Põllumajandus Koos kaevandusharudega moodustab 80 % riigi sissetulekutest. Austraalia majanduslik heaolu sõltub paljuski eluskarja ja teravilja kasvatusest. Haritav maa hõlmab 5,8; karjamaa 59,2 ja mets 14% Austraalia pindalast. Ülekaalus on vähese inim- ja rohke masinatööstusega suurmajandid, mis sisemaal on spetsialiseerunud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride (suhkruroo, tubaka, puuvilla, õlipuu), köögi- ja puuvilja (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu) ning piimakarja kasvatamisele. Karja kasvatatakse praktiliselt kõikjal, kuid Victoria ja Queensland on selles valdkonnas teistest piirkondadest kaugel ees. Austraalia on maailma suurim villa tootja. Suurimad villa tootmispiirkonnad on Uus Lõuna-Wales ja Lääne-Austraalia. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana. Erinevat sorti viinamarju kasvatatakse Uus-Lõuna-Walesis ja Victorias
pioneer uue ala esmaasustaja Cooper-i ''nahksukajutud'' Euroopast mindi Ameerikasse, sest oli seiklushimu, ülerahvastatus, taheti maad saada ning olid ka usulised ja poliitilised põhjused. 18. sajandi lõpul omas Ing 3-e kolooniat, tähtsaim neist Philadelphia. Varanduslik kihistumine oli Ameerikas tunduvalt väiksem, kui Eur. Põhja-am tegeldi farmidega, laevaehitusega ja käsitööga. Lõuna-am tegeldi tubakakasvatusega, puuvilla istandusega. Kolooniad olid vastasseisus kuninga võimuga, selle põhjused: Side Am ja Eur vahel hakkas nõrgenema. Kun hakkas makse suurendama, takistas kolooniate majanduslikku edenemist. Aja jooksul kujunes välja kolonistide ühtekuuluvustunne. Valgustusideed jõudsid Am- sse, loodi Põhja-Am Kolooniate Liit. 1773-Bostoni teejoomine protest tollimaksu vastu. 1774 esimene Kontinentaalkongress. 1775-1783 Iseseisvussõda george Washington
Ajaloo KT Pt. 7-13 Pt. 7. Valgustusajastu Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja nende seisukohad. Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism. valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab silmas üldsuse kasu. Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia. seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev võim kuningale, kohtuvõim kohtule. Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada teisitimõtlejaid. Võimude lahususe põhimõte Montesquieu , 1748 Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike refo...
Ei talu eriti päikest. Ei talu päikesevalgust. MÕJU tugevus väheneb. Ei talu läheb rabedaks. 10. KEEMILINE Hea vastupidavusega. Sobivad kõik Talub hästi. PUHASTUS keemilisepuhastuse lahustid. 11. PLEEGITAMINE Vähendavad puuvilla Võib kloorpleegitada. Muudab nõrgemaks. Siidi pleegitamine on üsna tugevust. vaevaline ning see ei vaja seda. Muudavad kiu
VÄLJARÄNNE 1863 kehtestatud passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasla ulatusliku väljarände. Lahkunute arvu ülatus kümnetesse tuhendetesse. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kaugemad koguni Vaikse ookeani rannikule. Paljud lahkunuist pöördusid õige pea tagasi, kus ees ootav tegelik olukord ei olnud kaugeltki nii muinasjutulne kui seda loodeti. 1858 Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. 1802 Tartu ülikooli taasavamine TÄHTSAD NIMED Georg Freidrih Parrot- Tartu ülikoli esimene rektor, kindlustas rahalise toetuse. Wilhelm Struve- TÜ rektor, astronoom. Moritz Hermann Jacobi- TÜ rektor, füüsik Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja Karl August Senff-Tü juurde rajatud joonestuskooli õpetaja, kunstnik. Gernhard Franz von Kügelgen- tunduim Tlnas tegutsenud maalikunstnik Janis Grimze- e ja lät mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari rajaja
· Rahvaarv: 11,2 miljonit · Rahaühik: euro · Kuula ametlikku ELi keelt: kreeka Kreeka majandus · Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal(17%). · Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus (puuvill, vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. · Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju, viinamarju, puuvilla. · Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi. · Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. · Veondus on oluline merelaevandus, mis teenib 90% välismaale suunduvatest veostest. Kreeka ja Eesti majandussuhed · Eesti ja Kreeka vahel on sõlmitud kõik olulisemad majanduslepingud: · Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe · Turismikoostöö kokkulepe · Meresõidualane leping
Põllumajanduses vastavalt on need arvud (1982 aasta andmetel): 6,5% 18% Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud. Kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandusüksustest kuulub maast ainult 12%. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeeti tsitruselisi puuvilju päevalille puuvilla tubakat suhkrurooga ainsana Euroopas Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool Töökoha Riskianalüüs Õppeaines ,,Riski- ja ohutusõpetus materjalide töötlemisel" Koostaja: Alice Andressoo Matriklinumber: 142406 Õpperühm: KAOB31 Juhendaja: Karin Reinhold Sisukord 1.Töökoha ülevaade.........................................................................................................................3 2.Ohuteguritest tuleneva riski hindamise metoodika.......................................................................4 3.Ohutegurite identifitseerimise meetod..........................................................................................6 3.1Füüsikalised ohutegurid:.........................................................................................
[6] Puuvillased rõivad on väga nahasõbralikud. [5] Puuvill imab niiskust kuni 32% omaenda kaalust, mis teeb puuvillast ideaalse materjali rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. [10] Seetõttu on puuvill eriti väärtustatud materjal pesu, voodipesu ja lasteriiete valmistamiseks. [6] Selle kiud on väga poorne, mistõttu on puuvillane riietus kerge ja hingav ning takistab ka ülekuumenemist, sest laseb hästi õhku läbi ning mõjub temperatuuri tasakaalustavalt. Puuvilla eeliseks on samuti hea vastupidav, kuid puuduseks on kalduvus kortsuda ning vähene venivus. Puuvillasest kiust saab valmistada väga erinevaid kangaid, näiteks marlit ja teksariiet. [6] Puuvillast kiudu segatakse tihti ka teiste kiududega, nii saadakse uued erinevate omadustega materjalid. Enamasti lisatakse puuvillale polüester- ja polüamiidikiude. Need sünteetilised kiud parandavad kanga vastupidavust ja kergendavad hooldust, näiteks püsib rõivas paremini vormis ja kuivab kiiremini.
• Biotõrje (taimekaitsevahendid) – - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Tööstuses Bioplast – laguneb looduses kiiremini. Biogaas – prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. B. toodavad ämblikuniiti – ülitugev materjal Bakterid toodavad puuvilla. Bakterid puhastavad maaki. Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed – “kõikvõimelised”
Tee – Pärit Aasiast. Suurimad tootjad Hiina, India ja Kenya. Kasvatatakse põhiliselt Aasias. Suhkruroog – Pärineb Uus-Guineast, Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Tänapäeval on suhkruroog introdutseeritud ekvatoriaalse ja lähisekvatoriaalse kliimaga kohtadesse peaaegu kõikjal maailmas. Suurimad tootjad Brasiilia, India ja Hiina. Puuvill - Puuvillataimed kasvavad põõsastena troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad. Suurimad tootjad on Hiina, India ja lähedased riigid, Brasiilia, Põhja-Ameerika. 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta
kaubatee kasvatati 210 eKr. Tema ajal Vahemere tundnud. peamiselt nisu, hakati rajama ka rannikult üle Teadlased otra ja datleid. Hiina müüri. Punase mere arvavad, et Alguse sai ka Tema järeltulija Indiasse. Juba olmeekidel ei puuvilla kukutati kodusõja vanaajal hakkasid tekkinud ühtset kasvatus: esmalt ajal, kuid see ei kaubatee juurde riiki, vaid iga linn loomasöödaks ja toonud kaasa tekkima jõukad moodustas hiljem sai sellest keisririigi linnad. Nendes omaette tekstiilitooraine. lagunemist. Riigi linnades arenes ka võimukeskuse
Kolla- ja punamuldades on palju mineraale, kuid on huumusevaesed. Niisketes lähistroopilistes metsades kasvab igihaljaid kui ka heitlehiseid lehtpuid. Puud kaetud sageli paksult sammaldega. Levinumad on vaher, magnoolia, igihaljas tamm, palmid jt. Okaspuudest seeder, mänd, araukaaria jt. Asustus niisketes lähistroopilistes metsades on tihe. Põldudelt on võimalik saada mitu saaki. Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju (mandariin, apelsin, ananass, banaan, viinamari, greip), mäenõlvadel teed ja riisi. Kariloomadele on piisavalt sööta ning rannikumered on kalarikkad, seal püütakse merevähke, söödavaid karpe. Maavaradest kaevandatakse Hiina lõunaosas kivisütt ja metallimaake, Kagu- Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti. Seal on kõrgelt arenenud tööstuspiirkonnad ning need on ka populaarsed puhkepiirkonnad
Arvestades, et vaibad on valmistatud villast. Vill on loodusvara, mis kedratakse niidiks ja mida saab siduda , mis tahes värviga, ja seejärel luua kootud vaip. See on üks esimesi materjale, mida kasutatati põrandakattena, see on väga vastupidav ja võib kesta sajandeid. Seda on ka kerge hooldada, kuna vill on looduslikult plekikindlam. Mõnes perekonnas villased vaibad on antud edasi põlvest põlve muutes selle ühe pere pärandi hulka kuuluvatest esemetest. Puuvilla ja džuuti kiudaineid saab ka kasutada vaiba tegemisel. 5. P.E.T Berber Carpet Polüester Berber vaip Polüester (PET) Berber on teisel kohal loodust säästev vaip, mida kasutatakse. See on valmistatud ümbertöödeldud plastikpudelitest ja sellel on minimaalne mõju keskkonnale. Iga plastpudel, mida kasutatakse vaiba loomisel on üks pudel vähem prügila hunnikus. Sellel on mitmeid eeliseid ümbertöödeldud materjalina. Ta on vastupidav, veekindel ja saab
banaane ja paljusid teisi põllukultuure. Karjakasvatuse poolest on Tansaania Aafrika riikide seas kolmandal kohal. Tansaanias on karjakasvatuses olulisel kohal lambad, kitsed, kodulinnud ja sead. Karjakasvatus moodustab Tansaania põllumajandusest küll 30%, kuid karjakasvatuse toodetest enamus lähevad riigisisesele turule. Põllumajandussaadustest eksporditakse kõige enam kohviube, vähesemal määral eksporditakse puuvilla, India pähkleid, tubakat ja teed. Tansaanias leidub ülimalt viljakaid punamuldasid ja ka punaseid ja kollaseid muldasid, mis ei ole väga viljakad ning need mullad muutuvad pidevalt kõrgete õhutemperatuuride ja väheste sademete tõttu struktuuri poolest savi sarnaseks huumuskihi õhenemise tulemusena. Peamisteks keskkonnaprobleemideks, mida Tansaanias põhjustab põllumajandus, on
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorr...
Kliimat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemere ja Atlnadi ookeani lähedus. Maastik on piirkonnati väikeste erinevustega. Seal paiknevad mõned kõrgendikud, madalikud, kiltmaad ja leidub isegi kõrbe alasid. Hispaania üks iseloomulikumaid spordialasid on härjavõitlus ja ka jalgpallis on Hispaania valitsev riik. Peamised tööstusharud on auto- , keemia- , masina- , ja toiduainetööstus. Oma kasuks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, tubakat, päevalille, puuvilla ja suhkrurooga. Kusjuures suhkrurooga kasvatavad nad ainsana Euroopas. 3 1.ÜLDANDMED 1.1 Asukoht Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Ta külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja Atlandi ookeani ja Pürenee mäestikuga. Hispaania pindala on 504 370 km2 , millest maismaad on 498,980 km2 ja vett 6,390 km2. Riigipiir on 1
Tööjõud: Põllumajandustööstus rakendab 38% tööhõivelisest rahvastikust. 8 Valitsuse majanduspoliitika: Sobiv seadusandlus, hea infrastruktuur, stabiilne majandus, suur siseturg ja välisturg Põllumajandusliku tootmise vormid: Ekstensiivsed teraviljatalud, rantsod, istandused, mahepõllumajandus. Peamised põllukultuurid. (Valdavalt millistes piirkondades) Tehnilised kultuurid (suhkruroo, tubaka, puuvilla, õlipuu), köögi- ja puuviljad (tsitruste, ananassi, banaaani ja viinapuu), nisu. Põllukultuure kasvatatakse peamiselt rannikualadel, sest riigi keskosas asub kõrb. Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Esimeste hulgas ollakse nisu kasvatamises. Enam arenenud loomakasvatusharud. (Valdavalt millistes piirkondades) Enam on arenenud Austraalias lamba-, lihaveise- ja piimakarja kasvatamine. Karja kasvatatakse
Põllumajanduses vastavalt on need arvud (1982 aasta andmetel): 6,5% 18% Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud. Kuni 10 ha suurustele väikemajanditele, mis moodustavad 80% majandusüksustest kuulub maast ainult 12%. Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeeti tsitruselisi puuvilju päevalille puuvilla tubakat suhkrurooga ainsana Euroopas Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu otra maisi riisi Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi
RÕNGU KESKKOOL AFGANISTAN Referaat Rõngu 2009 Sissejuhatus Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme. Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vkhni koridor. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Sisukord 1.Üldandmed ja kaart............................................................................... lk.3 2.Kliima..................................................................................................
· 1840. Hakati kasvatama ka talupõldudel. Kujunesid välja väikepõllumehed Eesti külades. · Talupoegade jõukus kasvas, sellega kaasnesid muudatused nende elulaadis. Tööstus: · Rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse, nende toodang oli Vene turul hinnatud. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist. · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a. Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, vabrikus töödeldi puuvilla, mis toodi Ameerikast ja Egiptusest. · Tekstiilitööstuse kõrval arenes kiiresti ka metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas. · 20.saj. alguseks oli Tallinnast saanud peamine tööstuslinn. · Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus, 70% Vene impeeriumi paberist toodeti siin. · Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse. Transport: · Hakati rajama raudteesid. 1870.a valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga
tsitrulised, õlitaimi, nisu, mais, tubakas. Troopika vööde temperatuur kõrge, ööpäeva temperatuuri kõikumine suur, sademeid vähe. Kasvatatakse datlipuid, kohvipuud, suhkruroogu. Kõrbealad põllumajandusele kõlbmatud. Lähisekvatoriaalne vööde temperatuur aastaringselt kõrge, ühtlane. Sademeid toovad passaadid. See tingib taimekavastuse aastaajalise rütmilisuse. Savannivööndis hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla, riisi, veisekvastus. 4 Vaata lisa 4 Ekvatoriaalne kliimavööde kuumad ja niisked õhumassid. Temperatuur kõigub vähe. Huumusevaesed alad. Vähem põllumaad. Seal kakao-, kautsuki-, kohvipuu, õlipalmi istandused. Majanduslikud tegurid Põllumajanduses on tootmistsükkel suhteliselt pikk. Seniajani, kui loomad kasvavad, saak koristamata, toodang müümatam tuleb põllumehel teha kulutusi. Aladel, kust saadakse üks saak aasta, on suured ka üle talve hoidmise kulud
Et maad parandada ja kasvatada vähest saagikust niisutatakse maad. Kuid see ei kehti kogu riigi ulatuses, sest loodeosas on kõrbepiirkonnad ja liiga kuiv, seal ei saa üldse põllumajandusega tegeleda. Kokku töötab põllumajanduses 75% rahvastikust. Suure osa Kenya põlumajanduses moodustavad tee ja kohvi istandused. Kariloomi peetakse nii väike talundes kui ka suurfarmides, tegeletakse ka kalandusega, mida tarbitakse siseturul. Välja veetakse teed, aiasaadusi, kohvi, puuvilla, naftatooteid, kala ja tsementi. Eelkõige on Kenya tuntud tee ja kohvi poolest. Sisse tuuakse masinaid, naftasaadusi, musti metalle ja plaste. Kõik kokku- harimatus, tahekakse toota rohkem ning mitte kõige viljakam maa tekitavad keskkonna- probleeme nagu veereostus, jõgede kokkukuivamine (mitte ainult inimeste poolt põhjustatud), põuad/üleujutused, Victoria järve veeõitseng, metsa üleraie (haritava maa suurendamiseks), erosioon. 9
kilesid, plekkpurkide sisepindasid ja purgikaane tihendeid. Polüamiid (PA) on imekerge ja sealjuures väga vastupidav. See on väga elastne, hõõrumis- ja rebenemiskindel ja vett-tõrjuv. Ta on termoplastiline ja seetõttu on seda kerge kuumuse mõjul vormida. Polüamiidkiudude soojapidavus ja niiskusimemisvõime on väike, seetõttu tundub polümiidkangad külmana. Väikese niiskussisalduse tõttu on polümiidkangad kergesti elektriseeruvad. Seda segatakse enamasti puuvilla, villa, viskoosi või modaaliga, et suurendada tugevust, kiirendada kuivamist ja muuta kergemaks. Polüstüreeni (PS) on mitut liiki. Puhas polüstüreen on ideaalselt läbipaistev, kõva ja rabe. Vahtpolüstüreen saadake kui lisatakse tootmisel vahustavaid lisandeid. Sellel on väike tihedus ja head soojusisolatsiooniomadused. Puhtast polüstüreenist valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja ühekordseid plastklaase. Vahtpolüstüreeni
toodetega, erinevate piimatoodete ja teraviljadega ja muidugi mereandidega. Riik ekspordib enamasti teravilju ning õliseemneid, enim sojaube ja linaseemneid. Veel ka Vaikse ookeani äärsetele riikidele loomasööta veistele, lammastele ja hobustele. Ning muidugi toormaterjale – puitu, mineraale, toitu(veised, teraviljad), naftat ja gaasi. 2010. aasta seisuga oli Kanada maailmas kaheteistkümnes suurim importija. Ta impordib elektrit, toornaftat, klaasi, siidi, puuvilla, kemikaale, masinaid ja seadmeid, sõidukeid ja varuosasid, plastikut, puuvilju, köögivilju ja erilised tooted - näiteks suhkur. Kanada on üks maailma suurematest põllumajandustoodete eksportija– esikohal teraviljad, kaunviljad ning õliseemnete. Samuti on ta neljas maailmasuurim mereandide eksportija ning maailmas kolmas sealiha eksportija. 80% vahtrasiirupit tuleb Kanadast ning riik on ka tuntud kulla, toornafta ja teiste petrooleumi toodete eksportija.
Inimtegevus Nii Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid, kohati haritakse põldu. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvatatakse teepõõsast ja kohvipuud. Nandu Kohvipuu 7 Troopilise mandrilise kliima diagramm Troopilise merelise sademete diagramm 8 Kasutatud kirjandus
viinamarjad, oliivid, tsitruselised, nisu, mais. 2. Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides. Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid. 3. Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 811 kuud, aastas saab 23 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi. Kasvatakse hirssi, maapähklit ja sisalit. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee ja tuuleerosioonile või kivistutvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse veisekasvatusega. 2
See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
a. Kasvu on toetanud kindlasti ka odavlennufirmade tulek Riiga (Ryanair ja Easyjet). Sadamad Lätis on 10 sadamat, neist suurimad on Ventspilsi sadam, Riia sadam ja Liepaja sadam. Läti sadamate kogukäive 2004.a oli 57,4 mln t (kasv 4,8% võrreldes 2003.a.), sellest suurima osa moodustavad transiitveod. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud peamiselt nafta ja naftasaaduste veole (75% kogukäibest), aga sealt veetakse samuti konteinereid, vedelaid kemikaale, metalle, vähemal määral puuvilla, puitu, külmutatud tooteid, puuvilju jms. Ventspilsi sadama territoorium on kuulutatud vabasadamaks, kus litsentseeritud ettevõtjad võivad saada tolli-, käibe- ja aktsiisimaksusoodustusi. 2002.a. IV kvartalis peatas Venemaa naftatoodete torutarned (masuut ja kütteõli) üle Ventspilsi, seni on torutransiiti kompenseeritud raudteevedudega. Varem kasutatud kahest torust on täna kasutusel vaid üks, mida kasutatakse diiselkütte transpordiks.
Intensiivse tootmisega kapit tüüpi majandeid on rohkem rannikuprovintsides ning Ebro ja Guadalquiviri jõgikonnas. 1979/80 andis taimekasvatus 53%, loomakasvatus 41% ja metsamajandus 6% põllumajanduse kogutoodangust. 60%-l külvipinnast kasvatati teravilja: otra, nisu, maisi ja riisi. Tähtsaimad kauba-, ühtlasi eksportkultuurid on tsitruselised, õli- ja viinapuu (viinamarjasaagilt 2. koht Euroopas) ning köögivili. Oma tarbeks viljeldakse suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja Euroopas ainsana suhkruroogu. Sisepiirkondades peetakse pms lambaid ja töökarja, Põhja-Hispaanias 8 piimalihaveiseid ja sigu. Tähtsaim kalapüügipiirkond on Galicia rannik. Metsadest kogutakse korgitammekoort. Veondus. Hispaania teestik on põhiskeemilt kodarjas: tähtsaimad raudteed ja maanteed ületavad suuri sadamalinnu (Bilbaod, Cartagenat, Barcelonta, Cádizit jt) Madridiga. 1983 a oli
Pärnu Ühisgümnaasium KOLUMBIA MAJANDUS Referaat Getri Mitt G1B Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2007 SISUKORD....................................................2 SISSEJUHATUS............................................3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....................4 1.1.Üldandmed...........................................5 1.2.Geograafiline asend.............................6 1.3.Kliima...................................................7 1.4.Arengutase.................................................8 2.Rahvastik.....................................................9 3.Energiamajandus......................................10 4.Tööstus......................................................11 5.Turism ......................
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahi...
Istandused paiknevad enamasti lõunas ja kagus, neid harivad palgatöölised. Ka kauba esmane töötlemine toimub seal. Toodetakse suhkruroogu, kohvi, tomateid, siseturule ka tubakat. Henekiniistandustest saab jämedat kiudu, millest tehakse suhkrukotte. Rantsod on tekkinud endiste mõisate asemele, seal tegeldakse lihaveiste kasvatamisega kauboide järelvalve all. Enamus neist paiknevad kuivas Põhja- Mehhikos. Kaubatootmistalud esinevad Loode- ja Põhja-Mehhiko niisutusmaadel. Kasvatatakse puuvilla, aed- ja köögivilja, suhkruroogu, nisu ja riisi. ATK moodustavadki peamiselt sellised talud 13 koos kokkuostufirmadega. Kesk- Mehhikos tegeldakse peamiselt euroopaliku loomakasvatusega. Peamine loodusvara on toornafta. Reljeef on vaheldusrikas, enamasti mägine. Kitsas rannikupiirkond on madal ja tasane, samuti Yukatani poolsaar. Keskosa on mägine, põhjast lõunasse kulgevad Kordiljeerid, mida
Kanep Üheaastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 4-5 m kõrguseks. Kahekojaline taim. Emastaime õis annab ainult eakastaime ja vastupidi. Isesõites paikneb õietolm ja emastaime emakas ja sigimik. Isetaim areneb kiiremini. Nad on tuule abil risttolmlevad. Puuvill Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega
põldude vöönd linnadest üha kaugemale. Kasvatati maisi, puuvilla, ube, avakadosi, papaiasi, tomateid, maguskartulit, tubakat, kakoad, peeti kalkuneid ja parte. Maisi oli neil põhitoiduks, neid keedeti, jahvatati jahuks ja valmistati sellest putru. Rannikul andis elatist kalapüük. Kütid käisid metsas puhkpüssidega jahil, tappes hirve, metssigu ja linde. Maksevahendina kaustati kakaube.
elamistingimusi, suunab ebavõrdsust vaeste ja rohkem arenenud regioonide vahel riigis. Kreekas võeti euro kasutusele jaanuaris 2002. Peamised ekpordi- ja impordipartnerid on Saksamaa, Itaalia, Küpros, Bulgaaria, UK, Rumeenia, Prantsusmaa, USA, Venemaa, Hiina ja Holland. Peamisteks ekspordiartikliteks on mitmesugused puu- ja juurviljad, sh oliivid ja oliiviõli, tubakas, nisu ja muud põllumajandustooted, tekstiil, kemikaalid, naftatooted. Kasvatatakse ka viinamarju ja puuvilla. Samuti on suurenenud Kreeka veinitööstuse eksport. Levinuimad imporditavad tooted on toiduained ning keemia- ja masinatööstuse tooted, samuti kütused. Väliskaubanduse puudujääki tasakaalustatakse teenuste ekspordiga, eelkõige saadava tuluga turismilt ja laevandusest. Need kaks valdkonda ongi riigi peamisteks tuluallikateks. Enamus saartel elavatest kreeklastest on hõivatud turismiga. Kreeka sisemajanduse kogutoodangust moodustab teenustesektor 71,9%, tööstus 24,5% ja
Ameerika Ühendriikide järel, möödudes Jaapanist. Hiina on USA ja Venemaa järel kolmas energiatootja. Nende vajadus elektrienergia järgi kasvab kuni 2030. aastani 4% aastas. Kivisüsi moodustab ligi 2/3 energiatarbimisest, mille osas on Hiina RV nii suurim tootja kui ka tarbija maailmas. Põllumajanduses on Hiina üks maailma suurimaid riisi-, kartuli-, sorgo-, hirsi-, odra-, maapähkli-, tee- ja sealihatootjaid. Lisaks toiduainetele toodetakse laialdaselt puuvilla ja teisi kiudaineid ning õliseemneid. Kuigi vaid alla viiendiku riigi territooriumist on harimiskõlblik, on põllumajandusse kaasatud umbes pool Hiina tööjõust. 2. RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID Hiina töövõimeline elanikkond ulatub 800 miljonini. Kuivõrd 1,3 miljardilisest elanikkonnast elab ligi 3/5 maal, ei ole lähimal aastakümnendil odava tööjõu juurdevoolu lõppu ette näha. Praegu liigub linnadesse 150 miljonit maapiirkondadest
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Referaat Geograafias LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud .......................
aineid Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides (nii hetero-, kui autotroofidel kui taimel endal) O2 osaleb kõigi elusorganismide hingamisel- energia saamisel O2 oluline osooni tekkel, põlemisel. Hapnikust moodustuv osoon on UV kiirguse kaitseks atmosfääris, vähk Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal Fossiilsete kütuste teke Peale toidu saame FS kaudu muud materjali (puitu, puuvilla, pilliroogu jne) 29. Üldiselt fotosünteesist: FS pimedusstaadiumis vajatakse CO2-te Valgusstaadiumis saadakse 18 ATP molekuli Pimedusstaadium e. Calvini tsükkel H ioonid pärinevad FS-il veest Vee fotolüüsil toimub vee lagundamine valgusenergia toimel FS-il tekivad hapnik ja suhkrud FS valgusstaadiumi lõpp-produktiks on vesinik Pimedusstaadium toimub kloroplasti stroomas
struktuuri. Tapeet on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linaseemneõlist ja maisitärklisest valmistatud tinti. Tulemuseks on 100% ökoloogiline ja allergiavaba toode. Tekstiiltapeet Tekstiilitapeetidega on seinu kaetud juba sajandeid. Tänapäevase tekstiiltapeedi aluskiht on paberist, mille peale on kleebitud kootud mustriga kangas või kangakiud. Aluspaber on üle trükitud värviga. Tekstiilina kasutatakse villa, džuuti, puuvilla, siidi, lina ja kunstkiude. Selline tapeet tekitab eriti sooja ja rahuliku miljöö. Seinale liimitakse seda nagu tavalist tapeeti. Tekstiiltapeet on väga nõudlik: ei salli liigset niiskust, õhu niiskustaseme kõikumist, puudutamist ja pesta seda ei saa. Tekstiiltapeet on umbes sama vastupidav nagu pabertapeet. Mõned tekstiiltapeedid on valguskindlad, see tähendab, et ei pleegi ära. Vinüültapeet Vinüültapeeti iseloomustab keskmisele tarbijale vastuvõetav hind
Sitsi asum paikneb Põhja-Tallinna linnaosa keskmes, piirnedes idast Karjamaa asumiga, lõunast Pelgulinna asumiga, läänest Pelguranna asumiga ja põhjast Kopli ja Paljassaare asumitega. Sitsi asumis elab ligi 4000 elanikku. Sitsi asum on tekkinud 1899.-1900. aastail rajatud tekstiilivabriku juurde, mida rahvasuus nimetati Sitsi vabrikuks. Tehasega ühel ajal alustati ka Sitsi töölisasula ehitamist. Asumit iseloomustavad kahekorruselised puitelamud. 1920. aastate keskel rajati Niidi, Lina ja Puuvilla tänavate piirkonda Sitsi aedlinn . Karjamaa asum paikneb Kopli ja Tööstuse tänava ning mereranna vahel, piirnedes läänest Kalamaja ja edelast Sitsi asumiga. Karjamaa piiresse kuuluvad ka Hundipea piirkond ning selle kõrval asuv Miinisadam. Karjamaa asumis elab ca 5 000 elanikku. 19. sajandi lõpuni asus Karjamaa piirkonnas ainult üksikuid ehitisi. Olukord muutus, kui Karjamaa lähipiirkonda rajati Balti Puuvillavabrik ja elamurajoon. 1960. aastate algul ehitati Karjamaa piirkonda ühed
väheneb. http://photogallery.nrcs.usda.gov/Deta Puuvillapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere • kuivamiseni Viiskümmend aastat tagasi oli Araali meri pindalalt neljas järv maailmas. • Järve tõid vett Amudarja ja Sõrdarja jõed. • Alates 1930. aastatest hakati selles piirkonnas põllumaid niisutama, et kasvatada puuvilla. Niisutuseks kasutati Amudarja ja Sõrdarja vett. • Jõe vett jõudis Araali järjest vähem ja selle tulemusena hakkas mere pindala vähenema. Kunagine jõesäng kaldal roostetavate laevavrakkidega. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Aral_Sea_1989- 2008.jpg Puuvillapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni
kookospähklitest ning see on paks tugev ja suure kulumiskindlusega. Antud kiust valmistatakse tavaliselt matte ja harju. Küps pruun kookos kiud sisaldavad rohkem lingiini ja vahem tselluloosi kui lina ja puuvilla kiud, mis teeb selle tugevamaks, kuid vähem painduvaks. Valge kookose kiud kogutakse kookospähklitelt enne, kui nad on küpsed ehk on värvilt valged või helepruunid. Kiud on sujuvamad ja paremad, kuid nõrgemad. Kedratud lõnga kasutatakse mattide ja köite valmistamisel. Kookoskiud on suhteliselt veekindel ja on üks vähestest looduslikest kiududest, mis ei kahjustu merevees. Pruuni kookoskiu töötlemisel kasutatakse värsket vett ja valge kookosliu
mistõttu on läinud kaduma hulgaliselt hinnalist põllumaad. 6. Tööstus 6.1 Tööstuslikud toorained Etioopias leidub raua-, mangaani-, nikli- ja vasemaaki,kulda, plaatina, kivi- ja kaalisoola, väävlit, pruunsütt, naftat, maagaasi, vilku, asbesti ning msg. ehituskivi. 6.2 Tööstusharud Etioopia peamisteks tööstusharudeks on toiduainetööstus ja naftatööstus, kuid samuti toodab ka suhkrut, alkoholi, karastusjooke, sigarette, puuvilla, tekstiili, jalatseid, seepi, ja lupja. Tsemendi tootmine on samuti märkimisväärne. Tähtsal kohal on ka kaevandamine. 6.3 Suuremad tööstusettevõtted Suuremad tööstusrajatised on koondunud Addis Ababa ümbrusesse. 6.4 Tööstustoodete eksport/import Etioopia peamiste ekspordi kaupade hulka kuuluvad kakaooad, lõikelilled, puu-, kulla- ja naftasaadused, tee ja kohvi. 6.5 Masinatööstuse areng Masinatööstust Etioopias praktiliselt ei olegi
Põhjused on sotsiaalsed, aga mitte toidunappus. Tööstus väidab sageli, et GM puuvill (Bt puuvill) on suurendanud puuvillasaake ja seega aitab kaasa vaesuse leevendamisele. Siiski selgub selle väite põhjalikumal uurimisel, et saakide suurenemine on olnud tingitud hoopis teistest teguritest, nagu soodsad kliimatingimused, niisutamine ning uute (mitte-GM) seemnete kasutuselevõtt. Mitmes riigis on juhtunud ka see, et põllumehed, kes maksid Bt puuvilla seemne eest rohkem, kui tavaseemne eest, pidid kemikaalidele sama palju raha kulutama, kui põllumehed, kes tavapuuvilla kasvatasid. Friends of the Earth International GMO koordinaator Nigeeriast, Nnimmo Bassey sõnul "ei ole GM taimed toonud kaasa pikka aega biotehnoloogia tööstuse poolt lubatud tulu. Selle 4 asemel ähvardab maailma erinevates piirkondades keskkonda ja kohalikke kogukondi GMO-
kaitsmiseks (torge, sisselõige, sulametalli pritsmed, infrapunane kiirgus jne), kemikaali-, kuuma-, tolmu- või gaasikindel riietus, termoriietus, radioaktiivse saastumise eest kaitsev riietus, fluorestseeruv või tagasipeegeldav märguriietus või lisavarustus (käesidemed, kindad, helkurribad jne), mitmesugused kaitsekatted. Üldtööde tööriiete valmistamiseks kasutatakse tavaliselt kas puuvillast kangast või puuvilla ja polüestri segu kangast. Puuvillane kangas on inimsõbralikum ja suurema vastupidavusega sädemetele ning kergemini pestav. Puuvill polüestri segu eeliseks on kergem tolmust puhastatavus ja mõningal määral vihma- ning tuulekindlus. Vastupidavuse seisukohast tuleks eelistada polüamiidi sisaldavaid riideid. Tööriiete vastupidavus sõltub eelkõige siiski valmistamise kvaliteedist ja kanga tihedusest.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES Referaat Õppeaines ,,Insenerieetika" NTS0100 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2009. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................
putukaid ja seenhaigusi. - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin (Bt-toksiin on parim) tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda. Silotorn · http://www.oldergrupp.ee/index.php/page,ValgeristikRETOR Biogaas? Tööstuses Bioplast laguneb looduses kiiremini. Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid lagundavad prügimäed alkoholiks. B. toodavad ämblikuniiti ülitugev materjal Bakterid toodavad puuvilla. Bakterid puhastavad maaki. Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised".
Jõhvi Gümnaasium Malta Vabariik Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:11A Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President ...
laiarööpmeline raudtee vene etaloni järgi. Selline rööpalaius valiti selleks, et hiljem uus rongiliin ühendada juba olemasolevaga, mis viis Peterburist Varssavisse. Raudtee ehitust kontrollis Vene Teedeministeerium. Raudtee alguspunktiks valiti Paldiski kuna seal asuv sadam püsis oma asukoha tõttu aastaringselt jäävaba. Tallinna ja Paldiski vahelist raudteed kutsuti ka Apelsiniraudteeks, sest selle kaudu veeti Venemaale puuvilla ja eksootilisi puuvilju. 2.1 Tapa-Tartu 1877. aastal avati liikluseks Eestis teine rongiliin, mis ühendas Tapat ja Tartut, mille kogupikkuseks sai 112 kilomeetrit. Ka see liin ehitati laiarööpmelisena. 1887. aastal pikendati liini Tartust Valgani. Kaks aastat pärast raudteeliini pikendamist ühendati liin Pihkva - Riia raudteega, mis avati liikluseks 1889. aastal ning alguse sai uus rongiliin Tartu- Valga- Irboska- Pihkva ning kogu liini pikkus kujunes 208 kilomeetri pikkuseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
