kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid). Usku isamaale. Võrreldes Koidulaga on Liivi luuletused süngemad- räägivad nii nagu asjad on. Koidula unistas pidevalt, et tahaks kodus olla, seal on kõige parem, kõige ilusam loodus, turvalisus. Liiv aga leidis, et siin pole sugugi nii hea olla. Rõõmsamad luuletused: ,,Meri"- ... ja Eestimaa päike paistab nii selgesti, soojasti. ,,Isamaale"- jagab kõike Isamaaga ,,Mis meil kaunis, mis meil kallis"- ... Isamaa on meile kallis, ta meil kallis, püha on, ta on meie kindel side, ta on meie õnn. ,,Sinuga ja sinuta"- ... Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta. Usub, et Eestist saab riik ,,Kas näitad"- ... ja nõnda on lugu ka Eestis ja nõnda on elu kiik: ükskord- kui terve mõte- ükskord on Eesti riik! Kas aasta tuhandeid
Igapäevaselt puutume kokku ka ringliikumisega. See on selline liikumine, mis kulgliigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Ühe näite võib kohe tuua planeedi Maa tiirlemine ümber Päikese. Või siis sportlaste puhul näiteks vasara keerutamine. Minu puhul saab näite tuua sellest, kui ma rulaga mööda ringjoont sõidan, või vähemalt üritan. Ning peale selle ka mikrolaineahjus millegi soojendamine, kuna taldrik käib seal sees ringi. Kindlasti on meile kõigile oluline ka Päike. See soojendab Maad ja ka teisi planeete, kuid meile on kõige olulisem Maa soojendamine. Igal kevadel on näha, kuidas lumi sulab see on kõik tänu päikesele. Kõikidele, ja ka minule, meeldib päike, kuna see on meile nii valgusallikas kui ka soojusallikas. Muidugi mõeldakse päikesest seda, et see on lihtsalt üks tore asi, mis päeval paistab ja mis teeb inimesed rõõmsaks. Füüsika maailmas on see aga midagi palju enamat. Füüsika on oluline meile kõigile
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbes kolmandik Norrast asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Põhja-Norra . Põhja-Norra on eriline, sest seal on polaaröö/polaarpäev (Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal.) Põhja-Norras võib näha virmalisi. Ebaõnne korral võib Norrale kuuluval Teravmägede saarestikul kohata ka jääkarusid. Norra sissetulek Norra saab oma põhilise tulu: kalandusest vaalapüügist naftast maagaasist hüdroenergiast turismist Norra haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat.
Tema naine oli veekogude jumalanna Chalchihuitlicue, Tlaloci õde viljasaagi jumalanna Chicomecoatl. Lillede jumalanna ja käsitöö kaitsjanna oli Xochiquetzal, maisijumal Centeotl, agaavi ja alkoholi jumal Mayahuel, inimohvritoomise jumal Xipe Totec, tulejumal Huehueteotl. Allilma Mictlani valitses surmajumal Mictlantecuhtli. Viie Päikese müüt. Alguses oli neli ajastut (ehk Päikest), mis kõik hävitati, sest nende jaoks loodud inimesed ei rahuldanud jumalaid. 1.ajastu oli nn. Maa Päike, mida valitses Tezcatlipoca ja mida asustasid hiiglased. Selle hävitas Quetzalcoatli saadetud jaaguarid. 2.ajastu oli Tuule Päike, mida valitses Quetzalcoatl ja mis hävitati Tezcatlipoca saadetud kohtava tormi poolt. 3.ajastu oli Vihma Päike, mida valitses Tlaloc ja mille Quetzalcoatl hävitas tulevihmaga. 4.ajastu oli Vee Päike, mida valitses 3jumalanna Chalchihuitlicue ja mis hävitati veeuputuses. Praegune, 5. ehk Tule
Oreool - helendus, mis tekib oma varju ümber, kui inimene kõnnib märjal (kastesel) murul Tara - värvilised rõngad kuu või päikese ümber Glooria - värvilised rõngad, mis tekivad pilvel või uduseinal paistva varju ümber Bichopi rõngas - tara, mis tekib harilikult vulkaanipursete läheduses vulkaaniliselt aerosoolilt Brockeni viirastus - glooria, mis tekib objekti suurendatud kujutise ümber ja võib mõjuda hirmutavalt 25. Miks paistab horisondi kohal olev Päike kõrgemal, kui ta tegelikult on? Horisondi lähedal olev Päike näib olevat kõrgemal kui ta tegelikult on valguse refraktsiooni tõttu. Refraktsioon on atmosfääris või hüdrosfääris levivate elektromagnet- või helilainete pidev murdumine (kiirte kõverdumine). Et atmosfääri murdumisnäitaja kõrguse suurenedes väheneb, siis kõverduvad taevakehalt tulevad valguskiired Maa poole, seetõttu paistab taevakeha taevavõlvil kõrgemale nihkununa. 26. Millal ja kuidas tekib vikerkaar?
hajumise tõttu, vaid vähene osa neeldub. Täielikult neeldub atmosfääris UV-kiirgus lainepikkustega alla 290 nm. Läbi atmosfääri jõuab maapinnani keskmiselt 240 W/m². Pilves atmosfäär nõrgendab ja suunab kiirgust tagasi palju enam kui pilvitu. Kui kliima kaldub soojenemisele, hakkab tekkima rohkem pilvi, kuna auramine kasvab. Suurenenud pilvkate aga piirab energia juurdevoolu ja aitab soojenemist vältida (negatiivne tagasiside!). Elektromagnetiline spekter Päike Päikeselt tulev lühilaineline kiirgus (0.2-4.0 mikronit) Ligi pool päikesekiirgusest ~1/5 kiirgusest peatub peegeldub tagasi atmosfääris (paneb maailmaruumi liikuma õhumassid) Maa
05.2012 nr 1-7/264 AS Kaare Kaubandus Pärnu mnt 25 Meie 13.05.2010 nr 1-5/92 13612 TALLINN Bussi tellimisest Lugupeetud härra Määrits Teatame Teile, et kahjuks ei saa Teie palvet täita seoses ekskursiooniga, kuna soovitud kuupäevadel ei ole meil vaba bussi anda. Vabandame ebameeldivuste pärast Lugupidamisega Ahti Rätsep Direktor Lisa : bussiplaan 10 hetkel Pille Päike 606 1257 [email protected] Gonsiori 15 telefon 606 6665 13817 TALLINN faks 606 6677 Registrikood 458722641 e-post : [email protected]
Hr Tõnis Torm Teie: 26.02.2011 nr 2-5/101-1 Metsaministeerium Metsaplast 7 Meie: 13.03.2011 nr 3-2/50-2 33040 TALLINN Trükitööde tellimine Lugupeetud härra Torm Soovisite tellida meie ettevõttest dokumendiplanke. Kahjuks ei ole meil võimalik pankroti tõttu teie tellimust täita. Loodan, et leiate uue ettevõtte oma tellimuse tegemiseks. Austusega Allkiri Tõnu Kask juhatuse esimees Pirgit Päike 522 7878 Vabadusepst 532 Telefon: 782 1456 Arvelduskonto: 1021021 11111 TALLINN Faks: 782 1456 Reg: 54554555 e-post: [email protected]
Miks on veetilgad kerakujulised? Iga saju järel võid näha, et lehtedele kogunenud tilgad on kerakujulised. Keral on kindel omadus: tema välispind on minimaalne. Vee molekulide jaoks on see oluline, sest nad tõmbuvad vastastikku tugevasti ning kerakujulisuse korral saavad nad olla üksteisele kõige lähemal. H O H Ka need molekulid, millest koosnevad Maa ja teised taevakehad, tõmbuvad vastastikku, kuid kaugeltki mitte nii tugevasti kui vee molekulid. Just selle tõmbumise tõttu ongi nad omandanud väiksema võimaliku kuju: Maa, Kuu, Päike ja teised taevakehad on kerakujulised.
GOYA Temeraire'i viimane sõit Ülestõusnute mahalask 3mai Uinunuv mõistus sünnib koletisi ,,Kapriisid" 1808a C.D.FRIEDRICH T.GERICAULT F.RUDE Rändaja udumere kohal Kloostri varemed Tammikus Meduse'i parv Sõttamineku laul E.DELACROIX C.MONET Dante ja Vergalius põrgus Vabadus viib rahva barrikaadidele Impressioon. Tõusev päike Rueni katedra E.MANET A.RENOIR E.DEGAS Eine roheluses Olympia Supleja Sinised tantsijatarid Täht laval C.PISSARRO A.SISLEY Montmartre'i bulvar Udune hommik pilvisel hommikul
tähed on ka tegelikult üksteise lähedal.Näitena võib tuua Kassiopeia , tähtkuju heledamaid tähti eraldab ruumis 600 valgusaastat,samal ajal asub Sirius Alfairist vaid 25 valgusaasta kaugusel.Et meie paikneme aga nende vahel,näeme neid tähti taevas hoopis eri suundades. Sodiaak ...kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat. Sodiaagi ehk loomaringi moodustavad need 13 tähtkuju,mida Päike läbib näivalt oma aastasel teekonnal. Teiseks küllalt levinud definitsiooni kohaselt moodustuvad sodiaagi tähtkujud,mida läbivad aasta jooksul Päike,Kuu ja planeedid. Sodiaagi-sarnast süsteemi tunti juba mõni tuhat aastat eKr nii Vana-Egiptuses kui ka Babüloonias. Sodiaagis järgivad päikese teekonda ka teised päikesesüsteemi planeedid. Kreeka astronoomide arvestasid sodiaagirõngal Päikese, Kuu, Merkuuri, Veenuse, Marsi, Jupiteri ja Saturni liikumist
Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik
· ookeaniliste antitsüklonide piirala lääneosa kliima Mussoonide mõjul asuvates piirkondades eristatakse troopilist mussoonkliimat ehk lähisekvatoriaalset kliimat. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem kui ekvatoriaalvöötmes) (et.wikipedia.org). Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...+40 °C, talvel on nad madalamad (+15°...+25 °C). Sademetehulk on väiksem kui 250 mm aastas. Võib esineda mitu järjestikust sajuta aastat. Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed, inimasustus on hõre. Sõltuvalt sademete hulgast eristatakse kahte kliimatüüpi: mandriline troopiline kliima ja mereline troopiline kliima
Autor kasutab sümbolistlikku stiili. Tal on suhteliselt napp sõnavara ning tegelaste dialoogid oleksid justkui mehaanilised ning neis esineb palju korduseid. Samas iseloomustab ta tegelasi üsna objektiivselt, ta ei kujuta kedagi läbinisti halva või heana. Samuti kasutab ta irooniat. 7.Kuidas mõista pealkirja? Raamatu pelkiri pärineb piiblist Koguja raamatu 1.peatükist, mis kõneleb asjade tühisusest: ,,Üks rahvapõlv läheb ja tuleb teine, aga maa jääb seisma igaveseks ajaks... Ja päike tõuseb ja päike läheb looja ja tõttab taas sinna, kust ta tõusis... Tuul käib lõuna poole ja pöörab enda põhja poole; alalõpmata käib tema ringi ja tuleb taas tagasi oma käidud teele... Kõik jõed jooksevad merre ja meri ei saa täis; kuhu jõed jooksevad, sealt tulevad nemad taas tagasi." 8.Hemingway tegelased on ,,kadunud sugupõlve esindajad", sest tegelased on kaotatud kontakti iseenda ja maailmaga, elu libiseb mööda ja elust libisetakse üle, juuakse, räägitakse
38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihka ja päike paistab. Päike peab olema horisondist alla 42°. Päike peab olema seljatagant. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 41. Mis on spekter? Selle liigid. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Kiirgusspektrid (Pidev- ja joonspektrid) Neeldumisspektrid 42. Mis on, miks ja kuidas kasutatakse spektraalanalüüsi? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektri järgi
eksisteerida paigalolekus. 38. Fotoefekt ja selle punapiir? Fotoefekt on nähtus, kus elektrone lüüakse ainest välja valguse toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihka ja päike paistab. Päike peab olema horisondist alla 42°. Päike peab olema seljatagant. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 41. Mis on spekter? Selle liigid. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Kiirgusspektrid (Pidev- ja joonspektrid) · Neeldumisspektrid 42. Mis on, miks ja kuidas kasutatakse spektraalanalüüsi? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Saab
Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Seda näeb tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas, kestusega kuni 1h 40 minutit. Täielikul kuuvarjutusel näib Kuu punane. Maa, Kuu ja Päike sattuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud. 23. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. 24. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. 30. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik
ka kosmoseprügi. Pikosatelliite on teadlased juba mitu aastat kasutanud. Kalleimad neist maksavad ligi 70 000 eurot ja suudavad mõõta näiteks kosmilise kiirguse mõju bakteritele. 2009.aastal teatas aga kosmoselennumasinaid tootev USA ettevõte Interorbital Systems, et nüüdsest võib igaüks osta endale pikosatelliidi 8000 dollari eest. RINDLAUSE Liitlauset, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast osalausest, nimetatakse rindlauseks. Lapsed jooksid õues + päike paistis säravalt. Lapsed jooksid õues ja päike paistis säravalt. Rindlause osalausete vahel on rinnastusseos. Kõik rindlause osalaused peavad sisaldama öeldist, vastasel juhul on tegemist koondlausega. 4 Õues paistis päike ja linnud laulsid. Tavaliselt eraldatakse rindlause osalaused üksteisest komadega. Pääsukesed vidistavad, lõokesed lõõritavad.
oma vastasi vangistada. Talle kuulub ajalukku läinud lause: ,,Riik see olen mina" (l'État c'est moi), mis väljendab hästi tema suhtumist valitsemisse. Louis XIV on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise, sest Päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib Päike puhtust ja korda. Samuti viitas Päike sümbolina sellele, et kuningas valitses päikesena oma õukonna ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi
Need on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad ja ebakorrapärasema kujuga taevakehad. 30.Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide liigub Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Et asteroide on palju ja nad võivad üksteisele läheneda on võimalikud ka orbiitide muutused. 31.Mis on komeet? Komeet on pärit päikesesüsteemi äärealadelt. On tahketest gaasidest koosnev taevakeha, millel tekib saba, kui ta satub mõne tähe lähedusse (meie Päikesesüsteemis on Päike ainuke täht). 32.Kirjeldage komeetide liikumist. Liiguvad kõikvõimalikes tasandites ja suundades ning nende orbiidid on väga elliptilised. 33. Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks? Meteooriks nim ühe komeedi killukest, mis Maa atmosfääri sattudes süttib ja põleb ning jätab taevasse hõõguva jälje. Meteoriit on asteroid tükike, mis on maapinnale langenud ja toob endaga mingisuguse katastroofi. 34.Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
veetaseme kõikumised. Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjutavad ka maakoort, kuid maakoores on loodete ulatus suurusjärgus kuni pool meetrit ja inimene neid muutusi ei taju. Tõus ja mõõn vahelduvad kaks korda ööpäevas ja kumbki veeseis kestab seega umbes kuus tundi. Suurim on veetaseme kõikumine siis, kui Kuu ja Päikese külgetõmbejõud mõjuvad ühest ja samast või vastandsuunast. Selline olukord esineb täiskuu ja Kuu loomise ajal ehk kaks korda kuus, s.o siis, kui Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel. Poolkuu korral on Kuu ja Päikese külgetõmbejõud üksteise suhtes risti ja looded on väiksemad. Kõige tugevamalt tõmbab Kuu enda poole Maa Kuu-poolset külge, kõige nõrgemalt aga vastaskülge; sisuliselt venitab Kuu Maad piklikuks. See venitus avaldub kogu planeedile, kuid eelkõige näeme selle mõju just maailmamerele, sest vesi on vedel ja allub moondustele kergemini. Päikese põhjustatud looded toimivad samamoodi, kuid on väiksemad, sest Päike
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
Troopiline kliimavööde Asend: · Troopiline kliima valitseb pöörijoonte piirkonnas 15. ja 30. laiuskraadidel. Neil aladel laiuvad suured kõrbed: Sahara, Suur Liivakõrb ja Suur Victoria kõrb lõunapoolkeral Austraalias. Tunnused: · Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvel on temperatuur 50 kraadi , õhk kuiv ning öösel jahtub see kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. · Talvisel ajal käib päike madalamalt, siis on temperatuur umbes 20 kraadi. Öösel võib temperatuur langeda alla null kraadi. Lähistroopiline kliimavööde Tunnused: · Temperatuur 0-28 kraadi · Sademed 250-1700 mm · Suvel troopiline õhumass ja talvel parasvöötme õhumass · Sademed jaotuvad aastaringselt ebaühtlaselt · Laialehelised metsad (niiskes) ja vahemerelised põõsatud (kuivas)
Valgus Andre Saareli Kaarel Krutob MM-14 Mis on valgus? • Valgus on elektromagnetkiirgus. - Elektromagnetiline kiirgus on laetud osakeste kiiratav neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena. Kust me saame valgust? • Me saame valgust kahte erinevat moodi: 1) Looduslikest valgusallikatest - (Kuu, tähed, päike) 2) Tehislikest valgusallikatest - (Lambid) Kuidas valgus levib? • Valgus levib lainetena • Valguslained saavad liikuda nii vaakumis (kosmoses, kui ka aines) (vedelik, gaas, osad tahked ained). Kas valgusenergiat saab salvestad? • Valgusenergiat saab salvestada. • Valgusenergiat saab muuta ka teisteks energialiikideks näiteks – heliks, soojuseks, elektrienergiaks. Huvitavat vaatamist • https://www.youtube.com/watch?v=50B8ErvdElI Aitäh kuulamast
Nerva Nervast · Kodanikunimega Koit Nerva · Sündinud 1972 · Õppinud erialalt heliloojaks · Ise ta end naivistiks ei pea, teised küll Jürgen Rooste arvamus · Kõige mõnusam oli neid pilte vaadata koos lapsega: kummalised öökullid ja rebased, kuu ja päike, millele tehakse pai või kalli valgus ongi siin pagana oluline ; veidrad pulkjad kaelkirjakud. Selline tegevus ravib stressi ja depressiooni! Sumedad, impressiivsed pildid, kuramuse soojad. Njah, kui väga ma ka vihast ja revolutsioonilist avangardi ja revolutsiooni ei armasta, kuskil peab olema laadimise ja puhkamise paik. Tänan, isand Nerva, Sa oled veel ühe siukse tekitand!
Soojusnähtus kasvuhoones Soojusnähtus kasvuhoones tekib päikese soojusülekanndel kasvuhoonesse toimub kiirgus,kuna kasvuhoone on külm ning päike kiirgab soojust siis toimub nende vahel soojusülekanne.Siseenergia levib soojemalt kehalt alati külmemale,ehk siis päikeselt kasvuhoonele.Nende soojusülekanne peatub siis kui nende kehade temperatuur on võrdne. Kasvuhoone sees toimub konvektsioon ehk päikese siseenergia hakkab ringlema gaasi või vedelikuna. Seetähendab et mida suurem on kasvuhoone pind seda rohkem päikeseenergiat kasvuhoone kiirgab ning seda rohkem siseenergiat hakkab kasvuhoones ringlema,kuni
Contra Denis Kotov Elulugu Sündis Võrumaal Urvastes Õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides Töötas Urvastes postiljonina, hiljem vabakutseline kirjanik Populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel Margus Konnula hakkas lugema neljaselt Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina Elab Urvastes Piitsakülas Looming Lõbus ja laululine Särav virtuoossne keelekasutus Leidlik riimidega Palju paroodiaid Teosed "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) Urvaste laul https://www.youtube.com/watch?v=7ipf0vAC4v4 Tänan kuulamast!
kaugele. Vaadelda on võimalik kevadisel või sügisesel pööripäeval. 2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa- päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta). 1. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? Päike Veenuse vaatlemist ei sega, kuid vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood on 584 päeva ehk 1,6 aastat. Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele
ee 5. Selgita, miks on punktis A vähem päikest, kui punktis B. 1p PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 3 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Sest Punkt A on päikese suhtes laugema nurga all, kui punkt B. Ja arvestades, et maa telg on punktis B suunaga päikese poole, siis paisteb sinna päike rohkem 6. Kirjelda maakera üldist õhuringlust. 1p Kõige rohkem saab Maa päikesekiirgust ekvaatori piirkonnas, kus on päike terve aasta jooksul väga kõrgelt ja kaks korda aastas on päike seniidis. Päev kestab seal umbes 12 tundi. Õhk saab maapinnast soojust, soojeneb ja tõuseb üles, tekkib madala õhurõhuga vöönd. Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes poolaasta
............................................................................8 Päikeseenergia Eestis............................................................................................................................ 8 2 Sissejuhatus PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui
1 12. mis on insolatsioon? Kiiritus, otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm2) ühe ajaühiku (min) jooksul Tavaliselt (kitsamas mõttes) mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsele pinnaühikule (cm 2) langevat otsekiirguse voogu 1 minutis. 13. mida mõistetakse hajukiirgusena? Hajukiirgus on selline kiirgus, mis esineb ka siis kui päike ei paista ning hajukiirguses on lühema lainepikkusega kiirguse osatähtsus suurem kui otsekiirguses. 14. kuidas sõltub hajuskiirgus pilvisusest? Mida pilvisem on taevas seda suurem on hajukiirguse roll, väiksemad aineosakesed hajutavad lühemalainelist kiirgust rohkem kui pikemalainelist. 15. mida mõistetakse summaarse kiirgusena? Otsene kiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus 16. milliste tegurite järgi arvutatakse summaarse kiirguse kuu- ja aastasummad?
Impressionismi mõju eesti kunstlie Impressionism on 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Nimetus on tulnud prantsuse keelest, kõik sai alguse Claude Monet tööst "Impression, soleil levant" ehk "Impressioon. Tõusev päike". Mulje impression, on selle stiili olulisim märksõna. Kunstnkud andsid edasi oma muljeid kasutades heledaid värve, nähtavaid pinstslitõmbeid, avatud kompositsiooni, rõhuasetust valgusele ja selle muutumisele. Maaliti enamasti välioludes igapäevaseid teemasid otsides neile aga huvitvamaid vaatenurki. 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus.
Luuletus liigutustega VIHMAHOOG TUUL PUHUS SUUREKS TUMEHALLI käed suu juures nagu puhuks HIIGLASUURE PILVEPALLI. korraga mõlema käega suur ring SIIS PÄIKE PILVE TAHA KADUS käed näo ette JA ALGAS TIHE VIHMASADU. mõlema käe sõrmedega NÜÜD RUTTU - RUTTU JOOKSID KOJU parema käe sõrmedega vasaku käe kohal "jooks" MUTT, ORAV , HIRV JA JÄNKUPOJU! vasaku käel 4 sõrme püsti ja parema käega ükshaaval läbi katsuda METS KORRAPEALT NII VAIKSEKS JÄI, kolmnurk pea kohal, parema käe nimetissõrm suu peal VAID SIIL VEEL ÜKSI RINGI KÄIB. mõlema käe pöidlad koos, sõrmed vaheliti TA KANNAB SEENEST VIHMAVARJU käed peakohal kokku JA KORJAB MÄTTALT KUREMARJU. parema käega korjata vasakusse pihku
PÄIKE Annaabi mees 12c 2012 Päikese üldiseloomustus Kaugus maast: 150 miljonit km. Mass: 1,989×10 30 kg. Tihedus: 1,409 g/cm³. Pinnatemperatuur: 5800K Kiirgusvõimsus: 3,9*1026 W. Keskmine diameeter: 1,391×106 km. Vanus: u 4,6 miljardit aastat. Fotosfäär Päikese nähtav pind. Paksus: u 300km. Kiirgab suurema osa päikeseenergiast. Temperatuur: 4400- 6400 0C. Teraline muster. Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Ja...
MÄÄRUS MÄÄRUS näitab tegevusega kaudsemalt seotud osalisi ning asjaolusid. Määrus on kõik käänded alates sisseütlevast. 1. Tegijamäärus nt. Värav löödi ründaja poolt. 2. Valdajamäärus nt. Maril oli väike tall. Marile kingiti tall. 3. Vahendimäärus nt. Mees raius kirvega puid. 4. Kaasnemismäärus nt. Juhan läks Mallega kinno. 5. Ajamäärus nt. Eile paistis päike. 6. Kohamäärus nt. Tallinnas on soe. 7. Viisimäärus nt. Tuul puhus tugevalt. 8. Hulgamäärus nt. Poiss tõi tuppa puid sületäite kaupa. 9. Otstarbemäärus nt. Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. 10. Põhjusmäärus nt. Ilusa ilma tõttu on töökoda suletud. 11. Tingimusmäärus nt. Vihma korral toimub üritus saalis.
Nüüd eluhinguski ja kosmoski on ohus. Nüüd ära ole väriseja haab. Su enda kätes on maailmakohus, kui julged tahta: saagu valgus! - siis ka valgus saab. 8 Luiteliivadel joostes Jaan Kross Luiteliivadel joostes tuli sinine meretuul ja ütles mulle: Tõeline armastus on olemas. Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal. Sinu kujuteldav hing on olemas. Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus tohutus laanes tohutust tüvest. Vaigupisar, millele laskus läbipaistvate tiibadega kärbes, millele ta kinni jäi ja millesse ta mattus
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga palju...
Tuhakarva sügise. ... Tuuleõhk tõi jahutuse, Leinalained lahutuse: Sügise ja sügise Sõbrad teineteisele. Koidula sügisluuletustes ,,Juba kase ladvalt lehed langevad, / kõle tuul käib üle kesamaa - / ... / Kena päike, kas sa väsind oled?/ ... / kurvalt oma laste peale vaatad - /sügise neid riisub armuta.". Tema näeb sügist sellisena, nagu see välja paistab: lehtede langemine, puude kohisemine jms. Kuna Koidula armastas kirjutada rohkem isamaalisi luuletusi, loodusteemadest kirjeldas põhiliselt kevadet, seega on tema on loomingus sügisest vähe. Lydia Koidula võrdleb puude kirjuksmuutumist ja lehtede langemist sel aastaajal surmaga: ,,... - tänada / oskab leinalaulu hüüd / kahevõrralta."
voorusejumalanna. hoidvana. nägi teda alasti ujumas. Apollon Apollo(n) Artemise vend, elasid õega Püha puu: Võitles Pythoniga, sai Deelosel. Prohvetluse, vibu loorber endale koha Delfi laskmise, muusika, päikese Lüüra, ronk, lähedal. Tihedalt seotud jumal. Muusade kaitsja. delfiin, päike, ennustamiskunstiga. muusad Armastas Daphnet. Hermes Mercurius Zeusi ja nümf Maia poeg. Tiivulised Õnnistas loomade Jumalate käskjalg, varaste ja sandaalid, laia kasvu, Trooja sõja ajal rändajate kaitsja, kaubanduse, äärega peakate, varastas teistele turujumal
muretse, küll sa ta ära tunned. No-noh, miks siis nii vaikne täna hommikul ? Punamütsike suures paanikas, ei tea mida öelda vastab siis kiirelt ja rahulikult. Ja-jah! Emme pani juba selle aja peale asjad kilekotti, ja siis ulatas selle tütrekesele... No mis sa ootad ?! Võta nüüd korvike ilusasti kaenlasse. Ja-jah, just nii, nii ära nüüd vaata mind sellise näoga, ja-jah, hakka juba minema ! Kuid vaata ette, hunte liigub palju. Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis, linnud laulsid. Kuid siis ... Ta kuulis põõsa tagant laulukest...Hei-hopsti, hei-hopsti, trillala-trullala, hoopadi- hoo, hoopadi,- hoo! Üks karvane elukas, kes oli sama hall kui punamütsikese jalanõu, tuli talle lähemale! No tsauki! Kuhu sa siis põrutad kah? Tütreke suures segaduses hakkas mõmisema...Ehh, nohh, tead küll...Hunt ei lasknud ennast häirida ja rääkis...Hahaaa, mis sa nüüd räägid? Ja-jah, selge pilt ! Ah, sul korvike kah veel kaasas, seal peab
( see ei ole v,vaid neutriino tähis) 2) Prooton ühineb neutroniga deutroniks. 3) Kaks deutronit põrkuvad ning tekib heeliumi tuum . 12.Miks on termotuumaenergeetikal tulevikuseisukohalt suur tähtsus? Tuleviku seisukohalt on termotuumaenergeetikal suur osatähtsus,sest kõik teised kasutatavad energiaallikad ammenduvad.Teiseks on termotuumaenergia saastevaba ,seega pole muret keskkonna saastamise,radioaktiivsete jääkide eemaldamise ja matmise üle. 13. Miks ei plahvata Päike vesinikpommina? Päike ei plahvata vesinikpommina,kuna seal puudub raske vesinik ehk deuteerium.Kerges vesinikus pole aga tuuma koostisesse kuuluvaid neutroneid,need peavad tekkima prootonitest,kuid see on raskendatud. Prootoni ja elektroni ühinemine toimub väga väikese tõenäosusega. 14.Mis on termotuumapommis kütuseks ja miks? Termotuumapommis kasutatakse kõigepealt uraanikütust,et toimuks plahvatus,millega saavutatakse kõrge temperatuur,veel kasutatakse LiD-d (liitiumdeuteriid). 15
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub Ekvivalentsed jõusüsteemid- jõusüsteemid, millel sama mõju vaadeldavale kehale. Kas siis seisab paigal või hakkab liikuma sama kiirendusega Hõõrdetegur- iseloomustab pinna karedust Fh=fN Jõud- kehade vastastikune mõju(otsene/kaudne) Jõu rööpküliku aksioom- 2 ühte punkti rakendatud jõudu võib asendada 1 jõuga, mis rakendatud samasse punkti Tasakaalus olevaks jõusüsteemiks nim jõusüsteemi, mis mõjutades paigalseisvale kehale ei kutsu esile selle liikumist Jõumoment punkti suhtes- vektor, mis võrdub jõu rakenduspunkti kohavektori ja jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüs...
ise teinud. Näiteks: -tean, kuidas pannkooke valmistada, st oskan pannkooke valmistada -tean kuidas õmmelda, st oskan õmmelda -tean, kuidas teha lipsusõlme, st ma oskan lipsusõlme teha 3)Teadmine-et-teadmine kui informatsiooni omamine. Need teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. Need teadmised on raamatutest saadud, teadlased on kindlaks teinud. Pole ju ise käinud ega näinud osooniauke, kuid tean, et need on olemas. Näiteks: -tean, et päike tõuseb idast -tean, miks ta mind nii imelikult vaatas -tean, et Päike on Maale lähim täht *Micheal Polanyi vaikiv teadmine Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmised-kuidas) taanduvad teadmistele-et. Osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele-et, kuid on neid, mida ei saa ning neid nimetatakse vaikivaks teadmiseks. See on teadmine, mida saab väljendada mõistete ja väidete abil, kuid keele abil mitte
Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada.
Vastasel juhul on arutlus mittekorrektne. Näide Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. Eriline näide C vitamiin aitab külmetuse vastu. C vitamiin ei aita külmetuse vastu. C vitamiin on kasutu. Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada. Roos on roos. Täna on esmaspäev, kui täna ei ole mõni teine päev. Iga laev on kaubalaev või mõni laev ei ole kaubalaev. Loogikaline määramatus
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes
Kui kõik on õigesti tehtud, peaks nädala pärast olema kristallid. Kuu loomine KUU FAASID Täiskuu Poolkuu (viimane veerand) Poolkuu (esimene veerand) Foto: The Lord of Cantecroy Foto: Three Doors Up Foto: Fun Mozar KUU FAASID Kuu loomine- Päike valgustab Kuu taga külje, meie ei nää kuud. Noor Kuu- kuu on edasi liikunud, meiele paistab tema valgustatud serv. Pool Kuu (esimene veerand)- kuu nähtav osa suureneb. Täis Kuu- Päike valgustab meie poolest Kuu külge. Pool Kuu (viimane veerand) – Kuu nähtav osa hakkab kahanema. POOLKUU (VIIMANE VEERAND) Sellel ajal tuleb viia lõpule kõik pooleliolevad kohustused ning seejärel koristada saak. Meeles tuleb pidada ka seda, et just see kuufaas pole hea aeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
