NEPTUUN Marek Ungerson 9. klass Sisukord Päikesesüsteem. Avastamine. Avastajad. Üldandmed. Atmosfäär. Ehitus. Kaaslased. Triton ja Nereid. Huvitavat. Päikesesüsteem Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle1846. aasta 23. septembril.
Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased...
Maailm Meie päikesesüteem on üks huvitav asi.. Kui seda nüüd kirjeldada: üks suurem keha keskel, väiksemad tiirlevad ümber selle. Mida see teile meenutab? Bohri aatomimudel! Kuigi, päike on tuumaks liiga väikese kaaluga ja lisaks ta pöleb, aga... Aga kust me teame, mis täpselt vöib ühe kummalise aatomi sees toimuda? Ehk ongi meie päikesesüsteem vaid üks kummalist reaktsiooni läbi viiv aatom. Reaktsioon kestab muidugi kauem, kui meie reaalselt aega mööta oskame, aga siiski, aga siiski...! Ja mis köik maailmad vöivad seega olla omakorda meie aatomites. Palju väksemad, palju primitiivsemad, kuid ometigi terved maailmad! Ja vöib-olla on neiski mingi elu. Ja vöib-olla on ka neis omakorda aatomid uute maailmadega ja omakorda... Kuni nii pisikeseks, mida ei ole ühegi abivahendiga inimestel vöimalik tajuda ega aimata
Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter......................................................
LINNUTEE Siret Upan 12.K MIS ON „LINNUTEE“? • Linnutee on tähesüsteem, kus asub ka meie Päikesesüsteem. • Eestist kutsume me seda galaktikat „Linnuteeks“ kuna seda seostatakse rändlindudele suuna näitamisega. • Paljudes teistes maades kutsutakse „Linnuteed“ hoopis „Piimateeks“ • Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda „Hõbedaseks jõeks“ • „Linnutee“ on läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat. • Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. • Ta liigub kiirusega 552–630 km sekundis.
Kvargid ühinevad prootoniteks, käivitub tuumasüntees ja vesinikule lisaks tekib heelium. Selleks ajaks on suurest plahvatusest möödas 20 min. Rekombinatsiooni ajajärgus tekivad vesiniku ja heeliumi tuumadest raskemad elemendid kuni rauani, vabaneb mikrolaine taustkiirgus. Lõpuks on kulunud miljard aastat kuni tekivad esimesed tähed ja galaktikad. Samuti olid välja kujunenud kõik tänapäeval kasutatava perioodilisus tabeli elemendid. 9 miljardi aasta pärast hakkab kujunema päikesesüsteem. Üldiselt jagatakse areng 4 tähtsamasse etappi: Pärast suurt pauku, Pime universum, Galaktikad ja tähed, Päikesesüsteem. Allikad http://et.para-web.wikia.com/wiki/Suur_Pauk http://www.telegram.ee/maavaline/teadlased-on-suure-paugu-teooriat-umber-lukkamas https://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Pauk https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&cad=rja&uact=8&ved=0ahUKEwjI4OiPweTXAhUJE JoKHVWtDAEQFghdMAg&url=http%3A%2F%2Fparsek.yf.ttu.ee%2F~mars%2Fttg %2FSuurpauk
Mina valisin töö teemaks päikesesüsteemi, kuna meie ise koos maaga oleme üks osa sellest. Samuti on erinevate planeetide kohta väga palju infot ning tore on läbi antud referaadi tegemise saada ka ise iga planeedi olemuselt natuke targemaks. 1. MIS ON PÄIKESESÜSTEEM? Päikesesüsteem koosneb päikesest ning tema ümber tiirlevatest objektidest. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsioonijõu tõttu (1). Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente (need olid tekkinud tähtede plahvatuses) (2). Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese
Päikesesüsteemi Merkuur: planeedi Üldinfo: Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, Keskimine kaugus Päikesest: 57,9 milj. km sealhulgas planeet Maa, millel Läbimõõt: 4878 km me elame. Pinnatemp.: -185°C kuni 430°C Päikesesüsteemi kuulb 9 Ööpäev: 176 Maa päeva
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Täheks nim. taevakeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, (vesinik ->kaaliumiks, kiirgavad valgust)
9. Millise humanisti teos kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust? Thomas More - “Utoopia” 10.Nimeta mõni Shakespeare'i teos. Macbeth, Hamlet, Romeo ja Julia 11.Milline on Miguel de Cervanetse peateos? Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt? Kerakujulisena, Mikolaj Kopernik 13.Kes oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis? Giordano Bruno 14.Milline kaubanduslik huvi äratas Hispaania ja Portugali merereisid? Miks just need riigid olid hiliskeskajal merenduses esirinnas? Neil oli vaja leida alternatiivne tee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi vürtse, siidi ja kalliskive. Need riigid olid atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 15.Kuhu siirdusid portugallaste mereretked? Millal jõudsid nad ekvaatorini? Indiasse. 1471
Füüsika referaat Päikesesüsteem! Sisukord Y Sissejuhatus......................lk 3 Y Mis on Päikesesüsteem?......lk 3 Y Päikesesüsteemi tekkimine...lk 3 Y Päike...............................lk 3-4 Y Lähiplaneedid....................lk 4 Y Merkuur............................lk 4 Y Veenus.............................lk 5 Y Maa.................................lk 5-6 Y Kuu.................................lk 6-7 Y Marss..............................lk 7 Y Kaugplaneedid..................lk 8 Y Jupiter.............................lk 8 Y Saturn................
See olen Mina, kes elab Maal ja õpib füüsikat ning teab... Maa ...,et füüsikalise maailmapildi areng toimus nii: ...,et maailma struktuur on järgmine: ...,et... Universum on maailmakõiksus Meie kodugalaktikaks on Linnutee Päikesesüsteem koosneb 8st planeedist, kääbusplaneetidest ja hulgaliselt väikekehadest Maa on meie koduplaneet Organismid on elusolendid planeedil Maa, keda oleme õppinud bioloogias Rakud on organismide koostisosad, mida oleme õppinud bioloogias Molekulid ja aatomid on tuttavad keemiast Liit- ja algosakesed on kõige väiksemad osakesed, mida inimene teab ...ning iga loetletud asja kohta veel midagi... ...ja... ...,et on olemas suur hulk valemeid ning E = mc 2 seadusi, mis neid kõiki omavahel seob! jne... ...ning minu füüsikaline maailmapilt ...
Päiksevarjutus Päiksevarjutus leiab aset, siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Päiksevarjutuse toimumine Täielik päikesevarjutus On siis kui... Osaline päikesevarjutus On siis kui ... Jupiter varjab maad Päikesevarjutuse ajaline käik Saaros Saaros on... Saarost kasutatakse... Saarose pikkus on umbes 6585,3213 päeva ehk peaaegu 18 aastat ja 11 päeva ja 8 tundi. Avastati Vanas-Egiptuses... Saaros tähendab korudmist. Päiksevarjutuse ennustamine Drakooniline kuu 27,21 päeva Drakooniline aasta 346,62 päeva Sünoodiline kuu 29,531 päeva Päiksevarjutus kindlals piirkonnas on iga kolme saarose järel ehk 54 aastat ja 1 kuu. Kasutatud kirjandus: http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html Film ,,Päikesesüsteem" https://www.google.ee/search?hl=et&q=jupiter+varja http://3.bp.blogspot.com/...
Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem (Päike jne.)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3
arvatakse, et kas 13.7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17.1 miljardit tagasi. Tänapäeval peetakse esimest aega õigeks. Universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püündud ennustada Universumi tulevikku on Kosmoloogia. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub(Kukkub gaaside ja gravitatsiooni tõttu kokku) (Suur Kollaps). Päikesesüsteem: Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu.
Stanley L. Miller Saskia Kivi Bioloogia Tallinna 32. Keskkool 12d 2010 Millised pidid olema elu tekke tingimused? Louis Pasteur 1860 Kõik elus pärineb elusast 20 sajandil hakati põhjalikumalt uurima Elu tekke 3 põhiseisukohta On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistel taevakehadelt Elu on Maale tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid Füüsikaline Evolutsioon Elementaarosakestest tekkisid aatomid Universum 1215 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteem 5 miljardit aastat tagasi Maa vanus on 4,55 mijardit aastat Keemiline evolutsioon Lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Millerurey eksperiment 1952 sooritatud, avaldatud 1953. aastal Univesity of Chicago H2 CH4...
12K Arvestuse küsimused ja teemad Kosmoloogiast Planeedid 1. Kuidas määrati esmakordselt Maa ümbermõõtu?(Eratosthenes) 2. Missugune on Maa sisemine ehitus? 3. Missugustest kehadest koosneb Päikesesüsteem? Nimetage planeedid 4. Missugustest liikumistest koosneb Maa liikumine? 5. Kuidas tekib osaline ja täielik päikesevarjutus? Joonis 6. Kuidas tekib osaline ja täielik kuuvarjutus? Joonis 7. Sõnasta Kepleri seadused 8. Missuguseid pikkusühikuid kasutatakse kosmoloogias ja kuidas on nad defineeritud? 9. Kuidas liiguvad komeedid? 10. Mille poolest erinevad Maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid? Tähed, galaktikad, universum 1
Vähe gaasi ja tolmu. Ei teki uusi tähti. TEOORIAD: Elliptiline galaktika => spiraalgalaktika Spiraalgalaktika => elliptiline galaktika 2 spiraalgalaktikat => elliptiline galaktika Hiidgalaktikad võivad "alla neelata" mõne läheduses asuva galaktika, nimetatakse kannibalideks. Rõngasgalaktika ilma keskosata Kääbusgalaktika mõne miljardi tähega galaktika (korrapäratud galaktikad). Avastas G.Galilei. Selles asub päikesesüsteem. Spiraalgalaktika. Tähti kokku kuni 400 miljardit. Vanim täht 13 miljardit aastat vana 1885 avastas Ernst Hartwig esimese Linnuteevälise supernoova. 1922 määras Ernst Öpik udukogu kauguse. Linnutee naabergalaktika. 100 miljardit Päikese massi. Arvatakse, et Andromeeda neelab Linnutee http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://tahistaeva.pri.ee/universium/galaktikad.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Galaxy http://rachelsnyder.files
Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Ööse...
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas Plaaneedid on päikesega gravitatsiooniliselt seotud Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level
Aasia riigid nagu näiteks Hiina ja Jaapan kutsuvad seda hõbedaseks jõeks. Paljud teised riigid kutsuvad Linnutee galaktikat hoopis Piimateeks. Piimatee nime peale tulid kreeklased, nad said selle idee sellest, et piimatee on nähtav öösel nõrgalt helenduva vööna. Miks me seda galaktikat just nii näeme – Maa asukoha tõttu. Me asume galaktika keskpunktist umbes kahe kolmandiku kaugusel terve galaktika suurust arvestades. Meie päikesesüsteem asub seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat. Linnutee paksuseks on 3262 valgusaastat. Ta liigub kiirusega 5520-6300 km sekundis. Galaktika koosneb ligi 200-400 miljardist tähest. Pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. Arvatakse et meie galaktika vanus on ligi 13,2 miljardit aastat. Seega on Linnutee galaktika peaaegu sama vana kui universum. Linnutee mass on hinnanguliselt 6x1011 kuni 1x1012 M☉
Meie Päikesesüsteem ja selle 9 planeeti (Järgnev on kirjutatud allika 5 põhjal kirjutatud, edaspidi on sulgudes ainult viida number) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,3 protsenti Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga , mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad j...
AJAARVESTUS 1.Tõeline keskpäev on Päikeseketta keskpunkti ülemise kulmintasiooni moment. 2.Kulminatsioon on tevakeha läbiminek taevameridiaanist 3.Päikeseööpäeva pikkus kõigub, sest Maa orbiit ei ole ringjooneline ja Päike ei liigu möööda ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioon...
rakendatavad, puudub Suure Paugu Second level üldtunnustatud teooria. Third level 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku Fourth level kollabeerus meie Galaktika serval Fifth level gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Umbes 4,5 miljardit aastat hiljem tekkis inimene. Tänan kuulamast!
Kaugsiire- sateliitidelt, lennukitelt ja maapealsetest jaamadest. Nt pilveradar (ilmajaam).Lähisiire- täpsustamiseks kaugsiirde andmeid v uurib neid asju mida kaugsiire ei võimalda. Nt õhukoostis; metsade, soode, põldude pindala. GPS- globaalne asukoha määramise süsteem. koha geograafiliste koordinaatide määramine ümber Maa tiirlevate tehiskaaslaste abil. Maapinna mõõdistamiseks ja kaardistamiseks. GIS-geoinfrosüsteem. Digitaalne süsteem (kaart ja andmebaas) ruumiliste andmete kogumiseks, säilitamiseks, otsinguteks, analüüsiks ja esituseks. Arvutikaartide eelised- võid võtta selle lahti oma telefonis, hea väike, kompaktne, saad suurendada vajadusel. Ei määrdu, ei kortsu. Saad digitaalselt sisestada koordinaate ja ta otsib ise õige koha üles.kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot), ainulaadsus,kopeeritavus, puudused:autoriõiguste küsimuste keerukus, hilinenud informatsioon, ei saa kogu aeg kasutada. Geoloogiline ajaarvamine- Maa ...
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur.
hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · PILDIL ON NÄHA KUIDAS MUST AUK TÄHTE SÖÖB Meie galaktika · Meie Galaktika ehk Linnutee keskmes asub must auk (pildil näidatud nooltega). See on 2 miljonit korda raskem kui meie Päike. Linnutee on spiraalne galaktika, mille läbimõõt on umbes 100 tuhat valgusaastat ja paksus 3000 valgusaastat. Siin särab 100 miljardit tähte. Päikesesüsteem asub üsna Linnutee äärel, nii et musta auku langemine ei ähvarda niipea. Kasutatud leheküljed · http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk · http://images.google.com/imgres? imgurl=http://www.teadus.ee/images/taevas.jpg &imgrefurl=http://www.teadus.ee/index.php %3Foption%3Dcom_content%26task%3Dview %26id%3D89%26Itemid %3D63&h=207&w=250&sz=7&hl=en&start=8&tb nid=HZiedFANYimwyM:&tbnh=92&tbnw=111&pr ev=/images%3Fq%3Dmust%2Bauk%26hl %3Den%26sa%3DG
Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure paugu teooria kinnitusteks saame lugeda galaktikate punanihet, millele annab kinnitust Hubble'i seadus, universumi mikrolainetausta spektrit, tähtede vanuse piiri umbes 13 miljardi aasta juures ja keemiliste elementide ja nende isotoopide levikut kosmoses. Kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine. Mõne miljardi sekundi jooksul langes temperatuur mitme miljardi kraadi võrra. Pidevad rõhu- ja temperatuurimuutused põhjustasid elementaarosakeste muutusi...
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem ...
Päikesesüsteem Merkuur,Veenus,Maa ja Marss on väikesed kivised planeedid.Pluuto on jäine planeet,mille läbimõõt on üks viiendik Maa läbimõõdust.Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid.
Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud võimalik. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps. MAA teke ja areng 1. Esimene teooria a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisid planeedid
PÄIKE Päikesesüsteemi täht PÄIKE on ainus täht, mille pindala saab vaadelda. Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, ühes ja samas suunas ja peaaegu ühes ja samas tasandis. Nende orbiidid on peaaegu ringjoone kujulised ja paiknevad Päikesest järjest kasvavas kauguses nii, et pole mingit kartust nende lõikumiseks ja kokkupõrkeks. Päikese mass on umbes 700 korda suurem planeetide kogu massist. Päikese vaatluseks sobivalt kohandatud pikksilmades on Päikese pinnal näha mitmesuguseid huvitavaid detaile: Päikese pind on teraline Aegajalt tekivad sellel täpid Aegajalt tekivad sellel laigud Pinnalt purskub välja gaasi, mis annab tunnistust võimsatest plahvatustest Päikese pinna-aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal ''magnettorme'' (magnetvälja muutusi), virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka elusloodusele. Maal on siiski mitu kaitsekilpi, mis Päikese mõju tunduvalt leevenda...
Planeet Saturn Koostaja: Juhendaja: Sisukord 1. Universumi teke 2. Päikese süsteem 3. Üldine 4. Avastamine Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Päikesesüsteem Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Üldine Orbiit : 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest Diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) Mass : 5.68e26 kg Saturn on kuues planeet päikesest ja suuruselt teine. Koostis : Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist. Avastamine
Veenus Aulika Tooming Veenus · Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet · Veenus on kivine planeet · Päikesest lugedes teine ja peaaegu maakera suurune · Veenus on väga heleda värvusega ning seetõttu peetakse teda sageli UFOks · Planeedi kaugus päikesest on 108 miljonit kilomeetrit Veenus · See on nii hele, et on taevast kergesti leitav · Ta ilmub heleda tähena Maa taevasse, kas pärast päikeseloojangut või enne päikesetõusu · Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks · Õhtutaevas nähtavat nimetatakse Ehatäheks Ehatäht Veenuse atmosfäär · Veenuse tihe atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist · Päikesevalgus tungib läbi atmosfääri ja soojendab planeedi pinda · Maapind kiirgab soojust, kuid atmosfäär püüab selle kinni, soojendades planeeti veel enam · Keskmine pinnatemperatuur on kuni 464ºC Pinna omadused · Veenus o...
Millega tegeleb kognitiivne ergonoomika ? Kognitiivne ergonoomika käsitleb tunnetustegevuse ja mõtlemise optimeerimist. See on üsna uus teadus. Kognitiivne ergonoomika on kognitiivse psühholoogia rakendamine praktikasse. Mis on probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem on see, kui on tegemist uudse situatsiooniga ja puudub kindlaks määratud tegevuskava lahendamiseks Millal tekib probleem (vt Ülo Kristjuhani raamatust)? Probleem tekib siis kui praktilise või teoreetilise ülesande ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste algoritm pole teada. Kas lahendamatuid probleeme on olemas ? Lahendamatuid probleeme pole olemas,puudub lihtsalt oskus nende lahendamiseks. Mida tuleb teha, kui probleem näib lahendamatuna (vt Ülo Kristjuhani raamatust))? Kui probleem näib lahendamatuna, Siis tuleb süstemaatiliselt välja töötada probleemi lahendamise strateegia. Millised on psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel ()vt Ü...
5 korda kaugemal, kui Maa. · Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda · Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. · Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind · Jupiteri külastas esimesena Pioneer 10 1973 aastal Koostis · Jupiter koosneb: 90% vesinikust 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. · See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. · Saturnil on sarnane koostis Jupiteri Kuud · Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud · Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610. · Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. · Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. Jupiteri rõngad · Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil. · Rõngad avastati 1979
Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljonilise baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud
tema pöörlemistelg asetseb tema orbiidi suhtes kaldu. Pöörlemistelje kalle orbiiditasandi suhtes ei muutu, küll muutub see aga Päikese suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandi suhtes risti, siisöö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist ei oleks. 30. Mis on päikesesüsteem? PÄIKESESÜSTEEM on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana.
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Universum on lõpmatu ajas ja ruumis. ,,Aeg on lõpmatu" tähendab füüsikas, et aeg ei saa kunagi otsa (sajanditel, aastatel jne polegi lõppu, neile lõplikele perioodidele järgneb täpselt samasugune ajaperiood). ,,Ruumi lõpmatus" tähendab, et ruumi mõõtmed on lõpmatult pikad, mille me võime jaotada üksikuteks lõplikeks osadeks, kuid nende järjestus on lõpmatu (...
katoliku kirikule truuks. Teadus ja tehnika kasvab suur huvi looduse vastu Maa kerakujuline maakera on maailma keskpunkt Mikalaj Kopernik (1473- 1543) poolakas. Tema järeldus, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje, pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Kahtles avaldamises, teos ,,Taevakehade liikumine" trükiti tema surma- aastal. Kirik keelas selle õpetuse. Giordano Bruno (1548- 1600) itaallane, väitis et Päikesesüsteem pole ainuke. Vaidlustas Jumala olemuse (on looduse osa), hinge surematuse, Püha Kolmainsuse õpetuse ja Jeesus Kristuse jumalikkuse. Mõisteti ketserina surma. Galileo Galilei (1564- 1642) itaallane, kinnitas Koperniku seisukohti enda loodud pikksilmaga, et Jupiteril on kaasalased ja Maa pöörleb ümber oma telje, Päikesel plekid ja Kuul on mäed. ,,Ta liigub siiski". Suri pagenduses. Pannakse alus füüsikale.
Päikesesüsteem 1.Millise kujuga on päike? a. täpp b. kera c.ketas 2.Mida heledamalt söed hõõguvad, seda kõrgem/madalam on süte temperatuur. 3.Mida punakamalt söed hõõguvad, seda madalam/kõrgem on süte temperatuur. 4.Sarnaselt on kindlaks tehtud Päikese kaugus Maast/läbimõõt/ pinnatemperatuur. 5.Märgi tõesed laused. Maale lähim täht on Alfa Centauri. Päike on meile lähemal kui teised tähed. Päike on kõige suurem täht maailmaruumis.
kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma vaatlustele ja arvutustele jõudis järeldusele, et hoopis kõik planeedid tiirlevad umber päikese ja samal ajal pöörlevad veel umber oma telje. Seega oli just tema see, kes pani aluse päikesekesksele maailmapildile (heliotsentrilisele). Kopernikuga samal meelel oli ka Giordano Bruna ning tema oli koguni arvamusel, et Päikesesüsteem pole kaugeltki ainus, vaid üks paljudest maailmadest. Kuna nende kahe mehe arusaam ja väited asjast ei läinud sugugi kokku Piibliga, siis Kopernik ei julgenud algul üldse oma ideid välja käia ning Bruno mõisteti koguni surma. Väga oluline isik oli ka Galileo Galilei, kes konstrueeris nii teleskoobi kui ka termomeetri. Oma valmistatud pikksilmaga kinnitab ta Koperniku seisukohti. Seega sel ajastul arenes teadus märgatavalt ja tehti väga palju edasiminekuid just teaduses
Maa teke ja areng: Suure paugu tagajärjel tekkis 15-12 miljardit aastat tagasi universum. 4,6 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem ja 4,5 miljardit aastat tagasi tartus Maakoor. Geokronoloogia tuleneb kreeka keelest s.t. geoloogiline ajaarvamine on geoloogia haru mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järeldust. Arhaikum e. ürgeoon e. ürgaegkond oli 4 miljr. aastat tagasi kestis 2 miljr.- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat
Referaat Päikesesüsteemi tekkimine 11.11.2008 Mariliis Kikas Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema
Päikesesüsteemis olevaid planeete ning muid objekte. Allikateks valisin interneti, ajakirjad, televisiooni ning raamatud. Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi keskpunktiks. Ta hoiab meie planeete orbiidil, annab eluks vajalikku energiat ja domineerib meie taevas. Päikese vanuseks loetakse umbes 4,6 miljardidt aastat. Tema keskmiseks
nähtuste andmetabeleid. GPS- ülemaailmne asukohamääramise süsteem, maa tehiskaaslastest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate GPS- vastuvõtjate geogr. koordinaadid. Rasterkaart-rasterpilt, mille pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Vektorkaart-arvutikaart, millel nähtusi tähistavad punktid, jooned ja nende kogumid. Päikesesüsteem tekkis 4.6 milj aastat tagasi, Maa 4,5 milj a tagasi, elu teke 3.8-4 miljardit a tagasi.
keemia ja bioloogia. Need neli ainet on olulisimad teada saamaks meie ümber toimuva põhjustest. Mina olen alati eelistanud füüsikat ning geograafiat, sest neis ainetes on seost nähtavaga kõige enam tunda. Kõige rohkem on mu pead vaevanud sellised küsimused nagu miks taevas on sinine, miks tekib vikerkaar, millest tekib välk. Ka hetkel tundides käsitlusel olev teema, kosmoloogia, on mind väiksest saati paelunud. Ma mäletan, et üks esimesi asju, mis ma pähe õppisin, oli päikesesüsteem. Ka mõtlesin ma tihti sellele, et kus siis on Maailma ots...Hiljuti vaatasin seriaali mille nimi on Tähevärav Atlantis, kus inimestel on võimalik reisida Atlantisele, veealusesse linna, mis on teises galaktikas. Selles seriaalis nägin palju huvitavaid katseid ning kogu tegevus tugines füüsikaseaduste väga heale teadmisele. Siiani on mulle jäänud mulje, et füüsika pigem pidurdab kujutlusvõimet. Seda
tiirlevad ümber päikese Päikse kaugus maast on 149,6 miljonit kilomeetrit Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat See peaks veel eksisteerima umbes 5-6 miljardit aastat Päikesevalgus tuleb maale umbes 8 minutit ja 20 sekundit Päike kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W Päikese mass on 1,99*1030 kg Click Click icon to icon addtopicture add picture Päikesesüsteem Päikese aktiivsuse tagajärjed meile on virmalised, magnettormid ning raadiolainete levi häired Päikese ekvaatori lähistel on pöörlemisperiood 25 Maa ööpäeva, poolustel 36 ööpäeva Päikese aktiivsuse tsükkel kestab 11 aastat Päikese tuuma gaasid on surutud kokku ligikaudu 150 korda tihedamalt kui vesi Päike sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Tema
püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma galaktikateks ja tähtedeks. Hiljem hakkasid tähtede parved sulama protogalaktikateks, mis muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatuuril muutuma raskemateks elementideks- süsinik, hapnik...raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest gaasi- ja tolmupilvest, mis muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks, selle keskmes oli Päike. Sinna tekkisid ka planeedid, seal hulgas Maa. Algselt oli maa jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas soojenemine, mis oli tingitud massi tihenemisest ja meteoriidisajust. Selle tõttu oli maakera sadu miljoneid aastas sula. Maakoor e litosfäär tekkis, kui raskemad ained vajusid läbi Maa tuuma ja jäid pinnale hõljuma
Liikumine ja selle põhjused. Matemaatikast 1. Sirgjoon, kõverjoon, ringjoon 2. Kordinaatide meetod punkti asukoha kirjeldamiseks 3. Vektori mõiste 4. Mõõteühikute eesliited ja teosendamine Loodusõpetusest · päikesesüsteem Mehaaniline liikumine · Liikumise mõiste · Punktmass ja traektoor · Liikumise liigid · Liikumise suhtelisus Liikumise mõiste Kui enda ümber ringi vaadata , võib kõikjal märgata liikusmit. Tuul kõigutab puuoksi, varblane hüõleb teepeenral, auto kihutab mööda ja pritsib jalakõaijaid poriga, laps pillab mängukanni maha, taevas sõuavad pilved ja ega päekegi paigal püsi. Kord on kellaosuti number viie kohal, mõni aeg hiljem aga näiteks kaheksa . Osutab liigub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
