Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika teooriaeksami kordamisküsimused 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab loo...
Maismaa oli ilma mullakihita. *keemiline evolutsioon - kulges tingimustes, mis erinesid praegustest tingimustest. Atmosfäär koosnes erinevatest gaasidest: veeaur (H2O, vingugaas CO jne). puudus hapnik ja osoonikiht. Atmosfäärigaaside reaktsioonide tulemusel moodustusid (tekkisid) esimesed monomeerid (aminohapped, süsivesikud, nukleodiidid), millest tekkisid polümeerid (valgud, sahhariidid). Keemilisteks reaktsioonideks andsid energiat päikesekiirgus, radioaktiivne kiirgus, soojuskiirgus. Keemilise evolutisooni käigus tekkisid eeldused elu tekkeks. *bioloogiline evolutsioon elu tekkis vees 3 miljardit aastat tagasi. Esimesed elusorganismid olid prokarüoodid (tuumata bakterid). Edasi eukarüoodid. Eukarüootide fotosünteesi käigus tekkis hapnik (O2). Ainuraksetest tekkisid hulkraksed organismid. *sotsiaalne evolutsioon - 2 miljonit aastat tagasi tekkis Aafrikas esimene inimene. Evolutsioonilised tõendid:
Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. 27. Selgita oruterrasside teket? Jõeorus võivad esineda oruterrassid, mis on kunagise lammi jäänukid. Oruterrasse suurvesi üle ei ujuta. 28. Reljeefi mõju klimaatilistele erisustele (3 näidet). 29. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (Temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid. Määrab kliima iseärasused: · temperatuuri ööpäevase ja sesoonse käigu · sademete hulga ja jaotuse See omakorda määrab: · vetevõrgu · taimkatte · mullastiku iseärasused Kõige üldisemalt määrab Eesti kliimaolusid geograafiline laius ja paiknemine Läänemere rannikul. Geograafilisest asendist ja Läänemere naabrusest tulenevalt on sademete hulk 2X suurem kui aurumine. Sellest tuleneb: ý· niiske kliima;
domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
üle Elamiseks. Nt: kõik loomad, kes magavad talveund. Siis on füsioloogiliselt mõistlik viia kehatemperatuur nii madalale kui võimalik. Nt: nahkhiired ja pingviinid. Pingviinide jalad on külmad, et nad ei sulataks lund ja ei tekiks jääkamakaid jalgade ümber. KONN: POIKOTERMILISE LOOMA MUDEL. Konna kehatemperatuuri mõjutavad 9 ökoloogilist, teineteisest sõltumatut faktorit. Soojus tuleb: 1. Hajus päikesekiirgus 2. Otsene päikerekiirgus 3. Peegeldunud päikesekiirgus Konna jahutavad: 4. Tagasikiirgus 5. Evaporatsioon Tuleb või läheb, vastavalt temperatuuride erinevusele: 6. Konvektsioonne soojusvahetus – Temperatuurid püüavad ühtlustuda, TD II seadus 7. Soojusvahetus teiste objektidega 8. Soojusvahetud maapinnaga 9. Soojusvahetus teiste organismidega – Karjas on kiirgusvahetus väga oluline. 15 Organismide paljunemise
keskkonda 55. Mitokondri ja kloroplasti erinevus/sarnasus? Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid. Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP). Mitokondri sisemembraani sissesopistisi nimetatakse mitokondri kristadeks (ka harjadeks), seal leiavad aset hingamisprotsessid. Kloroplastid on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.Kloroplastides neeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse. Kloroplastid võivad ka muunduda kromoplastideks. Kloroplastides püütakse Päikese valgusenergia ja saadud vabaenergia säilitatakse ATP-na, mida kasutatakse NADP redutseerimisel NADPH-ks läbi nende keeruliste protsesside toimubki fotosüntees. 56. Rakuosad eu- ja prokarüootsel rakul? Rakukestad on eu- ja prokarüootidel erinevad. NB! Kõigil rakkudel ei ole kesta!
Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: · ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus · ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad ressursid: · ei moodusta varu · ei akumuleeru ega amortiseeru · kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. · Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: St = St-1 + At Ot, kus · St on varude suurus perioodi t lõpuks · St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) · At on sissevool perioodil t · Ot on väljavool perioodil t 12
Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad
Isopreen C5H8 (metüülbutadieen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 Terpeen C10H16 Raskmetallid õhus Raskmetallid eralduvad välisõhku neid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil (kivisüsi, põlevkivi, turvas). Plii tööstusettevõtetest ja autotranspordist. Kaadium heited tööstusest, suitsetamisest. Fotokeemilise sudu teke *Aluseks õhus olevad lämmastikoksiidid, süsivesinikud, mis tekivad kütuste põletamisel ja ka looduslikul teel. Reaktsioonideks on vajalik UV päikesekiirgus, vee aurud ja hapnik. NO2 + hv = NO + O O + O2 = O3 O3 + hv = O(1D) + O2 NO + O3 = NO2 + O2 O(1D)(singletne hapnik) + H2O = 2 OH. Hüdroksiradikaalid tekivad OH + O3 = HO2 + O hüdroperoksiradikaal tekib Nende radikalide reaktsioonid süsivesinikega (`CH') annavad peroksiatsetüülnitraadi PAN ehk CH3C(O2)ONO2 * Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides
• Asukohast võras („valguse“ või „varju“ leht) • Kõrgusest mullapinnast • Võra omadustest, lehe omadustest (kuju, suurus, pinnaomadused) Lehe energiabilanss • Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb • Tasakaaluline temperatuur sõltub eelkõige vee auramise kiirusest ja konvektiivsest soojusvahetusest • Energiavoog sisse: neeldunud päikesekiirgus, neeldunud kaugpunane kiirgus teistelt kehadelt • Energiavoog välja: kaugpunane kiirgus, konvektiivne soojusvahetus, vee aurustumisega kaasnev soojuse eraldumine • Lehes seotud energia: fotosünteesi ja muu ainevahetuse käigus seotud Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb • Tasakaaluline temperatuur sõltub eelkõige vee auramise kiirusest ja konvektiivsest soojusvahetusest
Varu ja voo võrrand. Voolavad ja akumuleeruvad ressursid. Loodusressursside klassifitseerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Tüüpiline klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: 1. ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus. 2. ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad (voogavad) ressursid ei moodusta varu, ei akumuleeru ega amortiseeru, kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: St = St-1 + At Ot , kus St on varude suurus perioodi t lõpuks, St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp), At on sissevool perioodil t, Ot on väljavool perioodil t. Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu At defineerida kasvuna Gt(growth) ja väljavoolu Ot ammutamisena
KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ökoloogia. ÖKOLOOGIA õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadu...
klooriradikaale. Reaktsioonid kulgevad aerosooliosakeste pinnal. Need reaktsioonid on analoogilised polaarsete stratosfääri pilvede pinnal toimuvatega. T.Frey(1993) andmeil seotakse polaaröös polaarsete stratosfääri pilvede pinnal lämmastikuoksiidid lahjaks lämmastikhappeks , millega kaob võimalus siduda kloori kloorinitraadina. Aerosoolikiht võib osoonikihi olukorda mõjutada nii otseselt, kui ka kaudselt. Päikesekiirgus, mis on kõigi Maa atmosfääris toimuvate protsesside põhiline energiaallikas, osaline neeldumine aerosoolikihis võib E.Kyrö(1993) arvates mõjutada kliimaprotsesse ja selle kaudu ka osoonikihi olukorda. "Arvatavasti sellest oli tingitud erakordselt palju tugevaid subtroopilisi voolusi talvel 1991/1992, eriti Euroopas ja Skandinaavias. Kuna subtroopiline õhk on vastavast polaarsest õhust palju osoonivaesem , sünnitab ta polaaraladel tuntava osoonivaeguse. Räägitakse miniaukudest, kus
o Tööstuslikud tootmisprotsessid (erinevad kemikaalid); o Õli rafineerimine (lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügilad (metaan); o Lahustite kasutamine lakkides ja värvides (lenduvad orgaanilised ühendid); o Aerosoolvärvid ja külmutusseadmed (freoonid ja muud klorofluorosüsinikud). 2.2 Saasteainete eluiga atmosfääris Saasteainete eluiga atmosfääris sõltub: o Saasteaine omadustest (keemilised ja füüsikalised omadused) o Päikesekiirgus o Kuivsadenemine eri pindadele o Adsorptsioon peenosakestele o Meteoroloogilised tingimused o Märgsadenemine (vihm, lumi jms) Akrülonitriil võimalik kantserogeen 6 päeva Benseen inimese kantserogeen 12 päeva Kaadmium võimalik kantserogeen 7 päeva
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
nende seemned on võimelised levima kaugele, esimestel aastatel on noorte seemikute kasv väga intensiivne. Kuna lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal, ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks. Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad tuge külmakahjustuste vastu, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui kuusk, siis 60-70 aasta vanuses puistus lehtpuude kasv seiskub, kuused aga kasvavad edasi, moodustub kuuse-lehtpuu segapuistu
merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon. Bioindikaator, atsidofiil, kaltsifiil, oligotroofid, eutroofid, mesotroofid. Eutrofeerumine. 5 30
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiini koguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20-30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse. Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni. Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste
Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm violetne ja sinine, 500-560nm roheline, 560-640 kollane, oranz, üle 640nm punane
taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne. · suurim tähtsus autotroofidel · taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon 1. Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani- lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 2. Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 3. Reljeef jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak) 4. Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta 5. Inimfaktor (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne
maksimaalset juurdekasvu. Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad ressursid: ei moodusta varu ei akumuleeru ega amortiseeru kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: St = St-1 + At – Ot, kus St on varude suurus perioodi t lõpuks St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) At on sissevool perioodil t Ot on väljavool perioodil t Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu At defineerida kasvuna Gt ja väljavoolu Ot ammutamisena.
Müra – aperioodiline heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrguse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm – loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid – soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos, nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos. Valgustus – valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism – organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust
temperatuur on 15 kraadi ja see ei muutu. Piirkonniti on aga kiirgus pilansid erinevad. Suurimad on kiirguse pilansi väärtused ekvatoriaalses vööndis. Negatiivne kiirgus bilans on aladel kus aasta läbi on maapind kaetu jää ja lumega nagu Gröönimaal jne. Õhutsirkulatsioon: See kujutab endast püsivat kogumaailma hõlmavat liikumist mis toimub päikese kiirguse eba ühtlase jaotamise tõttu.Ekvatoriaalsed alad on päikese kiirgusega risti ja saavad rohkem kiirgust kui poolused kuhu päikesekiirgus langeb kaldu. Seetõttu on polaaraladel külm ja ekvaatoril soe õhk. Soe õhk on kergem kui külm. Kui peale päikese kiirgue ei oleks teisi õhuliikumist mõjutavaid tegureid siis võiks toimuda järgmine: Ekvaatori õhk soojeneb ja tõuseb üles, ning liigub kõrgemates õhu kihtides pooluste poole. Poolustel paiknev külm õhk aga laskub ja liigub mööda maapinda ekvaatorile. Tegelikuses ei ole õhu liikumine nii lihtne,
Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. 2. Keemiatööstus. Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi,metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks. Pilet 17. 1. Loodusvööndid
kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. Vitamiin D defitsiit ohustab eeskätt imikuid ja väikelapsi, kes saavad vajatava vitamiini koguse ainult toiduga. Segatoitu tarbivatel täiskasvanutel defitsiiti ei teki. Vajadus on väike ja seda saadakse päris paljude loomsete toiduainetega. Defitsiiti ei teki juba seepärast, et näole ja kätele langev 20-30 minutiline päikesekiirgus tagab nahas päevast vajadust praktiliselt rahuldava kaltsiferooli koguse. Defitsiit võib aga tekkida kroonilise alkoholismi korral, ainult taimse toidu kestval tarbimisel, peensoole haiguste korral ja mõningate ravimite tarbimisel. Nt kortikosteroidid stimuleerivad vitamiin D konversiooni inaktiivseteks metaboliitideks, mistõttu nende kestev tarbimine põhjustab luude demineralisatsiooni. Vitamiin D kestev defitsiit imikutel ja väikelastel põhjustab rahhiiti ja sellega kaasuvat lihaste
nimetatakse fenokoopiateks (pole pärilikud). Eelsoodumus fenokoopiate tekkimiseks on määratletud genotüübiga. Kriitilisteks perioodideks isendite ontogeneesis on esimesed tiinusnädalad, kui toimub intensiivne diferentseerumine ning kudede ja organite teke. Keskkonnateguritest mõjutab loomade arengut kõige enam sööga kogus, vajalike toitainete sisaldus söödas, sööda kvaliteet, välistemperatuur, päikesekiirgus, patogeensed faktorid, pidamistingimused. Keskkonna ja genotüübi mõju osatähtsuse väljaselgitamine teatud tunnustele kasutatakse kaksikute uurimisi (ühemunakaksikutel identne genotüüp). 2. kontrolltöö 3. 1. Mis on rekombinant-DNA? Restriktaaside abil loodud DNA molekul, mis looduses ei esine. 2. Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid? DNA lõikamine restriktaasidega DNA kloonimine DNA sekveneerimine – nukleotiidse järjestuse määramine
juurdekasvu.Tüüpiline loodusressursside klassifikatsioon jätkusuutlikkuse aspektist: • ressurss esineb voona (flow) - tarbimine praegu ei mõjuta tarbimist tulevikus • ressurss esineb varuna (stock) - tarbimine praegu mõjutab tarbimist tulevikus. Voolavad ressursid: • ei moodusta varu • ei akumuleeru ega amortiseeru • kasutamine ei mõjuta hulka ega kättesaadavust tulevikus. Näide: päikesekiirgus. Täna päikesepatareidega toodetud energiahulk ei mõjuta toodangut tulevikus. Akumuleeruvaid ressursse kirjeldab varu ja voo (voolu) võrrand: • St = St-1 + At – Ot, kus • St on varude suurus perioodi t lõpuks • St-1 on varude suurus perioodi t alguses (mis on perioodi t-1 lõpp) • At on sissevool perioodil t • Ot on väljavool perioodil t Kasutades valemit akumuleeruvate ressursside kohta, võib sissevoolu At defineerida kasvuna Gt ja väljavoolu Ot ammutamisena.
kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 23 Atmosfäär Termosfäär 85km ja edasi KÕRGUS (km) 17. SELGITAB JOONISE ABIL MAA KIIRGUSBILANSSI; Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on
vedela (sulamiskõver) ning tahke ja gaasilise (sublimatsioonikõver) oleku vahel. Kõik kolm faasiüleminekut iseloomustavat kõverat lõikuvad ühes punktis - kolmikpunktis. Siin on tasakaalus kolm faasi (tahke, vedel ja gaasiline). Saadud koonddiagrammi nimetatakse olekudiagrammiks. Lisaks klassikalisele termodünaamikale vaatlesime loengus ka olulisemaid energia ülekandeid looduses: maakeral on neist tähtsaim kasvuhooneefekt, millel on 2 poolt: 1) valdavalt lühilaineline päikesekiirgus läbib suures osas atmosfääri ja soojendab maapinda, 2) Maalt lähtuv pikalaineline soojuskiirgus aga peetakse atmosfääris kinni. Tagamaks tasakaalu pealelangeva päikesekiirguse vooga (1,367 kW/m2) tõuseb Maakera temperatuur - praegu teadaolevalt 33 kraadi Celsisust. Sellest efektist on 20,6 kraadi põhjustatud veeaurust, 7,2 kraadi süsihappegaasist, 2,4 kraadi troposfääri osoonist, 0,8 kraadi nii metaani kui dilämmastikoksiidi ja 0,6 kraadi freoonide poolt
putukavastsed jne. · suurim tähtsus autotroofidel · taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon 1. Lähtekivim - mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani-lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. 2. Kliima - mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C 3. Reljeef - jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak) 4. Aeg ehk mulla vanus - aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta 5. Inimfaktor - (väetamine, kuivendamine).
3. Mõned putukad, näiteks liuskurlased, on võimelised liikuma vee pinnal tänu sellele, et pindpinevusjõud on suurem kui raskusjõud. Termostabiilsus: Nii õhu kui ka vee temperatuur muutuvad, õhu temperatuuri muutumine on sagedasem ja suuremates ulatustes kui vee oma. Maailmamere ja selle osade veetemperatuur: Maailmameri saab rohkem soojust Päikesest kui maismaa, aga kui vee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa oma, siis vesi soojeneb ja jahutab aeglasem, kui maismaa. Päikesekiirgus soojendab ainult mitme meetrit paksusega pinnasekihti. Soojust edastatakse alla vee pideva segamise käigus. Veetemperatuur muutub sügavuse suurenemisega alguses järsult ja pärast aeglaselt. Kuna ookeanide nõod on täidetud polaäralades tekkinud veega, sügavustes alades on veetemperatuur üsna ühtlane. Sügavusel üle 3-4 tuhat meetrit on veetemperatuur +2°С kuni 0°С. Pinnakihi veetemperatuur sõltub koha geograafilisest laiusest ja muutub ekvaatorist pooluse suunas madalamaks
teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade- õhu, mulla ja vee- mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetse elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul jms. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilisteks teguriteks on nt teised sama liigi esindajad või teise liigi esindajad, kes toituvad samadest organismidest (ka sama elupaik), haigustekitajad. ERINEVAD SUHTE TÜÜBID! Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust.
Kõige suuremat mõju maailmamere vööndilisusele avaldavad hoovused, eriti olulised mõjutajad on Lõuna- Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna-Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus. Ekvaatorilt poolustele liikudes muutub ookeanide pinnavee temperatuur aeglasemalt kui maismaa kohal valitsev õhutemperatuur. Vesi soojeneb ja jahtub tunduvalt aeglasemini kui maapind ning seepärast kõigub maailmamere pinnavee temperatuur nii ööpäeva kui ka aasta vältel vähem. Ookeanides on päikesekiirgus kättesaadav vaid veepinna ülemistes kihtides ning sellest tulenevalt on valdav osa maailmamere faunast ja floorast koondunud samuti ülemistesse veekihtidesse. Vaatamata väga ebasoodsatele tingimustele leidub aga elutegevust ka sügaval merepõhjas. Mõned meretaimed on kohanenud eluks isegi kuni 10 kilomeetri sügavusel, mereloomi leidub 8 kilomeetri sügavuseni. Teadlased pole tänini selgusele jõudnud, kui palju erinevaid elusolendeid ookeanis elab. Igal
· Kliimas sõltub kütteainete vajadus, elamuste ehitusviis, teatud määral inimeste riietus ning kliimaga seotud erinevaid haigusi. · Inimene on hakkanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse.Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösserakendamisel · inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 22. Kasvuhooneefekt, osoonikihi hõrenemine, happesademed ja sudu tekkepõhjused, mõju keskkonnale; näited inimtegevuse mõjust armosfääri koostisele · Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine, metsade raiumine, põlluharimine, karjakasvatus
külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus
külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
roostuvad või kadastuvad kiiresti. 4.2. Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel. – Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus. Üleujutusega mulda akumuleeruvad kloriidid (soolsusega kohastunud liigid). Talvine jää (mõjutab randade struktuuri, liigutab kive, deformeerib mulda ja taimi). Mereheidis, mis on taimedele väetiseks, samas aga ka füüsiline taimekasvu takistaja. Tugevad tuuled ja intensiivne päikesekiirgus, mis suurendab transpiratsiooni ja tekitab erilisi kohastumusi. 4.3. Milliseid substraadi (-toitekeskkonda, taimed, seened) mõttes eripäraseid kasvukohti rannikul tead?- saliinsed ja supraliinsed, saliinsed on siis vahetult kohe pärast veepiiri ja supraliised kaugemal ning seal on rohkem puid ja taimestikku kui surpaliinsetel Saliinsetel on kõrgemad alad veepiirist, ntks rannavallidel. Puittaimi neis ei kasva, hõredalt üksikuid kadakaid või kibuvitsi. Avakooslused
A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus
UV-filtritega valgusteid tuleb kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant. Pidevalt tuleb valgustust mõõta näituseruumides. Loomuliku valgustuse mõõtmine on keerukam, sest valgustugevus muutub päeva jooksul. Loomuliku valguse mõõtmisel tuleb võtta mitmete mõõtmiste keskmine. Säilikuid, mida parasjau ei kasutata, tuleb säilitada pimedas hoidlas või valgus mitteläbilaskvates ümbristes. Hoidlates ja näituseruumides tuleks otsest päikesevalgust igati vältida, sest päikesekiirgus on enamasti lubatud tasemest tunduvalt intensiivsem ning sisaldab ka olulisel määral UV-kiirgust. Kuna tavaline aknaklaas ei kaitse UV-kiirguse eest, siis tuleks aknad sulgeda luukide, ruloode või eesriietega ning valgustuseks kasutama ikkagi kunstlikku valgust. Kui aknad on siiski ka valgusallikaks, tuleb klaasid kindlasti katta uv-kiirgust mitteläbilaskvate filtritega. Kunstlikuks valgustuseks saab kasutada hõõg-, halogeen-, luminofoor- ning lahenduslampe
DNA kui UV kiirguse märklaud. Kahjustuste teke DNAs UV kiirguse toimel ja nende parandamine. Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus? Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Kiirguse mõju sõltub selle lainepikkusest ja doosist. Mida lühem on valguse lainepikkus, seda suurem on tema energia. Päikesekiirgus (nähtav valgus, Uvkiirgus, infrapunane kiirgus, raadiolained) on Maa peamine kiirgusallikas. Pigmentatsioon kaitseb baktereid kiirguskahjustuste eest. Õhus on alati palju pigmenteerunud baktereid. Mikrokokid on nahapinnal elavad bakterid, keda alati rohkesti leidub ruumide õhus. Õhkkülvidest isoleeritakse kõige sagedamini perekondade Micrococcus, Corynebacterium, Mycobacterium ja Rhodotorula esindajaid. On võrreldud Micrococcus luteus'e
Mustvee Gümnaasium METSATULEKAHJUDE ÜLEVAADE EESTIS Uurimistöö Evelin Kütt 12. klass Juhendaja: Maili Vaher Mustvee, 2010/2011Sisukord Sissejuhatus Metsatulekahjud on oma õhusaastavuse tõttu ülemaailmne probleem. Alad, mis põlevad Ameerikas või Austraalias ei ole võrreldavad Eesti metsatulekahjudega, kuid siinses mastaabis võib ka paarisaja hektari suurust põlengut nimetada hiigeltulekahjuks. Veel mõned aastakümned tagasi ei suhtutud metsatulekahjudesse sellise tõsidusega nagu seda tehakse nüüd. Metsatulekahjud ei olnud küll haruldased nähtused, kuid nende mõju keskkonnale ei hinnatud nii tõsiseks. Praegu on teada, et metsatulekahjud paiskavad aastas atmosfääri rohkem CO2-te, kui suudab toota kogu maailma transport. Sellega seonduvalt on hakatud rohkem investeerima metsatulekahjude enne...
Gaussi kõvera parameetrid: keskväärtus, o optimum, liigil kõige parem olla. Nissi laiust näitab tolerants - t ehk ökoamplituud. c - maksimum, kui hea saab liigil olla. Liigi elutegevuse intensiivsus. < tolerantsuskõver, Gaussi-kõver Min u Max F (ökoloogiline faktor) Amplituud u- optimum 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO 2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; · Päikesekiirgus valgus, fotosüntees. PAR fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Kiirgus vahemikus 380-720nm. Kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Punast neelatakse väga intensiivselt. Pikema lainepikkusega infrapunane kiirgus ja alla selle ultraviolett. See on umbes 44% päikesekiirgusest. Taimedelt peegeldub atmosfääri kohe tagasi 10%, ülemistes rinnetes neelgub ligi 80%, alumistesse rinnetsse jõuab u 7%, rohtaimedeni ainult paar %.
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis........................................................
soojeneb).Negatiivse korral on protess vastupidine(maapind jahtub). - Osooniaugud on osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris,mis on esinenud sensoonselt poolustel ja võivad laieneda ka ekvaatori suunas.Osooni peamiseks lagundajaks on freoonid - Kasvuhooneefekt-lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri,kuid pikalaineline soojuskiirguse väljumine on takistatud.See neeldub õhus,mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur,lisaks veel CO2 ,metaan,naerugaas,maalähedane osoon jt. gaasid,ka aerosool.Kokku on selliseid gaase üle 40 ja neid nim. kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess,mis on atmosfääris esinenud suuremal või vähemal määral koguaeg
Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg
järeldub huvitav asjaolu, et põhjapoolkera suvi pole identne lõunapoolkera suvega, ega talv talvega. Põhjapoolekera suvi on u. 10 päeva pikem aga kuna lõunas on kiirgus intensiivsem siis on kiirgusehulk suht võrdne. Astronoomiline ühik e. Maak ja päikese keskmine kaugus = 149 500 000 km . See tuleb 1-ga võrdsustada ja siis saab võrdlusi luua. Et Põhjapoolkera suvel (4.juuli) on kaugus max e. kaugus võrdub 1.017 astronoomilise ühikuga. Lõuna poolkera suvel on kuni 7% intensiivsem päikesekiirgus. Selle intensiivsuse saab arvutada . : Tegijapoiss 2010 1.017 on põhjapoolkera suve astronoomiline ühik ( päike on max kaugusel) ja 0.983 on lõunapoolkera suvi kui päike on min kaugusel ( 3. jan) . Milankovitsi paleoklimatoloogia Milankovits esitas 1941. aastal teooria, mille kohaselt paleoklimaatilisi muutusi seletatakse Maa orbiidiparameetrite (ellipsi ekstsentilisus, orbiidi kalle jne) variatsioonidega. Üksikute orbiidiparameetrite muutumise perioodid on suurusjärgus
avatakse metsaserv päikesekiirgusele, mille mõjul temperatuur tüve pinnal tõuseb kõrgele. Hiljem hakkab puu küll vigastatud kohta kinni kasvatama, kuid tüvi jääb rikutuks, ka võib vigastatud koht kujuneda nakkuskoldeks seenhaigustele. Metsa mõju õhu ja mulla temperatuurile Puistu oma võrastikuga takistab ühelt poolt päikesekiirguse jõudmist maapinnale, teiselt poolt ka soojuse tagasi kiirgumist maapinnalt. Päikesekiirgus võib metsa võrastiku all olla võrastiku tihedusest olenevalt isegi üle 100 korra väiksem. Puistu mõju päikesekiirgusele oleneb Päikese kõrgusest, aastaajast, puuvõrade liitusest, puuliigist ja puistu vanusest. Metsas on temperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud tunduvalt väiksem kui metsata alal, seega mets avaldab temperatuuri käigule tasandavat mõju. Metsa tasandav mõju temperatuurile on eriti tugev suvel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
