Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus 1.Üldine iseloomustus 2.Kiima 3.Keskkond Kasutatud allikad Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja kaunise loodusega palju inimesi. Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise...
LISA 1. Koontoritöö kontroll-loend A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad,
SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................2 1.SOLAARIUM........................................................................................................3 1.1.Solaariumi kahjulikkus.......................................................................................3 1.2 Solaariumi kasulikkus..........................................................................................4 2.KOGU TÕDE SOLAARIUMIST 2.1. Hirmutav statistika..............................................................................................5 2.2. Müüdid ja tegelikkus.......................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................7 Kasutatud materjalid................................................................................
loib! Samalaadne rakkude hukkamine käib kogu organismis looteeast surmani. ,,Väidetavalt on sünnimomendiks inimeses juba ära surnud kolme ajumahu jagu närvirakke," illustreerib Maimets apoptoosi haaret. Käsk surra võib tulla mõne signaalmolekuliga väljastpoolt rakku, aga suitsiidiotsuse suudab langetada ka rakk ise: kui ta leiab, et temaga on midagi väga kehvasti. Hooletu päevitaja nahas marsivad miljonid rakud vabasurma, sest päikesekiirgus on kärsatanud nende DNAsse augud. Lubada vigase pärilikkusainega rakul jaguneda on aga suur risk, sest aukliku DNAga rakk on potentsiaalne vähikolle. Samamoodi tõmbab rakk ise endale paela kaela mõne mitokondriaalse haiguse puhul. Mitokonder on kunagi kauges minevikus eeltuumsesse rakku sattunud bakter, kes leidis evolutsiooni käigus rakus kasutust energiaallikana. Sisuliselt on mitokonder midagi pisikese tuumajaama taolist, mis pideva kontrolli all olevate liinide kaudu väljastab
ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Maailmameri on elukeskkond paljudele organismidele. Liikide arvukus on suurim 35-40 promilli soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 promilli juures. 3) selgita hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises; a) Vesi liigub ookeanihoovustes püsivate tuulte ja vee tiheduse varieerumise tõttu. Mõlemaid põhjustab päikesekiirgus, mis soojendab merd eri laiuskraadidel erineval määral ja paneb ka ringlema õhu. Ka soolsuse erinevused mõjutavad hoovuseid, sest soolasem vesi on tihedam. Ja nii nagu mõjutab Coriolisi jõud tuuli, mõjutab see ka vee liikumist maailmameres: põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. b) Sooja hoovusega kaasneb soojema ja niiskema õhu juurdevool, külm hoovus toob
Olulisemad klimaatilised tegurid, mida tuleb arvestada linnade planeerimisel: tormid, üleujutused, kuumalained. Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks. * Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)? Aastase temperatuuri tõus (kuumemad suved, lumetud talved), kuumasaared, sagedasemad ja veerohkemad sademed (üle 30 mm/ööpäevas), sagedasemad põuad, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb, merevee tase tõuseb. Joonise juurde: kliimamuutuste mõju linnades * Tormid – aktuaalsus EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Keskmine tuule kiirus kasvab oluliselt talvel ja osaliselt ka kevadel (+3-+18%), puude mahalangemise oht kasvab, elektrikahjustused esinevad sagedamini; kahju inimeste varadele on suurem Meetmed- olemasolevate arenduste kohandamine suure veevoolu ja kõrge
eluta (näiteks mineraalid) komponenti. Need moodustavad alamsüsteeme, millel on omad iseloomulikud tunnused ning hulgaliselt tagasisidetsükleid. Kogu ökosüsteem on aga paremini mõistetav, kui seda käsitletakse ühtse tervikuna. Lõpptulemusena annab avatud ökosüsteem tänu sisendina saadavale päikeseenergiale väljundi (näiteks soojusenergia maailmaruumi). II Energia kontseptsioon ökoloogias · 13. [1 p.] Päikesekiirgus on oluline elusorganismidele kuna ta varustab neid (millega?) · 14. [1 p.] Mis juhtub tuleva päikesekiirgusega lainepikkuste vahemikus 0.2 kuni 4.0 mikronit, kui ta jõuab Maa atmosfääri? · 15. [1 p.] Mis juhtub kiirgusega lainepikkusega 12 mikronit, kui ta peegeldub maapinnalt tagasi? · 13. Eluks vajalike protsesside toimumiseks tarviliku energiaga (valgus- ja soojusenergia). · 14. Päikesekiirgusest lainepikkusel 0.2 kuni 4.0 mikronit peegeldub
Pinnamood Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. Pinnamoe mõju Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat ku...
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes ...
Vananemine ja kesknärvisüsteem: · Unehäired · Tähelepanuvõime halvenemine · Meeleorganite töö halvenemine · Emotsionaalne mandumine · Sisenõrenäärmete talitluste muutus Vananemine ja DNA · DNA kahjustused Reparatsiooni aktiivsuse vähenemine. Häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks. · Kromosoomide telomeeride lühenemine Rakud kaotavad pooldumisvõime. Vananemise põhjused: · Pärilikkus · Päikesekiirgus · Toitumine · Haigused · Kiirgused · Olmemürgid · Kehaline aktiivsus · Vabad radikaalid organismis ja selle ümber. Jpm. Vananemisega seotud haigused: · Liigesepõletik · Ateroskleroos veresoonte lupjumine-võib põhjustada ajurabandust, sest veresoonte lupjumise tõttu on häiritud aju verevarustus. · Osteoproos luude hõrenemine-naiste luud on hõredamad ja muutuvad peale menopausi veelgi hõredamaks.
Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päike Päike on hõõguv-kuum pulbitsev gaasikera. Päikese sisemuses ühinevad kergeima gaasi, vesiniku aatoimid teise gaasi, heeliumi aatomiteks. Ühinemisprotsessi nimetatakse tuumareaktsiooniks. Selle käigus vabaneb tohutu hulk soojust ja valgust- päikesekiirgus, milleta ei oleks elu Maal. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³.Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis pöörleb ta
kiirgust, eriti muidu osoonis neelduvast UV-B kiirgusest, maapinnani. Inimeste tervisele mõjub liigne kiirgus negatiivselt. Üha sagenevateks terviseprobleemideks on inimeste nahaprobleemid. Need võivad olla nii lühiajalised, nagu päikesepõletused, kui pikaajalised, näiteks naha vananemine, melanoom ja nahavähk, neist viimased kaks, eriti melanoom on eluohtlik haigus, mille esinemissagedus kasvab üsna kiiresti (Veismann, Eerme, 2011). Teine inimestel ohus olev organ on silm. Päikesekiirgus võib esile kutsuda erinevate kae vormide, nagu vanadus- ja hall kae, tekke (Veismann, Eerme, 2011). Samuti võivad hõrenenud osoonikihi tõttu kahjustuda ka taimed ning meres leiduvad planktonid. Tugevam UV-kiirgus võib mõjuda taimekasvule pärssivalt, kuid samas on täheldatud ka vastupidist reaktsiooni (Veismann, Eerme, 2011). Teiste hulgas mõjutavad kiirgused ka viirusi ja nende aktiivsust. UV-B kiirgus käitub viiruste aktiivsust pärssivalt ning
Mis ülesanne on melaniinil inimese nahas? Nahavärvus sõltub UV kiirguse hulgast: mida rohkem UV kiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda tumedam on nahk. Melaniin kaitseb UV kiirguse eest. 4 17. Miks soovitatakse blondidel ja eriti punapäistel inimestel päevitamisega eriti ettevaatlik olla? Sest nende nahas on vähem melaniini ja UV kiirguse oht suurem. 18. Mis põhjusel on mõõdukas päikesekiirgus inimestele soovituslik? Sest päikesekiirguse abil sünteesib meie nahk D-vitamiini, mida vajame luustiku arenguks. 19. Miks kirjutavad lastearstid sügisel ja talvel sündinud lastele välja D-vitamiini preparaate, mida tuleb tarbida kuni järgmise kevadeni? Sest sellel ajal paistab päikest vähem ja nahk sünteesib D-vitamiini vähem, mille puudus mõjub luustiku arengule. 20. Mis on nahatekised? Nahatekised moodustavad marrasnaha, nahatekised on nt
Mitokondridon raku energiat tootvad organellid.Neis viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid (ATP).Mitokondri sisemembraani sissesopistisi nimetatakse mitokondri kristadeks (ka harjadeks), seal leiavad aset hingamisprotsessid. 19 Kloroplast Kloroplastid on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees. Kloroplastides neeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse. Kloroplastid võivad ka muunduda kromoplastideks. Kloroplastides püütakse Päikese valgusenergia ja saadud vabaenergia säilitatakse ATP-na. 20 Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Membraan http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BCsosoom http://www.annaabi.com/search.php?s=vakuool http://koolielu
Ökosfäär globaalne mmõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. · Autökoloogia isendite tasand, · Demökoloogia populatsiooni tasand, · Sünökoloogia koosluse tasand. Liigi arvukust ja levikut mõjutavad asjaolud: · Liigi levimisvõime, · Liigi käitumine, · Abiootilised tingimused, · Biootilised tingimused, · Antropoloogsed tingimused. Abiootilised tingimused: 1. Füüsikalised: · Valgus, päikesekiirgus varustab energiaga, määrab klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke. Päikeselt saadav energia paneb liikuma õhumassid kindlustades nii atmosfääri gaasilise koostise püsivuse, tagab taimedes fotosünteesi. Päikesekiirguse abil toimub auramine ja tekivad sademed. · Temperatuur enamie organismide taluvusala on 0°-40°C. Elutähtsad ensüümid ja valkained
-- tekib mürareostus; -- on takistuseks lindude rändel; -- tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti; -- kasutuspiirkond piiratud. ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. BIOMASSI- JA GEOTERMAALENERGIA Bioenergia allikad: kask, lepp, paju, pilliroog, põhk, raps, loomasõnnik, raie- ja puidutöötlemise jäätmed, tahkete olmejäätmete orgaaniline osa, reovete muda. Biomass on kõige vanem ja sagedamini kasutatav taastuv energiaallikas. Maale langev päikesekiirgus muundatakse rohelistes taimedes fotosünteesi käigus orgaaniliseks materjaliks (rohttaimed, põõsad, puud jne). Biomassi saab aga pidada taastuvaks energiaallikaks juhul, kui seda kasutatakse biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse. Biomassina kasutatakse ka metsa- ja puidutööstuses, põllumajanduses, olmes jm tekkivaid jäätmeid ja jääke.
5°/km Enamus ilmastikunähtustest (pilved, sademed, õhu liikumine) Peaaegu kogu veeaur ja tolm on troposfääris Soojendatakse alt päike soojendab maapinda, mis soojendab omakorda õhku maapinnakohal. Soe õhk tõuseb kõrgemale kihid segunevad - Tropopaus - Stratosfäär ülapiir 50 km kõrgusel Alt külm, ülespoole temperatuur tõuseb kihid on stabiilsed Osoonikihi asukoht Soojendab päikesekiirgus (UV-kiirgus), mis neeldub osoonis 8 Lennukid lendavad troposfääri alumises kihis (stabiilsuse tõttu) Väga kuiv veeauru on vähe ja seetõttu ka pilvi on vähe Esinevad polaarsed stratosfääripilved pooluste lähedal, talvel, kui temp. langeb alla -78°C. Oluline roll osooniaugu tekkimisel Õhu tihedus väga väike ülespoole liikudes - Stratopaus Mesosfäär 50-85 km
Päikesepaistelise ilma puhul esineb nii otse- kui ka hajuskiirgust. Kui taevas on lauspilves, siis jõuab Maale ainult hajuskiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valiteb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt lahkuv kiirgus pikalaineline. Sageli kutsutakse seda ka soojuskiirguseks. Maakeral tervikuna on kiirgusbilanss aastate jooksul tasakaalustunud. Maa keskmine temp. on + 15 C ja see ei suurene ega vähene. Piirkonniti on aga kiirgusbilansid erinevad. Suurimad on kiirgusbilansi väärtused ekvatoriaalsetel aladel. Negatiivne kiirgusbilanss on aladel, kus aastaläebi on
Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi
väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniini, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Mingi kogus päikesekiirgust n inimese nahale, siiski vajalik. Nimelt sünteesitakse päikesekiirguse mõjul meie nahas vitamiin D, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks. NAHAVÄRVUSE SÕLTUVUS Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume
transpordikaod, ei saasta maapinda energia tootmiseks, keskkonda, energia tehnika kallis, saab kasutada toodetakse kohapeal ainult kus on vähe sademeid ning pikk päev ja päikesekiirgus on intensiivmne aastaläbi Biomassienergia (taastuv) Ohutu, prügi tarbitakse ära, Kallis toota, vähe ei saa osta,kraavid kasutusalasid, peab palju puhastatakse võsast töötlema, tooraine puudus Geotermaalenergia (taastuv) Ressurss piiramatu, Jaamade rajamine kallis ja
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2
Tundra Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest seal on suur temperatuuride kõikumine Kõrb Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest seal on suur temperatuuride kõikumine ja tuuled Vihmamets Ülekaalus keemiline murenemine, sest seal on kõrge temperatuur, mis kiirendab keemilisi protsesse ja palju sademeid, mis moodustavad lahused Murenemist põhjustavad: Päikesekiirgus, vesi, jää, tuul, temperatuuride kõikumine, Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A. Liustikujää kulutab liikudes pinnast, tekib org B. Vesi kulutab kallast C. delta? Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. Murenemisest tekib mud, mis on loomuikult oluline elukeskkond paljudele looomadele ja taimedele Miks murenemine ei lakka
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
naha pinnale läbi pooride · Nahaaluskude on rasvkoerikas ja kaitseb siseelundeid, kaitseb ka külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ja on rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude naistel rohkem · Juuksed kaitsevad peanahka, lihaste töö leevendab külmatunnet · Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam toodab keha melaniini ja seda pruunim on jume, päikesekiirgus on vajalik vitamiini D sünteesimiseks, mis tagab luustiku normaalse arengu, päevitamine on aga ka kahjulik sest see kahjustab pärilikkusainet · Enamus nahal olevatest bakteritest on kasulikud, soovitatakse nõrgatoimelisi pesemisvahendeid, sest siis jääb veidi rasu alles 2A Naha läbilõige · Närvide lõpmed ( joonisel harulised ) on tundlikud välistele ärritajatele
06.1992 määrus selliste osoonikihti lõhustavate ainete nagu R11, R12, R13 jne kasutamise piiramisest (R22 kasutamist ei piirata). 1996 septembris ühines Eesti lõpuks ka Montreali protokolliga, mis annab osooni lõhkuvate ainete tarbimise vähendamise ja lõpliku keelustamise ajagraafikud. Need tähtajad on aga küllalt pikad, ulatudes tuleva sajandi esimestesse kümnetesse. Osoonikiht kaitseb meid kiirguse eest ja kui see kahjustub, siis osoonikiht hõreneb ja suureneb päikesekiirgus Maal. See omakorda suurendab päikesepõletuste ja nahavähi ohtu. Isegi kui freoonide vallapäästmist kohe poole võrra vähendataks, kahekordistuks nahavähk järgnevate aastakümnete jooksul ikkagi. Eestis on juba vaieldamatuid edusamme freoonide kasutamise piiramisel. Nii on AS Matek (makroflexi tootja) neilt saadud andmeil oma tehnoloogilises protsessis üle läinud R11 ja R12 kasutamiselt (1994.a üle poole Eestis tarbitud
Keskkonna energeetiline iseloomustus: NB! Solaarkonstant päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1cm2 suurust pinda 1 minuti vältel ( eeldusel, et Maa asub Päiksesest keskmisel kaugusel, s.o. 150 miljonit km) Solaarkonstandi arvväärtus on ca 2,0 +/- 0,04 cal/cm2 * minutis ( 1372+/- 30 W/m2) Keskkonna energeetiline iseloomustus: Maapinnale jõudev päikesekiirgus jaguneb: 1)OTSENE KIIRGUS see on osa Päikese kiirgusenergiast, mis jõuab Maale peaaegu paralleelsete kiirtena päikeseketta suunast. Tähis : S;S´ 2) HAJUS KIIRGUS see osa päikesekiirgusest, mis jõuab horisontaalsele pinnale pärast hajumist atmosfääris. Tähis D 3)SUMMAARNE KIIRGUS horisontaalsele pinnale langeva otsese ja hajusa päikesekiirguse summa. Tähis Q Albeedo e peegeldustegur arv, mis näitab kui suure osavõi mitu %
Termosfäär -kõige kõrgem kiht, temperatuur tõuseb, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks, suur kineetiline energia 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi). Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Päikesekiirguse hulk sõltub
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umb...
tahke ja teine uuem vedel järv, pindalad on vastavalt 5000 m2 ja 8000 m2 ning paksused 20 m ja 10 m; viimase fuussijärve pindala Kiviõlis on 2500 m2 ja kihi paksus 4 m. Praegu Kohtla-Järve fuusse enam poolkoksimägedele ei viida, need põletatakse Kundas. Keskkonnaohtlikud ained fuussijärvedes on ühe- ja kahealuselised fenoolid, arseen, benseen, tolueen, jt. Fuusside ohtlikkus võib suureneda ka pärast ladestamist, kuna päikesekiirgus ja hapnik põhjustavad eri keemilisi reaktsioone (polümerisatsioon, asfalteerumine jne.). Leonardo Dicaprio Instagram'i pilt 2016 8 Lahendused Et täita keskkonnakaitse eurodirektiive, peab Eesti kulutama üle 1 miljardit euro, millest osa kulub põlevkivisaaste likvideerimiseks. Muu hulgas tuli aastaks 2009 muuta põlevkivielektrijaamade tuha ladestamine keskkonnahoidlikumaks.
i. Genotüüp- kui identsed genotüübid asuvad erinevates keskkonnatingimustes, siis tunnuste varieeruvus nende rühmade vahel ontingitud keskkonnafaktoritest kui erinevad genotüübid asuvad täpselt ühesugustes keskkondades, siis on tunnuse rühmadevaheline variatsioon tingitud geneetilistest erinevustest loomadevahel. epigeneetilised faktorid tunnuse avaldumisel ii. Keskkond -sööda kvantiteet ja kvaliteet, keskkonna temperatuur, päikesekiirgus, patogeensed faktorid, pidamistingimused jne iii. Epigeneetilised faktorid c. Fenotüüpide jaotus populatsioonis variatsioonirida normaaljaotus aritmeetiline keskmine standardviga d. Päritavuskoefitsient- ehk heritaablus, tähis: h2; arvuliselt väljendatav geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldises populatsioonisiseses (individuaalses) muutlikkuses antud keskkondlikes tingimustes.
meetri kõrguseks. Tema sisse ehitavad pesa mitmed erinevad loomad, jättes juured siiski terveks. Veel üks hea viis vee hoidmiseks on seda varuda. Saugaaro kaktusel on kurrutatud pind. See võimaldab vihmaperioodil vett kogudes taimel suuremaks minna. Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained
Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera suvel (4.07) on Maa-Päike kaugus maksimaalne (1.017 AU). Seetõttu langeb lõunapoolkera suvel atmosfääri ülapiirile kuni 6.9% intensiivsem päikesekiirgus kui põhjapoolkera suvel. Samas on lõunapoolkera suvi lühem 179.6 ööpäeva, põhjapoolkera suvi 185.6 ööpäeva. Öö ja päeva vaheldumine Öö ja päev vahelduvad, kuna Maa pöörleb ümber oma telje läänest itta. Ööpäev kestab praegusel ajal 23 tundi, 56 minutit ja 4 sekundit. Kestus muutub aasta jooksul 0.0025 sekundi ulatuses. Kõige pikemad ööpäevad on märtsis ja kõige lühemad augustis. Pikemas plaanis Maa pöörlemine aeglustub. Ööpäeva kestus
Velvitsia ümbermõõt võib ulatuda 4 meetrini ja ta võib elada mitmesaja aastaseks. Kogu selle aja jooksul õitseb taim vaid ühe korra. Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes. Lehed on aaloel paksud ja lihakad ning ogadega ääristatud. Lehe pinda katab rasvataoline kiht. Nii lehtede paksus, kui ka rasvakiht vähendavad aurumist. Samuti peegeldub rohkem valgust tagasi. Mida ogalisemad on lehed ja mida rohkem neid on, seda rohkem hajub päikesekiirgus. Lehed paiknevad rosettidena, punased, kollased või valkjad õied kobarates. Pildil on hästi näha, et lehe ja tüve juurde jääb lohuke, kuhu koguneb kastevesi või vähene vihm, mis kõrbes ette võib tulla. Ka aaloe on sukulent, varudes lehtedesse vett. Mitme aaloeliigi mahl sisaldab vaike ja rasvu, millest valmistatakse ravimeid. Ka kodudes kasvava aaloe mahl on raviva toimega, seda kasutatakse põletuste leevendamiseks. Loomad Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit
Mida see tähendab? See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last. 29) Mis on biosfäär? Biosfäär on Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide(kogu elusaine) ja nende seotud keskkonna ühendus. 30) Mida näitab primaarproduktsioon? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni? Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoitainete defitsiit ja temperatuur. 31) Mis on bioom? Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid. 32) Nimeta kolm olulist taimetoitainet? Valgud, süsivesikud, vitamiinid. 33) Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse
Suureneb lihaste võime omastada hapnikku, suureneb lihaste võime varuda glükogeeni, kasutada energiaallikana rasvu, suureneb verekappillaaride hulk lihastes,parandab gaasivahetust. Vananemine Miks vananeme-meie sees tiksub geneetiline kell, mis määrab elupikkuse. Kromosoomide otstes on DNA lõigud-telomeerid. Raku iga pooldumisega telomeerid lühenevad, lõpus kaotavad telomeerid pooldumisvõime, ning organism hakkab kuluma. Vananemist kiirendab, ja Dna-d kahjustab päikesekiirgus. Inimese sees aga kahjustab organismi üksikud radikaalid (hapnik) Vananemisnähtused:juuste hõrenemine, väljalangemine, kuulmise nõrgenemine,nägemise halvenemine,kopsumahu vähenemine,luude hõrenemine, seedehäired,lihasjõuvähenemine, termoregulatsiooni häired
kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale; · iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat; · leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega; Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm; VEESTIK · iseloomustab joonise abil veeringet; · teab Läänemere eripära, selgitab Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning nende põhjusi; · teab ja tunneb joonistel ning piltidel ära jõega seotud elemendid: jõe lähe ja suue, delta, jõesäng, parem- ja vasakkallas, jõeorg, sälk- ja lammorg, ülem-, kesk- ja
Mullatekke tegurid: Bioloogiline faktor taimsed ja loomsed organismid: bakterid, seened, vetikad, kõrgemad taimed, närilised, mutid, ussid, ainuraksed, putukavastsed jne.suurim tähtsus autotroofidel taimede ja loomade kaudu toimub vabanenud toitainete akumulatsioon Lähtekivim mineraalne alus, millel muld moodustub. Pärandab mullale oma mehaani-lised, füüsikalised, mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas (sademed, päikesekiirgus, tempe-ratuur). Kliima mõju võib olla otsene (päike soojendab) või kaudne (taimede, loomade kaudu). Aktiivsed temperatuurid on 10-35°C Reljeef jaotab ümber aineid (vesi) ja energiat (lõunakallak) Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta Inimfaktor (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega)
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
Seesama kiirgus tekitab õhuhapnikust osooni "kolmeosalise hapniku". Osoon omakorda pehmendab ähvardavat ultraviolettkiirgust. Atmosfääriõhu osoonisisaldus on ka seal üpris väike: stratosfääris sisaldub teda 1 m³, õhus mitte üle 10 cm³ ehk 10 miljondikku. Mõni protsent osooni koguhulgast paikneb maapinna lähedases õhus (troposfääriosoon). Osooni neelav mõju ultraviolettkiirgusele kasvab kiiresti kiirguse lainepikkustel alla 320 nm ja lainepikkusega alla 290 nm päikesekiirgus maapinnani peaaegu üldse ei jõua. Kui niisugust kaitset poleks, tapaksid ultraviolettkiired kiiresti kõik elusolendid.Kui atmosfääriosoon kahaneb, siis ultraviolettkiirguse tugevnemise tõttu võiksid teadlaste arvates kaasneda järgmised nähtused:suuremat hulka inimesi hakkavad ohustama nahavähk ja silmakae;tekivad organismide kahjustused planktonis, mis omakorda häirib toitumisahelat ookeanis;soodustub
Kõige külmem kuu Jaanuar Veebruar Õhutemperatuur talvel Külm Soe, pehme talv Kõige soojem kuu Juuli August Õhutemperatuur suvel Soe Jahedam kui mandrilise kliimaga aladel Maismaa ja vesi soojenevad erinevalt: • Vesi on läbipäistev, päikesekiirgus neeldub sügavamatesse kihtidesse, mis soojendavad. Masimaal soojeneb ainult õhuke pinnakiht. • Vee erisoojus on suur, selle soojenemiseks kulub rohkem päikesevalgust. Kivimite erisoojus on väiksem, need soojenevad kiiremini. • Vesi juhib paremini soojust. Kuiv pinnas on halva soojusjuhtivusega. Pinnamoe mõju kliimale Mäed ja kõrgustikud takistavad õhu liikumist. 1. Kõrgus Kõrgemal on jahedam (-6°/km) ja tugevamad tuuled.
tuum Keemiline: vabaneb reaktsioonide käigus (raadioaktiivsete lagunemise, fotosünteesi jne sisetuum tahke käigus. Soojusenergia: päikesekiirgus, maa siseenergia. Kivisüsi on tekkind miljoneid aastaid tagasi niisketel aladel kasvanud iidsete sõnajalgade kõdunemisel. Nafta on tekkinud maakoores mereloomade ja taimede jäänuste hilisemal settimisel. Kivistisi uuritakse maavärinate lainete uurimisel, puuraukudega, vulkaanipursetega (vahevöö ülakihi kohta.) Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus
ajastu lõppu. Taastuvenergiaid on kasutatud juba ammu mitmeid, näiteks soojuse saamiseks ja mehaanilise energia saamiseks. Ainult vee energiast on juba pikemat aega toodetud elektrit. Tõuke taastuvaid energiaid arendada on andnud fosiilkütuste suur keskkonna saastavus. Arendatud on tuule,päikese,maapõue ja bioenergia kasutust. Nende osakaal on hetkel küll veel väikene kuid siiski on näha juba märke ülemineku ajast teisele energiale minnes. Taastuvad energiad on looduses päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, lainetus jne. 1. Kõige suuremad katsumused energiamajanduse muutumises Tõeliseks proovikiviks võib muutuda tasakaalu hoidmine arengumaade energiavajaduse rahuldamise ja kliima soojenemise peatamise vahel. Peamine takistus peitub transpordi sektoris. Kui elektriautod saaksid valdavaks siis oleks probleemi lihtsam lahendada kuid selle komistuskiviks on preagu akutehnoloogia. Tootmistehnoloogia areng on muutnud taastuvate
Kangamaterjalid PUUVILL (lühend: CO) Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda sellepärast, et ta imab väga palju kehast eralduvat niiskust, mistõttu ei saa nahk märjaks. Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda. HOOLDAMINE: Puuvill on kergesti pestav, plekid ja määrdumus eemalduvad kergesti pesulahusesse. Kiud kannatab kuuma triikimistemperatuuri. Üldiselt on puuvillastele rõivastele soovitav pesemistemperatuur k...
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
Milline oleks elu Maal ilma osoonikihta? Osoonikiht tekkis 300-500 milj. Aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. 66)Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused? Vajalikud tingimused lagundajate tekkes: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus. 67)Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist? 68)Millega tegeleb populatsiooniökoloogia? Populatsiooniökoloogia uurib organismide populatsioone ja nende keskonnaoludest tulenevat dünaamikat. 69)Mis on diferentsiaalne paljumine? Erinevuse populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid. Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks
sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust. Kliima - mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Kliima kujuneb kliimategurite (kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon, veeringe, maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul. 32. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Läänemere mõju järgi on Eesti jaotatud kliima valdkondadeks, mida jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. Õhu voolamisel merelt maale mõjub suurenev turbulents sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Merebriisid ulatuvad maismaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste
seisundit mingis piirkonnas. Kliima iseloomustamisel tuleb vaadata ilmastikutüüpe ja variante koos nende esinemissagedustega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate perioodide jm. Järgi. Mida rohkem on neid elemente mõõdetud, seda paremini võib kliimat iseloomustada seega vaadeldakse aastakümnetega mõõdetavat ajavahemikku. 27. Makro-, meso- ja mikrokliima 28. Kliimat kujundavad tegurid. Küsimus kordub. Vaata küsimust 25. 29. Päikesekiirgus kliimat kujundava tegurina. Kiirgusenergia hulk, mille maapind saab, sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk muutub ööpäeva ja aasta jooksul. Ekvaatorilähedased ja troopilised alad kuum kliimavööde Keskmiste laiuste alad paraskliima Polaaralad karm külm kliima Kreeka keelest tõlgituna tähendab sõna kliima kallet- see tuleneb aga sellest et mõisteti, et
Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust. Kliima on mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus. Kliima kujuneb kliimategurite (kiirgusbilanss, õhutsirkulatsioon, veeringe, maismaa ja mere jaotus, reljeef, hoovused, lumikate jne) mõjul. 33. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Läänemere mõju järgi on Eesti jaotatud kliima valdkondadeks, mida jagab Narva-Jõesuust Häädemeesteni tõmmatud diagonaal. Õhu voolamisel merelt maale mõjub suurenev turbulents sademeid suurendavalt 30-60 km ulatuses sisemaa suunas. Merebriisid ulatuvad maismaale maksimaalselt 20 km kauguseni ning määravad suures osas ranniku väiksema pilvituse ja suurema päikesepaiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
