Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Sissejuhatus ... nii nimetatakse elusolendit (bakter, taim, loom), kelle DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO-sid kasutatakse kaasajal eelkõige põllukultuurides kasutusse on tulnud peamiselt muundkultuuride (soja, mais, puuvill, raps) umbrohutõrjet taluvad taimekaitsevahenditele resistentsed sordid või kahjuriresistentsed sordid, mille eesmärgiks on saada suuremat saaki. [http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/vertikaalsed_teemad/gmo-d#title] (8.03.2008) Geneetilise muundamise suureks erinevuseks võrreldes tavapäraste sordid- ja tõuaretusmeetoditega on võimalus kombineerida väga kaugete liikide gene, näiteks siirdades geene kalalt tomatitaimele, samuti on võimalik sisestada organismi tehisgeene. Looduse poolt on tegu seatud liigipiiride ületamisega. "Euroopa Liidus on GMOde kasutamine, kasvatam...
a. Karl Marx b. Jean Babtiste Say c. Adam Smith d. John Maynard Keynes 42. Milliseid kaupu nimetatakse täiendavateks kaupadeks? a. kaubad, mida antakse tasuta lisaks kui ostate ühe teise kauba b. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse suurenemise c. kaubad, mille puhul ühe kauba hinna langus põhjustab teise kauba nõudluse languse d. kaubad, mis võimaldavad ostjatel pärast ostu tegelda enesetäiendamisega 43. Maailmaturul langes ootamatult puuvilla hind. Mis juhtub mõne aja pärast tekstiilitoodete pakkumisega? a. pakkumiskõver nihkub vasakule b. pakkumiskõver nihkub paremale c. pakkumine muutub piki kõverat suuremate koguste suunas d. pakkumine muutub piki kõverat väiksemate koguste suunas 44. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus või on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal a. fataalselt töötu b
ookeani ääres. Idast läände katab India samuti 3000 km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg-Himaalaja lumised tipud, Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Mida India ostab ja müüb? Impordib ( veab sisse ) India toodab naftat puuvilla vääris- ja poolvääriskive teed rauda ja terast vürtsi keemiatooteid kohvi veondusseadmeid toiduaineid, riisi kivisütt Ekspordib(veab välja) rauda ja terast kalliskive ja väärisehteid tekstiili insenerivarustust masinaid
geograafilistes tsoonides. 9 Põllumajandus Majanduse alus on põllumajandus, eeskätt niisutuspõllundus. Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht. Toiduteraviljaga ei suudeta nõudlust rahuldada ja seda veetakse palju sisse (peamiselt nisu või jahuna). Köögi-ja puuvilja (apelsine, mandariine, sidruneid, viinamarja) kasvatatakse suuremate linnade lähistel, datleid kasvatatakse oaasides. Viljeldakse ka aeduba, hernest ja läätse. Karjamaade puuduse ja söödabaasi nõrkuse tõttu on loomakasvatus vähe arenenud.
Abaka Ramjee Taimede Boehmeria nivea ja Boehmeria tenacissima vartest saadavad kiud. Sisal Taimede (Agave sisalana ) lehtedest saadavad kiud. Turbakiud Tupp-villpealt (Eriphorum vaginatum ) saadav kiud. Turbakiud on kergem kui vill ja imab paremini niiskust. Lambavillast on see 2 korda soojem. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse vatti ja vilti. Tehiskiud - kiud, mille tooraineks on tselluloos. Atsetaatkiud Selles on vähemalt 74%, kuid alla 92% tselluloosi atsetüülitud. Lyocell Uue põlvkonna tehiskiudaine, mis sarnaneb tootmiselt kuprole. Modaal Viskoosmenetlusega valmistatud suure murdetugevusega ja kõrge märgmooduliga tselluloostehiskiud. (?) Kupro e. vaskammoniaakkiud.
tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimedega. Seal kasvab puuvilla ning kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja tsitrusvilju. 4 Riigi arengutase Ühendatud Kuningriik on maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela (u 23 triljonit krooni). Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Pakistani Islamivabariik Referaat Juhendaja: Reet Järvpõld Varstu 2009 Sisukord 1. Asend 2. Rahvastik 3. Energiamajandus 4. Põllumajandus 5. Metsamajandus ja metsatööstus 6. Tööstus 7. Transport 8. Turism 9. Kasutatud kirjandus 1. Asend Pakistani Islamivabariik asub euraasia mandril ja aasia maailmajaos. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India. Pakistan paikneb Lõuna-Aasia loodeosas Himaalajast edelas, lõunas ulatub ta Araabia mereni. Pakistani pealinn on Islamabad ja rahaühik ruupia. Pakistan tuleneb pärsia sõnast "pak", mis tähendab "puhas" või "püha", "istan" aga tähendab "maa", mis kokku annab "pühade inimeste maa". Pakistanist lõuna pool asub Araabia meri. Looduslikult jaotatakse Pakistan 6 piirkonnaks: põhjaalade mäed, Himaalaja eeltasandik, Induse madalik ehk Indus...
rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse revolutsioon. Põhjused. Algus. Jakobiinide terror. Revolutsiooni lõpp ja tulemused Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte 15) Tööstus ehk industriaalühiskond. Tunnused. Positiivne ja negatiivne pool. 1760. sai Inglismaalt alguse tööstusrevolutsioon, mis levis teistesse euroopa riikidesse ja usa sse. 1) Masina- ja vabrikutootmine. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ja kudumiseks, terase tootmiseks jne. Rauast sai odav materjal,seda hakati kasutama masinate tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi.
saastatud õhu kahjulikkus on üldiselt teada, puuduvad usaldusväärsed andmed otseselt keskkonna õhusaastatuse osast KOK etioloogias. Siiski on täheldatud, et suitsetamine koostoimes kutsetööst tingitud ohtlike õhus esinevate ainetega (räniühendid, kaadmium jt) suurendab haigestumise riski. On elukutseid, mille puhul on kindlaks tehtud suurem risk: söe- ja põlevkivikaevurid, tsemenditolmuga kokkupuutuvad ehitustöölised, metallurgid, transporditöölised, teravilja ja puuvilla töötlejad ning paberitööstustöölised. Geneetiliseks riskifaktoriks loetakse alfa-1-antitrüpsiini puudulikkust. Alfa-1-antitrüpsiin (AAT) on ainuke teadaolev geneetiliselt determineeritud faktor, mille defitsiit võib põhjustada kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust. AAT tuntakse ka kui alfa-1- proteaasi inhibiitorit, ta on vereseerumi valk, mida toodetakse maksas ja mis normaalselt esineb kopsudes. AAT peamine ülesanne on neutrofiilse elastaasi inhibeerimine. (KOK 1997) 1.4
asjaajamist * Talupojad said maad edasi pärandada, tegid tööd innukamalt, lastel oli kindlustatud elamine. 7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. lk 142-143 19. sajandi 20.-30. aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsamad tööstusharud: 1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj. oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). lk. 144
kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
Sest paljudes kohtades tegeletakse o Vaheldumisi Kuivendamine rikub ökosüsteeme alepõllundusega ja on istandused. Põllumajandus väga veekulukas Ülemäärane väetamine: Vihmametsade maha võtmine – suureneb o Araali meri – liigne tarbimine puuvilla o Järvede eutrofeerumine EROSIOON (nii tuule- kui ka vee-erosioon) kasvatamiseks Loomakasvatus – palju jäätmeid, toimub Mullakaitse o Vaja, kui looduslikust ülekarjatamine o Istutatakse Tuulekaitseribasid niisutussüsteemist ei piisa Ülepõllustamnie –
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk...
Idarannikute niiskes valdkonnas sademeid rikkalikult, vegetatsiooni periood 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme, seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastastes istandikes tsitrulesi, teepõõsast jms. troopilises vöötmes - temp ei lange alla nulli (jahedaim 15-20kraadi), aastane kõikumine 5kraadi, laiuvad suurimad kõrbed, pm ain oaasides, niisutavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes - aastaringi soe, sademed langevad ebaühtlaselt, savannides sageli põuatõttu ikaldus, põuakindlamaid kultuure kasvatatakse (hirss, maapähkel, sisal jms), niisutavatel aladel puuvilja või riisi. Ekvatoriaalses vöötmes - väga niiske kliima, viljatud mullad sitt pmseks. Peamiselt istandused, taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautsuki-, kohvi- ja kakaopuu
Tagasi Skandinaaviasse veetakse naftat ja muid naftasaadusi, sütt, koksi, boksiiti, tööstusseadmeid, masinaid, teravilja jne. Saksamaalt veetakse meritsi välja tööstusseadmeid, tööpinke, sõidu- ja veoautosid, ookeanilaevu, elektriseadmeid, täppismehhaanikaseadmeid, optikat, mitmesugust keemiatoodangut, relvastust, kivisütt, koksi, musta metalli jne. Tagasi veetakse rauamaaki, värvilisi metalle, mangaani, naftat, puuvilla, toornahka, metsamaterjali, toiduaineid jne. Põhilised kaubaveo suunad on Euroopa riigid, USA, Kanada, Argentiina ja Brasiilia jt.. Prantsusmaalt veetakse välja masinaid ja tööstusseadmeid, transpordivahendeid, olmeelektroonikat ja elktriaparaate, alumiiniumi, valtsterast, relvi, mineraalväetisi, parfümeeriakaupu, valmisriideid, jalanõusi, luksuskaupu, teravilja, veine ja muid alkohoolseid jooke jne
jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50 % hõlmab USA. USA kõrval on teisteks suuremateks GMO-de kasvatajateks Argentiina, Brasiilia, Kanada, India ja Hiina, mis koos USA-ga moodustavad hektaripõhiselt umbes 95 % kogu GMO-de kasvupindalast. Peale nende riikide kasvatakse GM-kultuure veel Paraguais, Uruguais, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel, Austraailas, Hispaanias, Mehhikos, Tsiilis, Kolumbias ja mujalgi. GM-kultuuridest kasvatatakse kõige enam sojauba (51%), maisi (31%), puuvilla (13%) ning rapsi (5%). Nende kõrval on teisi põllumajanduses kasutatavaid GM-taimi, näiteks tomat, kartul, kabatsokk, lutsern ja papaia. 3.Kuidas üks või teine GMO turule pääseb ja mida peavad jälgima ja tegema selleks firmad, kes GMO-sid kasvatada tahavad? Enne GMO kasutuselevõttu annab selle kohta hinnangu teaduslik komitee, kes kaalub kõiki võimalikke riske ja teeb seejärel vastavale ametiasutusele ettepaneku kas loa andmiseks või sellest keeldumiseks
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb......................
kahanes. Ainsana suurenes suurte karilomade hulk hakati kasvatama piimakarja ning lihaloomi. Laostunud farmerid kolisid linnadesse elama ja Esimese maailmasõja eel oli põllumajanduses tegev ainult 8% rahvastikust. Inglise tööstustoodangu põhinäitajaks 20. sajandi alguses oli laevaehitus, mis juhtis teiste tööstusharude ees rohkem kui neljakordselt ja oli suurim maailmas. Laevaehitusele järgnes kindlalt kivisöetoodang ja samuti omasid suurt tähtsust puuvilla tarbimine, malmitoodang ning terasetoodang. Metallurgias, laevaehituses, keemiatööstuses ja raudteedel tekkisid ka esimesed ettevõtete liidud, mis viis suurettevõtete domineerimiseni. Tähtsamateks suurettevõteteks 20. sajandi alguse Suurbritannias olid sõjatööstuskontsernid Vickers ja Armstrong Whitworth, kulla ja teemantite kaevandamisega tegelev Lõuna-Aafrika Kompanii, naftatööstusettevõtted Royal Dutch Shell ja Inglise-Iraani Naftakompanii.
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
ikkagi hind mõistlikkuse piiridesse). Tekkis talurahva liikumine kõik senised rentnikud ei olnud võimelised oma talu välja ostma, üldjuhul osteti laenurahadega. Loodi vastav pank (Eesti maapank vms pole eriti oluline) jäi järelmaks. Mõisnik sai raha kätte, omanik jäi pangale võlgu. Liivimaal algas ostmine varem. Ostmise käivitumine oli väga aeglane talupoeg väga ei uskunud mõisnikku. Ameerika kodusõda puuvilla toomine kadus, hinda läks jälle lina. Lõuna-Eesti kahkjad mullad olid head linakasvatuseks. Eestimaal lina nii hästi ei kasva ning võsamaade näol maareservi pole, siis linakasvatus oli tagasihoidlikum pigem oli sissetulekuallikaks kartulikasvatus. Lisaks eramõisatele olid olemas ka kroonumõisad ehk riigile kuuluvad mõisad. Eestis oli neid vähe. Peamiselt olid need Liivimaal. Muutused elumajades Hakati ehitama majadele korstnaid. Tihtipeale tehti reheahju juurde eraldi pliit
-Peavad olema foto peal, mitte taga 28. Milliseid reisidokumente võidakse piiri ületusel kasutada? -Pass, Meremehe teenistusraamat, Pagulase reisidokument, Meresõidu tunnistus(kodanikust meremehel), Tagasipöördumis tunnistus, Hädaabi reisisdokument, laste pass, ID kaart jne. 29. Milliseid turvaelemente võidakse lisada turvapaberi valmistamisel? TURVAKIUD EHK MEBERKIUD: -Lisatakse puuvilla massi, paberi tootmise käigus -asetsevad kogu dokumendi ulatuses MEMBERKIUD VÕIVAD OLLA IMMUTATUD: -Tavavalguses nähtavate värvidega, -Fluorestseeruvate värvidega -Tavavalguses ja UV valguses nähtavate värvidega PLANSETID: -Sama mis memberkiud, ainult et on ümmarguse kujuga. TURVALINT: .-Kilest või plastmassist, paigaldatakse poolpehmesse paberimassi -Esineb nt rahatähtedes sh EURODEL -Võib olla immutatud fluorestseeruvate ainetega, näha on ainult UV valguses 30
vajalikke inimesi (vallakirjutaja, koolmeister, rõugetepanija). Vallaomavalitsuse koosseisu kuulus ka vallakohus. 7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. 19.sajandi 20.-30.aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsaimateks tööstusharudeks: Tekstiilitööstus: Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur (1858), Balti puuvilla Manufaktuur, Sindi kalevivabrik, Kärdla kalevivabrik. Puidu- ja paberitööstus: Tallinna tikutööstus, Viljandi tikutööstus, Räpina paberi-ja tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus. Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas. Ehitusmaterjalidetööstus: Kunda ja Aseri tsemenditehased, tellise- ja tsemenditehased üle kogu Eesti. 19
Cordura® Kerge kuid samas väga tugev ja vastupidav materjal. Cordura hoiab eemale tuule, vee ja mustuse ning on kergesti pestav. Coolmax® Coolmax´i põhiülesanne on transportida niiskus kehast eemale, et keha jääks kuivaks. See viib higi ja niiskuse läbi vahepealsete kihtide välispinnani, kust see kergesti aurustub. Materjal on pehme, kerge ja hingav ning on keha vastas loomulik ja mugav. Canvas+TM See on purjeriie, milles on ühendatud nii puuvilla mugavus kui polüestri tugevus, vastupidavus ja hea pestavus. Turvariided Talvine tööriie Eesti kliimas on sügis-talve perioodil mureks riiete soojapidavus ja haigestumine valesti valitud riiete tõttu. Et seda vältida, võiks talviste tööriiete valimisel meeles pidada kolme põhimõtet: - riietuge kihiti; - arvestage töö liikuvusega; - valige külmatesti läbinud jope. Kui Teil ikka veel külm on, pöörake tähelepanu mütsivalikule, sest 80%
riiete, jalatsite kui ka paberi valmistamiseks samuti seob kanep pindalaühiku kohta neli korda rohkem süsinikdioksiidi kui puu! Mitmel maal on töösusliku kanepi kasvatus paraku keelatud ,kuigi sel puuduvad india kanepi narkootilised omadused. Kolmandik rõivastest on tänapäeval valmistatud polüestrist. See on materjal, mille tooraine on nafta ning mille tootmine on energiamahukas tonni polüestri jaoks kulub 3-5 korda rohkem energiat kui tonni puuvilla tootmiseks. Aga olukord pole nii mustvalge. Välja on arvutatud, et polüesterrõiva ja puuvillarõiva peale kuluv energia võib ajapikku tulla umbes sama :polüestri värvimine on palju lihtsam, ning eriti suur vahe tuleb kodusel puhastamisel: polüester määrdub aeglasemalt ega vaja triikimist. Villaste riiete tootmine nõuab tunduvalt rohkem energiat kui mis tahes muude materjalide tootmine. Samas tagab villa suhteliselt kõrge hind
SINDI GÜMNAASIUM GMO GMO teadlikkus Keemia uurimistöö Autor: Ruta Lindret 10.A klass Juhendaja: Heli Salundi Sindi 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Mis on üldse GMO? 4 GMOde kasutamine 5 GMO riskid 6 GMO'd 2005.a. maailmas 7 GMO-vabad piirkonnad 8 GMO'de tootmine 9 GMO arenduse põhisuunad 10 GMO'd Eestis 11 Uuring kauplustes 12 Analüüs GMO küsitluse põhjal 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 ...
vallutuspoliitikat Esmatähtsaks peeti riigi sõjalise võimsuse tugevnemist ja koloniaalvallutusi. Tööstusrevolutsioon 18saj leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogia arengus. Uute kaupade tootmisel asendati inimtöö masinatega ning manufaktuurid(tööjaotusega käsitööettevõte) asendusid vabrikutega. See murranguline pööre tootmises saigi aluseks tööstusrevolutsioonile. Masinaid hakati kasutama puuvilla ja villa ketramiseks ning kudumiseks, terase toomiseks jne. Lisaks oli vaja ka inimesi, kes masinatega tööle hakkaksid, ning seetöttu sai tööstusrevolutsioon käivituda alles siis kui ühiskonnas oli selleks piisavalt vaba raha ja tööjõudu. Esmaseks finants-allikaks olid kaubandusest saadud sissetulekud, mida kasutati uute tootmisettevõtete rajamiseks. Vabrikute-ettevõtete omanikud hakkasid huvi tundma uute tehniliste leiutiste vastu ja olid nõus neid osaliselt rahastama
eurooplastel, maia matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maiad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. (Maajade…) 5 Mida nad kasvatasid. Maiad kasvatasid toiduks peamiselt maisi. Peale maisi kasvatasid maiad veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Just maiadelt tõigi Cortez 16. Sajandil kakaooad ja šokolaadi valmistamise oskuse Euroopasse. Maiade jaoks olid kakaooad väärtuslikud ja neid kasutati rahana. (Maajade…) Maiade alistamine. Maiad, nagu kõik põldu harivad rahvad olid rahuarmastavad ega tahtnud sõdida, kuid just sõda sai neile saatuslikuks - Maia kultuuri kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad. Nende kultuur jäi püsima ainult Yucatani poolsaarel. Seal sulasid vallutajad
tselluloos, millelt on Modaalkiust toodetakse Võimalik trummelkuivatus. eemaldatud viskoosi halvad särgi- ja pluusiriiet, riiet omadused. Modaalkiust töö- ja vabaajarõivasteks, kangas ei kortsu niipalju ja on ülikonnariiet ja elastsem. Omadustelt mantliriiet. meenutab puuvilla. Trikootoodetes Kasutatakse peamiselt segus kasutatakse modaali T- looduslike kiududega. särkides, aluspesus, öörõivastes Lyocell LY pehmed kuid heade rõivatööstus Lyocell kangast võib nii
Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. PÕLLUHARIMINE Kui Niiluse üleujutus oli väike, kasutasid egiptlased põldude niisutamiseks kraave ja kanaleid. Talupojad kasvatasid otra, nisu, puu-ja juurvilja ning lina. Viljalõikajateks olid mehed
erilubadega jahipidamisest. Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid kohati haritakse põlde. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit,maniokki ja jamssi Põlluviljade saagikust oleneb kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägistes savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuur taimi nagu teepõõsas ja kohvipuu. Looduse Probleemid Inimestega seoses on savanni probleemid loomade ülekarjatamises see tõttu võivad jääda loomad nälga või surra haigustesse. Suureks probleemiks on ka rahva arvu
Metsatööstus ning-majandus puudub, sest kliima ei ole sobiv. Samuti on põhjuseks ka see, et enamus Egiptuse alast on kõrb ning see ala suureneb veel. Seega on nad kohustatud puitu sisse ostma, et oma vajadusi rahuldada. Majanduse alus on põllumajandus, eeskätt niisutuspõllundus. Haritavat maad on riigi pindalast 3%. Soodsad kliimaolud ja pidev niisutus võimaldavad enamikult põldudelt koguda 2-3 saaki aastas. Peamine põllukultuur on puuvillapõõsas. Pikakiulise puuvilla kasvatamises ja väljaveos kuulub Egiptusele maailmas esikoht. Toiduteraviljaga ei suudeta nõudlust rahuldada ja seda veetakse palju sisse (peamiselt nisu või jahuna). Köögi-ja puuvilja (apelsine, mandariine, sidruneid, viinamarja) kasvatatakse suuremate linnade lähistel, datleid kasvatatakse oaasides. Viljeldakse ka aeduba, hernest ja läätse. Karjamaade puuduse ja söödabaasi nõrkuse tõttu on loomakasvatus vähe arenenud.
Chennais on alati palav. Keskmine temperatuur kõigub 24 °C-st jaanuaris kuni 32 °C-ni mais ja juunis. Loodusohtudena võivad esineda põuad, üleujutused, äikesetormid, maavärinad. (1;5;6) India kogu taastuva vee allikaid on hinnatud 1,907.8 km3/aastas. Põhjaveest on võetud kasutusele vaid 35%. Umbes 44 miljonit tonni prahti veetakse igal aastal India veeteedel. Põllumaaks kasutatakse 56% maast. Mustad mullad on niiskuskindlad ning nendel eelistatakse kasvatada puuvilla ja linaseemneid. Metsamuldi kasutatakse tee ja kohvi istandusteks. India 5,4 miljoni barreli nafta varud asuvad Mumbais, Assamil, Cambays, Krishna-Godavari ja Cauvery suletud lahtedes. India omab 17 miljonit kuupjalga maagaasi ning ka uraani. Seal on 400 kuumaveeallikat, millega toodetakse geotermaalenergiat. 4 India tähtsamad väljaveetavaid maavarad on rauamaak ja lihvitud teemandid. Ka kivisöevaru on suur
MISJONÄRINA AAFRIKASSE Aafrikasse siirdudes olid Livingstone`i meditsiiniteadmised üsna piiratud, kuid ta luges palju ajakirju ja uuris uusimaid saavutisi, kusjuures ise õppis kasutama hiniini, kloformi, tegi avastusi, uuris trüpanosomoosi. Oli esimene arst, kes tõdes, et ainult teraviljast toitudes võib kaasneda krooniline nägemise halvenemine. Livingston oli pidevalt mures mustade kohutava orjapõlve pärast "kristlike" ameeriklaste maal, mistõttu rääkis puuvilla kasvatamise võimalustest Kesk-Aafrikas ta lootis, et Kesk-Aafrika varustaks Briti turgu ja lõpetataks orjapidamine Ameerikas, mis poleks siis enam majanduslikult tulus. Livinstone oskas inimeste poolehoidu võita, kuid samas leidus neidki, kellel oli raske taluda mehe tõrksat sihikindlust, võiduiha ja lausa fanaatilist eesmärgile keskendumist ja neisse, kes polnud tema sarnased, suhtus Livinstone sageli lõikava halvakspanuga.
majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19
Pole inimestel teadmisi nt džunglis. 13. Mille poolest erineb loomakasvatus hiigelfarmides ja rantšodes? Hiigelfarmides - müük; hiigelfarmides koondatakse loomad mitmekarrulistesse farmidesse, nt kanu hoitakse puurides. rantšo - enda jaoks; n-ö vabakasvatus , loomad elavad vabamalt. Rantšodes kantakse loomade eest paremini hoolt. 14. Milliseid kultuure kasvatatakse istandustes? Mis piirkondades esineb kõige rohkem istandusi? kohvi, suhkruroogu, viinamarju, puuvilju, puuvilla, tubakat. Istandustel on suur osa paljudes arengumaades 15. Mis on õiglane kaubandus e fairtrade? Kui ostad fairtrade-märgisega toote, siis milles võid kindel olla (mida see märk tootel tagab)? Õiglane kaubandus (inglise fair trade) on kaubandus, mis taotleb suurema võrdsuse saavutamist rahvusvahelises kaubanduses, et pakkuda paremaid kaubandustingimusi eelkõige arengumaade väiketootjatele ja kaitsta nende õigusi[1].
Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 9. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla immutamiseks, epoksüvärvide lisanditena. PCB omaduste tõttu hakkas toimuma nende akumuleerumine keskkonnas. Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid. Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks:
hüdroelektrijaamad 25% (N: Villarino ja Aldeadavila de la Ribera hüdroelektrijaamad) tuumaelektrijaamad 9% Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energia vajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga. Põllumajandusmaad on Hispaanias 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeet, tsitruselisi puuvilju, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga Tähtsamad ekspordikultuurid põllumajanduses on: tsitruselised puuviljad (konservid), oliiviõli, viinamarjad, köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, otra, maisi, riisi. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia ranniku lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Töötuse tase on Hispaanias aga ikka veel Euroopa Liidu kõrgeim.
2) silikoos kombineeritult kopsutuberkuloosiga; 3) asbestoos(asbestitolmust põhjustatud kopsutolmustus); 4) mesotelioom, mis on põhjustatud asbestitolmu sissehingamisest; 5) pneumokonioos, mis on põhjustatud silikaattolmu sissehingamisest; 6) asbestoosi tüsistusena tekkinud kopsukasvaja; 7) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud metallitolmust; 8) kaasuv allergiline alveoliit(põhjustajaks orgaanilised tolmud); 9) kopsuhaigused, mis on põhjustatud puuvilla, lina, kanepi, dzuudi, sisali ja suhkruroo tolmude ja kiudude sissehingamisest; 10) respiratoorsed haigused, mis on põhjustatud koobalti, tina, baariumi ja grafiidi tolmu sissehingamisest; 11) sideroos(põhjustajaks rauatolm); 12) allergiline astma, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest; 13) allergiline riniit, mis on põhjustatud töö iseloomust tulenevalt tuntud allergeenide pidevast sissehingamisest;
Briti Ida-India Kompanii lagunemisele. Suurbritannia ülemvõim Indias kehtestatigi täielikult Briti Ida- India Kompanii loomisega, mis oli hindude jaoks äärmiselt ebaõiglane. Kompanii rakendas seal oma sõjalist jõudu ja täitis administratiivseid funktsioone. Ta lõi oma armee, mida juhtisid inglise ohvitserid. Nad olid huvitatud eelkõige tooraine kasutamisest Suurbritannia tööstuse arendamiseks. Indiast veeti välja selle käigus näiteks puuvilla, kanepit ja teed. Nendest toorainetest loodi Inglise kaupu, eriti tekstiili. Indiat kutsuti kolooniate ''kroonjuveeliks'' (jewel in the crown) tema populatsiooni ja looduslike resurssite pärast. India oli väga väärtuslik ka tema asukoha pärast ja tagas brittidele hea ligipääsu Aasiasse. Kahjuks aga India käsitöölised ei suutnud nii odavalt toota ja seepärast laostusid. Laostusid ka talupojad, kes olid sunnitud maksma makse aga ei saanud oma töö eest õiglast kasu
registreeriti äriühinguna Äriregistris 22.03.2001.a. EHTE on 1997. a. asutatud kutseõppeasutuse Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli õigusjärglane. Osaühingu põhikirjalisteks tegevusaladeks on erakooli pidamine ja haldamine, täiendkoolitus, teadustegevuse ja uuringute korraldamine, toitlustusteenuste osutamine, konsultatsioonide andmine. OÜ EHTE asub Tallinnas, ettevõtte kontaktandmed alljärgnevalt: Aadress: Puuvilla 19 Tallinn, Harjumaa10314 Kodulehekülg: www.ehte.ee E-post:[email protected] Telefon: +372 66 88 707 Faks: +372 66 88 706 Ehte tunnuslauseks on: Edu algab EHTE-st! 2 1.2 Väliskeskkond, selle põhitegurid (kliendid, konkurendid, äripartnerid) Tänapäeva tehnoloogiast sõltuv maailmas, on kvaliteetse hariduse saamine ja pakkumine hädavajalik
Puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Akaatsia vihmavarjukujuliselt laiuva võraga tüüpiline savannide puu Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks. Sõrmrohi kasvab kõikjal, kus piisavalt soe. KULTURTAIMEDENA kasvatatakse maisi, riisi, hirssi, bataati (magus kartul) maniokki, nisu. Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. KLIIMA Savannis jaguneb aasta kaheks enamvähem võrdse pikkusega aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Temperatur on aastaläbi ühtlane. · Suvi siis on savannis palav ja vihmane. Valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Mussoonid ekvaatorilt toovad kaasa suurel hulgal sademeid. · Talv siis on savannis palav ja kuiv. Loomad rändavad ringi niisket piirkonda otsides.
See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured.Termoplastid aga võimaldavad vastavalt temperatuurile oma kuju muuta.See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad.Selleks, et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid.Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks.Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid.Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, telluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne.Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru.Täiteainete maht plastmassis on umbes 70% ja enam.Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi.Plastidena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutülftalaati.Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Gravüür Eesti talurahvast 19 saj. alguses 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges
brande ebaseaduslikult. Sisalit kasvatatakse ja kasutatakse laialt taglase ja kottide tegemisel. Peeneid kiunööre kasutatakse võrkkiikedes, majapidamiskottides, uksemattides, mütsides ja sandaalides. Põllumajanduse tooted aastal 1999 sisaldasid suhkruroogu 7 080 888 tonni, banaane 1 000 000 tonni, nisu 1 024 000 tonni, riisi 670 000 tonni, sorgot 402 000 tonni, plataani 578 000 tonni, apelsine 332 000 tonni, puuvilla 12 000 tonni, tubakat 11 000 tonni, sisalit 15 000 tonni ja tomateid 171 000 tonni. Troopilisi kultuure nt suhkruroogu, kohvi- ja kakaopuid, banaane, puuvillapõõsaid, sisaliagaavi ja kookospalme kasvatatakse istandustes. Toidukultuure nt mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba ja köögivili kasvatatakse eeskätt talundites. b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Kohvi kasvatamisel on Venezuela maailma esimeste hulgas.
HÜGIEEN oli väga tähtsal kohal. KULTUUR Orust on leitud 2500 loomapiltidega kivipitsatit, pealised induslaste kirjas, võimalik, et neid kasutasid kaupmehed. Kõrgelt oli arenenud KERAAMIKA. Oli palju osavaid pottseppi võtsid 3500 eKr kasutusele KEDRA. Keraamika oli puna-must. Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma. Kasvatasid NISU ja OTRA, saagi ülejääk hoidlates. Kasvatati ka RIISI ja PUUVILLA (1. koht, kus puuvillane riie). Põlluloomad elevandid. Kauplesid ümberolevate rahvastega. Induse tsiv kestis 800 aastat, lõpus linnad lagunesid väikesteks kultuurideks. Oletatav lõpp: Indus ajas üle, haigused, kaubanduse varisemine, võõrväed Pärast indialasi tulid AARJALASED. Parem elujõulisus ja tugevamad. Jäid paikseks, võtsid palju Induse kultuurilt üle. VEEDAD aarjalaste pühad raamatud ajaloost. Kirjutati üles 6.saj eKr, loodi 10.saj eKr
nahatooteid. See toimub tavaliselt linnalähedastes tehastes Küprose türgi sektori majandus on peaaegu eranditult suunatud Türgile. Selle poole tööstus ja majandus areneb märksa aeglasemalt kui kreeka sektor. Põhja-Küpros on jäänud suuresti põllumajanduspiirkonnaks. 8.3. Põllundus ja karjandus Küprose pinnastel kasvatatakse peamiselt vilja, kuid ka kartulit ja puuvilja. Eksporditakse palju puu-ja juurvilja, näitkes mandlit, viigimarja ja porgandit, aga ka puuvilla. Küprosel asetsevad farmid on sageli väiksed. Mesaória viljakale tasandikule jääb tähtsaim põllunduspiirkond, mis asub Nikosiast idas. Küprose maaelanikud kasvatasid varem kitsi ja lambaid üksnes oma tarbeks, praegusajal aretatakse veised ja lambaid piima ja liha müümiseks. 12 9. LOODUS 9.1. Mäed Küprosel paiknevad kaks mäeahelikku, mis lõikavad saart idast läände, need on Tróodos ja Kyrenia
Seega oli talupojal võimlus saada maa omanikuks. Kuid nende seadustega kaasnes ka maa krunti ajamine (kadus põldude ribastatus). Osteti võlgu (talupoeg võttis laenu krediitkassast). Esimesena said talusid päriseks osta need, kes olid varem midagi teeninud, näiteks kõrtsmikud ja möldrid. LM kubermangus hakkas suurem buum vabaks ostmiseks 1860ndatel, seda võimaldas linakasvatus, just sellel ajal tõusis lina hind, sest Ameerikas oli kodusõda ja sealt ei saanud Euroopasse tuua puuvilla ja selle asendajana nähti lina. Kõige enam müüdi päriseks Mulgimaa talusid. EM kubermangus hakkas suurem vabaks ostmine 1880ndatel, seda aitas teha kartulikasvatus, sest see läks ühelt poolt söögiks, aga sel ajal toimus ka pööre viinaajamises (kartulist). Saaremaal toimu see sajandivahetuse aegu. Talumehest sai päris permees, sellest tuli suurem motivatsioon tööd teha jne. Mõisates hakati kasutama aastasulasid ehk moonakaid töö tegemiseks. Need olid inimesed,
Majandus Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal(17%). Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus (puuvill, vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju, viinamarju, puuvilla. Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi. Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. Kreeka Veondus on oluline merelaevandus, mis karjakasvatus
Värvid: pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentidega värvimine. PLASTMASSID Polümeerid (ühest toorainest) ja polükondensaadid (mitmest toorainest, tekib lisand). Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID Tekstiile saab hästi värvida. Töötlemine TEKSTIILIDE LIIGITUS Looduslikud tsellulooskiud puuvilla kiud, linakiud, kanepikiud. Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht
tuumaelektrijaamadest. Joogivee saaste on peamiselt seotud raadiumiga (Ra). Transuraani elementide mõju ookeanikeskkonnas kasvab, kuna need on väga toksilised ning pikaealised. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)? Mis on nende üldvalem ning olulised omadused keskkonna seisukohalt? Nad võivad sisaldada 1 kuni 10 Cl-aatomit. PCB on termiliselt, keemiliselt ja bioloogiliselt äärmiselt püsivad, seetõttu kasutati neid trafode jahutusvedelikuna, asbesti ning puuvilla immutamiseks, epoksüvärvide lisanditena. PCB omaduste tõttu hakkas toimuma nende akumuleerumine keskkonnas. Nende lagundamiseks põletamisega on vaja rakendada erimeetmeid. Aeroobsed bakterid võivad lagundada PCB-d, mis sisaldavad 1 või 2 Cl-aatomit, kuid PCB sisaldavad oma molekulis keskmiselt 3,5 Cl. Kuigi 1980ndate aastate lõpus leiti, et anaeroobsed bakterid on võimelised põhjasetetes lagundama suurema Cl-sisaldusega PCB mono või dikloroühenditeks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
