HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused ...
India majandus 1990-2000 aastatel Püüab aktiviseerida eksporti. Selleks loodud vabakaubandustsoonid, kus asuvad ettevõtted saavad tollivabalt importida seadmeid, materjale ja toorainet. Põllumajandus on india rahvastiku põhiline tegevusala. On tekkinud turumajandusele oreinteerunud jõukad majapidamised, mis kasutavad rohkem väetisi ja põllumajandusmasinaid. Enamus külaelanikest kannatab aga maa puuduse all. Kavatatakse palju nisu ja riisi, aga ka tubakat, teed, kohvi, puuvilla, suhkruroogu. Metsandus on küllaltki vähe arenenud. India majandus on perspektiivne, kuna seal elidub palju maavarasid(kivisütt, rauamaaki, boksiiti, naftat, kulda jne). Tohutult on vaba tööjõudu. Vaatamata valitsuse vastuabinõudele on iive kõrge. 40% elanikkonnast elab alla poole elatusmiinimumi. Feodaalkord ehk läänikord Seati sisse läänikord. Läänikord on sisuliselt foedaalkord. Igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega
Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Nisu on odav teravili ning seetõttu kasutatakse seda palju karjaloomade söödaks. Kõrge väärtusega saagid on aga tubakas, tee, pähklid, tsitruslased ning teised puuviljad. Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus. Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid. Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill, mis on kodumaise tekstiilitööstuse tooraineks. Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti. Vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea temperatuur ning niiskus Musta mere rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks. Metsandus ja kalandus Metsandus Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos. 1990
kuid vaja läks kapteneid ka kaugemate sõitude jaoks, seepärast hakati looma merekoole. 1864. aastal rajati nt merekool Heinastesse. 19. sajandi esimesel poolel oli tööstus väga algeline, see oli tihedalt seotud Vene impeeriumi vajaduste ja võimalustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Kalevivabrikuid rajati Kärdlasse, Sinti ja Narva. 1858. aastal loodi Narva Kreenholmi manufaktuur, mis sai suurimaks tööstusettevõtteks. Vabrikus töödeldi puuvilla, mis saabus Ameerikast ja Egiptusest. Toodang saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narva oli olulisem tööstuskeskus Eestis. 19. sajandi teisel poolel kiirenes tööstuse areng. Tuli metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas, mis sai 20. sajandi alguseks peamiseks tööstuslinnaks. Eestist kujunes ka paberitootmiskeskus. Majanduslikule arengule aitas kaasa ka raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit, Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee.
1791 Alexis Prevost näitab, et "külmus" ei voola külmematelt kehadelt soojematele. 1791 22. septembril sünnib Michael Faraday. 1792 William Murdoc avastab valgustusgaasi. 1793 Herschel avastab hulga kaksiktähti. 1793 Lagrange, Laplace, Lavoiser ja teised määratakse Suure Prantsuse Revolutsiooni juhtide poolt välja töötama uut kaalude ja mõõtude süsteemi. 1793 Eli Whitney leiutab masina puuvilla puhastamiseks. 1794 Lavoiser giljontineeritakse Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus. 1795 Lagrange, Laplace ja teised ellujäänud kuulutavad välja meetermõõdustiku kui kehtiva mõõdusüsteemi. 1795 Teismeline matemaatik Carl Friedrich Gauss leiutab vähimruutude meetodi. 1797 Andre Jacques Garnerin demonstreerib esmakordselt langevarju. 1798 Cavendish mõõdab gravitatsioonikonstandi väärtuse.
otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimest...
põhiliselt kogu elanikkond suunati konsentratsioonilaagrisse kuni 1932. aastani, sest muidu valitsesid öösiti maad lihtsalt ülestõusnud kohalikud. Üks verisemalt mahasurutud ülestõuse on maji-maji mäss, mis toimus Saksa Ida-Aafrikas, tänapäeva Tansaania territooriumil. Ülestõusis mitmeid rahvaid: wapogorod, ngonid, makonded jt. Peamiselt oli selle põhjuseks rahareform, aga otseseks ajendiks oli nt kohalike sundimine kasvatama puuvilla, mida ei tahetud teha, ning väga palju teisi põhjusi. Ülestõus oli väga spontaanne, ilma keskse juhi ja plaanita. Paljasjalgsed põliselanikud ründasid lihtsalt eurooplasi, sealjuures ka misjonäre ja koloniaalvõimu esindajaid, nii et asi läks mõlemal poolel päris veriseks. Alguses oli ülestõus sealjuures väga edukas – sakslastele tuli see üllatusena. Selles oli psühholoogiline meelestatus väga oluline, sest aafrikalsed uskusid, et Rufiji jõe juures oleva allika
hoopis erisuguse kõla. Neil polnud enam puhtaid Euroopa , aga ka mitte Aafrika tunnusjooni. Oli tekkinud uus nähtus-afroameerika muusika. 3.TÖÖLAULUD Ameerika pinnal sündinud afro-ameerika muusika vormidest on töölaulud kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Sajandite jooksul on need laulud saatnud inimeste kollektiivseid pingutusi istanduste väljadel, raudtee ehitamisel, laevade laadimisel, puuvilla pakkimisel. Aafrikas on säilinud töid saatva rahvamuusika esialgne ergutav mõte. Euroopa rahvaste folklooris pole töölaulud kunagi mänginud säärast organiseerivat ja kaasakiskuvat osa, nagu seda võib tähele panna Aafrikas. Tavaliselt laulavad töötajad ise, vahel aga on nende juures isegi spetsiaalne koor, kes saadab tööd laulu, käte plaksutamise ja jalgade trampimise või ka trummidega. Seda neegrite põlist harjumust märkasid ka nende ameerika peremehed ja leidsid
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mid...
takistada põllumajandustoodete hindade langust ning hakkas kriisi ajal loodud Farmerite Föderaalbüroo kaudu põllumajandustoodete hindu mõjutama. Farmerite Föderaalbüroo hakkas ostma põllumajandusprodukte ja neid hävitama, et toiduhindu tõsta. Riigis kannatasid paljud nälga, kuid USA-s hävitati näiteks 1933. aastal üle kuue miljoni sea (heideti jõkke) ja miljoneid veiseid. Sajad miljonid liitrid piima valati solgiaukudesse. 25% puuvilla külvipinnast jäeti sööti. (Krinal 1988:13-14) Probleemid tekkisid ka panganduses. Hoiustajad hakkasid pankadest oma hoiuseid välja võtma ja nõudlus kulla järele suurenes, mis tõttu vähenesid Föderaalpanga kullavarud. 1929-1933. aastail laostus kokku 9096 panka deposiitide üldsummaga 6,8 miljardit dollarit. 6. märtsil oli sunnitud president kõik pangad sulgema ja võtma kulla ringlusest. 30. jaanuaril 1934. aastal
Peamised Sõidukid, masinad, seadmed, Džuudikiud* ja -tooted, rõivad, eksportkaubad elektrotehnika- ja nahk, kala, tee, tubakas. elektroonikatooted, kemikaalid. Peamised Kütus, metallimaagid, masinad, Naftasaadused, teravili, importkaubad kemikaalid, toidu- ja transpordivahendid, seadmed, tekstiilikaubad. teras, keemiakaubad. *Džuut on puuvilla järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal. (osaülesanne 16) a) Väliskaubanduse maht inimese kohta: on Jaapanis märksa kõrgem kui Bangladeshis. SA Innove (osaülesanne 17) b) Väliskaubanduse bilanss: Jaapanil positiivne, Bangladeshil negatiivne. (osaülesanne 18) c) Väliskaubanduse struktuur: Jaapani väliskaubanduse struktuur on mitmekesisem kui Babgladeshil
saadi padruneid, sunniti mässajad taganema, kellest osad vangistati hoovil. Tankidivisjoni õppejaoskonnas oli kohal kompaniiülem, major Johan Mahlapuu. Ta käskis meeskonna lahingvalmis seada ja saata paar meest kuulipildujaga hoovile, mispeale mässajad põgenesid. Politsei ratsareservi, mis asus aadressil Polgu 7, kirjeldati kui Tallinna kodanluse kaardiväge ja lööksalka. Selle ründamiseks koondati 40 mässajat kolme korterisse Heeringa 15-2, Arehna 24 ja Puuvilla 10-7. Vastu hommikut saabusid relvad kohvrites ja vineerkartongides. Reservi kasarmusse visati meeskonna magamistuppa kolm bensiinipudelit. Akna all maganud politseinik pistis vintpüssi otsa välja samast aknast, kust pudelid olid sisse lennanud. Seepeale mässajad taganesid ja loopisid hoonet käsigranaatidega, mis lõhkesid tänavatel. Siis visati aknast sisse üks sõduri joogipudelist valmistatud lõhkeainet täis pomm. Plahvatusest oleks
Inglismaa saavutas 18. saj. tööstuse alal võimsa ülevõimu. Lõuna-Inglismaa vana, kaupmeeste käes olev tsunftikitsendustega piiratud tööstus ei suutnud nõudmiste kasvamisel riide järele piisavalt kiiresti sellele kohanduda. Kitsendustest vabanemise püüe nihutas tööstust põhja poole. Yorkshire'is ja Lancashire'is leidus veejõudu vanutamise otstarbeks ja kivisütt kangaste pesemiseks ning värvimiseks. 1750 hakati töötlema uut kiudainet - puuvilla. Selle jaoks vanad villase riide tootmise traditsioonid ei sobinud, vajati uut tehnikat. Nõudmine kedruse järele ületas varsti käsitsi ketrajate tööjõudluse. Varemgi oli tehtud katseid kasutada tekstiilitööstuses masinaid: sukakudumismasin ja Lombe'i siidiketramismasin (1719). Töötasid korralikult, kuid ei levinud, sest turg oli kitsas. Puuvillase riide tööstus avas võimaluse asendada käsitsitöö masinatööga. Har-greaves'i
Kasutatakse põhiliselt keevitamiseks allasendis. Tardunud räbu kõrge aktiivsuse tõttu ei ole vajalik õmbluse servade puhastamine - ,,laisa mehe elektrood". Õmblusmetalli tugevus vastab keevale terasele. Keevitamisel eralduvad Mn aurud on mürgised. Tänapäeval selliste elektroodide kasutamine väheneb, võidakse kasutada kombineeritult RA katte koosseisus. Tsellulooskattega elektroodid (C) sisaldavad kattes palju orgaanilisi gaasitekitajaid aineid: tärklis, puidujahu, puuvilla kedrust teravilajahu mistõttu keevitamisel eraldub palju vähemürgist keevitussuitsu. Iseloomustab keevituskaare suur võimsus ja hea läbisulatusvõime. Räbu jahtub suhteliselt kiiresti, mistõttu saab keevitada kõigis asendites, ka ülalt alla. Kasutatakse torustike keevitamiseks. Keevismetalli mehaanilised omadused ei ole kõrged. Rutiilkattega e. rutiilelektroodid (R). Elektroodikate sisaldab suurel hulgal titaani- ühendeid, näiteks TiO2, millel on hea elektrijuhtivus.
1802- Aleksander I valitsusaja algul taastati Tartu ülikool. Seal oli neli teaduskonda: filosoofia- usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Parrot, kelle lähedane sõprus keisriga tagas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. 1816-Pärisorjuse kaotamine Eestis. 1819-Pärisorjuse kaotamine Liivimaal. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Egiptusest ja Ameerikast. Toodang-kedratud puuvill-saadeti suures osas Venemaa vabrikutesse, kus see riideks kooti. MÕISTED Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. o Kehtestamise põhjus o Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. o Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
Peamised sisseveokaubad: sool, metall, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad. Muutused: Hakati asutama manufaktuure, tuli üha enam kapitalistlikke jooni, kujunes vaba konkurents, kaotati kauplemispiirangud. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte, olulisteks kauplemiskohtadeks kujunesid maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord. Tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Vastureformatsioon Liivimaal taastati Poola võimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Reformatsiooni vastane võitlus. Korraldasid Jesuiidid. Nende tegevus Eestis piirdus Tartuga., kuid nende mõju siinsele vaimuelule oli suur. 1583 avati Tartus jesuiitide gümnaasium, selle kõrvale asutati tõlkide seminar. 1625 Rootsi-Poola sõjaga vallutati Tartu ja lõppes jesuiitide tegevus ning kogu katolik ajastu Eestis. Kirik
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
Pärast Teise Maailmasõja hävingut taastatud Hermanni kindlus ja Rootsi-aegsed bastionid on ka praegu linna tähtsaimad vaatamisväärsused. Teisel pool jõge rajasid vastukindluse Ivangorodi venelased. Tööstuslinnaks tegi Narva 1857. aastal sinna rajatud Kreenholmi Manufaktuur. Omal ajal meelitas selle käitise asutajaid Narva joa odav veejõud (mida praegu kasutab Venemaale kuuluv Ivangorodi veejõujaam) ja võimalus vedada meritsi kohale Ameerika puuvilla. Need eelised on ammu lakanud toimimast, Kreenholm aga püsib läbi kõigi raskuste - on olemas hooned, masinad ja töölised, miks neid siis mitte kasutada? Kuigi, kas ta veel kauaks püsima jääb? Kreenholm jäi kauaks Narva ja temaga pikapeale kokkusulanud Ivangorodi ainsaks suurettevõtteks. Nõukogude ajal rajati lisaks kaks suurt elektrijaama ja põlevkivikarjäär. Need asuvad tegelikult küll linnast väljas, kuid nende töötajad elavad Narvas
pärislehe väljaarenemist ja lõpetada see hiljemalt pärast 5. pärislehe väljaarenemist 5. Lõplik harvendus tehakse kõplaga 6. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Kõige varem koristada söödapeedid - kahjustab 5...-6 0C · Seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid · Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1. pealsed 2. juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep · Üheaastane, kahekojaline · Kasvab kuni 4 m kõrgeks · Seeme on botaaniliselt vili · Vili on munajas pähklike, mis on kaetud kahest poolmest koosneva kestaga · Vilja pind on sile, värvuselt rohekashall, mustjas · Lehed paiknevad mitmekaupa varresõlmedel · Lehed on sõrmjagused · Emastaimede lehed on suuremad, rohkem jagunenud Kanepivars · Alaosas ja ladvas vars ümmargune, keskel hulknurkne
rakke ja kudesid. 13. Pöördgeneetika pöördgeneeetika (ingl. Reverse genetics)- Geneetilise uurimise viis, mispuhul kasutatakse geeni nukleotiidseid järjestusi selleks, et saada selles geenis kindlaid mutatsioone või kõrvaldada geeni ekspressiooni; geeni produkti ja selle fenotüübilise efekti ennustamine. 14. Transgeensed putukad Roosa puuvillakoi (Pectinophora gossypiella) tõrjeks kasutatakse transgeenset putukakindlat puuvilla või viiakse populatsiooni modifitseeritud (allareguleeritud) kasvuregulaatoriga edukamalt paljunevad putukad. Malaariasääsk 2010, aretati malaria-resistantsed moskiitod (WTO: 2008.a. malaaria tappis maailmas 1 miljon inimest) Geneetiliselt modifitseeritud isane moskiito (Aedes aegypti) omas letaalset geeni, millega takistatakse Dengue palaviku levikut. 15. Transgeensed kalad Kasvuhormoon = hiigelsuured kalad (lõhed, karpkalad jt.)
huvisfääri ja ida Portugalile (eelkõige Ladina-Ameerika). 1529 jaotati maailm Zaragoza lepingu järgi taas Hispaania ja Portugali vahel 145 pikkuskraadist alates kaheks. Ida pool pidi minema Hispaaniale ja lääne Portugalile 4. orjanduse ja rahvusvahelise kaubanduse algus Aafrikast viidi Ameerikasse 300a jooksul ligi 12 miljonit neegerorja. Orjalaevad randusid Kariibidele. Seal toimus orjaturg. Orjakauplejad olid ise ka neegrid. Ameerikast viidi Euroopasse tubakat, suhkrut, puuvilla ja kakaod. Euroopast Aafrikasse viidi rämps- ehk odavkaupa (klaashelmed, kirev sitsiriie). Maadeavastused olid avastatutele kasulikumad, sest: 1. uued tehnoloogiad ja uus kultuur 2. silmaringi laienemine 3. kohalike valitsejate võim suurenes, sest nad tegid koostööd maadeavastajatega Maadeavastused olid avastajatele kasulikumad, sest: 1. uued kaubad ja kaubateed 2. uued toidukultuurid 3. väärismetallid 4
Tolm sadestub tolmukottide sisepindadele ja riide pooridesse. Riide puhastamiseks raputatakse perioodiliselt filtri sektsioone vastava raputusmehhanismiga. Filterriidelt võidakse ladestunud tolmukiht eemaldada ka vastassuunalise õhuvoolu, ultraheli või suruõhu löögiga. Allaraputatud tolm eemaldatakse tigukonveieriga. Käisfiltrid võivad töötada gaasi erikuluga kuni 120-150 m3 tolmust gaasifiltri pinna 1 m2 kohta tunnis. Käiste materjalina kasutati varem laialdaselt puuvilla ja villa, mille töötemperatuur ei tohi ületada 100oC. Praegu on valdavalt kasutusel kiudmaterjalid (klaas, polüester, polüpropüleen, polüamiid), millel on väike niiskuseimavus, mis on mädanemiskindlad ja võivad töötada temperatuuril kuni 150oC ja enam. Näiteks talub klaaskuid temperatuuri isegi kuni 450oc. Käisfiltrite eeliseks teiste tolmueraldusseadme ees on nende suur puhastusaste (peaaegu 90 %) igasuguse suurusega osakeste püüdmisel.
Suvel palju sademeid, kokku üle 1000 mm, talved jahedad, aga mitte alla 0 °C o niiske lähistroopika keskkond: sademeid palju, niisutust pole vaja. Esineb troopilisi tsükloneid (orkaanid, taifuunid). Laialehelised igihaljad metsad, tänapäeval enamikus põllumajandusmaa. Muld kollakas või punakas, viljakas. Kasvatatakse teravilja (riis, nisu), suhkruroogu, tubakat, teed, puuvilla o nt: USA kaguosa, Lõuna-Hiina, Jaapani lõunaosa, Taivan, Uruguay, Brasiilia, Argentiina, Austraalia idarannik 7. vahemereline kliima (Csa, Csb): kliimat kujundab talvel mP ja suvel cT. Talv pehme ja sajune (5-10 °C), suvi palav ja kuiv (20-30 °C), sademeid 400-600 mm o vahemereline keskkond: taimestik on kohastunud põuase suvega – igihaljad kõvalehelised metsad ja põõsastikud. Mullad viljakad, erosiooniohtlikud. Osa vilju
vastase liikumise. Sellel hetkel oli umbes kolmandik maad eurooplaste oma. Kohalikud poliitikud hakkasid maa-omanduse küsimustega tegelema ning 1977 kirjutati iseseis- vus Pariisis alla. Vanuatu Vabariik moodustati 1980. 13.3 Majandus Majanduse alus on põllumajandus, samuti tööjõuvahetus saarte vahel. Suurema tõu- ke sai eelmise sajandi teisel poolel, kui sinna rajati eurooplaste istandused ja hakati kasvatama puuvilla, maisi, kohvi, tootma kookoshelbeid, välja viiakse ka kala ja liha. Prantslaste istandused loodi eelmisel sajandil saarele, arvestades kopra hetkelist kõrget hinda maailmaturul. Praegu kuulub suurem osa kopra tootmisest vanuatulastele endile. 13.3.1 Külakultuur Enamus inimesi saarestikus elavad oma eraldi asetsevates külades ja elatuvad aiandu- sest. Konstitutsioon tagab neile, et maa kuulub selle traditsioonilisele omanikule ning tema järglastele
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
ujuvad aiad ümbritsevate kanalite tõttu). Lõuna-Ameerika Esimene kõrgkultuur Andide piirkonnas. ~6500 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustatud loomad olid koerad ja laamad (alpakad ja vikunjad). Selleks, et seal põldu harida oli vaja niisutuskanaleid. Põlde rajati ka mäekülgedele, kõige kõrgemal olid karjamaad. Toimus nn vertikaalne majandus. Peamised toiduained oli mais ja oad. Lisaks kasvatati veel kartulit, tsillit, tomatit, kõrvitsat, kakaod, tubakat, puuvilla. Tehnoloogiliselt arengult olid kõik tsivilisatsioonid kiviaja (neoliitikumi) tasemel. Religioonil oli keskne roll kõigis kõrgkultuurides. Ühendas eri alade inimesi, hõime oli palju aga neid ühendav tegur oli religioon. Usulistel eesmärkidel rajati väga suuri tseremoniaalrajatisi (püramiide). Püramiidid olid templite alused. Usk õhutas ka sõdima sõdadest saadi vange keda ohverdati jumalatele. Aitas kaasa ka
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU....
maavarade rohkus, juhtiv riik ülemerekaubanduses Sellest tuleneb kapitali akumileerimine ÜK oli saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konfliktidest Oli liidus Sotimaaga, tollivaba majanduslik piirkond puudus pärisorjus Heal tasemel veetransport Muutused toimusid esimesena söe-ja tekstiilitööstuses, veepumbad, ohutud kaevurlampid, puitseadmed asendati metallist masinatega Ketrus ja kudumismasinate leiutamine Söetoodang kasvab 1815-50 kolm korda, rauatoodang 4 korda, puuvilla toodang 8 korda jne Elanikkond kasvab 1750-1881 7,4 miljonilt 29,7 miljonini Industriaalühiskonna teke: masinatootmine muutus valitsevaks 19 sajandi keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus, kujunes masinapurustajate liikumine ind.ühiskonna kujunemist soodustas ka raudtee mis ühendas riigi eriosad ühtseks majanduslikuks organiks Pilet 14 1.Etruskid ja Rooma riigi algus ETRUSKID: · itaalikud asusid Itaalia II at eKr
tunduvalt rohkem kuuma gaasi. Kokkusurutud ruumis põleb mustast püssirohust tunduvalt kiiremini. Teda on lõpp-kokkuvõttes ka üsna kena ja lihtne valmistada: MATERJALID VAHENDID puuvill (tselluloos) 200-300 ml. mensuur (2 tk) kontsentreeritud lämmastikhape lehter ja filterpaber kontsentreeritud väävelhape sinine lakmuspaber. destileeritud vesi. 1) Valage 10 cl kontsentreeritud väävelhapet mensuuri. Lisage sellele 10 cl kontsentreeritud lämmastikhapet. 2) Lisage viivitamatult 0,5g. puuvilla, laske liguneda täpselt 3 minutit. 3) Võtke nitropuuvill välja ja asetage mensuuri destileeritud veega pesemiseks. 4) Laske materjalil kuivada ja peske seejärel uuesti. 5) Kui puuvill on pärast lakmuspaberiga testimist neutraalne, võib ta ära kuivatada ja hoiule panna. 3.2.3. KÜTUS+OKSÜDEERUVAD SEGUD. Selliseid kütuse baasil oksüdeeruvaid segusid, mida terrorist võib konservikarbis valmis meisterdada, on lugematul arvul. Osa on väga efektiivsed ja ohtlikud, teised
personalile ning plahvatusohtlik. Esemed vajavad pikka õhutusperioodi (vähemalt 10t.), kuna etüleenoksiid peab olema esemetelt haitunud täielikult kuna see kahjustab limaskesti ja põhjustab hemolüüsi. . Plasmasterilisatsioon on madaltemperatuurilisel plasmal põhinev meetod, kasutades vett ja peroksiidi. Eelistatakse tarvikute korral, mis ei talu kuumust ja niiskust (optilised ja elektrilised instrumendid). Ei tohi steriliseerida linast, puuvilla, tselluloosi baasil tehtud sidematerjali. 2 Steriilsuse kontroll Steriilsuse saavutamiseks peavad kõik steriliseerimisprotsessi parameetrid olema õiged. Sterilisatsiooni kvaliteeti tuleb kontrollida alati pärast aparaadi paigaldamist või ümberpaigutamist, hooldusülevaatust, remonti või ülevaatust. Steriliseerimisprotsessi saab jälgida ja hinnata mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste
kui see oli Kariibil, orjade sooline vahekord, kuna ei toodud nii palju massiliselt mehi jurde. Orjade elu oligi perekesksem, meeste-naiste vahekord võrdsem, mis võimaldas laste saamist. Virginias algas tubaka kasvatamine, ei olnud nii intensiivne kui suhkrukasvatamine, kuid ka intensiivne. Vajas suurt maa-ala, kurnas maad, m aaa oli tihti vaja pikaks per sööti panna. Tubaka kasvatamine nõudis rohkem ka oskusi. Lisasks kohvile hakati lõunaosariikides kasvatama ka puuvilla. Kui tubakas oli ameerika rev põhiline istanduste toodang, siis 18 saj lõpp viis tubakahinnad väga alla ning tubakaistandused ei olnud enam kasulikud. Tubaka tootmine orjatööjõul sattus löögi alla. Samalajal levitas Usa tööstur ja orjapidaja Whitney cotton ginny, mis oli puuvilja seemnete eraldamise masina, mis tegi võimalikuks puvlla kasvatamise töötlemise ja turustamise väga lihtsalt. http://inventors.about
Rahvuslike juhtide hulgas ei vaadatud sellele just hea pilguga, kuigi tegelikult tuli umbes 400 saksa perekonda. Tööstuses jätkus 20. saj algul väga kiire areng. 1910. aastaks oldi ka majkriisi raskustest üle saadud, majareng jätkus tormiliselt. Põhiliseks tööstusharuks jäi juba varem esile tõusnud tekstiilitööstus, kelle toibumine majkriisist käis kiiresti. Tekstiilitööstus omakorda jagunes puuvilla-, kalevi- ja linatööstuseks. Puuvilla 2 lipulaeva: Narvas Kreenholmi manufaktuur (suurim, võimsaim ja vanim Eesti tööstusev), Tallinnas Balti manufaktuur. Puuvillatööstuse eripäraks oli see, et kogu 18 tööstus põhines sisseveetaval toorainel ning tegemist oli poolfabrikaatide valmistamisega, kuid tekstiili lõplikuks viimistlemiseks viidi poolfabrikaadid Venemaale. Hilisema iseseisva riigi seisukohalt suhteliselt mõttetu tööstus.
Süvenes sotsiaalne kihistumine. Suurenes maatameeste ja kehvikute hulk - 60% kõigist talupoegadest. Paljud kehvikud läksid linna tööle, kuid maa defitsiit jäi. Rahvaarv ulatus 1'000'000 inimeseni. 90% moodustasid eestlased, 4% venelased, 3% sakslased. TÖÖSTUS Hoogustus ettevõtete rajamine. Need kasutasid enamasti Venemaa toorainet. Peaaegu kogu toodang läks vene turule. 1857 Kreenholmi manufaktuur - Eestis esimene suur tööstus ettevõte. Toorainet - puuvilla - toodi Egiptusest või ameerikast. Avati ka Sindi ja Kärdla kalevivabrikud. 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tsaari Venemaa tähtsaimaks tööstus keskuseks Tallinn. Sinna rajati rasketööstus ettevõteid (Dvigatel - vagunid, Volta - elektrimasinad, Franz Krulli Masinatehas - vedurid, Wiegandi masinatehas). Tallinnas toodeti ka paberit - Venemaa suurim tselluloosi ja paberi vabrik oli Waldhof'i oma Pärnus. Arvatakse, et see oli ka euroopa suurim sellel ajal. 1915. aastal pommitasid
omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes Eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
arvestada. Pilt ja alltekst: Raba on ökoloogiliselt tähtis, sest seal peituvad veereziimi tasakaalustavad mageveevarud. Rabad on ka haruldaste liikide elupaik. Pilt ja alltekst: Raba on inimesele majanduslikult tähtis, sest sealt saab kaevandada turvast, mida kasutatakse taimekasvatuses, kütteks, tööstuse toorainena ja mujal. Toit ja tooraine Paljusid taimi ja loomi kasutab inimene toiduks, osa neist on looduslikud, osa aretatud. Loomadelt saab näiteks villa, nahka ja siidi, taimedest puuvilla, linakiudu, puitu ja palju muud. Mida rohkem on erinevaid organisme ja ökosüsteeme, seda rohkem võimalusi on leida uusi loodussaadusi ning uut toorainet tööstusele. Näiteks püüavad teadlased leida baktereid, kelle abil toota tervislikku toitu. Algloomad ja teised mikroorganismid aitavad puhastada reovett. Püütakse leida uusi putukaliike, mida saaks kasutada biotõrjes võitluses põllukahjuritega. Liigirikkus on tähtis ka põllumajanduses
temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid so täiteaineid, kõvendeid, plastifikaatoreid, värvaineid, stabilisaatoreid ja katalüsaatoreid. Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks. Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid. Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, tselluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne. Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts, klaaskiud, klaasriie, vilgupuru. Täiteainete maht plastides on umbes 70% ja enam. Plastifikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Plastifikaatoritena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutüülftalaati. Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
Aetakse suurt äri relvade, nafta, vääriskivide ja narkootikumidega. Paljusid ühiskondi valitsevad korrumpeerunud valitsejad, kelle prioriteetideks on äriajamine. Näiteks altkäemaksudena saadud raha on igal aastal nii suur, et seda oleks võimalik vaesuse likvideerimiseks. Maailmas on välja kujunenud üldine olukord, kus toit liigub vaeste käest rikastele ehk sinna, kus on raha. Paljudest viljakatest maadest valmistatakse mittesöödavaid tooteid ( näiteks puuvilla, teed, tubakat, loomasööta jne ). Selleks kasutatakse aga väga suures hulgas vett ja energiat. Peale inimühiskonna elukorralduse ebaõigluse on suureks probleemiks maailmas ka veel inimese dendents loomalikusele. Ka selle kohta on tehtud palju teaduslikku uurimustöid. Selle teema peal peatume järgnevalt aga palju pikemalt. Maaväliseid tsivilisatsioone on Universumis üsna palju. Universumis on olemas tuhandeid planeete, kus pulbitseb elu
Aetakse suurt äri relvade, nafta, vääriskivide ja narkootikumidega. Paljusid ühiskondi valitsevad korrumpeerunud valitsejad, kelle prioriteetideks on äriajamine. Näiteks altkäemaksudena saadud raha on igal aastal nii suur, et seda oleks võimalik vaesuse likvideerimiseks. Maailmas on välja kujunenud üldine olukord, kus toit liigub vaeste käest rikastele ehk sinna, kus on raha. Paljudest viljakatest maadest valmistatakse mittesöödavaid tooteid ( näiteks puuvilla, teed, tubakat, loomasööta jne ). Selleks kasutatakse aga väga suures hulgas vett ja energiat. Alates 18. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni valitsesid Euroopa riigid enda rikastumiseks suuri kolooniaid ehk suuri piirkondi maailmas. Nendest kolooniatest valmistati Euroopa tööstusele toorainet, Euroopa kasvavale rahvastikule toitu. Kuid kolooniad ise said sellest kõigest väga vähe kasu. Tänapäeval aga tegutsevad vaestes maades aga suured tehased, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
