Kaardistades iga üksikisiku geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse Transgeensed organismid ·Looma genoomi siirdatakse teise organismi geene ·Avalduvad uued tunnused, mis päranduvad ka järglastele ·Avalduv tunnus on omane liigile, kelle geen siirdati Nt: sebrakalad, forellid, lambad jms. GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid GM taimed (papaia, peet, mais, puuvill, lina, raps, riis, tomat, puuvill, kartul) GM toiduained (soja või sojajahu, -õli, maisitooted, kiirtoit, shokolaad, beebitoit, karastusjoogid, saleduspreparaadid) GM loomad (hiir; siga; lammas; lehm; kana; kala; ahv) GM mikroorganismid (bakterid) GM organismide ja GM toiduainete põhjalikuks hindamiseks nii inimese tervise kui ka keskkonna seisukohast on loodud spetsiaalsed süsteemid. Kasutatud allikad: M.Viikmaa, K.Hein "Bioloogia gümnaasiumile" 2.osa 2008a. http://www.google
Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4. Lähistroopiline vööde temperatuuri ja sademete hulk väga suur. Põllumaad palju. Kvaliteet sõltub sademete hulgast ja jaotusest aastas. Mandrite lääneosas (Vahemere rannik, California) kuiv päikeseline suvi, sademeterohke talv. Segapõllundus. Oliiv tsitrus, viinamari. Mandrite siseosa (Iraan, Kesk-Aasia) kuiv lähistroopika. Põhiline puuvill. Mandrite idaosa (Jaapan, Ida-Hiina, Korea) mussoonkliima. Kõige saagirikkamad piirkonnad(2-3 saaki aastas). Tee, tsitrus, õli, tubakas, nisu. 3 5. Parasvööde (põhja poolkeral, lõunas on põhiliselt ookean) Kõige rohkem põllumajanduslikku maad. Okasmetsavöönd jahe parasvööde. On jahe ja lühike suvi. Põllumaad vähe. Peamiselt teraviljad (rukis, kaer), kartul.
areneda, siis 10-15 päeva pärast rebib end kookonist välja uus liblikas. 5. Seejärel keritakse niit lahti. 6. Seejärel kedratakse mitu toorniiti kokku. 1.3 Taimsed kiud Taimseid kiude võib saada nii taimede vartest, lehtedest ja viljadest. Kõige rohkem kasutatakse maailmas taimsetest kiududest puuvilla kiudu. Meil kasvatatakse lina. Peale nende on veel tuntud kanep, sisal, ramjee, dzuut, kapok, jute jt. Eestis on püütud riiet teha ka nõgesest ja turbast. 1.3.1 Puuvill Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saadakse puuvillapõõsa vilja, kupart ümbritsevatest puuvillakiududest Puuvillapõõsas armastab sooja ja on põuakindel troopikataim. Selle vili on kupar, milles olevaid seemneid katavad pikad tselluloosikiud.
GMtaimed põllumajanduses ja toiduainetööstuses Herbitsiidiresidentsed taimed Suurim grupp kasvatatavatest GMpõllukultuuridest (6372% GM põllukultuuride kasvupindadest) Taimed, mis ei hukku teatud keemiliste umbrohutõrjevahendite kasutamisel. Neid on kaks tüüpi: a) glüfosaadi suhtes residentsed (sojauba, mais, suhkrusorgo, raps, lutsern, puuvill) b) glüfosinaadi suhtes residentsed (raps, puuvill, mais, suhkrupeet) Glüfosinaadi kasutamine Euroopa Liidus on keelatud aastast 2009 Kahjurikindlad taimed (Bttaimed) Kahjurikindlad sordid on levikult teine GMpõllukultuuride tüüp (20% GMpõllukultuuridest) Taimedes sünteesitakse teatud putukatele või nende vastsetele mürgiselt mõjuvat valku e toksiini(Bttoksiini) Oli leiutatud selleks, et asetada keemilisi insektitsiide Näide: Cry1grupi toksiinid on ohtlikud ainult liblikatele
Fiibrid ehk kiud · Tselluloos paber, puit, papp · Siid · Puuvill · Plastikud, kummid (naftatooted) süsivesinikud · Lina Metallid · Kasutatakse masinate ja seadmete ehituseks · Raudbetoon ehitusmaterjal · Veel Tootmine · Raud kaevandatakse rauamaaki, rikastatakse, ja saadakse raud · Alumiinium saadakse boksiidist · Vask vasemaagist Teras saadakse rauast, roostevaba, elastne, vastupidav Must metallurgia tegeleb raua ja selle sulamitega (malm, teras)
Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. · Põllumajanduse allharud Taimekasvatus Teraviljad nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus Veised - piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt
...................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5 - dzuut................................................................
Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton 5000-3000 e.m.a. / India 2500 e.m.a / Egiptus Euroopas hakati puuvilla töötlema 18 saj Puuvillased kangad on: sits, batist, flanell, frotee, teksariie, samet, jne Puuvillast tehakse ka õmblusniiti ja käsitöölõnga. *Bio-puuvill (bio- cotton) Ökopuuvill Bio-puuvill on testitud kahjulike ainete suhtes. Bio-puuvilla ei kasvatata suurtes
kasvatus kartul, köögivili, lilled Itaalia 9 41 17 taime- suhkrupeet, viinamari, nisu, kasvatus mais, oder, tomat, oliivid India 36 2 1 taime- Puuvill, dattel, riis kasvatus Nicaragua 39 11 44 taime- Suhkruroog, puuvill, banaa- kasvatus nid, kohv, mais, sorgo 7. Too näide, kuidas mõjutavad järgmised tegurid põllumajanduse arengut. 4p
Orgaanilisest klaasist tehakse valgusteid, aparatuuriosi, sanitaartehnilisi seadmeid jne. Fenoplastidest tehakse lüliteid, pistiku otsi. Polükarbonaatidest tehakse seadmete ja aparatuuriosi, kuulikindlat klaasi. Looduslikud, keemilised ja sünteeskiudained 1.Looduslikud kiud on kas taimse v loomse päritoluga, tehiskiudained saadakse looduslike materjalide töötlemisel ning sünteeskiudained saadakse sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest. 2.a) puuvill saadakse pikkadest tselluloosikiududest, mis katavad puuvillapõõsa seemneid.Leeliste suhtes on püsiv, happed aga lõhustavad seda. b) lina saadakse rohttaime lina niineosast.Pikad linakiud koosnevad tselluloosist.Kõige tugevam looduslik kiudaine.Imeb rohkem niiskust kui puuvill. c) vill lamba karvkatte pügamisel saadud kiudaine.Tundlik leelistele, mis muudavad ta rabedaks.Hapete suhtes on vastupidavam. 3
soodusta põllumajandust. Põllumajandus Põllumaa on 67,3% riigi territooriumist Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 14.7% Põllumajanduse osatähtsus rahvastiku hõivatuses on 44.6% Sellest võib teha järeldust, et põllumajanduse roll riigi SKTs ei ole suur, aga rahvastiku hõivatuses on üsna tähtis. Toodang Kodumaal tarbitav: nisu, oder, puuvill, riis ja suhkrupeet. Väljaveoks minev saak: teod, tsitrusviljad, piparmünt, taliköögiviljad, veiniviinamarjad, EGIPTUS Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis väga kuiv kõrbekliima. Vahemere rannikul on talved sademeterohked ja jahedad, suved kuivad ja kuumad.Siinai poolsaare mägedes on õhutemperatuurid palju madalamad ja sademeid esineb rohkem võrreldes alaga samal laiuskraadil. Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini, kõige rohkem detsembris
Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE · Aktiivsete temp. summa 11 000°C. · Suurimad kõrbed. · Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan,
Puhta tselluloosina on viskoos puuvillale väga sarnane oma omadustelt. Nad mõlemad taluvad kuumust, kuid triikismistemperatuur peab olema madalam. Näiteks lühiajaline kuumutamine 160 C juures ei kahjusta viskooskiude, ent pikaajaline kuumutamine 120 C juures kahjustab. Ka põlemisel käituvad puuvill ja viskoos sarnaselt, seega põleb ka viskoo suure leegiga, väga kiirelt ning eritav puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imades endasse palju rohkem vett kui puuvill, ent kuivab aeglaselt, mis omakorda hõlbustab viskoosi värvimist hea imavuse tõttu. Samuti kasutatakse seda ka mähkmete ja hügieenisidemete 3 valmistamiseks. Looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevad, kuid viskoos on märjalt nõrk, mis tõttu rebeneb kergest. Seetõttu peab viskooskiust esemete pesemisel olema ettevaatlik, eriti veel tsentrifuugimisega
Maailma peamised põllumajandustooted Peamised tootjad* ja tarbijad** riigid (toodangu ja tarbimise hulgalt) FAO andmed (2009* ja 2007**) Ringi pindala kaartidel väljendab riigi osakaalu maailma kogutoodangus ja tarbimises. Nisu. Tootmine Rukis. Tootmine Mais. Tootmine Oder. Tootmine Kaer. Tootmine Riis. Tootmine Jamss. Tootmine Kartul. Tootmine Maapähkel. Tootmine Kohv. Tootmine Tee. Tootmine Kakaouba. Tootmine Viinamari. Tootmine Banaan. Tootmine Suhkruroog. Tootmine Suhkrupeet. Tootmine Kookospähkel. Tootmine Õlipalm. Tootmine Sorgo. Tootmine Hirss. Tootmine Sojauba. Tootmine Datlid. Tootmine Oliivid. Tootmine Puuvill. Tootmine Raps. Tootmine Lina. Tootmine Dzuut. Tootmine Apelsinid. Tootmine Mandariinid ja klementiinid. Tootmine Sidrunid ja laimid. Tootmine Greibid ja pompelmuusid. Tootmine
Paraguay Paraguay · Pealinn- Asunción · Riigikeel- Hispaania, Guarani · Pindala- 406,7 km 2 · Rahvaarv- 6,349,000 Tööstus · Paraguay on vaene riik. · 18% elanikkonnast elab ära vähem kui $2 päeva. · Paraguay suurimaks majandustegevuse aluseks on põllumajandus ja metsandus. · Tööstus toodab umbes 25% Paraguay sisemajanduse kogutoodangust. · Paraguay esmane tootmine keskendus toidus ja jookides. · Toodetakse ka toiduõli, rõivaid, mahepõllumajandusliku suhkrut -ja liha, terast, nahkade ja karusnahkade tooteid jne. Majandus. · Peamised eksportkaubad on sojauba, toit,puuvill, liha, toiduõli, elekter, vill, nahk. · Peamised kaubanduspartnerid on Uruguay 22 %, Brasiilia 17,2 %, Venemaa 11,9 %, Argentina 8,8 %, Tsiili 6,9 %. · Imporditakse palju maanteesõidukeid, elektrimasinaid, tarbekaupu, traktoreid, tubaka-, keemia-, naftatooteid ja sõidukite osi. Lõpp ...
Helis Lihtsa MJ112 Egiptus Egiptus Riik Aafrika kirdeosas Temast itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Elab üle 82 miljoni inimese Rahvarohkemad linnad on Kairo ja Aleksandria Egiptus jaguneb 27 küberkonnaks Ajalugu Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus Ajalugu Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal Eksport toornafta ja õlitooted puuvill tekstiilid metallitooted kemikaalid Import masinad ja seadmed toidukaubad kemikaalid puit kütused
Kasutatakse algelisi kalapüügivahendeid. Ida- ja Kagu- Aasia riigid. · Ookeanipüük kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad ära olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Suured ja/või rikkad riigid: USA, Jaapan, Venemaa. · Kalakasvatus kuna kalad hakkavad otsa saama, tuleb rajada kasvatusi. Inimesed saavad endale lisatoitu või teenivad sissetulekut. Aasia riikides. Nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill - peamised kasvupiirkonnad · Nisu USA keskosa, Lääne-Euroopa, Venemaa stepid, Austraalia, Lõuna-Ameerika · Mais USA keskosa, parasvöötme lõunapoolsem osa (Euroopa), Aasia, Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika · Riis Hiina, Jaapan, India · Suhkruroog Kuuba, Kariibimere ümbrus, India, Hiina · Kohv Brasiilia, Etioopia, Kesk-Ameerika, Filipiinid jm. saared Vaikses Ookeanis, Lääne-Aafrika · Tee Aasia · Puuvill - Põllumajanduse arengu iseloomustamise
perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1. Taimekasvatus 2. Loomakasvatus · Teraviljad : nisu ,riis ,mais ,oder ,hirss ,rukis ,sorgo. · Mugulviljad : kartul ,bataat ,mnaiokk ,jamss. · Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ,maapähkel ,raps ,oliivid ,lina ,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka. · Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara.
Suhkrukultuurid Suhkruroog,suhkrupeet Linnud Kanad,kalkunid,haned,pardid Mõnukultuurid Kohv,tee,koka,kakao Karusloomad Polaarrebased,naaritsad,küülikud Söödakultuurid Juurviljad,põldhein Muud loomad Hobused,kaamelid,kitsed Kiukultuurid Puuvill,lina,kanep Siidiussikasvatus Köögiviljad Tomat,kurk,kapsas,salat Mesindus Puuviljad,marjad Apelsin,õun,viinamari
Samuti on oluline tselluloosikiudude pikkus. Eriti hästi sobivad pikki kiude andvad ja võimalikult vähe liit- ning sideaineid sisaldavad taimed. Oluline on, et side- ja lisaained oleksid taime töötlemise käigus kergesti eemaldatavad. Selliste looduslike materjalide hulka kuuluvad kanep, lina, puude (peamiselt erinevate mooruspuu liikide) niinekiud, mitmesugused heintaimed ja kõrrelised (erinevad õled), puuvill, bambus, džuut, ramjee,rotang jmt. Neist kõige rikkalikumalt ja kõige puhtamat tselluloosikiudu annavad kanep, lina ja puuvill. 1867. aastal sai alguse puidumassist tehtud paberi tootmine. Põhjuseks, miks vahetati kaltsu paber tselluloosist paberi vastu oli toormaterjali saamine. Kuna keskajal kanti riided ribadeks, ei tarvitsenud olla kantud linane materjal piisavalt kvaliteetne paberi valmistamiseks. Samuti
Põllumajandus 1.Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid (looduslikud ja majanduslikud). -looduslikud : *kliima(temp. niiskus) , *mullad(kõige vilj. mustmullad) *reljeef -majanduslikud: *kapital e raha. *tööjõud *valitsuse poliitika 2.Põllumajandusliku tootmise vormide iseloomustus (segatalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus, loomavabrik). SEGATALU-*väike, *tööjõu vajadus väike, *kasvatatakse loomad: lambaid,kanu,veiseid,sigu, taimed:kartul, peet, kapsas, porgand, *tootmise eesmärk omatarbeks, *ekstensiivne *levik: arengumaades EKSTENIIVNE TERAVILJA TALU - *väga suur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomi ei kasvatata. taimed:nisu, *eesmärk: müügiks *ekstensiivne *levik: hõredasti asustatud. kuiva kliimaga piirk. põhja-am, austraalia RANTSO-*vägasuur *tööjõud vajalik *kasvatatakse: loomad-lambad,lihaveised, taimed:söödataimed, *eesmärk müügiks *ekstensiivne *USA kuiv lääneosa, austraalia, argentiina ISTANDUS-*suur, *odav töö...
Keskmine inimarengu indeks (0,52–0,68) Madal inimarengu indeks (< 0,51) Inimarengu indeksi kohaselt oli Burundi 2013. aasta andmetel 180. kohal arengunäitajaga 0.389, kuuludes sellega madala arengutasemega riikide gruppi. Eesti vastav näitaja on 0,840, milline annab riikide järjestuses 33. koha, kuuludes sellega väga kõrge arengutasemega riikide gruppi. 2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid Peamised ekspordiartiklid on Burundis kohv, tee, suhkur, puuvill, nahad. 2013. aasta andemtel oli kogu ekspordimaht 127,1 miljonit dollarit.Peamised impordipartnerid on Saksamaa 14.8%, Pakistan 9.1%, Hiina 8.7%, Austria 7.5%, Rootsi 7.2%, Belgia 5.1%, Prantsusmaa 4.7%, Ruanda 4.4%, USA 4.1%. Burundi impordi moodustavad tootmisvahendid, naftatooted, toiduained.Saudi Arabia 16.3%, Hiina 7.9%, Uganda 7.7%, Belgia 7%, Keenia 6.7%, Sambia 6.6%, India 5.5%, Singapur 5.1% . 2013. aasta andmetel oli impordi kogumaht 810 miljonit dollarit
kasutatakse selleks tselluloosi- või valgumolekuli. KEEMILISED KIUD: sünteeskiud Sünteeskiud keemiline kiud, mis on saadud sünteetilistest kõrgmolekulaarsetest ühenditest ( nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel); KEEMILISED KIUD: anorgaanilised kiud Anorgaanilised kiud on metallkiud, klaaskiud; Metallkiude kasutatakse rõivaste ja kodutekstiilide valmistamisel, klaaskiud selleks ei sobi. 1. Looduslikud kiud 1.1. Taimsed kiud Puuvill (CO) Lina (LI) Ramjee (RA) Kanep (CA) Džuut (JU) Sisal (SI) 1. Looduslikud kiud 1.2. Loomsed kiud Vill (WO) - Meriino vill - Kašmiirvill (WS) - Mohäärvill (WM) - Angooravill (WA) - Vikunjavill (WG) • Siid (SE) 2. Keemilised kiud 2.1. Tehiskiud Viskoos (VI, CV) Modaal (MD) Lyocell (LY) Vaskammoniaakkiud (CU) Atsetaat (AC, CA) 2. Keemilised kiud 2.2. Sünteeskiud Polüamiid (PA) Polüester (PL, PES)
Transgeensed taimed ja eetilised probleemid Transgeensed taimed · Taimed, mille genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene. · Esimene transgeene taim loodi USA-s 1983.a , selleks oli tubakas. Eesmärk · Parandada saaduste kvaliteeti · Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjuritele · Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · Tõsta taluvust karmide keskkonna tingimuste suhtes Peamised muundatud kultuurid: · Mais · Soja · Puuvill · Raps Suur saavutus · Kuldne riis, mis sisaldab palju A-vitamiini lähteaineid. Eetilised probleemid · Puhta looduse rikkumine. · Võimatu ära hoida muund taimede segunemist puhta loodusega (nt. tänu õietolmule). · GMO toodetele pole tehtud piisavalt analüüse ja pika-ajalisi uuringuid nende mõju kohta. Kasutatud materjalid · http://avatudylikool.emu.ee/userfiles/Avatud%2 · Biloogia õpik gümnaasimile II osa 3.kursus · http://www.eko
Kõrbed Vanimad vihmametsad Sood Jungle surfing Koopamaalingud Tuhandeid aastaid vana Quinkan Liivakivil Kraabitud ja värvitud Kujutab inimesi ja loomi Loomastik Väga liigirikas piirkond Küttimise oht Mitmete liikide väljasuremisoht Maavarad Vask Süsi Tsink Kuld Hõbe Nafta Maagaas Puuvill Queensland Cotton Corporatio n Pty Ltd Kasutatud materjalid Google märksõnad – queensland, cotton, koaala, jungle surfing, world heritage sites, Coral sea, Brisbane, Austraalia. Wikipedia märksõnad – queensland, queensland culture, coral sea jne. Fotod – erakogud ja wikipedia
Traditsioonilised India riided: päritolu ja liigid Kaisa-Mai Hütt TKHK RT16 2016 Ajalugu Riietustavad Indias ulatuvad kaugesse minevikku. Riietus oleneb kultuurist, kliimast ja regiooni kommetest. Kuna India on "ühtne erinevuses" siis India riided kujutavad endast sama Saree Levinuim riietusese Indias India naised kannavad seda koos pluusiga. Valmistatakse erinevatest kangastest, näiteks siid, puuvill, siffoon jne. Ääred ning tikandid võivad olla vägagi erinevad ning mitmekesised. Lehenga choli See on samuti naisteriietus. Kantakse 3 osalisena. Choli - pluus, lehenga - seelik + dupatta või odhni. Pattu langa Laste ja teismeliste riietus Dhoti Kurta Traditsiooniline meesteriietus. Originaalis puuvillane, tänapäeval ka siidist. Algselt vaid valget värvi. Sherwani Tavaline jakilaadne meeste riietus - kurta. “Nehru” krae. Liibuvad püksid “churidar”.
Euroopa rahvastik moodustab umbes 11% kogu maailma rahvastikust Väga tihedalt asustatud o Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on seal, kus on soodne kliima, viljakamd põllumaad ja palju maavarasid o Hõredam asustus mäestikes Rahvastiku juurdekasv väike Tööstus töötlevtööstus masinate, kemikaalide ja seadmete valmistamine Panus maailmamajandusse üks kolmest maailmamajaduse keskmest import o puuvill o troopilised puuviljad o kakao o kohvi o tee o loomasööt Põhja-Ameerikas on kasvatamine tunduvalt odavam Eksport o Seadmed o Masinad o kemikaalid Põhja-Ameerika Regiooni kuuluvad riigid USA Kanada Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Tundra (ja ka metsatundra) Oksasmets (hõbekuused, ebatsuugad) Segamets Lehtmets
Kuivamisel taastub endine tugevus. Niiskes olekus suureneb kiu venivus, kuid niigi väike elastsus väheneb veelgi. Maksimaalse veeimavuse puhul suureneb viskooskiu ristlõikepind 45-60%, pikkus kuni 5%. Lühiajaline viskooskiu kuumendamine isegi kuni 160°C-ni ei põhjusta erilisi muutusi, kuid kestev kuumuses (120°C) hoidmine muudab nad murduvaks ja vähendab tugevust. . Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna. Leeliste mõjul viskooskiu tursub ja nõrgeneb, kuid kestval mõjutamisel isegi lahustub. Anorgaaniliste hapete nõrgad lahused avaldavad viskooskiule lagundavat toimet. Nõrgad orgaanilised happed märgatavat mõju ei avalda. Päikesevalgus kahjustab viskooskiudu pikaajalise toime järel. Viskooskiu tugevus on umbes kaks korda väiksem kui looduslikul siidil.
Lisaks põlevad nad kõik sulades ning jätavad järele vähe jääki. Märgumiskatsetest selgus, et sünteeskiud on päris hästi vett imavad kiud ning nende kaal suureneb märgudes tunduvalt. Katsed näitasid ka, et enamasti ei muutu märgudes sünteeskiudude muud omadused, kuid peenemad kiud võivad siiski nõrgeneda. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus, et siid ja vill ei põle hästi, kuid lina ja puuvill põlevad väga hästi. Sellest saab järeldada, et siid ja vill kui loomse päritoluga valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad. Märgumiskatsest selgus, et kõik looduslikud kiud on hästi vett imavad kiud. Lisaks selgus, et lina ja puuvill märgudes tugevnevad, kuid siid ja vill nõrgenevad. Seda saab samuti seletada nende päritolu järgi: tsellulooskiud tugevnevad ja valkkiud nõrgenevad märgudes.
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
Üldinfo Asub : Ida-Aafrikas Pealinn : Bujumbura Pindala : 27 830 km² Riigikeeled : prantsuse ja rundi Rahvaarv : 8 390 505 Rahaühik : frank (BIF) Iseseisvus : 1.juuli 1962 Põllumajandus kivine maa Oma tarbeks kasvatatakse: kohvipõõsas (90% ekspordist) Ube teepõõsad ja puuvill Maniokki Maisi Väheviljakaid alasid Riisi kasutatakse karjamaadena, Bataati kus peetakse kitsi, lambaid, Jamssi veiseid. Maapähkleid Hernest Tööstus Vähesed tööstusettevõtted töötlevad puuvilla ja kohvi või toodavad tarbekaupu.
Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.) On karboksüülhape, mis sisaldab -N2 rühma!!!!!
Mutatsioonid phjustavad sageli raku funktsioonide hirumist vi raku surma ning vivad krgemate organismide puhul tekitada vhktbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks juks: looduslik valik krvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mjuta ning vivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajrjel vib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvtmatuks keemilistele umbrohumrkidele ning kahjuritele. ks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasdana meldud "geneetiliselt putukamrgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetstusesse. Trklise ja fruktoosisiirupi nol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus !
Selleks on vaja kõrgelt haritud tööjõudu. K.t hõlmab arvutite tootmist, mikroelektroonikat, robotitehnikat, laseritehnikat, keerukate materjalide tootmist, geenitehnoloogiat jpm. Kõige tähtsam on arvutite tootmine imporditud detailidest(20000-30000 arvutit aastas) Kergetööstus Tekstiilitööstus Õmblustööstus Naha ja jalatsitööstus Tekstiilitööstus Valimistatakse erinevaid kangaid, lõnga ja nendest valmistatud esemeid Tooraineks on puuvill Esimesed ettevõtted asutati juba 19. saj teisel poolel (Kreenholmi manufaktuur 1857 a.) Õmblustööstus ning naha- ja jalatsitööstus Üle terve Eesti leidub palju ettevõtteid mis tegelevad selliste tööstusharudega. Mõned on isegi suutnud ennast murda Euroopasse (Monton, Klementi, Sail&Ski)
Taimekasvatus Oliiv, nisu, viinamari, Suhkruroog, kartul, riis, sibul, suhkrupeet, tomat, apelsin, mais, apelsin mandariin, virsik Loomakasvatus Sead, lambad, kanad, Kanad, närilised, lambad, kalkunid, pardid veised, sead, kitsed Import Mais, nisu Mais, nisu, riis, suhkur, oder Eksport Vein, oliiv, puuvill, puu-ja Roheline kohv, kuivatatud köögivili sibul, spargel, mango
1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Sooj...
Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist Tööstus Suurim tööstusettevõte 1858. aastal Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur Puuvilla töötlemine – veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest Kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse Narva – olulisem tööstuskeskus Tööstus Masina- ja metallitööstus – Tallinn Balti puuvillamanufaktuur Paberitootmiskeskus Tööstusettevõtete rajamine ka väiksematesse linnadesse Tsemenditehased Kundas, Aseris Rajati villa-, jahu- ja saeveskeid, tellise- ja lubjatehaseid 20. sajandi alguseks Eestis üle 27 000 vabrikutöölise Kreenholmi Manufaktuur Heinaste merekool
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt
AS LUSIKAS Maie Muna AS Tööriie töö[email protected] 23.02.2018 nr 10/3 Tööriiete tellimine Lugupeetud proua Muna Vastavalt Teie poolt tehtud hinnapakkumisele esitan tellimuse tööriiete õmblemiseks järgmistele suurustele. viis naiste kokajaki nr 42 viis paari kokapükse nr 40 viis kokamütsi Tööriiete värv- must, siniste kantidega, materjal puuvill 100%, värvikindel, tööstuslikult pestav Tööriideid soovime kätte saada hiljemalt 01.03.2018 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eve Supp juhatuse liige Lisa: Tööriiete joonised joonised. pdf Jana Kaste 53457891 [email protected] Oa 12 Telefon 756 0095 Registrikood 23511 Narva E-post [email protected] 12675 AS TÖÖRIIE
kasvatatakse puuvilju viinamarjad oliivid tsitruselised talinisu mais kasvatatakse kitsi ja lambaid Troopiline vööde temp. ei lange kunagi alla 0' C kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 nendel aladed maailma suurimad kõrbed põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. kasvatatakse suhkruroog puuvill datlipalm kohvipuu... kasvatatakse kaameleid ja lambaid Lähisekvatoriaalne vööde aastaringselt soe sademed langevad ebaühtlaselt sageli esineb ikaldusi põua tõttu hirss maapähkel sisal... puuvill riis tegeletakse veisekarjakasvatusega savannialadel saab tegeleda taimekasvatusega aastaringselt niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki
(Villa)krepp labase sidusega ja erineva raskusega; ei püksid; kleidid; (Crepe) kortsu; seelikud; jakid; mantlid. Labase sidusega väga kerge, Kardinad; Vuaal õhuke, poolläbipaistev, tugeva lasterõivad; (Voile) keeruga kangas; pehme; siidine; pesutooted; õhkuläbilaskev; kerge; vanasti suvekleidid; 100% puuvill, tänapäeval pluusid. puuvilla ja erinevate kiudude segust vuaali; pesus kortsub ja tõmbub kokku. 3 Kerge, suhteliselt pehme, labase Igapäevased Batist sidusega puuvillane kangas, pluusid; elegantsed (Batiste) kõige õhem läbipaistmatutest õhtupluusid;
Värvus- läbipaistev, kollakas, klaasja läikega. -talub kuumust - põleb sarnaselt puuvillaga -märgub kiiresti, kuivab aeglaselt -märjalt nõrk, rebeneb -väheelastne - kortsub kiiresti - viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev - puuvillast odavam tootmine SEGUD: Viskoosi kasutatakse tihti koos puuvilla ja polüestriga, et parandada kanga vormihoidmist. Villa + viskoos parandab villa vastupidavust, vähendab vanumise ohtu Puuvill + viskoos puuvillal parema läike, erksam värv Viskoosi hooldamine: color pesupulber -talub hästi keemilist puhastamist -pesta temperatuuril 40 C -kerge tsentrifuugimine - vältida happeid - vältida otsest päikesevalgust Kasutusalad
GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% Kalkunite munevus suurenes Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. Seisuga: Soja 89% Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) Puuvill 83% Riis Raps Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? 10 000.a
simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt jt · Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari · Muud loomad hobused,
simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt polaarrebased, naaritsad jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein
8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine, vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad), valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid), kohaliku kooli toetamine(remonditööd ja rahaline toetus), teede ja sildade korrashoid jne. 9. Mida ja millest toodeti Eestis 19. sajandil? villatöötlemine - kalev(tekstiil) puuvill - kedratud puuvill (venemaal riideks) paber tsement, tellis, lubi villa-, jahu- ja saeveskid masina- ja metallitööstus Mõisted 1. baltierikord - eriolukord(seadused jms.) Baltikumis 2. restitutsioon - riigistatud mõisate tagasiandmine nende omanikele 3. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri 4. rüütelkond - (3 Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa), koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi ja lahendasid kõiki kohalikke küsimusi 5
Kleidil on reguleeritavad õlapaelad. Voodril rinnaosa trikotaazist. Voodril seelikuosa kootud kangast. Kleidi kangas 100% puuvilla. Kleit on kroogitud. Kleidil ei ole varrukaid, kleit on avara kolmnurkse kaelusega. Üliarmas kellukese lõikega kleit kinnitatakse seljapealt lukuga. Külgedelt lähevad riidest paelad, mis seotakse lipsu. Eesmine osa läheb edasi kaeluseks ja seotakse kaelale lipsu, selle tulemusel saab rinnaümbermõõtu mingil määral korrigeerida. Kangas on 100% puuvill. Väga elegantne taljesse korsett-kleit kinnitatakse seljalt lukuga. Kleit on rikkalikult kaunistatud sädelevate kivikeste ja litritega, mis on külge õmmeldud. Kleidi siseosa on voodriga. Kleit on seljas väga elegantne ja kaunis. Materjal on 97% puuvill 3% elastaan. Kuklaseosega ühevärviline või täpiline mudel. Kuklal sidumispael. Rinnaosa vooderdatud. Läbilõige rinna all, taga kumm. All servas volangid. Kleit on 60% polüester ja 40% viskoos. Kasutatud kirjandus
*lina paras- ja lähistroopiline kliima; USA, Hiina, India *suhkruroog ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne; Brasiilia, India, Hiina, Tai *kohv ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima; Brasiilia, Vietnam, Kolumbia *kakao ekvatoriaalne kliima; Elevandiluurannik, Indoneesia, Ghana, Nigeeria *tee lähistroopiline kliima; Hiina, India, Sri Lanka *tubakas lähisekvatoriaalne kliima; Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Kiudkultuurid puuvill, lina, kanep, dzuut Õlikultuurid sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm, õlipalm Mõnukultuurid kohv, kakao, tee, tubakas Mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat Teraviljakasvatus nisu, riis, mais 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise
Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa 11 000°C. Suurimad kõrbed. Põllumajandus vaid oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan,
loa alusel · Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud) · Eestis peavad olema GMO tootet märgistatud Kahjulikkus · Eetilised probleemid: puhta looduse rikkumine, võimatu ära hoida muud taimede segunemist puhta loodusega. · Pole tehtud piisavalt analüüse ja pakka-ajalisi uuringuid nende mõju kohta. · Pole majanduslikult tulus. Kõige levinumad geneetiliselt muundatud kultuurid on sojauba, mais, puuvill ja raps. Kasutatud allikad: · /www.slideshare.net/WERKOLOORITS/geenitehnoloogia-100-ige-presentat ion · https:/http://www.sojapood.ee/toode/sojaoad/ · https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kpaas22/Geenitehnoloogia#Geneetil iselt_muundatud_organismid · http://www.tmk.edu.ee/~calliku/kodu/ · http://kingofwallpapers.com/mais.html · http://www.oilseeds.ee/et/est/raps-ja-rups · https://annaabi.ee/Transgeensed-taimed-ja-eetika-m55517.html · https://annaabi.ee/Transgeensed-taimed-m6658
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
