· Võimalikud keemilised reaktsioonid: oksüdeerumine 10. KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID Ilm on õhu (atmosfääri) hetkeseisund antud ajal antud kohas. Ilmastik on suhteliselt pika ajavahemiku (nädalad, kuud, aastad) ilmade reziim. Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab neid erinevalt. Kliimat kujundavad tegurid: Koha geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist, mis määrab Päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab Maad. See sõltub: päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast), päeva pikkusest, aluspinna värvusest Üldine õhuringlus ehk valitsevate tuulte suund. Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb
õunte pruunistumisel ning Fe roostetamisel. · Võimatu on täielikult vältida oksüdantide poolt rakule ja organismile tekitatavaid kahjustusi. Vabad radikaalid tekivad nii rakus (endogeensed) kui ka sisenevad rakku (eksogeensed). Endogeensed tekivad normaalse aeroobse hingamise, ainevahetuse ning põletike tulemusena, nad on organismile vajalikud. Kahjulike eksogeensete radikaalide allikaiks on keskkonna saastus, päikesekiirgus, röntgenikiired, suitsetamine. · Oksüdatiivsele stressile vastutöötavaiks antioksüdantideks on nii väheaktiivseid radikaale moodustavad madalmolekulaarsed ained (vitamiinid, mineraalid, polüfenoolid) kui ka radikaalsete ahelreaktsioonide teket takistavad ensüümid nagu superoksiidi dismutaas (SOD), katalaas (CAT) ja glutatiooni peroksüdaas (GPx). · Need endogeensed süsteemid pole aga kahjuks täiuslikud, organismi vananedes see
Ümbruse temperatuur (AA) Ümbruse kliima (temperatuuri ja niiskuse koostoime, AB) Kõrgus (AC) Vee toime (AD) Tahkete võõrkehade toime (AE) Sööbivate või saastavate ainete toime (AF) Mehaanilised toimed: Löögid (AG) Vibratsioon (AH) Muud mehaanilised toimed (AJ) (väljatöötamisel) Taimede ja/ või hallituse toime (AK) Loomariigi toime (AL) Elektromagnetiline, elektrostaatiline või ioniseeriv toime (AM) Päikesekiirgus (AN) Seismiline toime (AP) Äikese toime (AQ) Õhu liikumine (AR) Tuul (AS) 5 Käiduolud Inimeste elektriohuteadlikkus (BA) Inimkeha elektritakistus (BB) (väljatöötamisel) Inimeste kontakt maapotentsiaaliga (BC) Evakuatsioonivõimalused hädaolukorras (BD) Käsiteldavate või säilitatavate materjalide iseloom (BE) Ehitise omadused Ehitusmaterjalid (CA) Ehitiste kujundus (CB)
.. -20 kraadi C, suvel 0-10 kraadi C. Euroopa madalaim temperatuur -58,1 kraadi C on mõõdetud Venemaal Ust-Suguris. Mäestikes, kus esineb kõrgusvööndilisus, muutub kõrgusega ka kliima. Mäed takistavad õhumasside liikumist, sundides neid kas tõusma või mööduma. Kerkiv õhk jaheneb ning tekitab sademeid. Lumepiir ulatub Euroopa mäestikes erineva kõrguseni: Ida-Alpides - 3250 m, Skandinaavias - 1220 m, Teravmägedes - 600 m. Päikesekiirgus on mägistes piirkondades intensiivne. Kliimat mõjutavad liustikud. Liustike kujunemiseks pole vaja suurt külma, küll aga piisaval hulgal sademeid. Jää sulamine peab olema sel juhul väiksem lume kuhjumisest. Mandriliustikud, mille paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini, katavad suuri alasid, selline on näiteks Gröönimaa jääkilp. Alpi oruliustikud on nagu pikad jääjõed, mis on kujunenud mäestikuorgudes. Mandri-Euroopas on lisaks Alpidele liustikke ka Skandinaavia mäestikus.
Stratosfäär- ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris tõuseb temperatuur kõrguse kasvades, kuna seal paikneb osoon, mis neelab ultraviolettkiirgust. Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb 17. Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena. Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine
Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusnõudlikkus, külmakindlus) ja keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune. Metsapuudele on iseloomulik seemnekandvuse perioodilisus. Aastat, mil
ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, Päikesekiirgus jaotub olenevalt reljeefist ebaühtlaselt. Olulised on siin nii nõlvade sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, ekspositsioon kui ka kalded. Lõunanõlvad saavad rohkem kiirgust kui põhjanõlvad. sademete hulk väike). Vegetatsiooniperioodil saavad 10º kaldega lõunanõlvad 106,9 MJ/m2 kiirgust enam ja
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast T...
Näiteks tuleb kasutada pindade kaitseks ettenähtud teibi ja see õigeaegselt eemaldada või välja vahetada. Pindade kaitsmiseks ei või kasutada pakke- ega toruteibi, neil on tugevatoimeline liim, mille eemaldamiseks kasutatav lahusti tekitab pinnakattele värvimuutusi. Niiskuskindla teibi liim kinnitub hästi ja seda on pinnalt lihtne eemaldada. Aknaraamide puhastamine võib muutuda probleemiks kui teib on jäänud ehitusjärgselt eemaldamata, kevadel ja suvel kui on tugev päikesekiirgus mis sulatab liimi pinna külge. Raskesti eemaldatav on niiskustõkke jäljed klaasil. Aknaklaasid on tehase poolt töödeldud kaitseainega. Peale akende paigaldamist on vaja võimalikult kiiresti pesta klaasidelt tehasepoolne kaitsekiht, muidu võib klaasi pinnale jääda hall kiht. Joonis 6. Plekid ja eemaldamate teibijäljed PVC kattel. Foto L.Padu Selleks et pinnad säilisid tuleb pinnad puhastada, plekid koheselt eemaldada.
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
pööningulae soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 6 Mõjud ja koormused: Ilmastikumõjud: 1. välisõhu temperatuur ja niiskus 2. sademed (vihm, rahe ja lumi) 3. sademete ja temperatuuri koosmõju 4. tuul ja selle koosmõju vihmaga 5. päikesekiirgus Mehaanilised mõjud 1. Koormused hoone kasutamisel 2. võimalikud erimõjud (avarii, ründe või eriolukorra puhul) 3. Ilmastiku mõjudest tingitud pinged ja deformatsioonid Hoone sisekliima mõjud 1. ruumide õhutemperatuur ja niiskus 2. ruumides leiduvate või kasutatavate ainete mõju Muud mõjud 1. materjalide keemiline agressiivsus 2. pinnasevesi ja kapillaarniiskus 3. materjalides oleva soolade mõju 4. tehnosüsteemide mõju keskkonnale ja tarinditele.
väga hästi juure- või kännuvõsust (haab, lepad), nende seemned on võimelised levima kaugele, esimestel aastatel on noorte seemikute kasv väga intensiivne. Kuna lehtpuud on kohastunud palju paremini kasvutingimustega lagedal, ei suuda kuusk noores eas nendega konkureerida, lehtpuud tõrjuvad ta välja ja saavad kasvukohal valitsevaks. Pärast lehtpuumetsa teket ja liitumist muutuvad tingimused kuuse looduslikuks uuenemiseks lehtpuupuistu all soodsaks: metsa all puudub otsene päikesekiirgus ja kuumapõletuse oht, lehtpuud pakuvad turvet külmakahjustuste vastu (metsa tasandav mõju temperatuuri muutustele), varjus väheneb rohttaimede, eeskätt kõrreliste osakaal, tekib metsakõdu. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida kuuse looduslik uuendus. Kui valgustingimused on piisavad, areneb tekkinud kuuse looduslikust uuendusest kuuse teine rinne. Kuna lehtpuud on küll kiirekasvulisemad, aga samas lühiealisemad kui
uusi vorme loov roll. Renschi reeglid 1. külmas kliimas on imetajail suuremad pesakonnad ja lindudel suuremad kurnad kui damadel liikidel soojas kliimas; 2. külmas kliimas on lindudel tihedam alussulestik ja imetajail pikemad okaskarvad ning rohkem aluskarva kui soojas kliimas; 3. külmas kliimas on maismaatigude kojad peamiselt pruunid, soojas kliimas valged, maismaatigude kojad on seda paksemad, mida kuivem on ilmastik ja mida intensiivsem on päikesekiirgus. Rübeli printsiip e. asendatavusprintsiip e. keskkonnategurite koosmõju samaväärsuse printsiip Keskkonnategurid võivad erinevalt kombineerudes anda organismi või koosluse jaoks ühesuguse koondefekti. Nt. Eesti õhukesed huumuserohked loomullad ja Kesk-Vene niidustepivööndi sügavad metsamullad on nurmenukule, hobumadarale jmt. taimedele samaväärsed (soojad, läbikuivavad, viljakad) kasvukohad.
tulenevalt, samas võib kahju tekkida ka infrastruktuuri avariist või väärkäsitsusest (lekkiv veetorustik, kanalisatsioon, keskkütteradiaator või konditsioneer, rakendunud sprinkler) tõttu või inimtegevuse tegevuse(koristamine, tulekustutus) tulemusena. Temperatuur ja niiskus võivad tekitada arhivaalide hoidmisel kahjustusi, aparatuuride tõrkeid ning kahjustada andmekandjaid ja infotöötlusmaterjale. Ruumide mikrokliima hindamisel tuleb arvestada, et otsene päikesekiirgus võib üsna tavalistes tingimustes tekitada mingis ruumiosas üle 50° C ulatuva temperatuuri. Korraliku ventilatsioonisüsteemi asendav avatud aken võib põhjustada lubatavast suuremat õhuniiskust ning niiskuse kondenseerumist aparatuuris, samuti tekitada suuri kahjustusi arhivaalidele. Biokahjustuse puhul on elusorganismid oma elutegevuse või kohalolekuga kutsunud esile inimtekkelise päritoluga objektide omaduste ebasoovitavaid muutusi. Seega on
See faas kulgeb intensiivselt, kui ilmad on kuivad ja päikesepaistelised. Pärast lehtede varisemist jätkub tärklise muutumine suhkruks ja tõuseb rakumahla kontsentratsioon. Suhkur, õlid ja parkained hoiavad ära protoplasma kalgendumise madalal temperatuuril ja suurendavad selle veehoidevõimet. Vaba vee hulk väheneb ja puu jääb puhkeolekusse. Puittaimede talveks ettevalmistumisele avaldavad välistingimustest mõju õhu ja mulla temperatuur, niiskus ja päikesekiirgus. Eriti oluline on mulla optimaalne veevaru suvel ja sügisel, sest see soodustab suvel puude arengut ja kasvu. Sügisene varu soodustab eriti juurte ettevalmistumist talveks, sest juurte elutegevus kestab mulla külmumiseni. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid talvekahjustusi: ärakülmumine ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad külmuda talvel, eriti kui ettevalmistusperiood on olnud ebasobiv,
Kõrgematel organismidel on keskkonna toime isendi arengule embrüonaalsel perioodil suhteliselt nõrk. Loode areneb kas ema organismis või munas. Seevastu postanataalsel (sünnijärgsel) perioodil mõjub organismile palju keskkonnatingimusi, mis määravad genotüübis paikneva geneetilise informatsiooni realiseerumise. Keskkonnateguritest mõjutab loomade arengut kõige enam sööda kogus, vajalike toitainete sisaldus söödas, sööda kvaliteet, välistemperatuur, päikesekiirgus, patogeensed (haigust tekitavad) faktorid, pidamistingimused jne. Näiteks määrab kanadel rasvkoe kollase värvuse retsessiivne geen w. Dominantse geeniga (W) isendeil on naha, noka ja jalgade rasvkoe värvus valge. Kui aga linnud saavad söödaga vähe karotinoide (neist moodustub kollane pigment), siis vastavalt genotüübile ww muutuvad nende nahk, jalad ja nokk valgeks, nagu see on W-isendeil. Toodud näites on
mõnevõrra erinev (eeskätt madal) temperatuur tööviljakust soodustada. Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. · Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. · Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. · Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda rohkem soojeneb hoone päikesepaistel ning jahtub külma ja sombuse ilmaga. · Vahel aitab puude istutamine hoone lõunapoolsesse külge. Puud hoone ümber stabiliseerivad hoone mikrokliimat, nõrgendavad talvel tuuli ja vähendavad suvel päikesekiirgust.
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
on puuliik, seda tihedamad on puuvõrad ja seda kahjustab neid põud. Siia rühma kuulub enamus eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja tugevam on puistu mõju kiirgusele. Mida enam on metsapuid ja -põõsaid (arukask, haab, hall lepp, teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Öösel kõrge võrad liitunud, seda suurem on ka puistu mõju tamm, vaher, pärn, kuusk, lehised). , päeval madal. kiirgusele. Kõige enam väheneb päikesekiirgus 3) kserofüüdid - on kohastunud kasvamiseks 5.4.3 Mets ja tuul täiesti liitunud puistus vanuses, mil aastane kestva kuivusega mullal: harilik mänd (on üldse Tuule tähtsus juurdekasv on suurim. Metsas on temperatuuri väga laia ökoloogilise amplituudiga), kadakas. Õhu liikumine (tuul) avaldab puittaimedele nii
suhtes. Pritsida ei tohi töödeldava ala naabruses töötavatele inimestele lähemal kui 300 m allatuult ja 50 m pealetuult. Liikumissuund pritsimisel on soovitatav valida nii, et tuul ei kannaks taimekaitsevahendit endale peale (eriti oluline käsipritsiga töötamisel aedades vms) või teistele kultuuridele, mis on taimekaitsevahendi suhtes tundlikud. Pritsida tuleks hommikul või õhtul, s.o ajal, kui õhuvoolud on väiksemad ja päikesekiirgus nõrgem. Aia-, põllu- ja metsakultuuri kahjustamise vältimiseks ei pritsita neid enne öökülma tulekut. Taimekaitsevahendiga pritsimisest tuleb teavitada mesinikke, kes eelnevalt on teada andnud mesila olemasolust ja kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada, vähemalt kaks päeva ette. Taimekaitsevahendiga ei tohi pritsida ala, millel on õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi etiketil on
Pikkuse järgi reastatult on Eesti pikimad jõed Võhandu jõgi (162 km), Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km) ja Pedja jõgi (122 km). Eesti asub merelise ja mandrilise kliima üleminekulisel alal. Eesti paraskontinentaalne kliima tuleneb asendist Euraasia mandri loodeosas, mida mõjutavad nii Atlandi ookeani mereline õhk kui ka Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk. Peamiste Eesti kliimat kujundavate tegurite - päikesekiirgus, temperatuur, pilvisus, sademed, tuul jm - ruumilises jaotuses etendab tähtsaimat osa Läänemeri. Päikesekiirguse hulk Eestis muutub aasta kestel väga suurtes piirides. Suvepäeva pikkus ületab talvise päeva pikkuse kolm korda, vastavalt 18 ja 6 tundi. Eesti ilmastikku mõjutavad ajutise iseloomuga tsüklonid (nt Islandi tsüklonid) ja antitsüklonid (nt Assoori saarte antitsüklonid). Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmad, talvel sageli sula
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….……………… lk.7 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele………….………lk....
Tööstusrajoonides on vihm happelisem suurema väävli ja lämmastiku oksiidide konsentratsiooni tõttu. Puhta vihmavee happesuse määrab süsinikdioksiid. Happed tekivad oksiidide reaktsioonil veega. 155. Sudu ja happevihmad kui saastuse resultaat Fotokeemilise sudu teke *Aluseks õhus olevad lämmastikoksiidid, süsivesinikud, mis tekivad kütuste põletamisel ja ka looduslikul teel. Reaktsioonideks on vajalik UV päikesekiirgus, vee aurud ja hapnik. NO2 + hv = NO + O O + O2 = O3 O3 + hv = O(1D) + O2 NO + O3 = NO2 + O2 O(1D)(singletne hapnik) + H2O = 2 OH. hüdroksiradikaalid tekivad OH + O3 = HO2 + O hüdroperoksiradikaal tekib Nende radikalide reaktsioonid süsivesinikega (‘CH’) annavad peroksiatsetüülnitraadi PAN ehk CH3C(O2)ONO2 * Õhus tekivad metaanist CH4 metüül CH3., metoksi CH3O., metüülperoksi CH3O2. radikaalid, mis reaktsioonides
Õhukvaliteeti mõõdetakse Eestis Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Kundas ja Tallinnas. Rohkem on aparaate ja kohti Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Tänapäevane aparatuur on ka Kiviõlis. Kõige suurem on õhusaaste probleem linnades, kus väiksele maa-alale on koondunud kodud, tööstus, transport. Nii on suurlinnades majad mähitud uttu, õigemini sudusse. Sudu mürgine udu e. suitsudu. Fotokeemilise sudu tekkimiseks on vajalik päikesekiirgus ja soe ilm. Sudu võib tugevneda teatud ilmastikutingimustes, eriti temperatuuri inversioonil (ümberasetus, järjestuse muutumine vastupidiseks). Meteoroloogias seisneb inversioon selles, et mingis õhukihis on temp. ülalpool kõrgem kui allpool (tavaline on vastupidine olukord). Tavaliselt on kõrgemal õhutemperatuur madalam. Sellisel juhul soe õhk tõuseb maapinnalt ja viib endaga kaasa ka saaste ning see hajub kõrguses laiali. Inversioonil on külmem kiht maapinna lähedal
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
