tohtinud omada maavaldust, pidi aga teenima sõjaväes ja tasuma makse. See kes läks orja pidama teisele perele anti talle kokkuõmmeldud lambanahast tekk ja koeranahkne müts. Inimesed kes olid targad kutsuti sofistideks kuna nad oskasid filosoofiat. Kreeka filosoofid jagunesid ka kahte rühma Vanakreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetos umbes aastal 624 546 enne meie aja arvamist. Filosoofia esindaja oli ka tuntud matemaatik Pythagoras VI sajand enne meie aja arvamist. Kreeka materjalistlik filosoof oli Demokritos umbes 460 370 enne meie aja arvamist. Filosoofilise idealismi rajajaka oli Platon aasta 428 348 enne meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos
armulauasakramendi müsteeriumi üle. Maiste kangelaste hulka loeb Raffael näiteks renessansiaegse kirjaniku Dante, itaalia usutegelase Savonarola, arhitekt Bramante, paavst Julius II. Taevalikus maailmas troonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes, nende kõrval istuvad 12 apostlit. Fresko - "Ateena kool" - ülistab filosoofiat. Avarasse, suurejoonelise stiiliga ruumi on kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra. Apolloni kohalolek sümboliseerib harmooniat, filosoofilise mõtte selgust, mõistuse väge.
võtnud seisukoha, et intellektuaalne aktiivsus suurendab meie õnnetunnet see sümbol sobib hästi raamatukoguruumi otstarbega. Mõlemad mehed näivad tulevat mööda kiriku pealöövi ja lähenevat kõrgemale tõele, mis asub vastasseina freskol kujutatud kristlikul altaril. Platonist vasakule jääb rohelisse riietatud ning külgvaates asetsev Sokrates, kes ajab end ümbritsevate inimestega juttu ning loendab sõrmedel numbreid. Temast allpool, vasakus nurgas on Pythagoras, kes teeb märkmeid oma tahvli järgi, kus on kirjas tema harmooniaideede formuleering ja noodid: numbrid kuus, kaheksa, üheksa ja kaksteist on ühendatud joontega, mis märgivad intervalle oktaav, kvint ja kvant. Pythagorasest paremal pool istub üksik, pisut salapärase välimusega mõttesse vajunud mees, toetades küünarnukki marmorplokile ning näib, nagu oleks tal mõni kirjatöö pooleli. Kui kõik teised filosoofid ja nende kaaskondlased on riietatud kreekapärastesse kergetesse ja
Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) · Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss · Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid värvilised lossiväravad) · Jumalannade seinamaalid) austamine Nimetus Minoiline kultuur Kreeka...
Muusika: · Rütm- nt. ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes · Meloodia- laulu viis · Tempo- laulu kiirus · Dünaamika- helitugevus · Harmoonia- kooskõla o Suhtlemisvahend o Eneseväljendusvahend o Meelelahutus o Rituaalne suhtlemis keel Vana Maailm Inimkonna esimesed allikad kaugede aegade muusikast? -kalju ning muude joonistuste põhjal, arheoloogilised väljakaevamised. Muusika roll vanades kõrgkultuurides oli väga tähtis. Leviit- kutsenile muusik Hiina 5000 a vana Kammertoon- kindel helikõrgus(440Hz) 1oktavi a Igal dünastial oli oma kammertoon Pentatoonika- viieastmeline helirida Kong fu Zi- Hiin filosoof ja õpetlane Muusikainstrumendid: kinnon , flööt India 5000 a vana Levinumad usundid: budism , hinduism Veeda- ülistuslaul Raaga- kindlate reeglitega helilaad Muusikaga tegelesid kõrgema klassi inimesed. Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- diri...
viljakusejumal Dionysos oli samuti seotud kreeka kultusmuusikaga ja tema pill aulos – teravakõlaline puhkpill vastandus mahedahäälsele lüürale. Muusika kuulus inimese oskuste juurde, mida pidi valdama iga haritud inimene. Seetõttu õppisid kõik vabad kodanikud muusikat, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Kreekas oli muusika omaette teadus, mis oli tihedalt seotud universumi ja kogu maailmas valitsevate arvsuhetega. Arvude ja helide seost tutvustas esmakordselt Pythagoras. Kreeklaste muusikaõpetus helidesüsteemist oli üsna keerukas, kasutati erineva karakteriga heliridu (laade) ja võrdlemisi täpset noodikirja. Siiski ei ole muusikat kirjapanduna eriti säilinud, noodikirja kasutati peamiselt muusikaõpetuses. Pillidest eelistasid kreeklased keelpille: väga levinud oli juba mainitud lüüra, samuti kitaara, barbiton ja harf. Puhkpillidest paanivile, flööt ja muidugi teravakõlaline aulos. Väga palju kasutati ka
Seosed täisnurkses kolmnurgas neljapäev, 29. jaanuar 2015. a Teoreem: Täisnurkses kolmnurgas hüpotenuusile joonestatud kõrgus jaotab selle kolmnurga kaheks kolmnurgaks, mis on sarnased esialgse kolmnurgaga ja C omavahel. B A D A A C D B D C D C B BDC BCA (NN tunnus) CDA BCA (NN tunnus) BDC CDA (NN tunnus) m.o.t.t. Geomeetriline keskmine Kui a, b ja x on mittenegatiivsed arvud, siis nimetatakse arvu x arvude a ja b geomeetriliseks keskmiseks, kui ta on ruutjuur nende arvude korrutisest x a b Kaatetite projektsioonid Hüpotenuusile ...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Mis on filosoofia? Filosoofia on tulnud kreeks keelest armastus tarkuse vastu.Filosoofiaks on läänekultuurus loetud süsteemset järelemõtlemist inimeksisdentsi põhiküsimuste üle.Filosoofia lähtub eelkõige inimesest. Filosoofia põhiharud ja küsimused? Gnoseoloogia- mis küsib: Mida me võime teada? Metafüüsika- mis küsib:Millele me võime loota?Mis on olemise olemus?Miks üldse on miski,kui võiks olla ka mitte miski? Aksioloogia- mis küsib: Kuidas peaksime toimima? Filosoofia seos teiste valdkondadega? Kirjandus-filosoofia jõuab meieni läbi kirjutiste,väga palju on filosoofilistel tekstidel oma kirjanduslik väärtus nt Platon. Religioon-eeldab uskumust,filosoofia esitab üsna sarnaseid küsimusi,aga vastused on erinevad.Filosoofia on teoreetiline. Teaduslik teadus-filosoofia peaks olema kõiki teadusi ühendav ja ületav.Saab filosofeerida edukaid tulemusi oma ajastu teadmistel. Filosoofia algus ja eeldused? Eeldused:inime...
*Osa sofiste arvas, et inimlikud normid peaksid vastama tugevate ja võimekate mitte nõrkade ja saamatute huvidele. *Lihtrahvas ja ka osad suursugused taunisid sofistide õpetusi, nähes neis ohtu traditsioonidele ja moraalile. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? 4.1. *Milles kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. *Millest koosneb maailm 4.2.Kes on loodusfilosoofid Vanas Kreekas? *Loodusfilosoofid Vanas Kreekas: Thales, Demokritos, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles. 4.3.-4.8 Mida huvitavat nad leiutasid, uurisid, võtsid kasutusele? ....... *Pythagoras-Edendas matemaatikat 6.saj. e.Kr. Tema meelest põhines kogu maailmakorraldus matemaatilisel suhtel. Tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast (idamaades ammu tuntud). *Hippokrates-5.-4.saj.vahetusel tegutsenud Kreeka arst. Hiljem peeti mitmeköitelise arstde käsiraamatu autoriks
Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: dooria (LE-astmelt), früügia (MI-astmelt), lüüdia (NA-astmelt). Antiik-Kreekas nim. harmooniaks heliredeli laulmist ülevalt alla. 22. Iseloomusta filosoofide muusikateoreetilisi töid ja muusikaesteetilisi seisukohti. Vanakreeka muusikateooria käsitleb helisid selgeis seoseis arvudega ja arvatakse, et esimesena fikseeris helisüsteemi matemaatilised suhted Pythagoras. Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
klassikalised teadusharud kujunesid hellenismiperioodil filosoofia baasil. Enne nimetatud perioodi polnud eri teadusharud veel üksteisest eraldunud. Näiteks oli Platon väga tugev matemaatikas, Aristoteles tegeles aga peaaegu kõigi teadustega. Seega tänapäeva inimkonna teadus sai alguse just Vana-Kreekast, kus erinevad filosoofid lõid oma teooriaid ja seletusi erinevate asjade kohta, mida kasutatakse tänaseni. Näiteks Eukleides ja Pythagoras lõid matemaatilisi valemeid, mida kasutab tänapäeva matemaatika. Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon (Akadeemia) ja Aristoteles (Lykeion).
• Elukoht Olümpose mägi • Peajumal Zeus • Abielu kaitsja Hera • Merejumal Poseidon • Valgusejumal (ka Päikesejumal) Apollon • Loodusejumal Artemis • Armastusejumalanna Aphrodite • Sõjajumal Ares • Sõjajumalanna Athena • Veinijumal Dionysos • Jumalate kummardamiseks ehitati suuri templeid • Korraldati ohverdus- ja annetustalitusi • Usuti saatust ja ennustusi • Delfi oraakel FILOSOOFIA • Ehk tarkuseteadus • Miks me oleme ja miks me elame? • Pythagoras • Matemaatik • Maailm põhineb arvudel • Pythagorase teoreem • Hippokrates • Arst, arstiteadusele alusepanija • Haiguse põhjus peitub looduses, loodus annab ka ravi • Hippokratese vanne • Sokrates • Esimene tõeline filosoof • „Miks ma tean, et ma midagi ei tea“ • Tuleb teada, mis on õige, siis ei saa teha valesti • Tülid teiste Ateena „tarkadega“ • Platon • Sokratese õpilane, esimese kooli (akadeemia) rajaja
koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte, kus laulu ja pillimuusikat esitati ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma sissetoodud orjad (peamiselt hellenistlikelt aladelt). Muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esmakordselt Pythagoras, kelle arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust.
koosnev orkester, mida juhatati kõmavate jalalöökidega. Kindlasti oli siin ka juba mitmehäälsuse elemente. Orkester esines ka iseseisvalt. Hakati korraldama ka kontserte, kus laulu ja pillimuusikat esitati ilma tantsu ja näitlemiseta. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma sissetoodud orjad (peamiselt hellenistlikelt aladelt). Muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esmakordselt Pythagoras, kelle arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust.
Mis on kunsti otstarve? Lahutada meelt või muuta maailma? Kunsti praktiline funktsioon on otsida lahendusi lääne ühiskonna hädadele, kus loodusvarasid ammendav tarbimine muutub järjest ohtlikumaks inimeksistentsile. Matemaatik ja filosoof Pythagoras olevat öelnud, et "numbrid on kauneimad asjad maailmas", sest need on absoluutselt täpsed ega jäta ruumi tõlgendamisele. Tema, nagu näiteks Platongi, ei pidanud kunsti oluliseks. Ta arvas, et utoopiaühiskonnas poleks kunsti seal pole vajadust "mõttetu tunnete virgutamise" järele, valitseks puhas intellekt. Tema arvates olid poeesia ja teater selle vastandid. Mida Lenin ka väitnud poleks, tegelikult ta Marxi mõtteid ja arutluskäike ei järginud. Ühine
Vana- Kreeka Hellenismi ajajärk. Aeg, mil loodi Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teadus: Kreekas ristusid paljud kaubateed. Teadmishimulised kreeklased õppisid tundma Egiptuse, Babüloonia, India ja teiste idamaade teaduse saavutusi, võtsid neid üle ja arendasid edasi. Kreeklaste suur teene oli teadmiste viimine loogilisse süsteemi. Inimesi, kes püüdsid jõuda selgusele maailma tekkimise ja arenemise kõige üldisemates seaduspärasustes, hakati kutsuma teaduse sõpradeks e. filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi...
1. Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuu...
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
seleukiidide riik, makedoonia, sisserännanud kreeklased asustasid vanu linnu, kuid lõid ise ka uusi, linnade ilme muutus kreekapäraseks rajati teatreid, gümnaasiume, kreeklased ehitasid linnadesse uhkeid hooneid, filosoofia ja teadus thales filosoof, kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks oli vesi, millest tekkis maailm, demokritos filosoof, maailm koosnes tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest, pythagoras matemaatika, kogu maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel, hippokrates meditsiin, peeti mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks, haiguste põhjused olid looduslikudtervis sõltus neljast ihumahlast, herodotos ajalugu, teos historia sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, kirjeldas erinevate rahvaste kombeid, sokrates filosoof, sokraatiline meetod: juhatas vestluskaaslase tõe poole küsimuste ja vastuväidete abil,
Too vlja kaks kummalegi iseloomulikku joont. v: Mtoloogilises maailmaseletuses on kogu maailmas toimuv jumalate poolt korraldatud ning maailm sai muutuda vaid nende tujude jrgi, mingeid kindlaid seadusi muutuste jaoks ei olnud. Filosoofilises maailmaseletuses pti jumalad tahaplaanile jtta ning mistusega seletada looduse ja hiskondlike nhtusi. 13.Millised teadused kujunesid Vana-Kreekas? Nimeta teadus, selle rajaja/esindaja ja too nide teaduse saavutustest. v: Matemaatika - esindajaks Pythagoras, hakati snastama teoreeme ja prooviti testada nende kehtivust. Meditsiin - esindaja Hippokrates, haiguste phjused ei olnud jumalikud, vaid looduslikud, inimese tervis sltus neljast ihumahlast (veri, lima, must sapp ja valge sapp) ja nende tasakaalust. Ajalookirjutised - esindajaks Herodotos, hakati kirja panema ajaloosndmusi ja teiste maade kombeid. Tnapeva ajaloolastele hindamatu allikmaterjal. 14.Millised muutused leidsid aset hellenismiajastu hiskonnas vrreldes Kreeka polistega?
rahumeelses naudingus.) ja stoikude ( stoiku- stoitsismi pooldaja, inimene kes kindlalt ja mehiselt talub õnnetusi; stoitsism – mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias.) arvates tasus elust kinni hoida ainult sellisel juhul, kui see on hea ja meeldiv, vastasel juhul oleks sõgedus jätkata. Pütaagorlased (pütagoreistlik koolkond, Pythagorase rajatud usulis-eetilise ja filosoofilise usulahutaolise ühingu liikmed; Pythagoras u. 580-500 eKr, kreeka filosoof) ei pooldanud suitsiidi. Nad tõid välja kaks põhjust, esiteks, et hing on sattunud kehasse ürgrüvetuse tagajärjel ja lunastuseks peab oma elutee lõpuni käima ja teiseks, et keha ja hinge valitseb harmoonia, mida enesetapp rikkuda võib. Egiptuses oli enesetapp eriti moes. Markus Antoniuse ( 82-30 eKr, Rooma riigimees ja väejuht) ajal loodi lausa akadeemia kuhu võisid koonduda inimesed kes mõtlesid sooritada enesetappu
● Komöödia sai alguse sigivuslauludest ● Tragöödiates esitati soololaule ja koorilaule ● Vana-Kreeka tuntumate tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides ● Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes ● Muusikast sai iseseisev kunst MUSIKÉ - muusade kunst, mis oli lauldes ettekantud luule (koos tantsuga) - Hellenismi ajajärk (330. aastad-146. eKr) Muusikateooria: ● Platon + Pythagoras = range kord ● Aristoteles + Aristoxenos = inimkõrv on otsustaja - Kasutusel olid 7-astmelised helilaadid, millele pani lõpliku aluse Ptolemaios - Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks - Dionysose kultus - aulos, barbiton, süürinks - Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja pinguletõmbunud sooled, mis hakanud helisema järsust löögist kesta pihta. Olid ju paljude vanade pillide koostisosaks tõesti kas kilpkonna kest või õõnestatud kõrvits. Selline ...
Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja
Sellepärast eemaldasid keelu absindi tootmiselt ja müümiselt 1980. aastatel paljud Euroopa Liidu liikmesriigid, ning hiljem ka enamik teisi riike, kes selle keelanud olid. 1990ndatel hakkas absint jälle populaarsust koguma. Ameerika Ühendriikides legaliseeriti absint alles 2007. aastal. Ajalugu Koirohi, mille põhjal absinti valmistatakse, on juba ammu olnud kasutuses ravimtaimena seda on näiteks kirjeldanud nii Hippokrates kui Pythagoras. Kuid absinti, mis erineb lihtsast koirohuleotisest, hakati valmistama umbes 18. sajandi lõpus. Legendi järgi mõtles absindi retsepti välja 1792. aastal prantsuse arst nimega Dr. Pierre Ordinaire. Ta oli põgenenud revolutsiooni eest Sveitsi, kus ta Val-de-Travers piirkonna väikelinnas Couvet's elades seda destilleerima hakkas. Ordinaire kirjutas absinti välja ravimina paljude erinevate haiguste puhul. Aja jooksul selle populaarsus kasvas ning talle
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.) Kuidas kõik apeirnonist sündis? Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nen...
, millest on hiljem arenenud tsirkus. Ka tänapäeva kaasaegsed teatri ja tantsuetenduste süseed põhinevad tihti Antiik- Kreekast pärinevatele lugudele ja müütidele. Tihti kaasatakse etendustesse paradiisi kujutamine ja antiikkreeka stiilis elunautimine. Näitena läinud kevad etendunud Viljandi Kultuuriakadeemia etendus ,,Narkissos", mis põhineb Kreeka mütoloogiast tuntud lool. Kirjandus ja filosoofia Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Antiikkreekas Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
KREEKA Arvestuslik töö nr.5 II osa Õpilane: klass: 11K2 1. Vasta küsimustele: 1. 1. Millised olid kreeklaste suurimad saavutused ( too ka konkreetne näide): hariduse vallas: Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest.Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säi...
Iisaku gümnaasium Aatomiõpetuse kujunemine Koostaja: ... Iisaku 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Aatomitest üldiselt 4 Ajalugu 5 Demokritos 6 Thales 8 Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituuma...
Sõna "filosoofia" Filosoofia kui tarkuse armastus kr tarkusearmastus. "Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole Herodotos oma töödes. selles valdkonnas üleproduktsiooni." Pythagoras ei lubanud end targaks nimetada, tarkus Jacques Maritain (1987) ainult jumalale kohane; tema on ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, "Filosoof olemine ei tähenda mitte ainult vastandas end sofistidele, kes pidasid keeruliselt mõtlemist või oma koolkonna end tarkadeks
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed j...
Muusikaajalugu · Sissejuhatus · Muusika on olnud nii kaua, kui Maal on elanud mõtlev ja kõnelev inimene, on ta end väljendanud muusikaliselt. · Muusika on suhtlemisvahend. · Muusika on ürgsem kui verbaalne keel (loodusrahvaste muusika matkis lindude ja loomade keelt tämber, rütm, muutuv helikõrgus, tants). Tants on alati muusikaga seotud. · Lauldes ja tantsides otsis inimene Jumalaga suhet. · (paljude rahvaste) Müütides on muusikale omistatud salapärane vägi (suudab loodusjõude juhtida). Müüdid kõnelevad, et muusika ise on jumalikku päritolu, taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent ...
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
· Komöödiad olid lõbusa sisuga ja said ainet poliitikast. Filosoofia ja teadus. · Religioosse maailmavaate kõrvalt tekkis mõistusele tuginev vaade. · Esimesed filosoofid püüdsid selgitada millest maailm on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. · Kreeka tuntuimad filosoofid olid Thales, Demokritos, sofistid, Sokrates, Platon, Aristoteles. · Matemaatikas püüti sõnastada teoreeme. Matemaatikat edendas Pythagoras kelle arvates põhines maailm arvulistel suhetel. · Meditsiinis arvas Hippokrates et inimese haiguse põhjused on looduslikud, mitte jumalikud. Tema arust sõltus inimese tervis nelja ihumahla vere, lina musta ja valge sapi tasakaalust. Ühe domineerimine põhjustas haigust. · Hakati kirjutama proosa vormis uurimusi ajaloo kohta. Hellenismi ajajärk(338- 30 ekr) · Aleksander Suure juhtimisel vallutati alad Vahemerest Indiani.
Teema: Vana-Kreeka c 10 klassi arvutitund 1. veebruaril 2008. a. 1. Vana-Kreeka ajalooperioodid. Tuleta meelde, missugusteks etappideks jaotatakse Vana-Kreeka ajalugu, kirjuta nimetus tabeli ülemisele veerule. Egeuse ehk Kreeka- Tume ajajärk Arhailine ajajärk Klassikaline ajajärk Hellenismi aeg Mükeene kultuur 2000-1400 eKr 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-330 eKr 330-30 eKr d, f, i, r, y, z n, p, s, t, bb c, h, j, l, m, v, cc a, k, q, x, dd, ff b, e, g, o, u, w, aa, ee Jaota alljärgnevate märksõnade numbrid Vana-Kreeka ajaloos sobivaima etapi juurde. Sündmused, mis jäävad kahe ajalooperioodi piirile, paiguta selle etapi alla, kuhu ta Sinu arvates (sümboolselt) paremini sobib. a) kreeka kul...
samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja teadvustamiseks ollakse avatud erinevates olukordades tulenevatest emotsioonidest. Värviline kiirgus toimib, kas inimene seda teadvustab või mitte, alateadvuse ja füsioloogilisel tasandil. 1. VÄRVITEOORIA Kõige varasemad arutlused värvide kohta pärinevad Vana- Kreeka filosoofidelt ja loodusteadlastelt, nagu Pythagoras, Demokritos ja Platon. Nende huvi oli suunatud värvide nägemise ja tunnetamise viiside vastu. Värvitaju seletamiseks oli kaks erinevat seletamiskatset: nägemiskiirguse teooria ja väljavoolu- teooria. Esimese teooria põhjal voolab silmadest välja hõõguv nägemiskiir, mis esemetelt peegeldudes võimaldab silma tagasi jõudes eset näha ning teise teooria põhjal kiirgavad esemed ise värvilisi kiiri. 1.1. Isaac Newtoni värviteooria
· kõlbelis-religioosne tegevus 3. renessansi filosoofia (14. 16. saj) · usk jumalasse asendub usuga inimesse 4. uusaja filosoofia (17. saj - ...) · muutuvad inimese ja maailma vahelised suhted (eelkõige muutub tähtsaks kasu saamine) Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia perioodid: Kujunemisperiood oli 7 sajandil e.m.a. kuni 5 sajandini e.m.a. Tuntumad esindajad olid: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. Klassikaline kreeka filosoofia periood oli 4 sajandil e.m.a. Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. Hellenistlik filosoofia ja rooma filosoofia kestis 3.sajandist e.m.a. 2.sajandini e.m.a. Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud (Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud. Stoikud Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp eKr 6
Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
Peamised ümberlaadimislinnad asuvad tänapäeval Singapuris ja Hongkongis. Suurimateks importijateks on USA, Jaapan, Saksamaa ja Prantsusmaa. [Renate Kissel, 2001, lk.15] Maitsetaimed ja vürtsid meditsiinis Ravimtaimi on naised noppinud juba pikka aega. Esimene kirjalik ülestähendus on umbes ajast 3000 eKr. India ravitsejad kasutasid haiguste vastu oma ürditeraapiat. Egiptlased ja babüloonlased tundsid samuti vürtside ja maitsetaimedega tervendamise kunsti. Targad Pythagoras ja Hippokrates panid kirja erinevaid tarkusi ka oma raamatuissed. Omal ajal välja mõeldud ravimeetodid on nüüd ka tõestatud. On teada, et toona kasutatud aniis, apteegitill, köömned ja tsillid ergutavad tõesti isu ja toetavad seedimist. Lisaks vitamiinidele leidub mõnes taimes ka mineraalaineid, antibiootikume või jääkelemente. Tsillid sisaldavad kapsaitsiini, mis ergutab vereringt ja tõrjub baktereid. Aniis on antibakteriaalne ja ingver ergutab vereringet ning aitab seedida
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna.
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
