Bakterite suurus. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Eripinna mõiste. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Eripind ja bakteri kuju. Näiteks kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Bakteritest on suurim eripind lameda õhukese plaadi kujulistel bakteritel. Selline on näiteks Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteadu...
21. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Bakterid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. (Thiomargarita , Thioploca) 22. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Epulopiscium fishelsonii, Thiomargarita namibiensis, Chromatium oceanii Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Ka spiroheetide rakud võivad olla
o Väga suurtel bakteritel on probleem, et eripind jääb väga väikeseks. Seetõttu üritavad nad seda kaudselt suurendada, vähendades tsütoplasma aktiivset mahtu sisaldistega ja vakuoolidega. Bakteritel Beggiatoa, Thiomargarita ja Thioploca on rakkudes suured nitraadivakuoolid. o Õhukestel lamedatel ruutudel on väga suur eripind. Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu pinnaga vastu valgusenergiat, et selle arvel ATPd sünteesida. Päikesepatarei. o Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. o Kokkidel (kerabakteritel) on väiksem eripind kui teise kujuga sama ruumalaga bakteritel, nt pulkbakteritel. Seetõttu on nad vastupidavamad nt kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Agregaatidena kokkidel on veel väiksem eripind. Kokke on rohkesti mullas. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid o Suurimad spiroheedid on kuni 0,5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem
Selliseid seadmeid nimetatakse päikesepatareideks. Nende kasutegur (arv, mis näitab kui suure osa valgusenergiast saab muuta elektrienergiaks) on tänapäeval juba kuni 25 % . Päikesepatareid on põhilised "energiaallikad" kosmoselaevades. Kuna Päikese energia, mis langeb ristsuunas Maa pinnal olevale 1 m2 suurusele pinnale on ca 1300 W solaarkonstant on 1372 W/m2). See tähendab, et Päikese valgus võib anda kosmoselaevas iga päikesepatarei ruutmeetri kohta umbes 300 W, mis pole sugugi vähe. Maal on asi natuke kehvem, sest alati pole taevas selge. 25 5.5.3. Tuumaenergeetika Raskete tuumade lagunemisel eraldub palju energiat8. Lagunemist põhjustavad tuumas neelduvad neutronid. Raskemates tuumades on rohkem neutroneid kui kergemates tuumades. Järelikult jääb lagunemisel neutroneid üle. Kui ühe lagunemise käigus eraldub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
