Jüri Gümnaasium PLANEET MERKUUR Projekt Otto Martin Oja 4.e klass Jüri 2018 Sisukord 1. Milline on Merkuur? 5 2. Merkuuri vaatlemine ja uurimine 6 3. Merkuuri faasid 7 4. Merkuur astroloogias 7 5. Kokkuvõte 8 6. Kasutatud kirjandus 9 4 Milline on Merkuur? - Kaugus Päikesest u 57,9 miljonit km - Läbimõõt 4 874 km - Temperatuur -185 ℃ kuni +430℃ kuni +430℃ kuni +430℃ - Aasta pikkus 88 Maa päeva Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa, umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Oma nime on saanud vanarooma kaubanduse ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Merkuuri elutu kaljuline pind on tihedalt täis kraatreid....
Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. · Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha. · Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. · Komeetide keskmine kiirus on 58 km/s. · Tiirlevad ümber Päikese. Tiirlemise aeg varieerub 3-1000 aastani. · Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem. · Enamik pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. (Öpik-Oorti pilv on ammendamatu komeediallikas, kus võib hulpida miljoneid komeete). · Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Tuntumad komeedid: 1. Holmes 2. Hale-Bopp (tõukas enesetapule 39 USA Heavens Gate´i nimelise kultusrühmituse liiget) 3. Halley komeet 4. Hyakutake (ilmus 1996. aastal)
Päike tõuseb ja loojub erineva ajavahemiku jooksul. Päikese asemel Maa liigub ehk tiirleb ümber tähe tekitades aastaaegade vaheldumise. 4. Täht kerakujuline ülikõrge temperatuuriga termotuumareaktsioone enda sisemuses läbi viiv taevakeha. Tähe ümber tiirlevad tavaliselt planeedid. Kaks lähimat tähte Maale on Päike ja Centauri. Planeet valgust peegeldav kerakujuline keha, tiirleb alati mõne tähe ümber, keha keskmine temperatuur on madal. Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist. Kuu planeedi ümber tiirlev looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kahel esimesel planeedil. Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil. Asteroid tahke ümber päikese tiirlev ebakorrapärase kujuga madala temperatuuriga keha, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, oletavasti võib olla kunagi olnud planeet. Meteoor tahke suure tihedusega ebakorrapärase kujuga keha, mis pärineb
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSANDUS Galaktika Referaat Pärnu 2012 SISUKORD 3.lk.........................................................................................Mi s on Galaktika ? 4.lk..................................................................................... ....Väljanägemine 5.lk.........................................................................................ko ostis ja struktuur Mis on Galaktika ? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse).[1] Seda selle tõttu, ...
Teema: Evolutsioon ja keskkond. Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat.
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning k...
Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku- Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd
Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedis-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadma koguses meteoorsest ainest-„tolmust“, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab le taeva lendleva tulejuti – langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?Millised on selle rühma tunnused?
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päike, kaheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Murkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmast...
Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud, Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab öötaeva ligikaudu kaheks võrdseks taevasfääriks, mis viitab sellele, et Päikesesüsteem asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et
Universumi paisumine, mis on justkui tingitud ammusest suurest plahvatusest. Astronoomid nimetavad seda plahvatust Suureks Pauguks. Aeg sai alguse Suurest Paugust, mistõttu ei saa ,,ennet" olemas ollagi. Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ja rõngad. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes. Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks. Planeedid tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki täpset ringjoont, vaid ovaalset teed mööda. Planeetidel on olemas ka teinegi liikumine: nad pöörlevad ruumis liikudes ümber oma telje. Kõik planeedid liiguvad ühes suunas. On olemas nii väikeplaneete (nagu Maa)
Kindlat pöörlemisperioodi on raske määrata, kui arvatakse umbes 10-14 tundi, tiirlemisperiood on 84 aastat neptuun mass 1, 03 * 1023 tonni (17, 23 Maa massi) raadius: 25100 km (3, 93 Maa raadiust) Pöörlemisperiood on 18 tundi, tiirlemisperiood on 165 Maa aastat Hiidplaneetide ehitus- Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist (vastandina Jupiterile ja Saturnile, kus on peamiselt vesinik). Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole
Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe."
Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub. · Hukati kuna jäi katoliku kirikule truuks ning sattus vastuollu kuningaga. o Shakespeare (1564-1616) · Kujutas inimlikke kirgi nende sageli traagiliste tagajärgedega. o Kopernik (1473-1543) · Järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje. · Heliotsentriline maailmapilt. o Bruno (1548-1600) · Väitis, et Päikesesüsteem pole ainus, vaid üks paljudest maailmadest. · Leidis, et Jumal ei asu loodusest välaspool. · Vaidlustas hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesuse Kristuse jumalikkuse. · Põletati kui ketser. o Galilei (1564-1642) · Avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas, et Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. · ,,Ta liigub siiski" => pagendati, kuid võis jätkata oma uurimistööd.
arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võibolla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada. Jupiteri koostis Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maamassini. Jupiteri rõngad ·Nii nagu igal hiidplaneedil on rõngad,on ka Jupiteril 3 rõngast. ·Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad ·Jupiteri rõngaid on võimalik tumedad (albeedo umbes .05). jäädvustada ainult infrapuna Arvatavasti koosnevad nad väga kiirgus teleskoopidega
Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km · Keskmine orbitaalkiirus on 29...
Siis tekkisid juba puhkpillid mida valmistati pilliroost kõrgema heli saamiseks ja loomade sarvedestnati madalama heli saavutamiseks. Nati aega hiljeb tuli ka keel pill mida ilmselt on tehtud jahi vibu matkides. Mesopotaamias oli muusika väga tähtsal kohal. Seal nimetati ka jumalaid muusikuteks aga tegelikult olid muusikud tähtsuselt kolmandal kohal peale jumalaid ja kuningaid. Mesopotaamias leiutati heliredel kus võeti aluseks päikesesüsteem mis nende jaoks oli ka üks suur muusika kogum. Seal oli 5 nähtavat maakera ja sealt tuli heliredel 5 ning sinna lisati veel päike ja maa siis saadi kokku 5ja7 heliredel. Selle järgi hakati leiutama ka 5 ja 7 keelelisi esialgu kändlisarnaseid keelpille. Vanast Egiptusest pole just eriti palju tõendeid muusika ajaloo kohta kuid on leitud mõned koopamaalingud mis viitavad muusika olemas olule. Egiptuses kasutati muusikat
lihtsalt paremaks ja hormooniliseks. Filosoof Anselm väidab, et jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda ja eksisteerida tegelikkuses on midagi enamat kui eksisteerida vaid mõistuses. Sellega tõestas ta, et jumal on olemas, kuid seda ta tõestas ta ajal, mil inimeste nägemus asjast oli teistsugune kui tänapäeva inimestel. Kuid tänapäeval on inimesed rohkem matearlistlikud, sest neil on kindel seisukoht, et jumal kui kõike loojad pole olemas. Nende arvates päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmolises tolmupilves, mitte, et nüüd ilus vennike kuskil vehib kättega ja maalib taeva ja maa ning muu galaktika. Kus juures olen kaalutlenud üht kui teist mõtted ning järeldan siiski, et midagi on, mis hoiab meid oma eluteel edasi nagu mingi vaikne sosina tuul kohiseb su kõrvast mööda ning ütleb: ,,Ära seda tee või ära sinna mine!" Paljud inimesed väidavad, et see on meie sisemine kõhutunne, mis hoiab meid sekeldustest eemale
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse autoriteetidesse.Ta paljastas Constantinuse kinkeüriku võltsdokumendi. Niccolo Machiavelli Teoses ,,Valitseja" esitas ta on vaateid riigivalitsemise kohta. Ideaaliks oli ühtne Itaalia riik. Johann Gutenberg Aastal 1440, leiutas ta üksikutest kirjamärkidest lehekülje ladumise viisi. Erasmus Rotterdamist Silmapasitev mõtleja,rääkis mitmes keeles.Tõlkis Uue Testamendi ladina...
PÄIKE Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st miljardist tähest meie galaktikas. Diameeter: 1,390,000 km. Mass: 1.989e30 kg. Temperatuur: 5800 K (pinnal); 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese välised kihid ilmutavad eristatavat pöörlemist: ekvaatoril pindmine kiht teeb täispöörde iga 25,4 päevaga; pooluste lähedal aga 36 päevaga. Selline veider käitumine tuleb...
tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus orbitaalkiirus vastab spiraaliharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele. Nähtavasti on päikesesüsteem jäänud spiraaliharude vahelisse piirkonda suurema osa aja jooksul, mis elu Maal on eksisteerinud. Spiraaliharudest lähtuv supernoovade kiirgus võiks teoreetiliselt teha planeetide pinnad steriilseks, hoides ära suurte loomade tekke maismaal. Et Maa on jäänud spiraaliharudest väljapoole, võib olla tegemist ainulaadse planeediga, mille pinnal on saanud tekkida suured loomad. Veel hiljaaegu oli päikesesüsteem ainuke tuntud näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt
Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Maokandja, Ambur, Kaljukits, Veevalaja, Kalad. 4. Päikesesüsteemi koostis ja ehitus. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Peale eelmainitute kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001%
Russell ,,Miks ma kristlane ei ole?" Aquino Thomas "Teoloogia summa" Russel kirjutab oma essees "Miks ma kristlane ei ole?" jumala olemasolust ning kristlaste olemusest. Ta arvab,et kristlus põhineb hirmul, ning see on inimvaenulik. Ta tõestab, miks tänapäeva kristlased ei ole õiged kristlased. Ta kirjutab,et kristlus pigem pärsib maailma moraalset arengut. Moraalne olemiseks ei ole vaja olla usklik ning inimesed suudavad käituda üksteise vastu austusega ja heatahtlikkusega ka siis, kui nad ei karda põrgutuld, mis neile vastupidisel käitumisel osaks saaks. Kõik asjad peavad omama põhjust seega peab ka jumala olemasolul olema põhjus, seega ei saa jumal olla algpõhjuseks. See seab kahtluse alla kogu tema olemasolu. Kõikvõimsa jumala poolt loodu ei või olla ebatäiuslik, sest muidu ei saaks me siin elada, iga väiksemgi pisiasi, mis oleks loodud (ebatäiuslikult) teisiti kui...
Universumi tekkimine Universumi tekkelugu pole veel lõpuni selge. Suure Paugu teooria-Algpalhvatus ehk Suur Pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi. Enne seda polnud mitte midagi. isegi aega ei olnud. Aeg algas koos Suure Pauguga. Pärast Suurt Pauku-Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Pime universum-Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime. Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Pa...
Linnutee ruumalas jaotunud ühtlaselt, et tähtede näiv heledus kahaneb võrdeliselt nende kauguse ruuduga ja et ta suudab näha kõiki tähti kuni Linnutee servani, sai ta oma loenditest tuletada tähesüsteemi ulatuse eri suundades. Ta järeldas, et Päike asub lameda, ligikaudu elliptilise, tähesüsteemi tsentri lähedal ja et see tähesüsteem ulatub Linnutee tasandis umbes 5 korda kaugemale, kui tasandiga ristuvas suunas. Pildil on näidatud meie päikesesüsteem (all) ja must auk keskel. Vaatamata astronoomia kiirele arengule 19. sajandil, püsis Hercheli ettekujutus Linnutee ehitusest elujõulisena käesoleva sajandi alguseni. Oluline muutus tuli alles 1915. aastal kui Harlow Shapley märkas, et samal ajal kui suurte, korrapärase kujuga täheparvede (kerasparvede) jaotus on küllaltki sümmeetriline mõlemal pool Linnutee tasandit, pole nad jaotunud ühtlaselt pikki seda tasandit, vaid tugevalt koondunud ümber suure täheparve Amburi tähtkujus
Evolutsioon on mateeria pikaajaline areng, see toimub teatud suunas ja on pöördumatu. Füüsikaline etapp ebapüsivate elementaarosakeste kuni kõigi teiste raskemate aatomite edasise arenguni. Universum tekkis 12-15 miljardit a. tagasi. Päikesesüsteem tekkis 5 miljardit a. tagasi. Maa on 4,55 miljardit aastat vana. Keemiline etapp aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline etapp elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi ehituse
diameeter ~30 kpc (90 000 120 000LY) tähtede arv ~200*109 (200 miljardit) mass 600 miljardit Päikese massi (M =1,989*1030) Päikese kaugus tsentrist ~8 kpc (25 000 30 000LY) paksus Päikese kohal ~600 pc (~2000 LY) Päikese pöörlemisperiood ümber Linnutee tsentri ~225 miljonit aastat (220 km/s) 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) Päikesesüsteem - Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga 1,9*1013m Nebulaarhüpotees a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4
milardi aasta tasemel. Kuid kas elu peab olema nagu Maal, põhinema molekulaarsel keemial? Eksoplaneetide avastamiseks on seni kasutatud viit meetodit. Erisuguseid planeete on väga mitmeid. Eksoplaneedid on alles uus ja šokeeriv teadmine meie jaoks. Ma arvan, et suuremad avastused ja teadmised on alles ees. Olen ka loetud kirjanduse põhjal suhteliselt veendunud elu olemasolust ka mujal planeetidel. Peame muutma oma seniseid tõekspidamisi. Meie päikesesüsteem on kõigest üks võimalikest. See teema on äärmiselt huvitav. Hoian kindlasti ka ennast kursis uute avastustega.
Merilyn, Henri, Karin, Merit Päikesesüsteem hõlmab Päikest Kaheksat planeeti Planeetide kaaslasi Muid päikesesüsteemis asuvaid tahkeid kehi. (nt asteroidid) Üldiseloomustus Moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Päikese läbimõõt 1,4 miljonit kilomeetrit. Tekkis 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi- ja tolmupilvest Maa tüüpi planeedid Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Neid iseloomustab väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu Merkuur Suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Pöörleb oma kahe aasta jooksul kolm korda. Tema pind on väga vana ja kraatreid täis Merkuuril ei ole atmosfääri. Tuum on suurem k...
tuumade teooriat. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. 5. Mis on Oorti pilv? Oorti pilv on Maast 50 000 100 000 km kaugel. Oorti pilv koosneb triljonitest komeetidest, mis sattusid sinna kui meie Päikesesüsteem tekkis. Selle siseosa (kauguseni u 1000 a. ü.) moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema (kuni 0,1 pc ehk 20 000 a. ü.) aga hõre gaas. Tänu suurtele mõõtmetele võib selle mass olla küllalt suur, võrreldav isegi Päikese massiga. Kairi Nerot. 12 C klass
Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse
Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. meteoorkehad - planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Kosmoses olles on nimetus meteoroid. Maa liikumine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese. Lisaks liigub veel kogu Päikesesüsteem ümber Linnutee galaktika tsentri. Aastaajad tekivad kuna maa pöörlemistelg on nurga all orbitaaltasandi suhtes. päiksesevarjutus Kuu varjutab Päikese Maa eest. kuuvarjutus Kuu satub Maa varju koonusesse. valgusaasta teepikkus mille läbib valgus ühe Maa aasta jooksul. galaktika gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest, tähtede jäänustest, gaasist ja tumedast ainest. Liigitatakse spiraal, elliptilisteks, varbspiraalseteks ja korrapäratuteks galaktikateks
Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast, See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedist-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadmata koguses meteoorsest ainest-,,tolmust", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendleva tulejuti langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Selle temperatuur on 4000-8000 °C. Kroon on hiiglaslik hõredast kuumast gaasist helendus. Selle temperatuur on 1 miljon °C. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks. Päike mõjutab meie igapäevast elu palju enam, kui me arvatagi oskame, sest meie elu kulgeb Päikese otsese toime sfääris, nn heliosfääris, kus valitsevad mitmesugused Päikeselt lähtuvad kiirgused ja magnetvälja toimed. Me oleme sõna otseses mõttes Päikese lapsed. Kogu Päikesesüsteem, sealhulgas ka maakera sündis Päikese toimel ja tema juhtimisel, samuti sai elu tekkimine Maal võimalikuks ainult tänu Päikesele. Kogu meie kasutatav energia on alguse saanud Päikesest. Fotosünteesi käigus sünteesitakse kogu orgaaniline biomass, mis on loomadele ja inimestele toiduks. Osa biomassist on maapõues muundunud fossiilseteks kütusteks kivisöeks, naftaks ja maagaasiks. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii hüdro- ja tuuleenergiaks
planeedisüsteemide hulgas suure tõenäosusega leiduda ka Maa- sarnaseid planeete. Selliste maailmade avastamine on Dominiki arvates vaid aja küsimus. «Avastasime süsteemi kahe planeediga, mis täidavad meie päikesesüsteemi Jupiteri ja Saturni rolli. Neil on sarnane mass ning orbiidi raadius, samuti sarnane tiirlemisperiood,» rääkis Dominik. «Tundub, et see süsteem on moodustunud sarnaselt Päikesesüsteemile. Kui asi on nii, ei saa meie Päikesesüsteem olla Universumis ainulaadne. Kindlasti peab leiduma teisi sarnaseid süsteeme, kus on ka Maa-sarnaseid planeete.» Avastatud planeetidesüsteem, mis tiirleb ümber OGLE-2006-BLG-109L nimelise tähe, on meie omast kompaktsem ning asub umbes 5000 valgusaasta kaugusel. Kuigi väljastpoolt meie päikesesüsteemi on avastatud ligi 300 planeeti, pole siiani leitud meie omale sarnaseid planeedisüsteeme. Dominiki sõnul on planeetide uurijate kaugemaks eesmärgiks
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak?
Sinope Galilei kuud on planeediväärsed ning näha tavalise prismabinokliga. Ülejäänud kuud on juhuslikult Jupiteri mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veel. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, sundides neid eemalduma Jupiterist. Jupiter koos oma kaaslastega on nagu miniatuurne Päikesesüsteem. Jupiteri kaaslaste avastamine kinnitas Koperniku õpetust, et Maa pole maailma "keskpunkt", mille ümber tiirlevad kõik taevakehad. Galilei kuud IO Jupiterile lähim Galilei kuudest Albeedo on 0,6 Keskmine pinnatemperatuur on -50°C Pinna värvus on punakasoranz Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani Meteoriidikraatrid puuduvad, kuid vulkaanikraatrite vaheline keskmine kaugus on 250 km Küllaltki tasase reljeefiga
As tro no o mia Jana Timme r 11 a Õpilane Tallinna Täis kas vanute g ümnaas ium Mõiste · As tro no o mia ehk tähe te adus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. As tro no o mia ja as tro füüs ika · As tro füüs ikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. · Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse Astronoomia liigid Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: · As tro me e tria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega; · Tae vame haanika uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril; · As tro füüs ika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. Astrofüüsika Objekti järgi jaguneb astrofüüsika neljaks: Plane to ...
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Py...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3
Vanaegiptuse keeles tähendab saaros kordumist. Varjutuse tingimuseks olev kolme taevakeha sattumine ühele joonele on iseenesest haruldane sündmust. Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu ja seetõttu saavad Maa, Kuu ja Päike sattuda ühele joonele vaid siis, kui nad kõik asuvad nende tasandite lõikejoonel. Seda tasandite lõikejoont nimetatakse astronoomias sõlmede jooneks. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 5. Päikesesüsteem ja selle neli jaotust. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) Nende pinnal on võimalik olla Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum
Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel 29 kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesi, ammoniaak ja metaan. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. 8.1. AVASTAMINE JA UURIMINE 8.1.1. Geotsentriline maailmapilt
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi tsentraalseks kehaks on Päike. Lisaks sellele ümbritsevad Päikest 8 suurt keha planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puud...
andmeid vähemalt järgmised kaks aastat. Gaasilistel planeetidel ei ole tahket pinnast, nende gaasiline materjal lihtsalt läheb sügavamal tihedamaks Neid planeete vaadeldes näeme, et nende pilvede ülaosad on kõrgel nende atmosfääris. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Meie teadmised Jupiteri (ja teiste gaasiplaneetide) sisemusest on väga kaudsed ja tõenäoliselt jäävad selliseks mõneks ajaks. (Andmed Galileo atmosfäärilisondilt ulatuvad ainult 150 km allapoole pilvepiiri. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prism...
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
2. Millega tegeleb astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika, planetoloogia, galaktikate füüsika ja kosmoloogia? Astromeetria tegeleb taevakehade asukoha määramisega ja taevakaartide koostamisega. Taevamehaanika uurib taevakehade (planeetide) liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. Astrofüüsika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende arengu ja ehituse kohta. Planetoloogia uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteem objektide ehitust. Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. Kosmoloogia uurib Universeumi, s.t kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi. 3. Mida on teada Maa sise-ehituse kohta? Maa siseehitust tuletatakse maavärinate levimise järgi. Ristlained kaovad maakera sisemuses, mis tähendab, et Maa tuum on vedel, kuid see on vaid hüpotees, sest vedelik ei magneetu. Maakoore all asub tahke u 2900 km paksune kiht, mis moodustub raua ja magneesiumi mineraalidest
1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma ol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
