Tänapäeval on täpselt sama moodi, igal riigil meil siin on olemas oma ideaalne kujutlus meie meeilmast, aga reaalselt on ainult mingi pisikene osa sellest teostatud. Ma arvangi, et see on juba tulnud meie antiikajast. On oluline rõhutada et ükski neist loojatest ei kadunud kordagi järjepideva Lääne tsivilisatsiooni mälust. Mõni neist oli võibolla mõnel perioodil vähem kuulus, kuid mitte unustatud. Igaüks meist teab ju näiteks Pythagorase teoreemi ja kasutame seda või siis näiteks Platoni sõnad millegi hästi välja tulnud asja kohta ,,ideaalne". Tänapäeva ühiskonda on mõjutanud vägagi palju ka just Kreeka antiikaja sõjaline korraldus. Kreekas oli kombeks saata poisid juba pisikesest peast sõjakooli, tänapäeval küll see päris nii pole, aga siiski on näiteks Eestis kõikidel meestel sõjaväe kohustus. Ma arvan et sellised kombed, mis toovad ühiskonnale kasu, mis on üle võetud juba antiikajast, on head. Me oleme
Thales - Kreeka filosoof, kes arvas, et ürgaineks oli vesi Pythagoras - Tema arvates põhines maailmakoraldus arvulistel suhetel. Pythagorase Teoreem Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof Platon - Sokratese õpilane. rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Riik on tähtsam kui inimene.Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli Solon -Ateena riigimees ja luuletaja, 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, leiutaja
arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas. VanaKreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse VanaKreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne, mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid mitmeid küsimusi inimese olemuse ja vooruste kohta ja teaduses arenes jõudsalt astronoomia ja maailma tundmine. Võib öelda, et VanaKreeka on oma suure kultuuriga aidanud areneda ka Euroopal, kes sel ajal polnud nii arenenud, kui lähisida ja VanaKreeka. Ilma
KODUTÖÖ 2. KOMPOSIITMATERJALID VARIANT 10. Õppeaines: PULBERMETALLURGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Karl-Erik Seegel Tallinn Sisukord: Sisukord:...............................................................................................................................................2 Ülesanne 1. Komposiitmaterjali armatuuri mahu arvutus. ...................................................................3 Ülesanne 2. Komposiitmaterjali omaduste arvutamine........................................................................5 Ülesanne 3. Konstruktsiooni arvutus. ..................................................................................................6 2 Ülesanne 1. Komposiitmaterjali armatuuri mahu arvutus. ...
nn. telje ümber. 65. Pöördteoreem antud teoreemist p -> q eelduse ja väite vahetamisel saadav teoreem q -> p. 66. Pöördvõrdeline seos niisugune seos kahe suuruse x ja y vahel, mille korral nende suuruste korrutis on konstant a : xy = a. 67. Püramiid hulktahukas, mille üks tahk on hulknurk ja kõik ülejäänud tahud on ühise tipuga kolmnurgad. 68. Püstprisma prisma, mille kõik tahud on ristkülikud. 69. Pythagorase arvud naturaalarvude kolmik, mis rahuldab võrrandit a2+b2=c2. 70. Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga. 71. Ratsionaalarv arv, mida saab esitada kujul a/b, kus a ja b on täisarvud ning b ei võrdu nulliga. 72. Reaalarv lõpmatu kümnendmurruna esitatav arv. 73. Risttahukas püstprisma, mille põhjad on ristkülikud. 74. Romb võrdsete külgedega rööpkülik. 75. Ruut 1. võrdsete külgedega ristkülik. 2
Valetudo, ühtlasi seostati teda heaolujumalanna Saluse ning samuti madu kaasas kandva Sironaga. Ristiusu tulekuga Hygieia laialdane kummardamine lõppes, kuid austusavaldusena jäi tema nimi mainitud Hippokratese vandesse, koos Asclepiuse ja Panaceaga. 1.3 Kunst Hygieiast loodi 4. sajandist eKr kuni Rooma perioodi lõpuni palju kunsti. Kirjanik Ariphon lõi talle ülistuslaulu ehk hümni, mis muutus üsna laialt levinuks. Pythagorase järgijad kasutasid Hygieia nime sümbolit (vt lisa 1) kirjades tervitusena. Meistrid nagu Skopas, Timotheos, Bryaxis ning ka paljud rooma kunstnikud lõid temast inspireerituna erinevaid skulptuure (vt lisa 2). Keskajast kuni 16. sajandi lõpuni ei pühendatud Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikele jumalatele (sh Hygieila) ristiusu kehtestatud keelu tõttu tähelepanu . Protestantismi levikul hakkasid kunstnikud taas rikkalikust antiikkultuurist inspiratsiooni ammutama. 1615. aastal
helilaadidega. Eetoseõpetus inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus. Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda. Aristoteles (384-322) eristas kombelist ja meelelist muusikat ning omistas viimasele suurt tähendust. Ühe tähtsaima vanakreeka muusikaõpetlase Aristoxenose (354 - ~300) jaoks oli kõrgeimaks otsustajaks muusikas kõrv, mitte mõistus. Rooma impeeriumi muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist.
samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus – inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus. Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda. Aristoteles (384-322) eristas kombelist ja meelelist muusikat ning omistas viimasele suurt tähendust. Ühe tähtsaima vanakreeka muusikaõpetlase Aristoxenose (354 - ~300) jaoks oli kõrgeimaks otsustajaks muusikas kõrv, mitte mõistus. Rooma impeeriumi muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist
aistingut saamata. 8. Selgita kulgevat liikumist. Kulgev liikumine - keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Kulgev liikumine – keha kõikide punktide trajektoorid on ühesuguse kujuga. 9. Selgita pöörlevat liikumist. Pöörlev liikumine – nt palli veeremine. 10. Matkaja liikus 3 km põhja, seejärel 5 km ida suunas. Kui pika tee läbis matkaja ja milline on matkaja nihe? Lahenda graafiliselt ja algebraliselt ( Pythagorase teoreemiga). Matkaja läbis 8 km. 11. Kuidas saab kirjeldada füüsikalisi nähtusi? 1.tabeli abil 2.graafiku abil 3.sõltuvust väljendava valemi abil. Sagedamini looduses kohatavateks sõltuvusteks on a. võrdeline (graafik sirge) b. astmefunktsioon, n. ruutsõltuvus (graafik parabool) c. pöördvõrdeline (graafik hüperbool) 12. Milles seisneb mõõtemääramatus?
Ratsionaalarvude hulk on tihe: iga kahe erineva ratsionaalarvu vahel on lõpmata palju ratsionaalarve. Ratsionaalarvude hulk ei ole aga pidev: arvteljel leidub punkte, millele ei vasta ükski ratsionaalarv. 5 Irratsionaalarvud Ratsionaalarvudega ei ole võimalik väljendada igasuguse lõigu pikkust. Näiteks ei ole ratsionaalarvu, mis oleks võrdne ühikruudu diagonaali pikkusega. 1 Pythagorase teoreemist: · d 2 = 12 + 12 = 2, d= 2 1 d 2 = m / n, m ja n ühistegurita täisarvud 2 = (m/n)2 2n2 = m2 m2 osutus paarisarvuks, järelikult on paarisarv ka m: m = 2k m2 = (2k)2 2n2 = (2k)2 2n2 = 4k2 n2 = 2k2 Ka n osutus paarisarvuks, seetõttu m ja n ei saa olla ühistegurita täisarvud ning 2 ei saa olla ratsionaalarv. 6 Irratsionaalarvud
ehitustööde algust? Sadevee äravool, vesi, elekter, materjalide ladustusala, juurdepääsutee 23. Milleks kasutatakse kinnistule ajutiselt paigaldatavat reeperit? ajutiselt paigaldatavat reeperit kasutatakse kinnistus läbiviidavate tööde teostamiseks mis nõuavad reeperit 24. Kuidas märgitakse hoone looduses maha, kirjeldage? Esimese käiguna märgitakse fassaadi telg Sellele märgitakse ristuvate seinte teljed Ristuva telje suuna saamiseks võib kasutada Pythagorase teoreemi (3-4-5 meetod) 25. Mis on märketara? 26. Mis on märkepink? Rajatakse 2m kaugusele hoone välisperimeetrist
Egiptus Mesopotaamia: Sumerite poolt Eufrati ja Tigrise vahel Põhiline materjal savi Tsikuraat e, vaatlustornid astmelised oid Babüloni juures toortellisest. Olemas kiilkiri ja savitahvlid. (lugema 18-saj) Ninive Raamatukogu Tsikuraat = Paabeli torn (ehitati erirahvaste, kellel eri keeled, sellest nimi Paabeli segadus) Saageli templi õuel. Tornid seotud fallosega. Puit oli väga kallis. Panid aluse aritmeetikale, geomeetriale. Pythagorase teoreem intervallid e. muusika arvsuhted Muusikast: Ei ole säilinud Arheoloogilised leiud, pildid Pillid enamasti samad, mis Egiptuses + nimetan need lüüra, harf, roost Vilepillid ansamblimuusikas Keelpillid 5-7 keelega Ka raamtrumm, topeltaulos Templites lauldi antifooniliselt (vastamisi laulsid kaks või enam koorigruppi) Intervallide nimetused võrrutatud aastaaegade nimetustega Väga palju kasutati tseremoniaalset muusikat ka religioosset
pikendusele tõmmatud ristlõiku ja samuti selle ristlõigu pikkust. 22. Ringjoon, ring. Ringjoon on punktide hulk, mille kaugused ringjoone keskpunktist on võrdsed. Ring on ringjoonega piiratud tasandi osa. 23. Kesknurk, ringjoone kaar, kõõl. Kesknurk on nurk, mille tipp asetseb ringjoone keskpunktis ja haaradeks on raadiused. Lõiku, mis ühendab ringjoone kahte punkti nimetatakse kõõluks. Ringjoone kaar… --------------------------- 24. Piirdenurk, selle omadus. Thalese teoreem, Pythagorase teoreem. Nurka, mille tipp asetseb ringjoonel ja haaradeks on kõõlud nimetatakse piirdenurgaks. Thalese teoreem – Diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurkne! Pythagorase teoreem – Kaatetite ruutude summa on võrdne hüpotenuusi ruuduga. Valem - a² + b² = c² a² = c² - b² b² = c² - a² 25. Ringjoone puutuja ja puutepunkti joonestatud raadiuse joonestamine. Sirge, mis omab ringjoonega ainult ühe ühise punkti, nimetatakse ringjoone puutujaks.
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 °C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 °C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcT...
maalikatsetusi. · Platon õppis filosoofiat Kratylose käe all. Kratylos oli Herakleitose poolehoidja. · Pärast Sokratese surma ta lahkus kodumaalt ja käis Egiptuses, Kyrenes, Lõuna- Itaalias ja Sitsiilias. · Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia 2) Platoni kool ja õpilased · Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal tegutses 385 eKr529 pKr. · Platon asutas Akadeemia Pythagorase Liidu eeskujul ning tal olid juriidilise isiku õigused. Akadeemia liikmed tasusid igal kuul liikmemaksu. Õpetajad ja õpilased elasid koos asutusele kuuluvais hooneis. Loengud ja väitlused toimusid tunniplaani järgi. · Ehkki Akadeemia tähtsus aegade jooksul muutus, on selle õpilaste seast kasvanud rida simapaistvaid filosoofe, sealhulgas Aristoteles, Archesilaos ja Proklos. · Juba kooli vastuvõtmisel nõuti matemaatika mõningast tundmist. Matemaatika
aidata kaasa õpitava selgitamisele, kuid tuleks jääda arusaadavaks. Laps vanuses 12 aastat ei pruugi hästi mõista mingit kõnekäändu ja siis ta peab sellesse süvenduma, et sellest aru saada. See ei tee just kogu õpitavat kergemaks või kergemini omandatavaks. „Ta ei pea teadust õppima, vaid seda uuesti leiutama.“ Ma arvan, et selline õppimisviis võis kunagi veel toimida, kuid tänapäeval pole selline õppimisviis küll võimalik. Kas siis Pythagorase teoreemi õppimiseks me peaksime selle uuesti avastama? Pole hästi aru saada, mida Rousseau on siin mõelnud. Mõnes mõttes on ta ka õige, et sa saad õpitavast paremini aru, kui sa oled selle niiöelda leiutanud. Siis sul on parem mõistmine, mille jaoks võib miski vajalik olla ja kuidas see täpselt leiutati või kuidas jõuti sellisele järeldusele.
KESKKONNAFÜÜSIKA käsitletud ülesannete võimalikud lahendused (NB! Lahendada saab ülesandeid enamasti mitut moodi) Jalgrattur sõitis Tartust Viljandi kiirusega 40 km/h ning tagasi kiirusega 20 km/h. Leida keskmine kiirus. Kiirus on asukoha muutus ajas. Kõige lihtsam keskmise kiirus arvutamise moodus on kogu läbitud teepikkus jagada selleks kulunud ajaga. Tähistame teepikkuse Tartust Viljandi s-ga, ajad ja kiirused vastavalt t1 ning v1 ja t2 ja v2. (V1 = 40 ja v2 =20 km/h ) Meil siis vk=2s/(t1+t2), algtingimustest 2t 1=t2, seega vk=2s/3 t1. Kuna s/t1 =v1, siis vk=2/3 v1 ehk vastavalt 26,7 km/h Vesikeskkütte radiaatoriga ühendatud toru ristlõikepindala on 600 ruutmillimeetrit ja selles liigub kiirusega 2 cm/s vesi, mille temperatuur on 80 C. Radiaatorist väljumisel on vee temperatuur 25 C. Kui suure soojushulga saab ruum ühe tunni jooksul? Q=mcΔ...
14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht. 24. Dareios I - Pärsia suurkuningas, tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26
õnnelik. Samas oli õnnelikuks eluks vaja leida kesktee äärmuste vahel Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Paljud filosoofid tegelesid ka matemaatikaga. 6. saj. eKr edendasid seda Pythagoras ja tema õpilased. Pythagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Ta püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme. Tema õpilased arendasid õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus.
Vana-Kreeka selle kultuur ja mõju tänapäeva maailmale Vana-Kreeka kultuuripõhi oli nii tugev, et see elas kõik vallutajad üle ja kultuuri järjepidevus säilis. Samas võib väita, et Kreeka oli otsekui endasse sulgunud ega püüelnud laienemise poole nagu paljud teised. Riigi arengujoontes võib välja tuua sarnasusi Sumerite omadega, kuid ajaloo läbivaks jooneks on see, et riik oli killustunud paljudeks väiksemateks aladeks – polisteks ehk väikeriikideks. Iga väikeriik paistis silma oma arengu poolest. Näiteks Ateena oli kunsti ja kultuuri sümboliks. Kreeka kui tervik on ikkagi ajalukku läinud tänu oma majanduse, poliitika, kultuuri ja olümpiamängudega. Arhailisel perioodil kujundasid kreeklased foiniiklaste alfabeedi põhjal välja tähestiku, kus igale märgile vastab üksainus kindel häälik. See tõi omakorda kaasa ka raamatute kirjutamise. Arvatavasti on Kreekast pärit ka meil...
Sokratese surmaaastal (399 eKr.) lõppes Paltoni esimene Ateenas elamise aeg. Ta oli sel ajal 28. aastane. Ta lahkus siis kodumaalt ning naases alles 12 aasta pärast. Nende aastate jooksul käis ta Egiptuses, Kyrenes, LõunaItaalias ja Sitsiilias. Nähtavasti jätsid Platonile eriti sügava mulje Egiptuses teadus, poliitika, seal valitsenud fikseeritud tööjaotusvormid ning teaduse alal seal kasutusel olnud aritmeetika õpetamise meetodi. Itaalia reisil oli tema üks ülesanne tutvuda Pythagorase õpilaste matemaatika uurimustega. Syrakoysa valitseja õukonna juures oli arenenud miimikunst, millest Platon õppis oma dialoogide tegelaskujude individuaale iseloomustamise oskust. Elulugu 40aastasel (387 eKr.) asutas Ateenasse Akadeemia, mille nimi tulenes Ateena kangelase Akademose nimest. Kooli kõige kuulsam õpilane oli Aristoteles. Kool tegutses kuni 529 pKr Bütsantsi keiser Justinianus I sulges kooli paganluse tõttu.
on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle. Aristotelese tsitaadid: Tervik on rohkem, kui tema osade summa. Me sõdime selleks, et elada rahus. Hea algus on pool võitu Vaimukus on haritud ülbus. Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda. Aristoteles Pythagoras (eKr580-eKr500) Pythagorase arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus Pythagoras tsitaadid: Parem vaikus, kui tühjad sõnad. Kõigile ei saa kõike selgeks teha. Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada. Andke lastele haridust ja enam ei tule täiskasvanuid karistada.
Kui kombineerida Thalese teoreem ja tema pöördteoreem, siis saame järgmise tõese lause: Kolmnurga ümberringjoone keskpunkt asub ühel kolmnurga külgedest siis ja ainult siis, kui see kolmnurk on täisnurkne. 22. Kolmnurga alus - Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille suhtes kõrgus määratakse. 23. Kolmnurga kõrgus - Kolmnurga kõrgus on alusele selle vastastipust joonestatud ristlõik ning ka selle ristlõigu pikkus. 24. Pythagorase teoreem - täisnurkses kolmnurgas kaatetite (a ja b) ruutude summa võrdub hüpotenuusi (c) ruuduga. Sellel teoreemil on kõige rohkem tõestusi maailmas (370). 25. Eukleidese teoreem - Teoreem väidab, et täisnurkse kolmnurga kaatet on hüpotenuusi ja hüpotenuusil võetud selle kaateti projektsiooni keskmine võrdeline. Tähistame täisnurkse kolmnurga kaatetid tähtedega a ja b ning hüpotenuusi tähega c. Hüpotenuusi aluseks võttes tõmbame kolmnurgale kõrguse
Sellele järgnes suur rahvasterändamine, formeerusid rahvused Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Sümboolselt seostatakse lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega, selle järgi nim. Kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud Püha Augustinus oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe. Oma teoses ,,De musica" kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Algkogudustes olid kasutusel erinevad liturgiad Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus
Sirge tasandil © T. Lepikult, 2010 Lõigu pikkus Punktide A(x1; y1) ja B(x2; y2) vaheline kaugus ehk neid ühendava lõigu pikkus d on leitav valemiga d = ( x2 - x1 ) 2 + ( y2 - y1 ) 2 . y Valemit saab põhjendada B Pythagorase teoreemiga. y2 d y2 - y1 y1 A x2 - x1 0 x1 x2 x Lõigu keskpunkt Punktide A(x1; y1) ja B(x2; y2) vahelise lõigu keskpunkti C koordinaadid on leitavad valemitega 1 1 x0 = ( x2 - x1 ) , y0 = ( y2 - y1 ) . 2 2 y B
Kreeta-Mükeene Koostasid: Sirli Mändmets ja Kristina Bauer Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta- Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tege...
ka mediaan, kuna kolmnurk on võrdkülgne. 3 Mediaanide lõikepunkt jaotab mediaani suhtes 2 B C 1 : 2 ja tipu poole jääb nii h . 3 3 2 3 Leiame Pythagorase teoreemi abil kolmnurga kõrguse h 32 3 3 cm . 2 2 23 3 3 cm . 2 BC h 3 3 2 Leiame nüüd kolmnurgast OBC Pythagorase teoreemi abil kera raadiuse R OC 4 2 32
Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Aristokraat. Asutas oma kooli Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogidena. Kujundas tervikliku õpetuse riigist pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Herodotos Ajaloolane. Tegi V sajandil eKr algust lähema ajaloo uurimiseg kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia". Näitas kuidas tõus vaheldub langusega, tema uuritu ja teadmised on ajaloo algallikas. Pythagoros - Vanakreeka filosoof ja matemaatik. on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine. Osales antiikolümpiamängudel ja võitis seal kaks korda. Eukleides Matemaatik. Elas IV saj teisel poolel eKr. Võttis oma mitmeköitelises teoses ,,Elemendid" kokku kogu seni Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Sokrates Ateena (Kreeka) filosoof. Arvas, et voorus ja hüve on püsivad ja ei sõltu reaalsusest ja inimeste omavahelistest kokkulepetest
teravnurgaga; 3. ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on võrdelised teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga.) 12. Teoreeme sarnaste kolmnurkade kohta. ( 1. sarnaste kolmnurkade küljed on võrdelised vastavate kõrgustega; 2. sarnaste kolmnurkade ümbermõõdud suhtuvad nagu nende vastavad küljed; 3. sarnaste kolmnurkade pindalad suhtuvad nagu vastavate külgede ruudud.) 13. Täisnurkne kolmnurk. Pythagorase teoreem (a2+b2=c2), Eukleidese teoreem (a2=fc ja b2=gc).Teoreem hüpotenuusile tõmmatud kõrgusest (h2=fg), Thalese teoreem (diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurk). 14. Võrdkülgne kolmnurk.(a=b=c) a 3 a2 3 Kõrguse ja pindala avaldamine külje kaudu. h= jaS = 2 4 NELINURGAD Rööpkülik, ristkülik. ruut, romb
Teostaja: Rando Randmaa 1 Töö ülesanne Teodoliidi vesiloodi, niitristi ja teljete parandamine. Klassi kõrguse leidmine üle nurgade. 2 Töövahendid Teodoliit, jalad, mõõdulint. 3 Töö käik Vertikaal ümarvesilood Koridoris panime püsti jalad teodoliidiga. Panin paika vertikaal ümarvesilood, seejärel panin paika kahe kruvidega horisontaalvesilood, pöörasin 90 kraadi ja panin kolmanda kruviga jälle paika. Pöörasin 180 kraadi ja vesiloo läks viltu keskelt. Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). Kuna mul vertikaal ümarvesilood läks viltu siis ma pean arvestama: Mulli kõrvalekalde suurus vastab kahekordsele veale. Pool mulli kõrvalekaldest parandatakse tõstekruvist, mis jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest. ...
Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal ku...
3. ühe kolmnurga hüpotenuus ja kaatet on võrdelised teise kolmnurga hüpotenuusi ja kaatetiga.) 12. Teoreeme sarnaste kolmnurkade kohta. ( 1. sarnaste kolmnurkade küljed on võrdelised vastavate kõrgustega; 2. sarnaste kolmnurkade ümbermõõdud suhtuvad nagu nende vastavad küljed; 3. sarnaste kolmnurkade pindalad suhtuvad nagu vastavate külgede ruudud.) 13. Täisnurkne kolmnurk. Pythagorase teoreem (a2+b2=c2), Eukleidese teoreem (a2=fc ja b2=gc).Teoreem hüpotenuusile tõmmatud kõrgusest (h2=fg), Thalese teoreem (diameetrile toetuv piirdenurk on täisnurk). 14. Võrdkülgne kolmnurk.(a=b=c) a 3 a2 3 Kõrguse ja pindala avaldamine külje kaudu. h jaS 2 4 NELINURGAD Rööpkülik, ristkülik. ruut, romb
Vana-Kreeka Tegi:Cheremisinov Andrey Õpetaja:Alina Deretsinskaja Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tume ajajärg Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väär...
puus. Pythagorase filosoofilisest õpetusest on teada, et maailma olemuseks pidas ta arvusid ja nendevahelisi suhteid. Arvud valitsevad kõge üle. Kõiki seaduspärasusi saav väljendada arvude suhtena; kõikidel nähtustes ilmnevad teatud arvudevahelised suhted. Näiteks arvati et ,,õiglus on arv, mis on korrutatud iseendaga", ning et inimese ,,hing on harmoonia". Harmoonia kujutab endast teatud suhet arvude vahel. Nagu juba öeldud, on hinge olemuseks Pythagorase arvates harmoonia. Hingehaigused seisnevad just nimelt selle harmoonia häirituses ning ravida saab neid harmoonilise muusikaga. Ettekujutus arvudest kui maailma olemusest on aluseks ka Pythagorase arusaamale taevakehade liikumisest. Just tema olevatki esimesena hakanud kogu maailma tervikuna nimetama kosmoseks korra tõttu, mis talle omane on. Kaosega võrreldes ei tähenda kosmos mitte ainult korrapärasust, vaid ka harmoonilisust, kaunidust. Niisiis, maailm tervikuna on korrapärane ja kaunis
Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja a...
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
hästi määrsõna "juhuslikult" tähendust. Ent kuidas sai ta tunda ühte, teadmata teist? Tuues veel ühe näite: teil on raske öelda, mis on Teadmine ja mille poolest ta erineb Tõesest Uskumusest, kuid see raskus, milline ta ka oleks, ei vaeva teid enam, kui küsitakse selliseid konkreetseid küsimusi nagu: Kas te ikka veel teate Waterloo lahingu toimumisaega? Kui vanalt te õppisite või saite teada Pythagorase teoreemi? Miks on päheõpitud sõnamulinat lihtsam unustada ehk lakata teadmast kui tähendusrikkaid lauseid ja miks on proosalauseid lihtsam unustada kui värsse? Pange tähele, et kuigi sel juhul mu abstraktne epistemoloogiline küsimus rakendas abstraktset *Abstractions. Dialogue (Canadian Philosophical Review). Vol l,1962. 1 nimisõna "teadmine", ei esine seda sõna nüüd mu konkreetseis küsimusis, seal on vaid aktiivsed
Kui nurkkiirus kasvab, on vektorid samasuunalised ja nurkkiirendus positiivne, muidu vastupidi. · Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega . Kuidas avaldub keha punkti joonkiirus? (põhjendada) v= *r · Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega . Kui suur on keha punkti tangetsiaalkiirendus? (Põhjendada) at=r* · Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega . Kuidas on suunatud keha punkti kogukiirendus? (Põhjendada) ak2=an2+at2 Kasutama peab pythagorase teoreemi, me ei saa vektoreid lihtsalt kokku liita, sest tegu on skalaaridega. · Keha pöörleb konstantse nurkkiirusega . Kuidas on suunatud keha punktile mõjuv kesktõmbejõud ja kui suur see on? Keha kiirendus ja talle mõjuv jõud on suunatud ringjoone tsentri poole. Fk= anm · Hooke' seadus. (Tähtede seletus ja vektorite suunad) F= -kx, k- konstantne tegur, keha jäikus/materjali elastsusmoodul, x-deformatsiooni nihe.
Rakvere Ametikool Sten Taklaja Al10 Fibonacci jada Referaat Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2013 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................1 Fibonacci Arvud.............................................................................................2 Fibonacci side kuldlõikega.............................................................................3 Pilte................................................................................................................5 Videod...........................................................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................................19 Sissejuhatus Fibonacci jada on arvude jada, mille kaks esimest liiget on vastavalt F1= 0 ja F2=1 ning iga järg...
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
Hulkliikmete korrutamine Tehted Arvu ruutjuur Funktsioonide graafikud Ring (a+b)2 =a2+2ab+b2 astmetega a, kui a > 0 Võrdeline seos : y=ax d (a-b)2=a2-2ab+b2 (a : b)n=an : bn a>0 d = 2r r= a = a = - a, kui a p 0 2 2 (a-b)(a+b)=a2-b2 (ab)n=an bn 0, kui a = 0 (a...
Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu mis uuri taevakehade ja nende süsteemide ning kosmilise hajumise ehitust, liikumist ning arengut Astronoomiat saab liigendada meetodi järgi: astromeetria asukoha määramine, taevamehaanika - liikumine ja astrofüüsika ehitus ja arenemine Objekti järgi jahumemine planetoloogia , tähtede füüsika, kosmoloogia Geotsentriline maailmasüsteem kõik liigub ümber maa Mikolaj Kopernik 16. Saj lõpuk hakkas haktlema geitsentrilises maailmasüsteemis Galileo tõestas, et kõik ei liigu ümber maa 1609/1610 leiutas tänapäevase teleskoobi ja vaatas jupiteri ja avastas selle ümber tiirlevad kaaslased. (jupiteri kaaslased) Heliotsentrline e päikesekeskne kõik liigub ümber päikese 1812 avati tartu tähetorn Wilhelm Struve poolt maailma suurim teleskoop MAA Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Py...
a ja b joonisel tekkinud täisnurkse kolmnurga kaatetid, mm T trossi pikkus, mm Kuna tekib täisnurkne kolmnurk, mille 2 nurka on võrdsed (45 ), siis on tegemist võrdhaarse kolmnurgaga ning kolmnurga kaatetid a ja b on võrdsed. Kolmnurga hüpotenuusiks on puitvarda pikkus 1000 mm. Leian lõiude a ja b väärtused: a=b= 1000sin 45 °=707,106 mm 707 mm 10 Leian trossi pikkuse, kasutades Pythagorase teoreemi: T= (4800+ 707)2+(1800+707)2 = 6050,79 mm 6m 6.2 Trossi nimipindala d t2 At= - trossi nimipindala, mm2 4 82 At= =50,24 mm2 5,0210 -5 m 2 4 6.3 Trossi pikkuse muutus FT
I – äärekivide või plaatide abil tõstetud saared; II – teekattele märgistatud saared; III – teekatteta saared, mille kuju on määratud teekatte servaga. Tõstetud äärekiviga saared (I tüüp) on kõige efektiivsemad 13. Millal on vaja iseseisvat pöörderada (kaetud rada) Iseseisev pöörderada- kui on pöörde intensiivsus 500 a/h, siis on see vajalik. 14. Summaarne kalle ristmikul, kuidas arvutada Summarse kalde resultantvalem – pythagorase ruutjuur ruutjuur(pikikalde ja põikkalde ruutude summast) 15. Nähtavuskolmnurk – piirangud kolmnurga ala kohta Nähtavuse piirang – 0.40m(Põõsad)-2.40m(puu oksad) Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt harudelt ristmikule lähenevat sõidukit õigeaegselt, et oleks võimalik kokkupõrget ära hoida. Nähtavuskolmnurk on ala, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Juhul kui takistuste
trapetsi kõrgus. a+b 2b + b 3b 3b S= h= h= h; S = h 2 2 2 2 = , kui põiknurgad paralleelsete sirgete lõikamisel 3. sirgega, d-ga. Nelinurk A1BCD on romb: alusnurgad ei ole täisnurgad, diagonaalid poolitavad nurgad, vastasküljed on paralleelsed. Järelikult lühem alus võrdub haaraga c = b. Kolmnurk CEB on täisnurkne. Pythagorase teoreemi järgi saame 2 2 b 2 b 3b 2 3b 2 b h = c - = b - = 2 2 h= = 3. 2 4 4 4 2 3b b 3b 2 3 4S S= 3= b2 = 2 2 4 3 3 4S S 3 S 3 2 b= = 2 = 2 = S 3
25 November 2009 on the EU Ecolabel. [http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=OJ:L:2010:027:0001:0019:EN:PDF] 21.09.2012 15. Singh, T.; Slotkin, M. H.; Vamosi, A. R. 2007. Journal of Vacation Marketing. Los Angeles, London, New Delhi, Singapur: SAGE Publications. Vol. 13(2), pp. 119 134. 16. Wearing, S.; Neil, J. 2002. Ecotourism Impacts, Potentials and Possibilities. Oxford: Butterworth-Heineman, pp. 171194. 13 Lisa 1. Pythagorase teoreem Pythagorase teoreemi järgi võrdub täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi ruut kaatetite ruutude summaga. c2= a2 + b2, kus c täisnurkse kolmnurga hüpotenuus, a, b täisnurkse kolmnurga kaatetid. Joonis 3. Täisnurkne kolmnurk (Autori koostatud). 14
Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk ehk 90° = /2 rad. Täisnurkse kolmnurga täisnurga moodustavad küljed on 2kaatetid ja üle jääv külg on 3hüpotenuus. Täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi tähistatakse tavaliselt tähega c ning kaateteid tähtedega a ja b. Hüpotenuus on alati pikem mõlemast kaatetist. Hüpotenuusi lähisnurgad on väiksemad täisnurgast ja nende summa võrdub täisnurgaga. Vastavalt Pythagorase teoreemile võrdub kaatetite ruutude summa hüpotenuusi ruuduga. 2 kaatet- täisnurkse kolmnurga teravnurga vastaskülg. (Väike Entsüklopeedia, lk 367) 3 hüpotenuus- täisnurkse kolmnurga pikim külg (täisnurga vastaskülg). (Väike Entsüklopeedia, lk 310) 7 3.Võrdhaarne kolmnurk Võrdhaarne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Võrdhaarse
PLANIMEETRIA KORDAMINE NELINURGAD RÖÖPKÜLIK Vastasküljed on paralleelsed ja võrdsed Vastasnurgad on võrdsed Diagonaalid poolitavad teineteist Diagonaal jaotab rööpküliku kaheks pindvõrdseks kolmnurgaks Lähisnurkade summa on 180º ( Diagonaalide ruutude summa on võrdne külgede ruutude summaga: d 12 + d 22 = 2 a 2 + b 2 ) Ümbermõõt. P = 2( a + b ) Pindala: S = ah S = a b sin ROMB On võrdsete külgedega rööpkülik, seega on rombil kõik rööpküliku omadused. Lisaks on rombi diagonaalid risti ja poolitavad rombi nurgad, Rombi kõrgused on pikkuselt võrdsed. 1 Rombi diagonaalide lõikepunkt on siseringjoone keskpunkt r = h 2 d 12 + d 22 = 4a 2 Ümbermõõt: P = 4a Pindala: S ...
Prometheus” Sophokles Kuulsaim töö „Kuningas Oidipus” Euripides Näitekirjanik Filosoofia Sokrates Uued teadmised mis on säilinud Platon tänapäevani, nt Pythagorase teoreem Aristoteles 15) Millega said tuntuks ja milles seisneb nimetatud isikute ajalooline tähtsus: Dareios – Pärsia kuningas, kaotas Kreeka-Pärsia sõjas Maratoni lahingus Xerxes – Dareiose poeg, üritas uut sissetungi 10a. hiljem Perikles – Kreeka ajaloo üks andekamaid riigimehi, kes juhtis Ateenat 16) Selgitage järgmised mõisted:
• Merejumal Poseidon • Valgusejumal (ka Päikesejumal) Apollon • Loodusejumal Artemis • Armastusejumalanna Aphrodite • Sõjajumal Ares • Sõjajumalanna Athena • Veinijumal Dionysos • Jumalate kummardamiseks ehitati suuri templeid • Korraldati ohverdus- ja annetustalitusi • Usuti saatust ja ennustusi • Delfi oraakel FILOSOOFIA • Ehk tarkuseteadus • Miks me oleme ja miks me elame? • Pythagoras • Matemaatik • Maailm põhineb arvudel • Pythagorase teoreem • Hippokrates • Arst, arstiteadusele alusepanija • Haiguse põhjus peitub looduses, loodus annab ka ravi • Hippokratese vanne • Sokrates • Esimene tõeline filosoof • „Miks ma tean, et ma midagi ei tea“ • Tuleb teada, mis on õige, siis ei saa teha valesti • Tülid teiste Ateena „tarkadega“ • Platon • Sokratese õpilane, esimese kooli (akadeemia) rajaja • Ei uskunud demokraatiasse, võim pidi olema filosoofide käes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
