ei ole korrektne tõlgendus. Öeldut tuleb mõista selliselt,et mistahes informatsioonitöötluses esinev süsteemipärasus ei tähenda veel teaduse olemasolu (näit., tänapäeva arvuti), kuid mistahes teadus on mõeldamatu, kui selles puudub süsteem. Süstematiseerimine on inimese loomingulise mõtlemise iseärasus. Seetõttu on ebakorrektne omistada süsteemsust väljapoole inimtegevuse sfääri. Näiteks, päikesesüsteem, looduse süsteem on käsitletavad de dicto, kuid neil puudub tähendus väljal de re. Samas, näit., ajaarvamise süsteem ei tekita arusaama, justkui oleks mõeldav seda käsitleda objektiivselt (tõeliselt) olevana. 11 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
Renessansi ideed levisid aina kiiremini ja neist said osa ka vaesemad inimesed, sest trükitud raamatud oli odavamad. Ka teadus tegi suure sammu edasi ja muutis inimeste maailmapilti. Näiteks tõesati, et Maa on kerakujuline ning pandi alus heliotsentrilisele maailmapildile, mis tähendab seda, et planeedid tiirlevad ümber Päikese samal ajal pööreldes ümber oma telje. Sellise järelduseni jõudis Mikolaj Kopernik. Sellest mindi natukene edasi ja oletati isegi, et see Päikesesüsteem ei ole sugusi ainuke maailmas. Glob. : hakati pühenduma loodusteadustele ja nüüd tegelevad nendega tuhanded erinevad teadlased üle terve maailma Reformatsioon ja vastureformatsioon: Reformatsioon algas Saksamaal, aastal 1517. Selle algatajaks oli Martin Luther. Ta kritiseeris katoliku kirikut liigse ilmalikkuse tõttu. Ka arvas ta, et õndsaks saab vaid usu kaudu, suur tahtmine või hüvelised teod ei aita sellele kaasa, veel vähem paavst ja kirik. Tema arvates oli ainuõige tõde
subject/subsidiary subject) ehk fookus ja filter. Nt: The man is a wolf (See inimene on hunt) M. Black'i mudelid ja metafoorid: Skaalamudelid- teatud nähtuse, protsesside imitatsioonid Analoogmudelid- originaalse nähtuse v struktuuri taasloomine uues meedias Matemaatilised mudelid- mudeldamine mat meetodite abil Teoreetilised mudelid (metafoorid) ühe vähemtuntud valdkonna mõistete tõlge teise enamtuntud valdkonna mõistetesse ntx aatom võrreld päikesesüsteem G. Lakoff ja M. Johnson keeles toimub pidev süstemaatiliste tähenduste ülekanne, tekivad uued mõisted Väitlus on sõda (su väited ei pea vastu; ma purustasin ta vastuväited; oponent taganes) Aeg on raha (sa raiskad mu aega, see viivitus maksis mulle terve tunni) Ideed (teadmised) on toit (las ma seedin seda uudist; raamatuid neelama; toored mõtted; teaduse graniiti närima) 3. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt
Ookeani soojenemine ja jahtumine sõltuvad saabuvast päikesekiirgusest. Selle hulka mõjutavad kõige efektiivsemalt pilved. Nende moodustumisel on oma roll Päikese aktiivsuse tsüklitel. Aktiivne Päike ,,peletab" Maa atmosfäärist kosmilised, peamiselt täheprotsessidest pärinevad suure energiaga osakesed, mis soodustavad atmosfääri ionisatsiooni ja sellega pilvede teket. Nii on Päikese madala aktiivsuse perioodil pilvisus ulatuslikum ning ookean soojeneb vähem. Praegu asub Päikesesüsteem Galaktika spiraalharus, kus kosmiliste osakeste võimalik kontsentratsioon on tublisti kõrgem võrreldes harude vahelise ruumiga. Spiraalharudes aset leidvad supernoova plahvatused on peamised suure energiaga osakeste allikad. Päikesesüsteemi väljumisel spiraalharust ootab planeeti ees jälle soojenemine. Miljonite aastate ajalugu näitab, et soojaperioodide ajal saavutab kliimasüsteem tasakaalu ~22°C juures. Maa pikaajalist kliimaajalugu vaadates võib näha, et elame praegu jääajas
platvormile sellel asuv tsemendikott massiga 50 kg? 12 18. P 18.1. Mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest? Füüsika uurib kogu olemasolevat loodust (mateeriat) ja selle juures kõige üldisemaid nähtusi ning seaduspärasusi. See kõige üldisem, mida uurida saab, on liikumine, kehadevahelised mõjujõud ning mitmest kehast koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk struktuur. 18.2. Mida tähendab väide, et füüsika on täppisteadus? Uuritava kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika meetodeid. 18.3. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus? Füüsika on kogemuslik, kogemustel põhinev teadus, ise peab asju läbi proovima. 18.4. Mis peab olema vaatlejal, et saada füüsika jaoks vajalikku infot? Meeled, mälu ja mõistus 18.5
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid
nulliga. Süsteemi kõikide sisejõudude momentide algebraline summa mistahes telje suhtes võrdub nulliga. Kui ei ole tegemist jäiga kehaga, vaid mingite masspunktide või kehade süsteemiga, ka siis ei tarvitse sisejõud olla tasakaalus. 10. Millist masspunktide kogumit võib nimetada mehaanikaliseks süsteemiks ja millist ei nimetata mehaanikaliseks süsteemiks? Mehaanikalise süsteemi klassikaliseks näiteks on päikesesüsteem, milles kõik kehad mõjutavad üksteist külgetõmbejõududega. Teiseks mehaanikalise süsteemi näiteks võib olla mistahes masin või mehhanism, mille osad on seotud varrastega, trossidega, rihmadega jne. Süsteemi osadele mõjuvad sel juhul sidemete kaudu üle kantavad vastastikused surve- või tõmbejõud. Kolmanda näitena võib nimetada lõplike mõõtmetega jäika keha -- need on niisugused mehaanikalised
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)....
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte.................................................................
kirjutamisel; · viia läbi küsitlus eestlaste seas; · analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused. Töö on jaotatud kahte peatükki: esimeses kirjeldatakse erinevaid taastuvenergia allikaid ning teises esitatakse autori poolt läbiviidud uuringu tulemuste analüüs. 4 1. Taastuvenergia 1.1 Päike Kokkuleppelises ruumis nimetusega Päikesesüsteem on päike suurim täht ja suurim energiaallikas. Päikese energia jõuab maale kiirtena ja sellist energialiiki nimetatakse kiirgusenergiaks. Elektrienergiat saab maale jõudvast päikese kiirgusenergiast muundada inimsilmale nähtavast kiirgusest ehk valgusest ja inimsilmale nähtamatust kiirgusest ehk soojusest. (taastuvenergia ettevõte 2009) Teoreetiliselt saab kogu maailma praeguse energiatarbimise kätta päikesepaneelidega alal 700 km x 700 km. (Taastuvenergia käsiraamat 2009)
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest
levimist maakeral ajas ja ruumis - Sarnastesse sugukondadesse saavad kuuluda liigid, mis on levinud lähedastel aladel. (Nt: Austraalia kukkurloomad) Elu algus maal Eeldused elu tekkeks - fossiile elu tekkeajast praktiliselt pole - bakterid ja vetikad merepõhjas elavad suure rõhu all või sügaval maakoores kõrge temperatuuri all = arvatavad elutingimused noorel Maal - universum 12-15 miljardit aastat vana - päikesesüsteem 5 miljardit aastat vana - maa vanus umbes 4,6 miljardit aastat alguses hõõguvkuum, siis jahtus ja tekkis maakoor ümbritsetuna gaaside segust - CO2, CO, N2, NH3, NH4, H2 veeaur - veeaurust sai vesi, kui Maa jahtus = tekkisid ookeanid Elu tekkimise 3 etappi 1) Anorgaanilistest ainetest tekkisid lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid (nukleiinhapete ja valkude koostisosad) 2) Orgaanilised ühendid liitusid = tekkisid suured makromolekulid
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
Vastandlikkus: fiksism selgitab Maa geoloogilist arengut läbi vertikaalsete liikumiste, mobilism läbi horisontaalsete liikumiste. 5. Linnutee Galaktika ja Päikesesüsteemi asukoht selles. Meie kodugalaktika, Linnutee (Milky Way Galaxy), on spiraalne. Tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja paksus 1000 valgusaastat tähtedena, 12 000 valgusaastat gaasidena, mass 5.8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
