Tuntuimad teosed ,,Impressioon. Tõusev päike" Monet maalis selle teose 1872. aastal.Seal on kujutatud La Havre sadamat päikeseloojangu ajal (vt. Lisa 2.) Tegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile mille mõõtmed on 48×63 cm. Monet Pealkirja kohta ütles Monet 1898. aastal: ,,Olin 1874. aasta aprillis Kaputsiinide bulvarile näitusele saatnud pildi, mille tegin Havre`is oma aknast välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, ,,Havre`i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: ,,Pange ,,Impressioon" (Mulje) "". ,,San Giorgio Maggiore videvikus" Maal kujutav vaadeat San Giorgio kloostrisaarele (vt. Lisa 6.). Paremal paistab ähmaselt Santa Maria Salute kiriku torn ja Suure Kanali suue. Monet maalis maali 1908 aastal Veneetsias
Enamik neutrontähtedest saadab välja raadiolaineid. Niisugust tähte nimetatakse raadiopulsariteks. Kui sähvatus toimub röntgenikiirguses, on tegemist röntgenpulsariga. Lähimad tähed Päike on maale kõige ligemal olev täht ja ta paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). Lähim täht meie Päikesesüsteemile on Proxima Centauri. Selle kaugus on 4 1/4 valgusaastat ehk 40 triljonit kilomeetrit. Päike Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon. Sellest hetkest, kui 3 tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Teadlased arvavad, et päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat, kuni ta lõpuks kustuma hakkab..
....................................................................................3 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................4 Võib kindlalt väita, et kogu oma eksistentsi jooksul on inimene vahetevahel vaadanud ka taevasse. Kui tänapäeva tehnoloogiaga seonduvad lennukid, satelliidid, raketid ja muu säärane välja arvata, on pilt sarnanenud nüüdisaegsega: pilvitul päeval paistis Päike, öösel tähed ja Kuu, mille välisilme muutus ja mis oli mõnikord vaadeldav isegi päeval. Kogu ,,seltskond" liikus raudse järjekindlusega ümber ühe taevapunkti idast läände. Kui kõrgel see punkt paiknes, olenes vaatleja asukohast. Tähtkujud Kokku on nn ametlikus taevas 88 tähtkuju, rahvusvaheliselt on kokku on lepitud ka nende pindalad - kokkuleppelised piirjooned, mis iseenesest omavad teatud juhuslikkuse elementi.
Astronoomia objekt- planetoloogia(uurib planeete); tähtede füüsika(uurib tähti); galaktikate füüsika(uurib tähesüsteeme nt linnutee); kosmoloogia(teadus universumi arenemisest ja tekkimisest). 4.ajajärku: 1)primitiivne inimesed ei liikunud, elasid seal kus elasid, maa oli lame ketas mida kattis kuppel. 2)klassikaline maailmapilt laevad, osati navigeerida, maa oli keskpunktiks. 3)lõpmatu universumi maailmapilt päike keskel 4)relativistlik maailmapilt Uurimissuunad: 1)ruumiline uuritakse taevakehade paiknemist ja liikumist. 2)füüsikaline uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 3)kosmoloogiline taevakehade arengu uurimine. Valdkonnad (harud): 1)Meetodi järgi: · Astromeetria asukoha ja liikumise mõõtmine kaardil. · Taeva mehhaanika uurib taevakehade liikumise arengut. · Astrofüüsika uurib taevakehadel toimuvaid nähtusi. 2)Objekti järgi:
21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon (ultraviolett), süsihappegaas, veeaur (infrapunane). Maapind neelab 48% lühilainelisest kiirgusest, kiirgab soojuskiirgust, mis peaaegu täielikult neeldub atmosfääris. Kiirguse hajumine Hajumine õhu molekulidelt ( Rayleigh`hajumine) on seda intensiivsem, mida lühem on lainepikkus. Valguse piirkonnas tingib see olukorra, kus sinine valgus hajub kõige rohkem. Seetõttu on Päike kollane. Taeva sinise värvuse tingib mitmeid kordi hajunud sinine valgus. Kui Päike vajub madalamale, läheb valguse teele jääv õhukiht paksemaks ja kõrvale hajuvad ka rohelised ja lõpuks kollased kiired. Kiirguse hajumine Teine võimalus kiirguse hajumiseks on aerosooliosakestelt. (Mie hajumine) Aerosooliosakestelt hajunud valguse kõrvalekaldumine ei sõltu valguse lainepikkusest. Hajunud kiirguse spektraalne koostis on enamvähem samasugune kui pealelangeval valgusel.
Vikerkaar Miks on vikerkaar värviline? · Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. ·Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaare nägemine ·Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. ·Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. ·Vikerkaart võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. ·Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale.
Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Merkuur asub päikesele 3 korda lähemal, kui Maa Kaugus Päikesest 57.9 miljonit km Keskmine pinnatemperatuur -250 kraadi Kuude arv 0 VEENUS Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenus on orbiidilt ringikujuline Kaugus päikesest 108.2 miljonit km Keskmine temperatuur 480 kraadi Kuude arv 0 MAA
valikkogu, koostas Paul-Eerik Rummo) · "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) · "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi. Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane Personifikatsioon: roheline(päike kasvatab tiritamme;varesed vannuvad;päike poeb;mets pillub) Võrdlus: joon (okkaline käsi-võrdlev epiteet) Luuletus on vabavärsis. Luuletuse sõnum
Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga. ¡ Talvine pööripäev on ööpäev iga aasta 21. või 22.detsembril. ¡ Talvise pööripäeva ajal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö. ¡ Päike asub seniidis lõunapöörjoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab talv, kuid lõunapoolkeral algab suvi. Kevad ¡ Astronoomiline kevad algab kevadise pööripäevaga ehk kevadise võrdpäevsusega. ¡ Kevadine pööripäev on ööpäev iga aasta 20. või 21.märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad ehk 12 tundi. ¡ Päike on seniidis ekvaatori kohal. ¡ Põhjapoolusel lõppeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel toimub kõik vastupidi.
KURESSAARE 58,2 22,5 KIHNU 58,1 23,9 SORVE 57,9 22,0 VORU 57,9 27,0 VALGA 57,8 26,0 NARVA-JÕESUU 59,5 28,1 Aja mõõtmiseks kasutakse viimased kaks tuhat aastat päikesekalendrit kalendrit, mis on saadud Päikese liikumise jälgimisel taevavõlvil. Ööpäev algab siis, kui Päike on kõige madalamas asendis vaatluskoha suhtes ja keskpäev on siis, kui Päike on kõige kõrgemas asendis. Seda aega saab mõõta päikesekella abil maasse sobiva kaldenurga all torgatud vaia varju liikumine annab meile tõelise päikeseaja. Päike ei liigu taevavõlvil ühtlaselt, mistõttu tõelised ööpäevad ei ole võrdse pikkusega. Seepärast on päikeseaja praktiliseks kasutamiseks loodud kohalik keskmine päikeseaeg, mida määratakse fiktiivse (kujuteldava) Päikese
Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei taha, ei tahagi ta! Vaid külmalt elugi pakub ka -- tal enesel katsutaks` meeldida! Ja jääb ta nüüdki veel muutmata. Sa Tulid Juhan Liiv Sa tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis . Su üle oli kui päike Kui päike kiiresid täis Sa tulid tuppa ja valgust Ja selgust sai tuba täis. Su üle heljus kui muusik su komme -- valgust täis. Nii tulid tuppa ja valgust ja selgust sai tuba täis. Su naeratus oli kui päike: kõik ilm sai päikest täis.
Füüsika ja taevas Iga päev näeme me taevas pilvi. Aga kas me ka teame, kuidas nad sinna tekivad ja miks nad alla ei kuku? Pilv on nagu udukogu, mis koosneb väikestest veepiiskadest. Veepiisad aga jõuavad sinna tänu Päikesele. Päike paneb veekogu aurama. Veepiisad võivad aurustada igast veekogust, nii märjast maast, järvest, kui porilombist. Aurustumise käigus tõuseb niiske õhk üles, sest niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Niiske õhu kondenseerumisel tekivad veepiisad. Üheks põhjuseks, miks pilved alla ei kuku, on see, et pilves olevad veepiisad on imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade alla kukkudes tekib õhutakistus ehk õhk jääb allapool tee peale ette. Teiseks
Anna treening Nimi Rühm Kood Juhendaja Kersti Antoi Nupud: Algseis- mesilane, Anna lähevad algpositsioonidele ning päike hakkab pöörlema Kohale- Anna liigub maa pealt starti ning mesilane lendab taevas START!- Anna alustab on treeningut jooksurajal Muutuja: Kiirus-kkk Kasutamine: Mängu eesmärgiks on mängu peategelase Anna jooksukiirust arendada enne suur võistlust. Mängu alguseks tul Seejärle vajutades nupule Kohale, liigub Anna jooksuraja kõrval oleval maa pealt starijoonele.Enne treeningu alu Mäng lõppeb, kui Anna on ületanud finisi. Algseis
A. de Saint-Exupery 1. Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil. 2. Tähtede elukäik
Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. * 8 suurt planeeti(Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun),mõnituhat väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel
tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja Gebi lapsed: Osiris, Seth, Isis ja Neftis (Nephthys). Hiljem samastus Atumiga Ra (Atum-Ra). Taevas ja maa Jumalanna Nuti keha moodustab taevavõlvi. Päike ja tähed järgivad oma igapäevasel teekonnal tema kehakumerusi. Õhujumal Su hoiab Nuti oma kätel, aidates tal nõnda kõrgel maailma kohal püsida. Su hoiab taevajumalannat lahus maajumala Gebist, kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab ühel päeval kogu maailma endasse neelata. Niiluse ühtaegu õnnistav ja ohtlik läte on üks neist kohtadest, kus ta ennast ilmutab. Päikese teekond Igal õhtul päike kaob, et sooritada kummaline ja ohtlik reis. Egiptlaste
Päike ja päikese energia Juba iidsetest aegadest on mõistetud, et inimese elus Maal sõltub suurel määral Päikesest ja temast saadavast energiast (valgusest ja soojusest). Mitmed kultuurid on andnud talle omastanud isegi jumaliku staatuse nt Ra Egiptuses või Helios Kreekas. Tänapäeval on küll Päike oma jumaliku staatuse kaotanud, kuid endiselt on päike inimkonnale sama tähtis ja veel endiselt tundmatu. Päikest on vaja uurida, kuna ta mõjutab meie igapäevaelu enam, kui me arvatagi oskame, sest meie elu kulgeb päikese sfääris, kus valitsevad erinevad päikeselt tulevad kiirgused ja magnetvälja toimed. Tänu päikesele sai üldse võimalikuks elu tekkimine ja kogu meie energia on samuti saanud alguse Päikesest. Päikese soojus paneb Maal liikuma vee ja õhu ning muundub nii tuule- kui ka hüdroenergiaks
kaaslane Kuu. Päikese- ja kuuvarjutus, mis on + kirjeldus. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesesüsteemi planeetide järjestus. igale planeedile 2-3 lauset kirjeldust ja kui planeedil on kuud, siis tuleb neid ka kaks tk kirja panna. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur Päikesele lähim planeet
Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse (joon- või pidevspekter)näitab, milliste lainepikkustega valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema Suhteline murdumisn
8. Kas parasvöös on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne või tasakaalus? 9. Koosta tõene lause või jutuke, kus on kasutatud järgmisi mõisteid: - Päikeselt saadav soojushulk; - Maa tiirlemine ümber Päikese; - Maa pöörlemine ümber oma telje; - aastaaegade vaheldumine. 10. Paranda vead järgnevas tekstis: kui põhjapoolkeral on suvi, on Maa lõunapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis päev pikem kui öö. Kõige pikem on päev 21. juunil, kui Päike on seniidis põhjapolaarjoonel. Lõunapoolkeral on suve algus 22. detsembril, kui Päike on seniidis Vähi pöörijoonel.. Põhjapolaarjoonel on samal ajal päeva ja öö pikkus võrdsed ja poolusel polaaröö. Põhja- ja lõunapöörijoonel on Päike seniidis üks kord aastas, ekvaatoril kaks korda. 11. Kirjuta igale kliimavöötmele kolm seda kliimat iseloomustavat sõna.
Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 19891990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta on välja andnud viis luulekogu: "Jõeäärne maja" (1985), "Ithaka" (1988), "Sel maal" (1990), "Mõõt" (1996), "Enne heinaaega ja hiljem" (2005). Sel maal Päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert aga väljadelt põrkub tagasi ta võim ja et see kevad ka tänavu mitte ei sünni tulema ütleb naabrinaine kaevust vett vinnates ja seda kelgu peale piimanõudesse valades Ometi on õhtu täis lõhnavat ihku
4 "Kalju Lepik 60 luuletust" (Tartu 2000, koostas Otto Paju) "Valguse riie ei vanu: kogutud luuletused 1938-1999" (Tartu 2002, koostas Hando Runnel) Luuleanalüüs Mets Ära pillu mind, mets, käbidega, sina oled kuusik ja mina lepik. Anna mulle oma okkaline käsi. Päike poeb läbi su rohelisest kasukast, sõnajalgadel tiritamme kasvatab. Sina heameelest veidi ümised. Mina heameelest veidi ümisen, 5 ja varesed vannuvad kurja. Epiteet: punane Personifikatsioon: roheline(päike kasvatab tiritamme;varesed vannuvad;päike poeb;mets pillub) Võrdlus: joon (okkaline käsi-võrdlev epiteet)
Vikerkaar ja virmalised VIKERKAAR Vikerkaar on optiline nähtus. Vikerkaar on inimesele nähtav spektrivärvide kaarena. Vikerkaar tekib siis, kui kuskil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et seda näha peame olema Päikese ja vihmapilve vahel nii, et Päike jääks meile seljataha. Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalama horisondi kohal asub Päike. Kui Päike on horisondist üle 45°, siis me vikerkaart ei näe.Vahest võime taevas näha kahte vikerkaart teineteise kohal. Kõrgemal olevas vikerkaares on värvid vastupidiselt alumisele. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Kuna kõik piisad on sarnased, siis võime vikerkaare tekkepõhjust seletada ühte vihmapiiska jälgides. Jälgime vikerkaare olemuse mõistmiseks silma jõudva valguse teed. 1. Piisale langev päikesevalgus murdub 2
Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Ajapikku on astronoomia mõiste laienenud. Tänapäeval tähendab see mõiste teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astronoomias on hulgaliselt küsimusi, millele inimesed püüavad vastust leida. On üks probleem, millele olen alati mõelnud ning mis tundub pealtnäha isegi üsna lapselik. Nimelt, kuidas Päike hoiab planeete sealhulgas ka Maad oma süsteemis paigal ning miks Kuu meile pähe ei kuku? Kõigepealt Maast. Vanasti kui astronoomiat ega Maa liikumist eriti põhjalikult ei tuntud, levis Maa alla kukkumise kohta erinevaid teooriaid. Kreeklased nimelt ütlesid, et Maa ei kuku alla sellepärast, et see on juba alla kukkunud ja enam alla minna ei saagi. Roomlased aga lahendasid selle probleemi tõdedes, et Maal pole lihtsalt mingit mõtet alla kukkuda.
......................................................................11 Kasutatud kirjandus.............................................................12 2 Sissejuhatus Päikesesüsteem on meie kosmiline kodu, milles on planeedid oma kaaslastega, asteroidid ja meteoorid. Külalistena viibivad meie kosmilises kodus komeedid mõned neist on juhuslikud, mõned külastavad meid kindla ajavahemiku järel. Päikesesüsteemi peremees on muidugi Päike, mille mass on ligikaudu 700 korda suurem planeetide kogumassist. Sellega on garanteeritud, et vastavalt gravitatsiooniseadusele tiirlevad planeedid ümber Päikese. Planeetide orbiidid paiknevad ringikujuliselt Päikesest kasvavas kauguses, seega pole karta ka Planeetide omavahelist kokkupõrget. Päikesesüsteem on stabiilne. Antud töö annab ülevaate päikesesüsteemi ülesehitusest ja struktuurist, päikesesüsteemi
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
tuumade masside summa) koosnevad vesinikust tähed vilguvad Maa atmosfääri mõju tõttu Tekkimine tekivad tähtaine kokkutõmbumisel nad tekivad termotuumareaktsioon käigus termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise tulemusel kõrge temperatuuri ja rõhu juures tekivad raskemad aatomid. Lähimad tähed Päikesesüsteemi-väline on lähim täht Proxima Centauri maale kõige lähim täht on Päike Päike tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat Päikese andmed pinnatemperatuur: 5500 kraadi Maa ja Päikese vaheline kaugus: 149,6 miljonit km läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km pöörlemisperiood: 25,4 päeva temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähtede värv on olemas erinevat värvi tähti värvus oleneb tema temperatuurist
Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu määrati ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste meetoditega ning võimaldab täpselt dateerida sündmuste ajahetke, kuna astronoomilised sündmused on tagasiarvutatavad. 20. sajandil leidis kinnituse Suure Paugu mudel ning saime palju teada tumeda aine ja tumeda energia kohta, mis moodustavad ~95% kogu universumi massist. MEILE LÄHIM TÄHT PÄIKE Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99·1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9·1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes
Horisondil 2. Vaatleja peab asuma põhjapoolusel. (joonis) 3. Jupiteri keskmine kaugus Päikesest on 5,2 AÜ. Arvuta Kepleri seaduse põhjal Jupiteri aasta pikkus. 4. Täht näiva suurusega 5 asub Maast 4,5*1010km kaugusel. Milline on selle tähe abs.suurus? m-M=5logD-5 m on näiv M on absoluutne 5. Milline taevakeha on Päike? - Päike on täht, mis kiirgab valgust, soojust ja UV, röntgeni, raadio ja korpuskulaarkiirgust 6. Mis on asteroid? - Asteroid ehk väikeplaneet on väike planeedisarnande taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese 7. Mis on aasta parallaks? - nurk a, mille alt päike paistaks Maa orbiidile, keskmine raadius - See on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha(tavaliselt tähe) parallak, mille
,,Tulipunane vihmavari" Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihkasin oh, kuidas ma ihkasin tulipunast vihmavarju! Ja siis viimaks, viimaks ometigi ta oli mul tõesti peos tõesti mu südame ligi mu kaenlas, mu süles, kord kinni, kord lahti! Kesk jooksujahti tõstsin kilgates üles
märksõnu akenp, akenv, tahab isik animatsiooni vaadata(1-10). Juku, auto1, auto2 jne. Loomulikult on võimalik ka suvalisel aj *Viidates otse kasutasin animatsioon peatada. Shapes(nimi) ja Range(nimi). Neid kasutasin nähtavuse ja lahtrite jaoks. uurid Function keerle() Dim i, paike As Shape uurid olid jaotatud üheks suurejs ja Set paike = Shapes("paike") - päike vastab kujundile ateks. Väiksemad olid põhiliselt For i = 1 To Range("kord").Value - korratakse tegevust nii kaua rotseduurid nt. erinevad seda ütleb lahter kord ikkused. paike.IncrementRotation 5 - kujund keerleb 5 ühikut paus 0.1 - paus a võimalused Next i - järgmine ring
Kliimavöötmed 8.Klass KORDAMINE http://www.hot.ee/kliimavoondid/ Miks tekivad aastaajad? 1) Maa tiirleb ümber Päikese Maa Päike 2) Maa telg on kaldu orbiidi suhtes Ekliptika-tasand gloobus KLIIMAVÖÖTMED KLIIMAVÖÖTMED Tasandikel laiusvööndilisus Mäestikes kõrgusvööndilisus Kliimavöötmele on iseloomulikud kindlad õhumassid ( temperatuuri- ja sademetereziim) sarnane õhuringlus, kindlad tuuled ühesugune aastaaegade vahetumise kord Kliimavöötmed Põhivöötmed Ülemineku - ehk vahevöötmed
süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga • Väike osa Galaktikast • Miljardid Galaktikad moodustavad hiigelsuure universumi Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Päikese teke ja areng • Tekkis ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi • Esmalt tekkis oma raskuse tõttu kokku tõmbuma hakanud gaasipilv • Pilve koostis: 69% vesinikku, 30% heeliumi ning 1% muid raskemaid aineid • Pilve keskele kogunenud gaasist moodustus päike Planeetide teke ja areng • Ülejäänud gaasist moodustusid planeedid • Raskemad aatomid koondusid kokku ning tekkisid planeetide tuumad • Tuumi jäi ümbritsema vesinikust ja heeliumist atmosfäär • Päikesekiirgus hajutas ülejäänud gaasi ja lähimate planeetide gaasilised atmosfäärid Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteemi ehitus ja dünaamika • Moodustavad Päike, 8 planeeti, planeetide kuud, väikeplaneedid (asteroidid), komeedid, ja
põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses.
konnas?) lõunapooluselt lõunapolaarjooneni ja polaaroo põhjapooluselt põhjapolaarjooneni Eestis talv. on sel ajal ............. 3) 21. märts ja 23. sept- kevadine ja sügisene võrdpäevisus Piiike paistab ekskavaatori kohal seniidis ja valgustab kogu päeva. Polaaraladel on päike kogu päeva silmapiiril ekskavaator Eestis on sel ajal kevad või sügis Pliev ja oo on sama pikad 12 h , võrdpäevisus 8. Selgita, miks, kus ja kuidas tekib polaaroo ja -piev. Polaarjoonte laiuskraadil esineb polaaröö ja polaarpäev kaks korda aastas, talvisel ja suvisel pööripäeval. Poolustel kestavad polaaröö ja -päev võrdselt pool aastat. Polaarjoone ja pooluste
külmaks ilmselt paljusid eestimaa kodanikke. Liiv suhtus looduse pisiasjadesse kui endasugustesse. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne ning mees on suutnud välja tuua jooni ja hetki, mida paljud ei suuda sõnadesse panna, kuid sisimas tunnevad sama. Kirjanik pööras palju tähelepanu loodusdetailidele, ta kirjeldas üksikut lilleõit, metsa puhkamist tormist, pikset väga detailselt. Loodus justkui elas luuletajas : mees kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui säras päike. Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila!
kasutada elektripliiti, mis elektrienergia soojusenergiaks muundab. Loodusliku elektrivooluga puutun samuti kokku, milleks on äike. Mainimata ei saa jätta ka akustikat. Sellega on seotud kõik hääled - nii need, mida ma kuulen kui ka need, mida minu kõrvad tajuda ei suuda. Ma saan teistega suhelda rääkimise ja kuulamise abil. Päike on meile eluks väga oluline, aga me ei tee sellest igapäevaelus väljagi, kuna see on ju nii loomulik, et Päike nii-öelda ilusatel päevadel paistab. Päike on meie Päikesesüsteemi tähtsaim planeet. Päikese mõju Maale ja üldse kogu Universumile on tohutu. Ilma Päikeseta on võimatu elada, inimesed ju armastavad Päikest, kasvõi killukest temast. Tänu Päikesele on meil päeval valgus, mida ei pea keegi leiutama nagu tehti elektrivooluga, see on juba olemas. Loodusele, kui ka isiklikult mulle on Päike tähtis, kuna ta sulatab ka lume, sest kes siis ei tahaks talve asemel sooja ja päikesepaistelit kevadet
Merkuur Sisukord Sissejuhatus Üldandmed Sarnasus Kuuga Merkuur ja Päike Atmosfäär Pinnas Sisemus Mariner 10 Messenger Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Sumerid nimetasid "Ubu-idim-gud-ud" Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Merkuurist oli seni väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul. Üldandmed
heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või
heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või
Otsekiirgus- kiirgus, mis jõuab maapinnani otse. Seda me suudame tajuda selge ilmaga ning see ei läbi põhimõttleiselt midagi. Hajuskiirgus- kiirgus, mis ei jõua meieni otse. See läbib pilved ja veeauru ning jõuab alles siis kohale (maapinnani). Otsekiirgus+hajuskiirgus=kogukiirgus See, kui palju mingi koht päikest saab sõltub: 1. päikesekiirte langemisnurgast 2. valge aja kestusest Õhusoojus sõltub päikese kõrgusest ja päikesekiirte langemisnurgast. Mida kõrgemal on päike ja mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda kõrgem on õhutemperatuur. Seniit- päikesekiirte langemisnurk 90° s.t, et päikesekiired langevad risti maapinnaga. Sõltuvalt maapinna omadustest (maismaa või vesi; tume või hele) peegeldab see saabunud päikesekiirgust erinevalt õhku tagasi. Lumi peegeldab tagasi keskmiselt 70-95% maapinnale saabunud päikesekiirgusest. Aas/niit/rohumaa peegeldab tagasi keskmiselt 15-30% maapinnale saabunud päikesekiirgusest.
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja arengut. taevaKehad Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi.
Juhan Liivi aastaajad Kevad Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. --- Suvi Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta
· Kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile, värv oleneb samuti temperatuurist · Vilguvad Maa atmosfääris olevate õhuvoolude tõttu · Tähed on erineva suurusega · Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti · Ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on grupeerunud galaktikatesse PÄIKE · Maale lähim Galaktika täht · Kääbustäht · Läbimõõt on peaaegu 1,4 miljonit kilomeetrit · Eluiga hinnanguliselt 10 miljardit aastat, praegu on Päike umbes 5 miljardit aastat vana TÄHTEDE SÜND · Areng kestab miljardeid aastaid · Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis võib tiheneda nii, et moodustuvad udukogud · Udukogudes tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma · Nad püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi ja osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks · Keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud TÄHE ELU
Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaevama end välja lumest. Piiluvad mu poole Ta õues nägi kevadlilli, Läbi akna koolis. Nüüd tatsata võib jalad villi. Kõrgel taevas paistis päike, Õue pääsu juba ootan, pesast ilmus karu väike. Kuulda linnulaulu loodan. Väiksel karul tuju hea, Lähedal on suve algus ei magama ta enam pea. Kuigi alles kevad algas.' Kevadrõõm Kevad Päevad läinud pikemaks, Kui sa tasa olla püüad, meelgi muutund rõõmsamaks.
1)Alumine kiht ehk kromosfäär - seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. Päikese kromosfäär paistab punakana .Temperatuur 4300 C 400 000 C. 2)Kõrgem kiht ehk Päikese kroon (hõre kuum vesinik) ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale .Temperatuur küündib 2 miljoni kraadini (Celsiuse järgi). 5.Kuidas Päike pöörleb? Päikese pöörlemist näitab tema laikude liikumine. Päike pöörleb ümber oma telje erineva kiirusega, seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. 6.Kust saab Päike energiat? Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 7.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Päikese tuumas(1/3 Päikese raadiusest) tekkiv energia:
PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe
näeb kahekordset vikerkaart, mis asub äljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised. Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale
IMPRESSIONISM Aeg: 18601870 a. Prantsusmaa Nimetus: Claude Monet´i teose "Impressioon. Tõusev päike" järgi. (Impressioon mulje) Põhjus: Lõhe akadeemilise kunsti ja sõltumatu kunsti vahel. Eeskujud: W. Turner, F. Goya, E. Manet Impressionism esines maalikunstis, vähesel määral ka skulptuuris. Hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Impressionismi eelkäija Eduard Manet · "Eine murul" · "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõ...
aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. 2. Granulatsioon on konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 3. Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust - 70%, heeliumist - 28% ja allesjäänud 2% moodustavad veel 68 keemilist elementi. 4. Päike pöörleb ümber oma telje, kuid diferentsiaalselt ehk ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. 5. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest ehk vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. 6. Päikeselaigud on "külmad" piirkonnad, ainult 3800 K ning nad on oluliselt tumedamad kohad Päikese pinnal võrreldes ülejäänud pinnaga. Päikeselaigud võivad olla väga suured, mõned isegi diameetriga kuni 50,000, mida põhjustavad keerulised ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
