tähtede kaugused (Struve – Veega kaugus,Bessel – 61 Cygni kaugus), tehti sellest järeldus, et tähed on Päikese-taolised objektid, mille ümber võivad tiirelda ka planeedid. Esimesed kinnitused planeedisüsteemidest teiste tähtede ümber saadi 20. sajandi viimasel kümnendil. Relativistlik maailmamudel Relativistlik maailmamudel sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast 1916. aastal. Selle teooria järgi ei asu Päike kosmose keskel ja tähed ei asu sfääris. 1922. aastal leidis vene matemaatik Aleksander Fridman, et selline universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kinnituse "paisuva universumi" teooriale said astronoomid 1926. aastal, kui Edwin Hubble avastas galaktikate laialilendamise. See teooria, mida on täiendatud temperatuuri (soojusenergia) sissetoomisega, ongi tänapäevakosmoloogia alus. Ülesehitus ja struktuur
suuda Merkuur säilitada atmosfääri: gaaside molekulid „põgenevad“ kiiresti kosmosesse. Vaatamata sellele eksisteerib planeedil väga hõre eksosfäär, ehk gaaside kiht, kus molekulid peaaegu ei põrku üksteisega seoses väga väikese kontsentratsiooniga. Kuna planeedil puudub atmosfäär, mis saaks temperatuure ühtlustada, iseloomustab Merkuuri väga suur temperatuurikontrast. Keskpäeval ekvaatoril kui päike on seniidis, võib temperatuur tõusta kuni 430 0C-ni; öösel aga võib see langeda kuni -180 0C. 4.Päeva ja aasta pikkus/aastaajad Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. Merkuuri pöörlemistelg on peaaegu risti tema orbitaaltasandiga, seetõttu aastaaegade vaheldumist planeedil ei toimu: päikese maksimaalne kõrgus antud laiuskraadil on sama. Ekvaatoril läbib
1878 sünnib poeg Michel 1879 sureb tema naine Camille, Monet maalib teda surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist 1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904) Waterloo sild, udu (1901-1903) 1911 Monet hingeline kriis 1914 sureb tema vanim poeg, alustab ülisuurte vesiroosipiltide maalimist 1918 valmib kaheksa vesiroosimaali 1926 Monet sureb, olles 86aastane Vesiroositiik (1899) Vesiroosid. Hommik (1916-1926)
moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Virmalised Aurora Aurora Borealis & Aurora Australis Virmaliste Teke Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal Virmaliste tekkes osalevad : * Päike *päikesetuuled * planeetidevaheline magnetväli * Maa magnetväli * magnetosfäär * Maa atmosfäär ja ionosfäär. · Optiline nähtus Virmalisi juhib maa Maa on suur magnet Magnetväli suunab laetud osakesed piki oma jõujooni
Vajab palju pinda 3. Jääkaineid ei teki 3. Vajab teatud keskkonnaolusid 4. Ohutu (ühiskonnale ja keskkonnale) (päikest) 5. Inimesed saavad neid isiklikult 4. Vajab suurt algkapitali kasutada (osta isikliku päikesepatarei, vahendajat/tootjat pole vaja) 6. Isikliku patarei puhul pole vaja elektrit transportida Kas Eestil oleks võimalik päikeseenergia peale üle minna? Jah, oleks küll, sest päike paistab ju igal pool maailmas. Samuti ka Eestis. Sellegipoolest, et päikeseenergiast saaks Eesti peamine elektriallikas on vaja veel paar aastat tehnoloogilist arengut. Siiani on leiutatud vaid patareid, mis tasuksid ostmise ära (energiat on toodetud patarei hinna väärtuses) umbes kolme aastaga. Päikesepatarei eluaeg pole aga lõputu ja seega tooks päikesepatarei Eestile praegusel hetkel üsna vähe kasu. Kindlasti ei tasu lootma jääda, et
Päikesesüsteem Päike · Päike tekitab Maal magnettorme, ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised.
Lähispolaarne kliima Lähispolaarses kliimavöötmes on suved suhteliselt jahedad ja talved väga külmad. Seda kliimat esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Suvel on lähispolaarses1 kliimavöötmes parasvöötme kliimatingimused. Seda mõjutab päikesekiirguse väike langemisnurk, mistõttu päike ei suuda seda ala isegi suvel küllalt soojendada. Suvised temperatuurid jäävad tavaliselt 1 Polaarjoone lähedal asuv ala. 10 kraadi piiresse. Talved on väga külmad, kuna Päike käib väga madalalt ja poolustelt puhuvad tuuled toovad kaasa väga külma õhku. Taimede kasvuks on lähispolaarsed kliimatingimused ebasoodsad. Neis piirkondades peavad vastu ainult samblad, mõned rohttaimed, madalad puhmastaimed ning samblikud. Lähispolaarses kliimavöötmes esineb maa sees igikelts - mitme meetri paksune jääkiht, mis ei sula isegi suvel üles. Igikelts tekib tänu väga külmale talvele ja jahedale suvele. Polaarne kliimavööde
Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktika
Kui must auk oleks maa lähedal, neelaks see esmalt meie planeedi atmosfääri, seejärel planeedi enda. Musta augu mass ja tihedus on väga suur. Kujuta ette maad, kui suruda kokku maa kõigest golfipalli suuruseks, siis kaaluks see täpselt sama palju, kuid tihedus oleks tohutult suur. On ainult üks koht, kus on piisavalt tugev gravitatsioon, et must auk saaks moodustuda. Selleks on suuremad tähed. Kui massiivsed tähed, 10 korda suuremad kui meie päike, siis tähe kütuse: vesiniku otsa saamisel võtab gravitatsioon üle ja purustab tähe. Tekib supernoova: päike lendab õhku. Kuid on ka veel suuremaid tähti. Supermassiivsed tähed on 100 korda suuremad kui meie päike. Ja neil onka 100 korda suurem gravitatsioon. Kui üks neid tähti sureb, siis vallandub üks suurimaid plahvatusi universumis: hüpernoova. See on musta augu sünd. Kuna gravitatsioon on nii suur, siis
1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril · Millal on Päike seniidis? 23. septembril ja 21. märtsil on Päike seniidis · Võrdle merelist ja mandrilist kliimat (sademete hulk, õhutemperatuuri aastane amplituud mitu kraadi õhutemperatuur aasta jooksul muutub ehk kõige külmemast kõige soojemani). Mereline kliima Mandriline kliima Õhutemperatuuri väike kõikumine. Õhutemperatuuri suur kõikumine.
luuletamises juba üheksa- oli katki !!!! meitserlikumaid sõna- ja Oli katki !!!! Oli keskelt murtud katki !!! aastaselt, tõsisemalt hakkas Suur päike paistis korraga kaugelt vormikasutajaid. Ta tegeleb Lauad ja laed olid samad, sellega tegelema gümnaasiumi kuid hoopis madalamad - inimese olemasolu tähtsate ma olin väike !!! lõpuklassis. 1945. aastast Eesti Ei saanud millestki aru,
kaugele. Vaadelda on võimalik kevadisel või sügisesel pööripäeval. 2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta). IX VEENUS 1. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? Päike Veenuse vaatlemist ei sega, kuid vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood on 584 päeva ehk 1,6 aastat. Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele
Nagu, kui, kuni, otsekui ette koma, kui Sadas vihma, kui väljusin majast. järgneb öeldis. Nagu esineb tähenduses näiteks - Mitmed koolid, nagu Kaarepere, koma Palamuse ja Laiuse, on laiendanud oma spordiväljakuid. Ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka ees Päike paistis ja linnud laulsid koma pole. nagu eile. Nagu ees on sõnad niisugused, Selliseid autosid nagu Audi või sellised, säärased koma pole BMW ma osta ei jõua. Ühendsidesõnadel koma kas ees või Ma lahkusin (,) sellepärast, et keskel seltskond ei meeldinud mulle. 4
vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. 4. Varjutused. Saaros. Sõlmede joon. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele
Pöörlemine. Selle ajaga, kui Maa teeb ühe pöörde (23t 56m), liigub ta orbiidil ühe kaarekraadi võrra. Et suund Päikesele taastuks, peab ta tegema veel 1/365 pööret. Selleks kulub 4 minutit. Maa liikumine Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga Aasta ajavahemik, mille jooksul Päike teeb mööda ekliptikat liikudes täistiiru. Aasta pikkus on 365 ööpäeva 5 tundi 48 minutit 46 sekundit Juuliuse kalender(vana kalender) Koostas Sosigenes (Aleksandria astronoom), kehtestas Gaius Julius Caesar 46 a. e.m.a. Aastas on 365 päeva, igal neljandal aastal (liigaastal) on 366 päeva. Keskmine aasta on pikem tegelikust, iga aastaga jääb pisut maha(3 päeva 400 aastaga). Praegu 13 ööpäeva. Gregooriuse kalender Kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860
Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10. Kuidas mõjutavad aluspinna omadused päikesekiirguse peegeldumist? Lumi peegeldab kõige rohkem, muld neelab. 11.Külmvöö (põhjapolaarjoon), parasvöö (põhjapöörijoon), palavvöö (lõunapöörijoon), parasvöö (lõunapöörijoon, külmvöö. 12.Millal vahelduvad aastaajad? Talv algab 22.detsembril.
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem ...
Parasvööde Lühikirjand Maailm on jagatud kliima ja elustiku alusel mitmeks on ekstreemselt külmi ja ka kuumi kohti. Ent samas, on olemas paigakesi, kus on kõike "parajalt". Just selline ideaalne kohake parasvääde ongi. Ideaalsuse piir kõigub on ju kõikidel oma täiuslikkuse maailmavaade. Mõnedele meeldib kuumus, näiteks Aafrikas elavatele kõrberahvastele. Jäistes kõrbetes, kus on liiva asemel lumi, nad ellu ei jääks nii on looduse poolt paika seatud, see on tasakaal. Kõik looduses on tasakaalus. Eestlaste jaoks tähendab ideaalsus parasvöödet, sest siin on kõike meile eluks vajalikku: temperatuur langeb talvel veidi alla kümne keskmiselt, samas on suval jahedam kui troopikas. Eristatakse mandrilist ja merelist kliimat. Parasvööde jaguneb neiks tinglikult, kuna nad vahelduvad küllaltki sujuvalt. Mereline kliima toob kaasa suvise jaheduse ning talvise peh...
2300 ei ole 2400 on liigaasta Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning kaheksast planeedist. Alates Päikesest: Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptun Neli esimest planeeti nim Maa tüüpi planeedid. Viimased neli hiidplaneedid. Päikesesüsteemi kuuluvad veel Marss'i ja Jupiteri vahel asuvad asteroidide vöö. Veel kuuluvad Päikesesüsteemi komeedid - need on väga väljavenitatud ellipsit mööda liikuvad taevakehad, mille ühes fookuses on Päike. St nad ilmuvad korraks (sabaga täht) ning kaob aastateks, et siis jälle ilmuda. Aegajalt eksivad Päikesesüsteemi meteoorid. Päikesesüsteemi massist kuulub Päikesele 99,9% kogumassist. Maa on läbimõõdult 109x väiksem kui Päike. Maa tüüpi planeedid Üldiseloomustus. On neli esimest planeeti Päikesest: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss. Neil iseloomustab:
kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K
vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Maa on päikesele lähemal (joonis) jaanuaris, kaugemal juulis.
Klaas ja valgus Ettekanne Loomulik päevavalgus Klaasi omadused Soovitused päevavalguse kasutamisele Kaitse päikese vastu "Päike on kõige elava olulisimaks valgusallikaks. Just nõnda tuleks päikest ka iga ehitise kujundamisel arvesse võtta." F.L.Wright "[...] on naeruväärne arvata, et elektripirn võiks asendada seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %.
su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa!" Tekib tunne, et Koidula jaoks oli tähtis saada maetud kodumaa mulda. Seda tõestavad aga read luuletusest ,,Eesti muld ja Eesti süda.": ,,Sinu põue tahan tahan heita/ma kord viimse unele." Mõlemad luuletajad näitavad oma tundeid Eesti päikese vastu, kuigi nad teevad seda erinevalt. Selgemalt annab enda mõtteid edasi Liiv, kirjeldades ,,...ja Eestimaa päike paistab/nii selgesti, nii soojasti!". Kaudselt mainib Eesti päikese meeldivat hubasust ka Lydia. Naine võrdleb teda teist riiki valgustava, kui siiski sama päikesega ,,...Oh kui külmalt võõras päike paistab!..." Lydia on tuntud kui eesti laulu ülistaja. Väga mitmed luuletused tema sulest on pühendatud laulule ja laulmisele. Ta sooviks justkui täita terve ilma eestikeelse lauluga. ,,Eesti laul, kõla sa
Vasakpoolne vertikaalskaala näitab sademete huka mm-tes. Parempoolne vertikaalskaala näitab temperatuuri. Horisontaalskaalal kujutavad värvid eluslooduse jaoks olulise õhutemp. kestust. 5. Maale jõudnud päikesekiirgusest ligi pool neeldub maapinnas (maalähedase õhu soojendamine, jää sulatamine, vee aurustumine ja fotosüntees) ja ülejäänu peegeldub maapinnalt või pilvedelt tagasi maailmaruumi või neeldub õhkkonnas. 6. Mida kõrgemal on päike (ekvaatori lähedal), seda suurema nurga all langevad päikesekiired maapinnani ja soojendavad seda tugevalt. Seda soojem on ka õhk. Mida madalamal on päike, seda vähem need maapinda soojendavad (poolustel). Tumedatelt ja konarlikelt pindadelt peegeldub vähem päikesekiirgust tagasi kui heledatelt ja tasastelt. Tormine meri peegeldab vähem kui tasane meri. 7. Mida suurema kalde all langevad on päikese kiired, seda vähem soojendab päike maapinda ja seda vähem soojendab maa õhku. 8
Uurimusküsimus: Miks sügisel lehed kollaseks muutuvad? Töövahendid: fotoaparaat, kase puu, paberileht ja pastakas, termomeeter. Hüpotees: Mida madalamaks läheb õhutemperatuur, seda kollakamaks muutuvad kase lehed. Uurimuskäik Päev 1 13.09 – Tegin kell 08:21 enda toa akna all olevast kasest pilti. Õhutemperatuur oli sellel hetkel 12° C. Õues paistis päike. Päev 2 14.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11°C. Õues paistis päike. Päev 3 15.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 9,7°C. Õues paistis päike. Päev 4 16.09 – Tegin pilti kell 07:21. Õhutemperatuur oli siis 9,5°C. Taevas oli pilvine. Päev 5 17.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11,4°C. Taevas oli pilvine. Päev 6 18.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 13,5°C. Sadas nõrka vihma. Päev 7 19
kogumikeks. Reakstsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. *bioloogiline evolutsioon- bioloogilise evolutsiooni käigus arenesid välja kõik elus organismid, mis meie maakeral tekkinud on sugulisel teel ehk bioloogiline areng esimesest elusorganismist inimeseni. *sotsiaalne evolutsioon- sotsiaalse evolutsiooni käigus tekkisid meie ühiskonnas keel, millega hakati omavahel suhtlema ja tekkis inimühiskond. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet maa. Meie planeet maa on tegelikult peaaegu sama vana kui, meie universiumi suurim planeet Päike. Päike on mänginud väga suurt rolli elu tekkeks maal. Planeet maa oli algselt hõõguv kivikera, mille pinnal oli tohutult vulkaane, mis võisid tekitada meie planeedile just sellise pinnakihi nagu ta meil praegu on. Ajapikku hakkas maakera jahtuma, ning sel hetkel polnud maakeral veel vett ega osooni kihti. Maa jahtumisel tekkinud
kogumikeks. Reakstsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. *bioloogiline evolutsioon- bioloogilise evolutsiooni käigus arenesid välja kõik elus organismid, mis meie maakeral tekkinud on sugulisel teel ehk bioloogiline areng esimesest elusorganismist inimeseni. *sotsiaalne evolutsioon- sotsiaalse evolutsiooni käigus tekkisid meie ühiskonnas keel, millega hakati omavahel suhtlema ja tekkis inimühiskond. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet maa. Meie planeet maa on tegelikult peaaegu sama vana kui, meie universiumi suurim planeet Päike. Päike on mänginud väga suurt rolli elu tekkeks maal. Planeet maa oli algselt hõõguv kivikera, mille pinnal oli tohutult vulkaane, mis võisid tekitada meie planeedile just sellise pinnakihi nagu ta meil praegu on. Ajapikku hakkas maakera jahtuma, ning sel hetkel polnud maakeral veel vett ega osooni kihti. Maa jahtumisel tekkinud
Soome vapp Soome lipp Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Metsade ja järvede maa Soome on kuulus oma kauni ja puutumata looduse poolest. Põhja- Soome suve valged ööd, mille jooksul päike ei looju, kestavad umbes 10 nädalat. Talvel jääb päike samas piirkonnas ligi kaheksaks nädalaks silmapiiri taha varju. 6% elanikkonnast on rootsikeelne, sest seitse sajandit oli Soome Rootsi riigi koosseisus (12. sajandist aastani 1809). Soome sai iseseisvaks Venemaa 1917. aasta revolutsiooni järel. Sellest ajast on riigikorraks olnud vabariik. Soomel on 200-liikmeline ühekojaline parlament, valimised on iga nelja aasta järel.
ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27 kraadi, lõunaosas 22-24 kraadi. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks. ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju.
ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27 kraadi, lõunaosas 22-24 kraadi. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Kogu aasta käib päike kõrgelt. Valitseb palav ilm, kuude keskmine õhutemperatuur on üle 20° C. Aasta jaguneb kuivaks ja niiskeks perioodiks. ÕHUMASSID: Madagaskari aladel tekivad sooja õhuga õhumassid. Ekvatoriaalne õhumass toob kaasa vihmaperioodi suvekuudel. Troopiline mandriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju.
Teadust varauusajal võib kutsuda ka uue maailmasüsteemi otsinguks. Kriitilise mõtlemise arengut soodustasid humanism, renessanss ja reformatsioon ning nendega seotud küsimused, vaidlused ja võitlused. Need ajendasid teadust tõukele avastama midagi uut. Suur mõju oli maateadvusele. Kogemustele põhinedes oli selgeks tehtud, et Maa on kerakujuline. Antiikajast saadik arvati, et universumi keskpunktiks on Maa, mille ümber tiirlevad Kuu, Päike ja tähed ning selle süsteemi tõenäolisust kinnitasid ka 2.sajandil Ptolemaiose keerulised geomeetrilised konstruktsioonid ja tabelid planeetide liikumise kohta. Vastupidise idee maailmasüsteemi kohta esitas Mikolaj Kopernik 16.sajandil. Mikolaj Kopernik Kopernik oli Poola astronoom, matemaatik ja arsti ning ühtlasi keskaja ja renessansi ajastu silmapaistvamaid teadlasi, pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Heliotsentriline
· Seda sellepärast ,et need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus , et otsene päikesevalgus langeb vihmasajule. · Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. · Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. KUIDAS TEKIB VIKERKAAR? · Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. · Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil · Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. · Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. · Sinakas-violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem, punane valgus seevastu kõige vähem
Loodetega merel yle tunni, kuid kõrg ja madalvee ajal +-30 min iga 10 min tagant. 30. Normaaltase: 31. Vesinivelleerimine: Vaadatakse teatud aegade tagant TVP'des näitusid ja taandatakse see kõik nulltasemele ja siis saab võrrelda erinevaid punkte. Vaatluse täpsus oleneb vaatlusperioodi pikkusest. 32. Veetaseme muutud oleneb: looded, Tuul, sademed, vee aurumine, hoovused, juurdevool/äravool. 33. Looded olenevad maavälistest asjadest, Kuu ja Päike. On harilikult kaheksa loodelaine harmoonilist konstanti 34. Komponendid loodelaineil on kuu ja päike 35. Loodete liigid: Pooleööpäevane, ebakorrapärane pooleööpäevane, Ööpäevane, Ebakorrap Ööpäevane 36. Madalaim teoreetiline tase: Madalaim meretase, mis on, arvestades astronoomilisi tegureid, võimalik. Seda saab arvutada valemitega, teades koha kohta vähemalt nelja harmoonilist konstanti ja keskmist taset. 37
UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär jaotatakse sfäärideks temp. muutuste alusel. Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil? Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust. Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi. Millest sõltub aluspinna albeedo?
(Saare Fishexport);Kergetööstus: Tekstiilitööstus(Paltex, Pendre); Energeetika: Tegeleb kütuse ja elektrienergia tootmisega. Trikotaasitööstus (Marat, Suva); Õmblustööstus (Baltica, Sangar), Tähtsamad kütused on põlevkivi, turvas, küttepuit. Roheline ehk Naha- ja jalatsitööstus (Sameliin) taastuv energia- puit, vesi, päike, tuul Eesti Metsatööstus Kütuse- ja keemiatööstus: Tooraineks on nafta, gaas, süsi, väävel. Mehhaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus, Kohalik tooraine on põlevkivi ja fosforiit. Toodavad: Küttemasuut, palkmajade tootmine, uste- ja akende tootmine plastid, liimid, lakid, taimekaitsevahendid, väetised, tarbekeemiat
MAALI ANALÜÜS 11. klassile Claude Monet, "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike"). Maal on dateeritud 1872. aastaga, kuid tõenäoliselt valmis 1873. Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile. Maali mõõtmed on 48×63 cm. See on impressionism, mis saigi oma maalikuntsiliigi nimetuse Moneti taiese tõttu. Tõusev päike on maastikumaal. Maalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kuna maalil on kujutatud sadamat, siis põhiline toon on sinine, segatud kohati rohelise ja kollasega. On näha sadamat ja ühte väikest paadikest, mis asja kas lahkus sadamast või suundub sinna. Värvide kooskõla on täiuslik. Kunstnik on superhästi ära tabanud värvikasutusega hommikuse päikesetõusu vaate ja ka meeleolu. Siiski kuna on tegu impressionismiga, siis on kõik nn. piirjooned segased ning asju tuleb kohati aimata, aga
Mehaanilineliikumine Wednesday, 21February2018 23:10 Mehaanilineliikumine kehaasukohamuutumineteistekehade suhtes. Trajektoor - kujuteldavjoon,millekujundabliikuvakehamingipunkt. Võnkumine - edasi-tagasiliikumine Liikumiseliigitamine - Liigituskehatrajektoorikujujärgi: Sirgjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudessirgjoonelisetrajektoori Kõverjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudeskõverjoonelisetrajektoori Ringliikuminee.Tiirlemine - trajektooronringjoon. - Liigituskehaerinevatepunktidetrajektooridekujujärgi: Kulgliikumine § Kehakõikpunktidkujundavadühesugusedtrajektoorid Pöörlemine § Kehapunktidliiguvadringjooneliseltümbermõttelisepöörlemistelje AEG- kell t[s] KIIRUS- spedomeeter v[m/sjakm/h] v=s/t Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlaneki...
"on surnuks pistnud talve kevadine virgus" ja "aknasse kliriseb kiirtemurd". "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadelle vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb: veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust." Päike näib Underile olevat tähtsaim kevade sümbol. Seda isikustades loob ta pildikesi, mis on küll veidi naljakad, aga samas kevadele vägagi iseloomustavad. "Kuldsed tiivad pärani / päike istub juba puus / ... / Istub katusel kui lind, / uued suled kohevil." ("Käik valgusse"); "Ees päikese suu on pärani - / ta hingeõhk on valgus. / Kõik on nii vastne ja verisoe - / ma tunnen, see on Algus" ("Sõit hommikusse"); "noorest päiksest / kuldudarlisest piima voolab toites, / et pakateleb muld kui tabat äiksest." ("Varakevad") ja "Kevadeutoopia" - "Päike kõliseb taevas / veed karand püsti kraavides, / lõhuvad joosta mis hirmus. / Iga
REFERAAT KOOL KOOL Päikesesüsteem Lühireferaat Töö Koostas: KOOSTAJA, 9b kl. Õpilane Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal
Veenuse pinnatemperatuur on umbes 480 kraadi kuna ta atmosfäär on väga tihe siis laseb see soojuse sisse aga välja enam ei lase. Ööpäev veenusel kestab 117 päeva. Veenuse aasta kestab 225 päeva ning veenusel on aasta jooksul ainult kaks ööpäeva. Kuna öö on väga pikk siis võiks arvata, et selle ajaga jahtub pool planeedist ära. Kuid kuna seal on väga kõvad tuuled, mille kiirus on 300 kuni 400 kilomeetrit tunnis, mis toovad kogu aeg soojust sealt poolt kuhu päike paistab, siis püsib planeet kogu aeg sama kuum. Pilved on kollakasvalged, sest nad koosnevad põhiliselt väävelhappest. Veenusel oli kunagi vesi, aga see kõik aurustus rohkete vulkaanipursete tagajärjel. Veenus ja Maa on peaaegu sama suured. Veenus paistab teleskoobis alati sirbikujulisena. Ta orbiit on praktselt ringi kujuline. Esimese kosmosejaama saatis sinna Nõukogude Liit. Veenusel puuduvad looduslikud kaaslased. Tal on ainult tehiskaaslased. Veenus on teine planeet päikesesüsteemis
VESI MEIE ÜMBER Vee leidumine looduses: * ookeanides * meredes * jõgedes * järvedes * maa sees * mägedes lumena ja jääna * elusorganismides FAKTE JA ARVE vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheagselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. 80% Maakerast on kaetud veega. Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Maailma Tervishoiu- organisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb. Maismaast asub ligi 60% veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25% inimkonnast kannatab magevee
Mansid Marten Arandi Rahvaarv ja keele kõnelejate arv 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansit Mansi keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv on aastast aastasse vähenenud, ning on 2010 rahvaloenduse andmetel 938 Manside asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi- Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel v...
Erika Vederman KAALB-1 Nädala teema: Kosmos Laste vanus: 6-7 a. Eesmärgid Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev ...
esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ning Salme võttis kosjad vastu. Mõne aja pärast pidasid Salme ja täht pulmi. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda Lääne talusse tagasi, seekord Lindale kosja. Neiu ei võtnud neid vastu ning nad läksid nukralt koju tagasi. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi, kes Lindale ei sobinud. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningapojal. Kui aga Linda Kalevit nägi, tundis ta, et see on just see õige
Valgus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha.Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike, lõke ja elektripirn on soojuslikud valgusallikad, sest nad kirigavad valgust seetõttu, et on kuumad. Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuelb valgusallikale anda energiat. Elektrilambile saab seda anda vooluallikast, küünlale põlemisest ning päikestele ja tähtedele tuumareaktsioonid. On ka valgusallikaid, mis kiirgavad valgust, aga on ise jahedad-külmad valgusallikad. Sellised on näiteks televiisor,suhteliselt on ka luminestslamp ja
........................................19 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................21 SISSEJUHATUS Optikanähtused on alati seotud valgusega. Valgusnähtuseks nimetatakse sündmust, mis on seotud valguse kadumise, tekkimise või muutumisega. Tühjas ruumis saab valgus liikuda otse aga kahe keskkonna vahel on võimalik valgusel peegelduda ja murduda. (Kuusk 2005) Koidu ajal muutub taevas heledamaks, eriti seal, kust päike tõusma hakkab. Sellega võivad kaasneda mitmesugused optilised nähtused, eriti taeva muutumine punakaks või roosakaks (koidupuna). Samasugused optilised nähtused toimuvad päikeseloojangule järgneva eha ajal. Optikanähtused saavad tekkida siis kui valgus kohtab oma teel takistusi, näiteks gaase või tahkeid kehasid, mis mõjutavad teatud kindlal moel valguse levimist. (Kamenik 20.06.2009) Kui näeme taevas mõnda valget optikanähtust, on tegemist valguse peegeldumisega, kui
Tuulise ilmaga viiakse õhukiht nahalt minema. Vaikse ilmaga jääb see kiht naha juurde 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Päikesekiirgus, nähtav valgus, infrapuna valgus, soojuskiirgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? Päike paistab peale, soojeneb, temp suureneb, osakesed hakkavad kiiremini liikuma, aineosakesed võnkuma, kujutame valgust osakeste voona kvantide, või footonitena, footonid põrkudes ainega annavad oma energia aineosakestele, ise kaovad ära neelduvad. Footonitelt saadud energia tulemusena hakkavad aineosakesed kiiremini võnkuma. 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus? Pikalaineline soojuskiirgus, lühilaineline soojuskiirgus, (mida madalam on keha
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub raudses linnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
