Mullahorisondid Mullatekketegurid: · Kliima mõjutab murenemist (sademed, temperatuur päikesekiirgus.) otsene mõju INERINGE Kaudne mõju BIOLOOGILINE AKTIIVSUS · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. · Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD
Geograafia kontrolltöö Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind.
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled.
Kui neeldunud energia jääb õhukesesse pinnakihti, siis võib see kuumeneda palju enam, kui need pinnad, milles palju energiat neeldub. Päikesepaistelisel keskpäeval on kõrbeliiv kaheldamatult kuumem kui ookeani veepind samal laiuskraadil. Sõltuvalt sellest, millise temperatuuri Maa pindmine kiht kuskil omandab, kiirgab ta ise soojuskiirgust infrapunases spektriosas. Kõige intensiivsem on see lainepikkustel 10 ja 12 mikromeetri vahemikus, sõltuvalt kiirgava pinna temperatuurist. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri. Kui soojuskiirgus saaks läbi atmosfääri lahkuda sama vabalt kui päikesekiirgus sealtkaudu sisenes, siis oleks tegemist kiirgusliku tasakaalu olukorraga. Meie õnneks ei ole Maa atmosfäär kiirguslikus tasakaalus
Suhteline niiskus (RH) õhu veeauru osarõhu suhe küllastusrõhusse;õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe; Küllastustemperatuur (tsat, °C) temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks. 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid. 7. 8. Peamised kliimakoormused (loetleda). Temperaruur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus, soojuskiirgus, tuule suund ja kiirgus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, sademete ja temperatuuri koosmõju (jäätumise ja sulamise tsüklid), niiskustootlus, ventilatsioon. 9. Sisekliima ja selle mõjud. 10. Inimesele (soojuslik mugavus), konstruktsioonidele (sademed, tuul, temperatuuri ja niiskuse deformatsioonid), mikroobid/hallitus- ja mädanikseened (inimese tervis,
1. Ökoloogia definitsioon - Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos 'mõiste', 'õpetus','seaduspära', 'sisemine süsteem' ja ka sõna ) on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
balloonide kasutamisel. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on aluspinna peegeldusvõime. Suur albeedo - madalad pilved, värske lumi, liustikud, kõrb; väike albeedo - veekogud, metsad, rohumaad, tundra. Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad, sest need neelavad rohkem päikese soojuskiirgust. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel Kui päikesekiirgus on Maa pinnaga risti ja jaotub väiksemale pinnale, siis on see ala soojem kui väikese langemisnurga all olevad alad. nt. suvel on päikesekiired meiega risti ja sellest tuleneb soe ilm, kuid Austraalias on ilm külm, talvel vastupidi. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist 100%-st lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub atmosfääris 19%, pilvedes 4% ja Maa aluspinnas 47%. Pilvedelt peegeldub tagasi 23% ja aluspinnalt 7% 10. Iseloomusta kiirgusbilanssi Eestis
põlvkonna mõttelaadi kujundamises. Märtsikuus peetud Tallinna foorumil kõneles ka akadeemik Jüri Martin keskkonnast ja haridusest, pidades hädavajalikuks keskkonnaprobleemide põhjalikku tutvustamist Eesti koolides ja kõrgemates õppeasutustes. Juba lasteaias, koolist rääkimata, tuleks alustada sellega, et selgitada, kui halb on süsihappegaas, metaan ja naerugaas kliimale ning inimestele, kui head on päikesekiirgus ja tuul energiaallikatena. Kanadas näiteks demonstreeritakse ja kasutatakse juba päikesepatareidel töötavaid autosid. Nende masstootmiseni ei ole siiski jõutud. Alustada tuleks ka õpetajate koolitamisega. Ja mis salata, praegusi ja tulevasi riigimehi on vaja samuti veenda, et kliima päästmiseks on vaja rakendada meetmeid. Aga ettenägelikkust on tarvis igal pool. Näiteks kliima muutumine ebasoodsaks põllundusele meist kaugemal, võib seoses migratsiooniga tekitada probleeme siingi
org. Ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks n huumuseks. Leostumine- sademete hulk suurem kui auramine. Leetumine- leetuhtehorisont.e väljauhtehorisont. Ferralisatsioon-vihmametsade mulla tekkimine e läbiuhteh. Vihmametsades. Soostumine-kui geish. Peale turvas.(toorh) vaja vett(gleistumine). Sooldumine- auramine suurem kui sademete hulk. Mullatekketegurid: passiivsed-lähtekivim(mineraalne koostis, hapesus, värvus, sügavus, vee läbilaskvus). Reljeef- päikesekiirgus, niiskus, erosioon. Aeg- vanemad-paksemad, nooremad-õhemad, taimkate. Veereziim- läbiuhteh- sademeid rohkem kui aurab(parasvööde) tasakaalustatud- poolkuiv, auramine ja sademete hulk tasakaalustatud. Auramise ülekaal- sademeid vähem kui auramist. Aktiivsed: kliima- murenemisprotsesse, sademed. Organismid taimkattetüüp, aineringe. Inimtegevus- väetab, mulla tallamine, kuivendamine, niisutamine, saastamine, erosioon. Maailma mullad- tundramullad- tundragleimuld, temp
Kliimamuutused Referaat Rakvere 2009 Kliimamuutused Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läbi geoloogilise aja olnud pidevas...
Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk). Kliimaa- nim. Mingile maa-alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved, tolm Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus Otse ja hajuskiirguse summa. Peegeldunud kiirgus e albeedo nim. Maapinnale saabunud päikesekiirgust, mis peegeldub tagasi maailmaruumi. Coriolisi jõud selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade õhu, mulla ja vee mõju sõltub nende koostisainete omadustest ja kontsentratsioonist. Olulisel kohal on ka konkreetne elukeskkonna kliimategurid: päikesekiirgus temperatuut, niiskus, tuul, jt. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Abiootilise tegurite mõju valguskiirguse ja temperatuuri näitel: Inimene näeb valgust lainepikkusega 380-760nm seda nimetatakse nähtava valguse
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1649&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da http://rauge.ee/energiapark/uploads/files/eklass/stend/Paike.doc Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritaks...
kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva “kurja” kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. osoon blokeerib nahavähki tekitavat ultraviolettkiirgust, mis tuleb päikesest. 19. Osad kliimauurijad on seisukohal, et kliima soojenemine on inimtegevuse tagajärg. Ülejäänud uurijad peavad kliima soojenemist osaks üldisest kliima kõikumisest, kus soojenemisperioodid vaheludvad jahenemisperioodidega.
KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad
Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub tagasi kosmosesse pilvedelt, osa neeldub tänu osoonile, samuti veeaurule ning pilvedele ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus jõuab otse maapinnani,
Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. 4. Kasvuhooneefekt. Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus, sest lühilaineline päikesekiirgus, mis läbib kasvuhoone klaasi või kile, jõuab mullapinnale ja soojendab seda tugevasti. Maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust klaas või kile aga läbi ei lase. Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhoonega. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas, metaan, naerugaas, maalähedane osoon jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. 5
........................................................................................................................ 8 2 Sissejuhatus PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku.
· Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. Soojusenergia · Soojusenergia on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. · Soojuselektrijaam muundab soojusenergiat elektrienergiaks. · Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu tehnoloogilise protsessi kõrvalsaadus. Geotermaalenergia · Geotermaalenergia on maapõues
10. Merevee omadused ja millest see sõltub? · Temperatuur sõltub sellest, kui kaugel on ekvaator maailmamerest · Soolsus, sõltub sellest kui suur on aurumine 11. Millest sõltub aurumine hüdrosfääris! · Õhuniiskusest · Temperatuurist · Tuulest 12. Iseloomusta globaalset õhuringlust! 13. Kuidas päikesekiirgus jaotub planeedil maa? ÕPETAJA ANTUD LEHT: ÕHUMASSID; FRONDID; TSÜKLONID 14. Kuidas mõjutab ilma soe- ja külmfront? · Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve. Üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mul...
Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel),...
3) mere mõju kliimale- vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa, mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. K K Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. kirdepassaadid
toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Ökosüsteem võib olla nii suur kui väga väike Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule Kooslus ehk elukooslus ehk biotsönoos ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Sealsed organismid sõltuvad nii keskkonnatingimustest kui ka üksteisest. ÖS komponendid Abiootilised: Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus või veesisaldus, mulla- ja veekeemiline koostis jt Biootilised: primaarsed tootjad, herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid, detrivoorid jt Kooslusi kirjeldavad näitajad Liigirikkus (species richness) mitu liiki on kindlal alal või koguses vees/mullas/õhus. Liigi arvukus (species abundance) mitu ühes liigist indiviidi/isendit on alal või koguses vees/mullas/õhus. Saame rääkida ka suurema grupi arvukusest (nt kalade arvukus)
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
ise soojuskiirgusena ise ära annab. Maapind soojeneb. Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus. Osooniaugud Osooni on kõigis atmosfääri kihtides, kuid valdav osa on stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. (Kuid see ei tähenda täielikku puudumist) Osoonile on omane selgelt väljendunud sesoonne iseloom. Kõige suurem oht UV poolt on kevadel, kui osooni on vähem, päikesekiirgus suur ja inimesed pole harjunud sellist kogust kiirgusest saama, Peamiselt lagundavad osooni freoonid (külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete balloonide kasutamisel) Montreali protokoll kindlateks tähtaegadeks freoonide tootmine lõpetada. Kasvuhooneefekt Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, atmosfäär soojeneb. Soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2,
Kiirgusbilanss-on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Otsekiirgus- on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat.Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõnevõrra väiksem. Hajuskiirgus- e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. Hajuskiirguse puhul ei ole üldjuhul vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks
Gaasimolekulide kineetiline energia on väga suur (temperatuuri tõus). Atmosfääri ülemist piiri pole võimalik kindlaks teha. (Tinglikult 1000 km). Maa kiirgusbilanss Negatiivne kiirgusbilanss kui saab päikeselt vähem energiat, kui ära annab. Positiivne kiirgusbilnass, kui saab päikeselt rohkem energiat, kui ära annab. Tervikuna on maa kiirgusbilanss tasakaalus. ISELOOMUSTA JOONIST. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamine soojuskiirguse neelaja on veeaur, kuid ka CO2, CH4, O3 – neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. See on toimunud kogu aeg. Viimastel aastatel on inimtegevuse tõttu CO2 hulk suurenenud. Kuigi see efekt on vajalik, et elu saaks maal püsida. Aastaaegade teke
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähte...
Osoon on oma olemuselt hapnik, koosnedes kolmest aatomist tavalise kahe asemel. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoonil on terav lõhn, mida mõnikord tunneb äikese ajal ja töötavate elektrimootorite läheduses. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva "kurja" kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. Kui paks on osoonikiht? Tegelikult polegi tegu päris kihiga, vaid põhiosa osoonist paikneb Maast 1050 kilomeetri kõrgusel. Osoonikiht on nõnda hõre, et kokku surutuna moodustaks ta Maa ümber vaid kingatalla paksuse vöö. Nii habras ja seega ka väga haavatav on see meie kaitsekilp. Mis juhtub, kui osoonikiht kahjustub? Osoonikihi kahjustumine ohustab nii keskkonda kui ka inimeste tervist,
Rakk- organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Kude- Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude kogum Elund e. organ- kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesannetega organismi osa, mis koosneb mitmest koest. Elundkond- Samalaadset ülesannet täitvate elundite süsteem. Epiteelkude- rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja mood keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber. Rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest, aitab neere paigal hoida. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes. Kõhrku...
suuresti kiu liigist, kuid soovitav oleks esemeid pesta käsitsi või masinpesta leiges vees temperatuuril 40°.[ 3.] Madala kuumuskindluse tõttu peaks triikimistemperatuur olema võimalikult madal. [ 2.] Pressida temperatuuril 110° C, villaseguseid materjale kuni 130° C, kuid ettevaatlikult, et vältida materjali läikima hõõrumist. Mitmed kangad koostisega WO/PL/EA on praktiliselt kortsumiskindlad ning peale pesu vajavad minimaalset triikimist. [ 3.] Tooteid kuivatada varjus, et päikesekiirgus kiudu ei kahjustaks. [ 2.] 10 KOKKUVÕTE Elastaani kasutatakse tänapäeval väga palju. Ka väike protsent elastaani kangas võib muuta selle omadusi päris palju ning muudab riided mugavamaks näiteks kostüümikangastes. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1
. 8. Mis on looduslikud saastajad? Saasteaineid satub õhku vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside tagajärjel. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2 . Mikrobioloogilistel protsessidel tekib õhku H2S. Kõdunemisel ja lagunemisel moodustuvad CO, CO2, NH3 9. Loetle eluruumides esinevaid saastealikaid. Ehitus ja põrandakattematerjalid, mööbel jm. Päikesekiirgus lagunab plaste jt. Polümeermaterjale. Soojuse, valguse ja õhuhapniku mõjul kõrgmolekulaarsed ained vananevad ning ümbritsevasse keskkonda eritub mürgiseid ja lõhnavaid aineid. Linnaõhk on saastunud, kuid eluruumid võivad olla veel küme ja rohkemgi korda saastunud. Maailma statistika kinnitab, et enamik kahjutules hukkunuist on surnud tehistmaterjali põlemisel tekkinud mürgiste ainete tõttu. 10. Loetle ühendeid, mis satuvad kopsudesse suitsetamisel.
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maake...
Kui töös pole piisavalt stiimuleid, võib optimaalsest mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. • Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. • Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. • Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda rohkem soojeneb hoone päikesepaistel ning jahtub külma ja sombuse ilmaga. • Vahel aitab puude istutamine hoone lõunapoolsesse külge. Puud hoone ümber stabiliseerivad hoone mikrokliimat, nõrgendavad talvel tuuli ja vähendavad suvel päikesekiirgust.
Päikese teke ja areng • Tekkis ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi • Esmalt tekkis oma raskuse tõttu kokku tõmbuma hakanud gaasipilv • Pilve koostis: 69% vesinikku, 30% heeliumi ning 1% muid raskemaid aineid • Pilve keskele kogunenud gaasist moodustus päike Planeetide teke ja areng • Ülejäänud gaasist moodustusid planeedid • Raskemad aatomid koondusid kokku ning tekkisid planeetide tuumad • Tuumi jäi ümbritsema vesinikust ja heeliumist atmosfäär • Päikesekiirgus hajutas ülejäänud gaasi ja lähimate planeetide gaasilised atmosfäärid Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteemi ehitus ja dünaamika • Moodustavad Päike, 8 planeeti, planeetide kuud, väikeplaneedid (asteroidid), komeedid, ja kosmiline tolm ning gaas • Päikese mass 99, 86% süsteemi kogu massist • Tiirlevad kindlal ellipsi kujulisel orbiidil, mille fookuseks Päike • Kaugeimad piirkonnad on heliopaus ja Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem • https://www
BIOLOOGIA 1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid eluta loodus ehk kliimategurid (sademed, temperatuur, päikesekiirgus, tuul, niiskus) ja elukeskkond (õhk, vesi, muld) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust (parasitism, kisklus, konkurent, sümbioos, herbivooria) 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, saab määrata alumise (kõige väksem
I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014. II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär – Maad ümbritsev õhu kest Päikesekiirgus – Päikeselt Maale jõudev kiirgus. Jaguneb otse- ja hajuskiirguseks. Õhurõhk – rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Õhurõhk väheneb kõrguse suurenedes umbes 10 mm /100 m Õhumass – ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses Kiirgusbilanss – Päikeselt tuleva ja jahtumisel atmosfäärist taas lahkuva kiirgushulga vahe.
- Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda. 2) Päikesekiirgus. Päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis omakorda koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. (lainepikkus) < 400 nm on UV-kiirgus, mis mõjutab elusaid rakke (UVA on vahemikus 400-320 nm ja UVB, mis on inimesele eriti ohtlik jääb vahemikku 320-280 nm). > 760 nm on infrapunane kiirgus ja see omab peamiselt soojuslikku toimet
*Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Maakeralt tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: 1. Polaarõhumass - *Arktiline õhk on külm ja kuiv
- Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfäärinähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valitseb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline
on talv vihmane nagu parasvöötmes aga suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. Seda nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäaestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Seal ei esine polaarööd ega polaarpäeva aga kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuur on madal ja vesi on külmunud. Seal ei muutu kliima nii järsult. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. Hea on see et see on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis
Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks.Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud.Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust.Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi. Ioniseeriva kiirguse kasutamine. Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Seda meetodit kasutatakse näiteks paberi tootmisel liinilt tuleva paberilehe paksuse kontrollimiseks või mikropragude otsimiseks detaili sisemuses.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katharina Elme Telemarki maakond Lühireferaat Juhendaja : Valdo Kuusemets Tartu 2006 Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak'i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak'i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale. Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit, maakonna põhjaosas ka okasmets. 65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed. Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kah...
PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku.
Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri kõikumine, mis tüütaks ära...
Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest; o päikese suunas pilvede olemasolust ja läbipaistvusest paksematest pilvedest nagu rünkpilved ja kihtpilved päikesekiirgus ilma hajumata läbi ei jõua; o atmosfääri läbipaistvusest, mida mõjutavad lisaks õhu püsikomponentidele kõige rohkem veeauru ja aerosooli hulk atmosfääris; o päikese seniitkaugusest, sest sellest oleneb päikesekiirte tee pikkus atmosfääris. Hajuskiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis pärast hajumist õhu molekulidel, aerosoolil, veeaurul ja pilvedes jõuab maapinnale kõikvõimalikest suundadest.
3. Mesosfäär: 50-85 km kõrgusel, enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti ja õhk on hõre. 4. Termosfäär: õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Paksuseks võib lugeda 1000 km. · Mida kõrgem temp. seda väiksem õhurõhk ja tihedus, mida madalam, seda suurem õhurõhk ja tihedus. PÄIKESEKIIRGUS · Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Jaguneb: ultraviolettkiirgus ja infrapunakiirgus. · Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavad osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub kaldenurgast ja geograafilisest laiusest
pealetung; Looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliima muutused antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist? materjalide säästmine, asendamine, kasutusaja pikendamine korduvkasutus kaevandustehnoloogia täiustamine 35. Nimeta 3 energiaallikat Taastuvad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. Taastumatud nafta, süsi, turvas, uraan 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad nafta, süsi, turvas, uraan 38
soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talve läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , Kelvini skaala -273 kraadi c null skaala, Celsiuse skaala meie 0. 3. Atmosfääri energiaallikad Atm energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus.Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam murrab kõige 1 vähem punaseid ja kõige rohkem violetseid kiiri, sinna vahele jäävad ülejäänud: orantz, kollane roheline, sinine.Päikese aktiivsus päikese pinnatemp. on umb 6000K.Kiirgusvälja karakteristikud ja mõõtühikud - Kiirgusvoog: läbi antud pinna S ühe ajaühiku jooksul läinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
