mis on vajalik närvisüsteemi talituseks; Kromosoomide telomeeride lühenemine- rakud kaotavad pooldusvõime. Naistel menopaus 45-55 eluaastal- munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. Meeste viljakus väheneb- seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Vananemise põhjused: pärilikkus, päikesekiirgus, toitumine, haigused, kiirgused, olmemürgid, kehaline aktiivsus, vabad radikaalid organismis ja selle ümber. 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageeib. 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse.
kannata kloori sisaldavaid pleegitusvahendeid ega väga kõrget temperatuuri. Nimelt muutuvad elastaankiud kõrgetel temperatuuridel kiiresti kollaseks. Pärast merevees või kloorises vees ujumist tuleks ujumisriideid hoolikalt loputada. Elastaanist tooteid tuleb pesta sageli, kuna mõnede kiudude higitaluvus on päris madal. Kiu muudavad rabedaks higi, merevesi, kloor ja päikesevalgus. Tooteid tuleks kuivatada varjus, selleks et päikesekiirgus kiudu ei kahjustaks. KOKKUVÕTE Kiud aitavad kujundada tekstiili kasutusomadusi, seega on nendel meie igapäevaelus väga tähtis roll mängida. Tugevad kiud muudavad kanga vastupidavamaks, niiskust imavaid kiude kasutatakse toodete valmistamiseks, mis on vahetus kontaktis inimese nahaga, tulekindlaid kiude kasutatakse sisustustekstiilides ning magamisriietes jne. Tekstiilitööstus on samuti väga tihedalt seotud näiteks põllumajandusega, metalli- ja mineraalide
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks...
tootmises. 20. saj. algul sai valdavaks rehepeksumasinate kasutamine, millega pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. Laudadest ja lõhandikest katuste kõrvale ilmusid nüüd ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Puitkatus on kerge ja vastupidav. Selle keskmine eluiga on ca 40-60 aastat, kuid on teada ka ligi saja aastaseid katuseid. Katuse kestvust mõjutavad nii puidu kvaliteet, paigaldamine, kalle, õhusaaste, päike (intensiivne päikesekiirgus hävitab ligniini ning muudab puidu rabedaks ja mõraliseks), niiskus ja hooldamine. Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb maha võtta talve esimesel poolel, mil okaspuude vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus
Kiirgusenergia transformatsioon 1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese kiirguse hulk, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm 2 suurust pinda 1 minutis
variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis
koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis). 5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera AMEERIKA ÜHENDRIIGID Referaat Pärnu 2016 SISUKORD 1.ÜLDANDMED........................................................................................................ 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3....
KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? jah Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, jah vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv jah (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? jah Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis jah takistavad (või minimeerivad) valguse langemist kuvariekraanile?
Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel. Kevadisest pööripäevast sügiseni (21. märtsist-23. septembrini) on põhjapoolkera pööratud rohkem Päikese poole ning saab päikesekiirgust rohkem kui lõunapoolkera. 23. septembrist- 21.märtsini on olukord vastupidine. Ekvaatorilähedased alad saavad aasta ringi palju päikesekiirgust. Keskmistel laiuskraadidel (30. laiused) jaguneb päikesekiirgus erinevalt. Suvel on palju päikesekiirgust, talvel vähem. Suurtel laiustel, suvisel pööripäeval on päikesekiirgust palju. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist. See on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe. Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiive, külmvöötmes negatiivne ja maa kiirgusbilanss on tervikuma tasakaalus. Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab Päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Maapind hakkab soojenema
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ...
Atmosfääri alumises osas on õhurõhk keskmiselt 1 atmosfäär. Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiiresti. Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige madalamal on troposfäär. See on umbes 10 kilomeetri paksune. Troposfääris leiavad aset ilmastikunähtused. Troposfäärile järgneb osoonikiht. Osoonikihis neelatakse Päikesekiirgus, mis hävitaks elu Maal. Osoonikihile järgnevas stratosfääris ei esine enam ilmastikunähtusi. Selles kõrguses lendavad reaktiivlennukid. Kõige kõrgemal on lonosfäär. Sellel peegelduvad raadiolained ja levivad nii ümber Maa. 4 Osoonikiht Osooni molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. See on hapniku allotroopne vorm. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. -112 kraadi juures kondenseerub see siniseks vedelikuks
8.Suuremad pinnavormid http://www.geographicguide.net/america/pictures/unitedstates.jpg 9.Hinda pinnamoe mõju. Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus. Mägised järsunõlvalised alad asuvad peamiselt lääneosariikides, idaosas on tasandikud ja madalad mäestikud. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid 10.Milliseid sise või välisjõudude kujudatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Esile võiks tuua mäestikud mille teke on arvatavasti seotud laamtektoonikaga. 11.Milliseid maavarasid leidub nimetetud riigis? Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ühendriikides mineraalseid varasid palju
tähistatud variandi o Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. o Küsimus o Jah o E i o Töökeskkond o Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? o x o o Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja o o x õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? o Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades o x o sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? o Kas ruumis on loomulik valgustus? o x o o Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või o x o
6 KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja X takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, X spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele X eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? X Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis takistavad (või minimeerivad) X valguse langemist kuvariekraanile?
❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), kui aine saab otsa, gravitatsioon käib üle, tähe mass koondub keskpunkti, tekib must auk ❏ Musta auku ei saa näha ja see ei ime midagi enda sisse ❏ Virmalised: hapniku ja lämmastiku aatomid, mis ergastuvad, päikesejõu pärast muutuvad värviliseks. rohkem on näha poolustel, sest Maa magnetväli on selline. Maa ümber on magnetväli - päikesekiirgus ergastab ->tekib värviline valgus. Päikese plasmapursked saadavad laenguga osakesi kõikjale, kui need kohtuvad poolustel hapniku ja lämmastiku aatomitega, siis need aatomid hakkavad kiirgama ❏ Mis on tumeaine ja tumeenergia?? Tumeaine: varjatud aine, mida pole avastatud, tunda vaid raskusjõu kaudu, ei kiirga valgust, moodustab 83% universumi ainest
Suurematest väärivad siinkohal nimetamist Kooraste, Jõksi-Piigandi, Erastvere-Ahja ja Urvaste ürgorg. Kõiki neid markeerivad piklike orujärvede ahelikud. All on välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustiku_pinnamood ). 5 Kliima Otepää kõrgusiku kliima on ümbritsevatest aladest võrdlemisi erineva kliimaga. Summaarne päikesekiirgus on kõrgustikul suvel veidi väiksem kui ümbritsevatel tasandikel. Kõrgusiku suurem kõrgus ja liigestatud pinnamood soodustab tõusvate õhuvoolude teket, see omakorda põhjustab suuremat pilvisust kõrgusiku kohal, mis aga vähendab päikesekiirguse hulka. Koos pilvisusega suureneb ka sademete hulk ja sajupäevade arv. Ka hoovihmad on kõrgustikul sagedamsemad kui ümbritsevatel aladel. Õhutemperatuur on seal madalam kui ümbritsevatel aladel
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkü...
· Mesosfäär - 50-85km kõrgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temp. langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Enam osooni pole ja õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfäär - kõige ülemine atmosfäärikiht, kus õhk on väga hõre ja temp. kõrguse kasvades tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. 5) Päikesekiirgus - päikeselt lähtub elektromagnetilinekiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. päikesekiirguse spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: · Silmaga nähtav laineala - kõige suurem hulk kiirgust, ligi 56%. · UV-kiirgus - osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimestel päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjustavalt (nahavähk). · Infrapunane kiirgus - 36% kogu kiirgusest
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi
· Kuidas on loomad kohastunud põhjapoolsete alade talveperioodiga? Talveuni, talveuinak, paksem karv, söögivarude kogumine... 6. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). 1. biootilised eluslooduse tegurid nt liigikaaslased, kisklus, parasitism, konkurents, sümbioos 2. abiootilised eluta looduse tegurid nt päikesekiirgus, tuul, sadamed, temperatuur 3. antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid nt keskkonna saastamine, metsade hävitamine, soode kuivendamine, salaküttimine 7. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, mutualism, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. 1. parasitism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt sääsed, kirbud, täid 2
organismile palju keskkonnatingimusi, mis määravad genotüübis paikneva geneetilise informatsiooni realiseerumise. Keskkonnateguritest mõjutab loomade arengut kõige enam: sööda kogus vajalike toitainete sisaldus söödas sööda kvaliteet välistemperatuur päikesekiirgus patogeensed (haigust tekitavad) faktorid pidamistingimused jne. Sageli on raske määrata, kui suurel määral mõjutavad antud tunnuse fenotüübilist variatsiooni e muutlikkust geneetilised tegurid (genotüüp) ja kui palju keskkond. Keskkonna ja genotüübi mõju osatähtsuse selgitamisel erinevatele tunnustele kasutatakse identsete (monosügootsete ehk ühemuna-) ja
vihmametsad ei tooda hapnikku. 7. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH, soolsus (NB! Gaussi kõver ei kehti). 1) Soolsus: organismid ei saa hakkama (enamasti?) ilma soolata, kuid juba madal kuni mõõdukas soolsus, võimaldab neil võrdselt hästi areneda. Liigne soolsus kahjulik. 2) Temperatuur: ka väikesed kõikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad. Soojuse allikad: otsene päikesekiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon (vee aurumine), kiirgusvahetus, konduktsioon (soojusvahetus, soojusülekanne), konvektsioon(soojusliikumine, mis tekib temp erinevustest), kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 17,5 päeva, 30C0 5 päeva, 16C0 lävi temperatuur
kõige kaugemal ning mõõta planeedi ja kuu vaheline nurkkaugus kaaresekundites. Kui on teada planeedi kaugus Maast, saame arvutada ka kuu kauguse planeedist kilomeetrites.( 1.) Merkuur Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga. Pind on kaetud kraatritega, väikeplaneetide ja meteoorkehade löögijälgedega. Merkuuril leidub ka pikki seljandikke, mis arvatakse olevat tekkinud planeedi kokkutõmbumisest. Atmosfääri Merkuuril ei ole. Päikesekiirgus ja meteoorkehad langevad planeedi pinnale ilma mingi takistuseta. Merkuur pöörleb ümber oma telje aeglaset. Päev kestab seal kolm meie kuud, öö sama kaua. Keskpäeval on sooja 400 kraadi ja öösel langeb termomeetrinäit -200-le kraadile. Merkuuri sisemus koosneb raskmetallidest. Umbes poole tema ruumalast moodustavad raud ja nikkel. (1.) Merkuuri tuum on rauarikas ja on olemas magnetväli. ( 2.) See, et Merkuuril on magnetväli avastati ,,Mariner 10" poolt. Merkuuri
Peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran enamasti sekundaarsed, harva primaarsed tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel jagatakse kuivadeks ja niisketeks Ökoloogilised tingimused •mullad on õhukesed kuni 20-(30) cm, huumusrikkad, viljakad, pH ca 7 •sademete vähesus (eriti Lääne-Eestis) •tugevad tuuled, tugev päikesekiirgus •varieeruv veerežiim •keskkonnatingimuste suur kõikumine Vastavalt tingimustele jagatakse: kuivad loorohumaad niisked loorohumaad Loodusväärtused: ca 270 soontaimeliiki, s.h. ca 30 kaitstavat liiki väikeseskaalaline liigirikkus – 49 liiki/m² * taimekooslusi 10 ca 140 liiki samblaid ca 260 liiki samblikke Putukad väga liigirikas – nt. Suurel Alvaril ca 1600 liiki
Maa saab ainult väikese osa kogu Päikese poolt maailmaruumi paisatud radiatsioonist. Sellest ainult osa jõuab maapinnale, sest atmosfäär ei ole kiirtele täiesti läbitav. Õhu läbipaistvuse vähendajateks on õhu koostisesse kuuluvate gaaside aatomid ja molekulid.Eriti suurteks radiatsiooni vähendajateks on veearu ja tolm. Päikesekiirguse nõrgenemine toimub nii, et osa kiirgusest hajutatakse, teine osa neelatakase atmosfääri poolt. Hajuskiirgus - päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast korduvat hajutamist. 43% atmosfääri jõudnud kiirgusest peegeldub õhuosakestelt, pilvedelt ja aluspinnalt tagasi maailmaruumi ja läheb täielikult kaduma, 14% jääb õhku ja selle arvel õhk soojeneb, 16% hajub atmosfääris ja ainult 27% kiirgusest jõuab otse maapinnale.See on otsekiirgus. Maakera albeedo ja efektiivne kiirgus. Maakera pinnale jõudnud päikesekiirgusest jääb sinna alles ainult osa, sest pind peegeldab osa kiirgusest õhku tagasi
võimalik. Kontrolluuringute sageduse määrab arst vastavalt haiguse taastekke riski suurusele. 14 Kuidas vältida melanoomi ? Enamus nahamelanoomi juhtumeid on seotud ärahoitava riskifaktoriga ülemäärase päikesekiirguse toimega. 1) Hoidu pikaajalisest viibimisest tugeva päikesekiirguse käes eriti tugev on päikesekiirgus päeval kella 10-16 vahel. Pole olemas tervislikku ja ohutut päevitust, päevituse teke on alati märgiks, et UV-kiirguse poolt kahjustatud nahk püüab ennast kaitsta. 2) Ära käi solaariumis. Melanoomi tekkerisk suureneb pideva solaariumi kasutamise korral enne 35.eluaastat 75% võrra. 3) Kasuta UV-kiirguse vastu päevituskreemi, mille kiirguskaitse faktor on vähemalt 15 (SPF 15) ning mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirguse eest. Mida heledam ja tundlikum on nahk,
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks Juhendaja: Merle Ööpik Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon. Siiski mitte ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja eelkõige s...
Pöörijoonte laiuskraad on 23,5* Põhjapoolusel kestab polaarpäev ja polaaröö 6 kuud. Päikese seisuga on seotud polaarjoonel polaarpäev ja polaaröö, pöörijoontel Päikese seniidis olemisega Päikesekiirgust, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena, nimetatakse otsekiirguseks, veeauru, tolmu ja pilvede poolt hajutatud päikesekiirgust nimetatakse hajuskiirguseks. Maapinnalt tagasi maailmaruumi peegeldunud päikesekiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Päikesekiirgus on lühilaineline, maalt lahkuv kiirgus pikalaineline ehk soojuskiirgus. · Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale , veele , lumele , taimkattele ) langenud ja sealt lahkunud kiirgus. Maakera kiirgusbilanss on aastate lõikes tasakaalus, Maa keskmine temperatuur on 15* Atmosfääri üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon on kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
primaatidega)? Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime 22.Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 23. Oluline samm evolutsioonis on eukarüootse raku kujunemine. Mil viisil see tõenäoliselt toimus? (Kuidas kujunes päristuumse raku keerukus võrreldes eeltuumsega? Millised faktid sellele viitavad?)
Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes nagu piruetti sooritaval iluuisutajal ja pilv muutus üha lapikumaks, ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas tekkisid väikesed tihendid, millest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Selleks ajaks oli Päike peaaegu valmis ja hakkas kiirgama. Päikesekiirgus (päikesetuul) hajutas planeetide tekkimisest üle jäänud gaasi ning lähimate planeetide (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) ja nende kuude vesinikust ja heeliumist kesta. Maa esialgsest massist jäi järele ainult sajandik, aga hiidplaneedid on säilinud peaaegu sellistena, nagu nad tekkisid. 5 -6 miljardi aasta pärast hakkab Päike "läbi põlema", kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheks ja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri
kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. o TERMOSFÄÄR sinna on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Seal läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000km. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTRAALNE KOOSTIS o Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust. o Spekter jaotatakse peamiseks kolmeks lainealaks. o Ultraviolettkiirguse osakaal päikesekiirguses on ligi 8%. See põhjustab inimesele päevitust, mis liialdamise korral mõjub tervisele kahjulikult, tekitades isegi nahavähki. o UV (punane spektoriosa) pikema lainepikkusega on infrapuna kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid mida keha tunneb
kahjusta. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber puhkeperioodile (talvetingimustele). Puittaimede talveks ettevalmistumisele avaldavad välistingimustest mõju õhu- ja mulla temperatuur, niiskus ja päikesekiirgus. Eriti oluline on mulla veevaru suvel ja sügisel, sest see soodustab suvel puude arengut ja kasvu aga ka talvekindlust. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad talvel külmuda, (eriti kui suvi on olnud ebasobiv, põuane), mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu Ilmastik on ilmareziim suhteliselt pika ajavahemiku vältel. toitevaene (oligotroofne) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad 26. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse lumikate, tuul jne) Too näiteid. Kuna sademete hulk on 2 korda suurem kui aurumine, põhjustab see pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale järgmist: niiske kliima, tihe vetevõrk, ulatuslik soostumine. Rannajoone suure liigestatuse tõttu on tunda iseloomuliku maastiku. mere mõju
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti ...
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
ning kliimaga seotud erinevaid haigusi. Inimene on hakanud kasutama atmosfääri nähtusi, rakendades neid teenistusse. Tuuleenergia abiga töötavad tuuleveskid ja tuulemootorid ning liiguvad purjelaevad, tehakse katseid päikeseenergia elektrijõujaamades töösse rakendamisel inimene kasutab kliimat ravivahendina haiguste vastu. Kõige enam avaldavad mõju õhutemp., päikesekiirgus, õhuniiskus, õhuvoolud, õhurõhk 5 Teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonkihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele Kasvuhooneefekt - kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikese kiirguse, aga ei lase tagasi pikalainelise soojuskiirguse. Tekkepõhjused: Aurumine veekogudest, vulkaanipusked, fossiilsete kütuste põletamine,
võimalik et tänu õhu jõule, aga selle olemus on veel selgitamata. PILT Pilt on vale värvi ultraviolettkiirguse Veenuse lõunapoolkera. See võeti kauguselt 30 000 km kaugusel planeedi pinnast. Pilvede kuju muutub liikudes ekvaatorilt poolustele. Madalamatel laiuskraadidel on pilve kuju ebaühtlased ja killustatud, mis on jõulise konvektsioonisoojuse liikumise tagajärg, millele annab jõudu päikesekiirgus jasee kütab atmosfääri. Venelased kavatsevad Veenusele minna Venemaa kavandab 2016. aastal Veenusele saata uue missiooni. Venemaa on kutsunud VeneraD nimelises missioonis osalema ka Euroopa teadlasi. Uus missioon peaks andma vastuse mitmetele viimasel ajal tõstatatud küsimustele salapärase naaberplaneedi kohta. Seetõttu peaksid Veenusele lähetatava kosmoseaparaadi pardal seniste plaanide järgi paiknema tundlikud
Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta. Kuna keskonnaproblee...
39m); · Nähtav kiirgus (0.39m << 0.76m); · Infrapunakiirgus (IP) (0.76m << 3000m); · Raadiolained (> 3000m). Eraldatakse välja veel lähis UV (0.29-0.39 m ja lähis IP (0.76-2.4 m) spektriosad 10. Solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale ühikpinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Tähistatakse Io V 1. Otsekiirgus? Päikese suunast paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus. Päikesekiirguse e. päikesevalguse all mõistetakse päikeselt lähtuvat otsekiirgust,mis on päevavalgusest oluliselt heledam. Kuna päikese asend taevas muutub oluliselt sõltuvalt kella ja aastaajast ning kiirguse intensiivsus ja hulk mingis punktis on tugevalt mõjutatud pilvedest, puudest, hoonetest ning teistest ümberkaudsetest objektidest, siis ei ole see valgustingimuste tagamisel usaldusväärne allikas. Otsekiirguse langemist tubadesse esemetele tuleks vältida ja lasta kiirgusel
hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem. Kõrgustike kliima erineb madalamate alade omast. Kõrguse suurenedes keskmine õhutemperatuur langeb, pilvisus ja sademete hulk aga suurenevad ning lumikatte kestus pikeneb ja paksus suureneb. Esineb märkimisväärseid mikroklimaatilisi erinevusi. 1.2. Päikesekiirgus Päeva jooksul maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk oleneb päeva pikkusest, päikese kõrgusest, pilvisusest ja atmosfääri puhtusest. Eesti kiirgusolude territoriaalse varieeruvuse põhjustavad peamiselt pilvisuse iseärasused. Erinevused on suuremad soojal aastaajal, kui sisemaal on soodsamad olud rünkpilvede tekkeks ja seega on võrreldes rannikualaga päikesepaistet vähem. Aastas on päikesepaistet keskmiselt 1600
energia. Kuid ilma atmosfäärita kaoks see kiiresti tagasi ilmaruumi. Keskmine globaalne temperatuur oleks praeguse pluss 15°C asemel miinus 18°C. Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. On teada, et Päikese aktiivsus muutub, nii et iga 11 aasta järel on see oma tipus – nii nagu see oli aastal 2000. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Kuid päikesekiirgus muutub vaid tühise 0,1 protsendi võrra. Kas saab nii pisike muutus põhjustada märgatavaid muutusi ilmastikus? Miski peab seda võimendama. Arvutimudelite põhjal tehtud arvutused on näidanud, et viimase 200 aasta jooksul toimunud ilmastikumuutusi saab kõige paremini põhjendada kahte moodi. Kas ainuüksi Päikese aktiivsuse muutusega või ainuüksi kasvuhoonegaaside efektiga. Päikese-usku teadlased põhjendavad meie valgusallika suurt mõju ilmastikule pilvkatte muutuste põhjal troopikas
suurenevad. Paraneb lihaste koordinatsioon ja võime omastada hapnikku. + õpetaja küsimused: 7) Millised muutused toimuvad organismis vananedes? Vananedes elundid degenereerivad ja elundkonnad muutuvad vähem efektiivseks. Nt: nägemine halveneb, ajukoore rakkude arv väheneb, kopsumaht väheneb. 8) Miks me vananeme? * Raku võimalike pooldumiste arv on määratud telomeeridega. * Vananemist põhjustavad ka keskkonnategurid, nt päikesekiirgus kiirendab DNA kahjustumist. Küsimused lk 97 18) Kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon? Vt lk 79 6) b) 19) Selgitage homöostaasi bioloogilist mõtet. Homoöstaas on organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Kuid mis on selle mõte? Ma ei tea, äkki elus püsida. 20) Milles seisnevad maratonijooksja ja sprinteri füsioloogilised erinevused? Jällegi väga kummaliselt sõnastatud küsimus.
Õhumolekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Virmalised 50km. Mesosfäär. Temp langeb, sest osoonikiht puudub. Aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 8-16km. Stratosfäär O3- osoonikiht. Temp hakkab tõusma, sest O3 neelab UV kiiri. 0km. Troposfäär Õhu temp. Langeb ~6 kraadi iga km kohta. Aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima Päikesekiirgus Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus Aluspinna albeedo- tagasikiirgunud kiirguse suhe, nt kõige rohkem peegeldub lumelt Kõige rohkem neeldub vees Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist 2. Maismaa ja mere jaotus 3. Reljeef: i) Temperatuurilangus 6 kraadi 1 km kohta . Hoovused . Mandriliustikud ÜLDINE ÕHURINGLUS Õhuringluse muudavad keerukamaks: 1. Coriolise jõud 2
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
4)Hõõrdumisjõud suunatud liikumisele vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes.5)Tsentrifugaaljõud kui liikumine pole horisontaalne. Vabas atmosfääris liigub tuul mööda isobaare, seda nimetatakse geostroofiliseks tuuleks. Byys Balleti reegel kui seista seljaga vastu tuult, siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul ekvaatorilähedased ja troopilised alad, kõige vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev
Kuna siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest. Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Pilet nr. 10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Maale, sõltub Päikese kõrgusest
ülekuumenemises palaval suvepäeval ning ereda valguse pimestavas toimes. Ruumide ülekuumenemise vastu kasutatakse aknakatteid, samuti mittereguleeritavaid vahendeid: varikatted, rõdud, lodzad. Soojakadusid (öisel ajal) on võimalik samuti vähendada (ribi)kardinatega Korterelamute planeerimisel tuleb eelistada kahepoolsete korteritega lahendusi (aknad mõlemas välisseinas), mis võimaldab vabamalt päikese suhtes liikuda. Otsekiirgus e otsene päikesekiirgus Otsekiirguse all mõistetakse kiirgust, mis jõuab vaatluskohta paralleelsete kiirte kimbuna otse Päikeselt. Päikesekiirguse vood kiirtega risti olevale pinnale ( I ) ja horisontaalpinnale ( I '= I sin h ) sõltuvad järgmistest faktoritest: 1) solaarkonstandist; 2) Maa ja Päikese vahelisest kaugusest (jaanuaris on atmosfääri ülapinnale tulev kiirgusvoog 3.5 % suurem kui solaarkonstant, juulis vastavalt väiksem);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
