Inimesed on loomupäraselt vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus kohustus teiste inimeste vabadust austada. Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisle tahtele (tema arusaam erineb siinkohal Hobbesist) Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Locke valitsuse õigupärasusest vabariiklike ideede mõju Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel (omandi puutumatus näiteks) Ameerika Revolutsioon (1776) ja kolm vabadusekäsitlust Ameerika kolooniate probleemid Inglise krooni kehtestatud maksudega. Kolonistid ei saanud olla vabad, kuna nad ei osalenud seadusandluses, järelikult olid orjad. Locke'ilik süüdistus : kodanike vabaduste jalge alla tallamine. Briti krooni poliitika kaitsjad, nt. John Lind (Briti peaministri pamfletikirjutaja). Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon 1776 Iseseisvus. s.o sõltumatus Briti ülemvõimust (vabariiklik argument).
Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972.a. kirjutasid USA ja NSV Liit alla SRP-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud
ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) 'Locke valitsuse õiguspärasusest vabariiklike ideede mõju · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel o Rahval on kontroll valitsuse üle (rahvas on selle valitsuse ise ametisse seadnud kas otse või oma esindajate läbi) o Valitsusel ei ole "eriõigust" piirata inimeste vabadusi o Omandi puutumatus · Samas erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline. Piisab, kui inimesed valivad endale esindajad, kes nende huve teostavad ja kaitsevad (representatiivne valitsusvorm) 6. Montesquieu vabariigist · Reformi võimalikkus Prantsusmaal? · Voltaire kuningal on voli kõrvaldada aadli privileegid, garanteerida kodanikele õigused, piirates enda võimu. Kohe pole vaja luua parlamenti,
Riigikogu ülesanded, juhib juhatus (esimees Eiki Nestor, Jüri Ratas ja Seeder) 1. võtta vastu seadusi 2. välisdeligatsioone võõrustada Riigikogu valitakse 4 aastaks. (Järgmised valimised 2019), märtsi esimene pühapäev. Vabariigi valitsus valitakse samuti 4. aastaks Riigikogu juhatus valitakse üheks aastaks. Riigikogu juhatuse esimees on 2. inimene tähtsuselt pärast VP. Riigikogu liikme puutumatus võib ise lahkuda või tema suhtes on süüdimõistev kohtuotsus. Riigikogu põhitöö käib komisjonides, (liige peab olema vähemalt ühes komisjonis) o Alatised komisjonid - 11tk o Ajutised ja erikomisjonid konkreetsete ülesannete täitmiseks Vabariigi Valitsus ministrid ja peaminister, mitte üle 15 liikme (2016 on 15 liiget) Valitsuse liikmed annavad riigikogule aru. Vabariigi Valitsus on ametis 4 aastat.
Juhtiv roll võimude lahususe ja tasakaalustatuses on parlamendil. Föderatsioonis tavaliselt kahekojalised - tavaliselt üks rahva valitud, teine proportsionaalsuse ja halduskorralduse põhimõttest tulenevalt. Parlamenti iseloomustavad: ¤ alaline organ legaalsel alusel; ¤ valitav organ legaalsel alusel; ¤ teostab seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse ja teiste seaduste alusel; ¤ liikmed tegutsevad esindusmandaadi alusel, olemas saadiku puutumatus. Parlamendi pädevus: seadusandlus; riigikassa kujundamine; eelarve kontroll; valitsuse ametisse nimetamine ja vabastamine; valitsuse tegevuse kontroll ja valve, poliitiline kontroll kogu täidesaatva võimu üle; üldpoliitika suundade määramine/kavandamine; valimissüsteemide valik ja kehtestamine; välislepete ratifitseerimine ja denonsseerimine; riigipeaaaa aktide järgnev sanktsioneerimine; riigipea valimine/nimetamine; riigiametitelt
Konsul tegeleb eelkõige eraisikute liikumise ja kodanike teenindamisega. Diplomaat on poliitiline või majanduslik või kultuuridiplomaat jne. Vastuvõtja riigil puudub õigus tungida sisse või läbi otsida saatkonnahoonet. Aukonsul on odav variant, mingi suvaline vend on aukonsul, tasuta- riik ei maksa selle eest, tihti ärimehed. 23 Immuniteet puutumatus (on ju ka parlamendiliikmed, president peaminister jne), neid ei saa teise riigi kohtusse anda. diplomaatide immuniteet saadikute immuniteet kuid on ka riigi immuniteet millal riiki on võimalik välisriigi kohtusse tuua? riigivastutus vt all. Vaidluste lahendamine Arbitraazi kohus on ühekordne, ad hoc. Alaline kohus on institutsioon. Üldiselt võiks eelistada tavakohust, sest see on alati seal. Kuid õiglasem otsus võiks tulla ka arbitraazi kohtus, sest seal on konkreetsed kohtunikud.
Viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid. Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan
Kultuurisõda(sõjad): "klassivõitlus nn elustiili küsimustes": Pärinevad 1960ndatest. "Kuumad teemad" ("hot-button" issues): - Feminism - Abort - looduskaitse (sh loomakaitse) - tulirelvad - religiooni ja riigi lahutatus - seksuaalne orientatsioon Religioon ja riigi lahututus: - Evolutsioon - Koolipalvus - Tüvirakkude uurimine - Samasooliste abielu, seksuaalne sallivus - Eraelu puutumatus (kaasa arvatud poliitikutel), seksuaalne sallivus Intellektuaalide kultus Prantsusmaal, Ameerikas silt "intellektuaal" võtab presidendikandidaadilt kõik võimalused. "Cowboy" Ameerikas kompliment (alateadlikult kõigile!). Usaldamatus riigi vastu ("anti-statism") kehtib eriti föderaalsel tasandi kohta (st näiliselt rõhutatakse indiviidi sõltumatust riigist, tegelikult pigem osariikide ("states!") sõltumatust keskvõimust
tugevamalt rõhutada. Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. Vabariigi piires elavatele rahvusliste vähemusele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streigivabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peava Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus peab välja töötama. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanike julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tuleb otsekohe vabastada. Linna-, maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama.
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. ...
võimalused antud ka välismaalastele, tänapäeval võib olla ka antud teatud õigused EL riikide kodanikele 143. Mida kujutavad endast tõrjeõigused, mida sooritusõigused? Kumba gruppi kuuluvad vabadusõigused? Kumba gruppi kuuluvad võrdsusõigused? Tõrjeõigus isiku õigus sellele, et avalik võim liialt ei sekkuks tema sooritustesse. Siia kuuluvad kõik vabadusõigused: liikumisvabadus, kodu puutumatus, perekonnaelu puutumatus, poliitilised õigused. Sooritusõigused võimaldavad riigilt nõuda teatavat tegu. Sooritusõigus ilma riigi soorituseta/tegevuseta ei saa realiseeruda. Ka võrdsusõigused kuuluvad sooritusõiguse alla. Võrdsusõigus üldnõue: Võrdseid tuleb kohelda võrdselt. 144. Vabadusõigused. Kuidas kontrollida vabadusõigusesse sekkumise põhiseaduspärasust? Vabadusõiguse rikkumise kõrvaldamise võimalused.
Üldnorm: 1045 lg 1 p 4: isiklike õiguste rikkumine on õigusvastane Erinorm: 1046 Tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust, ajendit, suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. ( 1046 lg 1) võib olla õigustatav, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmadnate isikute või avalikkuse huve ( 1046 lg 2) Isiklikud õigused on näiteks: au ja väärikus eraelu puutumatus (sh kodu puutumatus) isiku õigus tema nime, elulooliste andmete ja kujutise kasutamise üle 3-2-1-104-09 - surnud isiku isiklike õiguste kaitse ( lm Magnus). Riigikohtu seisukoht: põhimõtteliselt on see võimalik. 55. Mis tuleb välja selgitada kaitsenormi tõlgendamisega selleks, et VÕS 1045 lg 1 p 7 alusel võtta ühte isikut vastutusele teisele isikule kahju põhjustamise eest? Tuleb leida vastused küsimustele:
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidad...
Eesmärk kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, 12 peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sealhulgas kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Traditsiooniliselt kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Eri riikides on deputaadi immuniteet sätestatud mõneti erinevalt. 46
2) Territoriaalne kehtivus: Eesti Vabariigi territoorium; 3) Ajaline kehtivus (VÕSRS): Toimingule, asjaolule kohaldatakse selle tegemise või tekkimise ajal kehtinud seadust. Füüsiline isik – subjektiks Eesti kodanikud, samuti teiste riikide kodanikuid ning kodakondsuseta isikud; Eestis viibivale kodanikue on tagatud võrdväärsed õigused Eesti kodanikega. Juriidiline isik – subjektid sõltuvalt sellest, kas isik on asutatud Eestis või väljaspool Eestis. Puutumatus välisriigi õigusega – olukord, kus tsiviilõigussuhtes osalejad või selle objekt omab puutumatust välismaise õigusega. Kollisiooninorm – normid, mille abil tehakse kindlaks tsiviilõigussuhtele kohaldatav õigus. Tsiviilõiguse rakendamine - tsiviilõiguse normide kohaldamine (subsumeerimine) konkreetsetele elulistele asjaoludele. Rakendamise käik: 1) eelduslikult sobiva õigusnormi väljaselgitamine (normi
Seadused ei piira, vaid kindlustavad vabadust. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele. (Inimese elu ei kuulu talle endale vaid Jumalale) (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel. Rahval on kontroll valitsuse üle. Valitsusel ei ole "eriõigust" piirata inimeste vabadusi. Omandi puutumatus. Representatiivse segavalitsuse pooldaja. Samas erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline. Piisab esindajate valimisest (representatiivne valitsusvorm). NT: Briti parlament ei arvesta oma am. kodanike õigustega. 1 USA iseseisvusdeklaratsiooni algus: kõik inimesed on vrdseks, kõigile on Looja poolr antud võõrandamatud igused, mille hulgas on elu, vabadus ja nne taotlemine
Eesmärk kaitsta ühelt poolt Riigikogu liikme sõna- ja otsustamisvabadust ning teiselt poolt vaba poliitilist debatti parlamendis. Et rahvaesindaja saaks oma mandaati teostada, 12 peab tal olema võimalus esitada ettepanekuid, arvamusi ja hinnanguid (sealhulgas kriitikat). See võimalus ei oleks täielikult tagatud, kui Riigikogu liiget saaks tema sõnade eest vastutusele võtta. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) mõiste ja tähtsus PS § 76 Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Traditsiooniliselt kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Eri riikides on deputaadi immuniteet sätestatud mõneti erinevalt. 46
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (...
Trass on liini kulgu tähistav joon, mille valikul tuleb lähtuda nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest. Kaitsevöönd − ala, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tule- nevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust. Kaitsevöönd ulatub 10 m mõlemale poole liini telge. Liinikoridor − muudest rajatistest ja looduslikest takistustest vaba ruum, kus on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Koridori laiuse määravad lubatavad vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest vastavalt EEE-le, EE võrgustandardile või eurostandardile EN 50341-1. Õhuliinide ristumisel või lähispaiknemisel tehnorajatistega tuleb trass koos- kõlastada tehnorajatise valdajaga. Õhuliini trassi valiku põhiprintsiibiks on optimaalsus. Sellest lähtuvalt peaks trass olema võimalikult sirgjooneline. Samas tuleb
19 VEOK MAN 4520 Pilt 1.21 TEHNILISED ANDMED Istekohti autos 1+2 Kütusepaak 270 L Kütusekulu 40 L/100 km Paagitäiega läbitav distants ~ 650 km (Diisel kütus) Max kandevõime 7400 kg 20 1.4 RAHVUSVAHELINE SÕJAÕIGUS Rahvusvahelise sõjaõiguse järgimise eesmärk on tagada tsiviilisikute ja objektide puutumatus ning komba-tantide inimõigused lahingus. Koostamisel on aluseks võetud Genfi-, Haagi konventsioon ja lisaprotokollid. ÜLDISED REEGLID: · võitle ainult kombatantidega (relvajõududesse kuuluvad isikud väljaarvatud meditsiinipersonal ja vaimulikud) on võitlejad (lahingutegevusest osavõtjad) neid eristab vormiriietus, äratuntav tunnusmärk või avalik relva kandmine; · ründa ainult sõjalisi objekte (sõdurid,
reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ja eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Varalised õigused suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele, nt müügilepingu alusel õigus nõuda varalise väärtuse üleandmist. Isiklikud õigused objektiks on au, isiku nimi või kujutis, eraelu puutumatus vms. Tsiviilõigussuhe tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhe tsiviilõiguste ja kohustuste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel. Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt 2 poolt õigustatud pool (võlausaldaja) ja kohustatud pool (võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut. Tsiviilõigussuhte subjektid ehk tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad on isikud. Tsiviilõigussuhte esemeks ehk objektiks, - millele tsiviilõigussuhe on
töötavat allikat ummistavad vastuvõtjat. ==> EHK VÕRKUDE TURVALISUS: Võrkude turvalisus on andmete kaitstus käideldavuse, terviklikkuse või konfidentsiaalsuse rikkumise eest. Tavaliselt eeldab turvalisuse tagamine andmete krüpteerimist ja paroolide kasutamist. Kasutatakse ka turvaprotokolli – sideprotokoll, mis krüpteerib, dekürpteerib üle Interneti edastatavaid sõnumeid. Võrguturvalisuse võtmekomponendid – konfidentsiaalsus, autentimine, sõnumi puutumatus, juurdepääsuõigused. Lisaks kaitsmisele on võrguturvalisuse osa ka turvalise suhtluse vigade avastamine, neile vastamine ja vajadusel lisa kaitsemehhanismide kasutusele võtmine. 48. KRÜPTOGRAAFIA, ALGORITMID JA VÕTMED ==> Krüptograafia - Informatsiooni kaitsmine selle muundamise läbi loetamatusse vormingusse, mida kutsutakse šifreeritud tekstiks (šiffertekstiks) ja mida saab dešifreerida (dekrüpteerida) ainult salajase võtme omanik.
on ,,Pärsia kirjad" (1721), mis irooniliselt kritiseerib Prantsusmaa absolutismi. Peamiseks teoseks on ,,Seaduste vaimust" (1748), mis räägib, et riigi meelevaldsuse välistab Inglise- pärane poliitiline süsteem, ta arendas edasi Locke võimude lahususe teooriat: 1) Valitsejale kuulub täitevvõim 2) Seadusandlik võim kuulub rahva esindusorganile 3) Eelmistest sõltumatu kohtuvõim Nii tekib tasakaal kui üks võim piirab teist ja tulemuseks on kodanikuõiguste puutumatus realiseerus I korda täielikult USA põhiseaduses. Sõltumatut kohtuvõimu osalt teostasid ka valgustatud isevalitsejad. Montesquieu poliitilise teooria mõju on pöördeline Prantsuse revolutsioonist kuni tänapäevani (liberalism). Tänapäeva läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõte (Montesquieu lõi selle 18saj Prantsusmaa jaoks). III: Rahva suveräänsus. Rahvas on nii poliitilise võimu allikas kui ka selle võimu kasutaja (tänapäeva demokraatia algus)
Föderalistlik Partei Alexander Hamilton 1792. Esimene föderalistide partei eesistujaks. Antiföderalistid tahtsid näha, et osariigid suht iseseisvad. Demokraatlik-Vabariiklik Partei (Thomas Jefferson ja James Madison). Nõudsid kodanikuõiguste lisamist konstitutsiooni. 1884. a lõhenes partei. Üks osa parteist ühines tänapäeva moodsa demokraatliku parteiga. 1789 (1791) The Bill of Rights. Revolutsiooniline dokument, pressivabadus, koosoleku vabadus, eraomandi puutumatus. 30. apr 1789 valiti George Washington USA esimeseks presidendiks. Valiti hiljem ka uuesti presidendiks, 1797 hakkas hoopis põllumeheks. Järgmine president Adams(samuti föderalist) ja siis Jefferson. 1812-1814 Teine Iseseisvussõda. Ameerikale hakkasid tekkima sõjalised kohustused PRM ees. Puhkes sõda SB ja Hispaania vahel. Prm nõudis, et Ameerika täidaks oma kohustusi ja annaks Prm sõjalist abi, eriti kaitseks ta koloniaalvaldusi aasias.
võimu teostada anult siis kui on põhiseaduse sõnaselge volitus) - Kaasavarateooria väärtus, inimese eriline kvaliteet, mis on antud looja poolt - Sooritusteooria inimväärikus onn sooritus, mida inimene võiks tuua potentsiaalne 2) negatiivne mis inimväärikus ei ole. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks VI Inimväärikuse valdkonnad 1. Kehaline puutumatus inimest ei tohi piinata § 18 - Kunstlik viljastamine - Katse embrüotega - Geenitehnoloogia 2. Inimväärsed elutingimused 3. Õiguslik võrdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada § 7 Vabadus I sätestus - preambula - § 19 lg 1 - kõik vabadused ja põhiõigused II Käsitlus põhiõiguste all § 8 Võrdsus I sätestus - § 12 lg 1 II käsitlus põhiõiguste all § 9 Demokraatia põhimõte I sätestus põhiseaduses
2. Tsiviilõiguse mõiste. Tsiviilõigussuhe (pooled, objekt, sisu). Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele isikutele ning millega reguleeritakse isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse abil. Varalised õigused suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele, nt müügilepingu alusel õigus nõuda varalise väärtuse üleandmist. Isiklikud õigused objektiks on au, isiku nimi või kujutis, eraelu puutumatus vms. Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt 2 poolt õigustatud pool (võlausaldaja) ja kohustatud pool (võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut. Tsiviilõigussuhe tsiviilõigusega reguleeritud õigussuhe tsiviilõiguste ja kohustuste kandjate ehk isikute (subjektide) vahel. Tsiviilõigussuhte sisu selles osalevate isikute konkreetsed õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhte esemeks ehk objektiks, millele tsiviilõigussuhe on suunatud, võivad olla asjad või õigused.
Õiguslik kõigil inimestel ühteviisi V Positiivne /negatiivne dimensioon 1) positiivne teooriate paljusus - Kaasavarateooria väärtus, inimese eriline kvaliteet, mis on antud looja poolt - Sooritusteooria inimväärikus onn sooritus, mida inimene võiks tuua potentsiaalne 2) negatiivne mis inimväärikus ei ole. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks VI Inimväärikuse valdkonnad 1. Kehaline puutumatus inimest ei tohi piinata § 18 - Kunstlik viljastamine - Katse embrüotega - Geenitehnoloogia 2. Inimväärsed elutingimused 3. Õiguslik võrdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada § 7 Vabadus I sätestus - preambula - § 19 lg 1 - kõik vabadused ja põhiõigused II Käsitlus põhiõiguste all § 8 Võrdsus I sätestus - § 12 lg 1 II käsitlus põhiõiguste all § 9 Demokraatia põhimõte I sätestus põhiseaduses
üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. - Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku - Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine - Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada - Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest": - sõnakasutus vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self- consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
teatud tingimustel- peavad olema täidetud. Reformi võimalikkus Prantsusmaal? Rahval on kontroll valitsuse üle Valgustajate 3 lahendust: Valitsusel ei ole “eriõigust” piirata inimeste vabadusi Absolutism vabaduse nimel (Voltaire), abs. tugevdada, aadleid alla Omandi puutumatus suruda Erinevus vabariiklastest: otsene osalus pole oluline, piisab esindajate Piiratud monarhia kui prantsuse vabadusmudel (Montesquieu) valimisest (representatiivne valitsusvorm) Vabariiklik vabadus (Rousseau) kahtles selle teostatavuses. Ameerika revolutsioon (1776) ja kolm vabadusekäsitust
Konsulaadi ja esimese keisririigi periood Napoleon 1769-1821 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Napoleon ja Sieyes 1799 põhiseadus säilis vabariik, valimisõigus kõigile meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid, maavalduse puutumatus, amnestia emigrantidele Konkordaat paavstiga 1801 kirikumaid ei tagastatud, katoliiklus sai prantslaste usuks, sallivus ka hugenottide vastu, vaimulikud määras ametisse riigivõim, kinnitas paavst 1802 Napoleon eluaegne konsul viidi läbi rahvahääletus; sai määrata järglase 1804 Prantsusmaa keisririik senat kuulutas Napoleoni keisriks Tsiviilkoodeks 1802 kodanikud juriidiliselt üheõiguslikud, kuid võrdsust polnud mehe ja naise suhtes, isa ja laste suhtes
(1814) alusel Taanile (Norra lisakinnitus 1819). Rahvasteliit ja Skandinaavia rahu- ja desarmeerimisunistused Esialgu loodeti, et Rahvasteliit garanteerib rahu säilimise ja väikeriikide julgeoleku (1919-32). Soodne areng: väikeriikidele sõnaõigus ja kollektiivse julgeolekupoliitika kehtestamine Tulemus: Rootsi parlament vähendas relvastumiseelarvet märkimisväärselt (1925), pani armee muretsema. Taanis kinnistus arvamus, et rahvusvahelise kriisi olukorras riiklikku puutumatus pole võimalik garanteerida sõjalisel viisil, tegevus rahvusvahelise desarmeerimise heaks. Välispoliitiline tegevus 1920. aastatel Norra kindel oma julgeolekus (ohustada võinuks vaid SB, kellega head suhted), riigikaitseressursside vähendamine. Soome pidas NV´d ohtlikuks. Toetumine Rahvaste liidule ja võetu omaks põhjamaine erapooletuspoliitika ideaalis (ametlik deklaratsioon alles 1935) aga mitte patsifismi
Läti on kohus leidnud, et võõrvägede sõjaväelaste pereliikmete riigist väljasaatmine rikub isikute õigust eraelu ja kodu austamisele. Kaasuses Prokopovich vs. Venemaa on EIÕK asunud seisukohale, et kodu on iseseisev mõiste, mille sisustamine ei sõltu siseriiklikust õigusest. Kas üks või teine elukoht on kodu, mida kaitstakse artikliga 8, sõltub faktilistest asjaoludest, eriti piisavast ja pidevast seotusest antud kohaga. Privaatsusega võib olla kaitstud elukoha puutumatus, kui isik, kelle privaatsust rikutakse, alaliselt ei ela ning mis ei kuulu sellele isikule, aga ka elukoht, mis ei ole maaga püsivalt ühendatud ja paikneb võõral maal (nt karavan või vagunelamu). EIÕK on seisukohal, et eraelu kaitsega võib olla kaitstud ka isiku töökoht, samuti võib teatud juhtudel artikliga 8 tagatavad õigused laieneda ka juriidilise isiku juriidilisele aadressile ja asukohale (Societe Colas Est ja teised vs. Prantsusmaa). EIÕK kaasuses Peck vs
Haldusorgan on kohustatud selgitama ka materiaalseid õigusi. PS § 14. 5. Õigus äri- ja isikuandmete salastatusele PS § 19 lg 1. Hõlmab neid eraelu valdkondi ja erelulisi isikuandmeid, mis jäävad välja PS teiste sätete kaitsesfäärist. Nim säte konstitueerib enesemäärmiseõiguse, mis seisneb isiku õ ise otsustsda, millal ja millistes piirides tema isikuandmed avaldatakse. PS § 17, 26 perekonna ja eraleu puutumatus, § 42 – eriregulatsioonid. § 7 lg 3 HMS (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed Isiku Andme kaitse seadus ja Avaliku Teabe seadus 51 6. Õigus esindusele § 13 Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides
reguleeritakse autoriõiguse, autoriõigustega kaasnevate õiguste (nt esitajad, fonogrammitootjad) ning tööstusomandi valdkonda. · Tööõigus reguleerib töösuhteid töölepingu alusel (sageli paigutatakse avaliku ja eraõiguse vahele). · Tsiviilõiguse esmaseks allikaks on Põhiseadus, mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes (õigus elule § 16, au ja hea nime kaitse § 17, võrdsuspõhimõtte järgimine lepingu sõlmimisel, omandi puutumatus § 32 jne). · Tsiviilõiguse allikateks loetakse valdavalt seadusi: tsiviilseadustiku üldosa seadus asjaõigusseadus võlaõigusseadus perekonnaseadus pärimisseadus. · Tsiviilõiguse allikaks on TsÜS § 2 kohaselt ka tava, mis tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. · Kaudsemaks tsiviilõiguse allikaks on ka kohtupraktika, mis ei anna uusi
Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud. · Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda. Püha seadus sätestab, kuidas käituda. On riike, kus domineerib ilmalik pool, ja riike, kus domineerib jumalik pool. Tunvuvalt keerulisem kui teised õiguskultuurid. Jumalik pool on püha ja puutumatu. Esimene politseinik esimesel tänavanurgal võib sellest juba mööda vaadata. Selleks, et mitte mööda vaadata, peab püha ja puutumatus olema sinus eneses, pead olema kultuuri osa ning end sellega sidunud. Islami usulist seadust nimetatakse sariaadiks suur tee, tee allika juurde, jumala käsk. 1. Koraan araabiakeelsel kujul. Läkitati peaingel Gabrieli vahendusel osade kaupa Muhamedile. 2. Sunna prohveti tava. Tegusid kirjeldav, ütlusi ja arvamusi jäädvustav pärimuste kohumik. Väga mahukas tekst, kuni 7000 pärimuslikku teksti sisaldab see allikas. 3. Idzma vaimulikkonna tõekspidamine. 4
Õigusvõime on teovõime eelduseks. Teovõime piiratus ei mõjuta reeglina õigusvõimet (erandjuhtudel võib siiski mõne õiguse omamine olla nt alaealisele piiratud). Inimeste õigusvõime on ühetaoline ja piiramatu. Isikute õigusvõime erineb oma sisult (mahult) isiku liikide lõikes. · Inimeste õigusvõime ühetaolisus. Tuleneb inimeste vabaduse ja võrdsuse ideest (PS § 12). · Inimeste õigusvõime puutumatus (piiramatus). Piiramatus tähendab, et see ei tohi olla tähtajatult piiratud ei seadusandja ega kohtu poolt ega tehinguga. Lubatud on teatud õiguste omamise seaduse alusel tähtajaline piiramine ning teatud subjektiivsete õiguste omamiseks seadusega lisanõuete kehtestamine. · Õigusvõime algus ja lõpp. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega (väljumine emaihust ja elumärkide olemasolu). Rakendatakse Apgar`i hinnet. Vähemalt hinde 1 puhul on tegu elusalt
See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma: 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus. Palju kitsendavaid piiranguid. Valitsejal seadusandlik võim, mida jagab parlamendiga Riigiduuma ja Riiginõukoguga. Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse, kutsub kokku ja vajadusel saadab laiali parlamendi, juhib välispoliitikat, armeed ja sõjalaevastikku. Keisril ka kitsendused, tema erakorralised seadused vajasid parlamendi kinnitust. Riigiduuma tähtis eesõigus riigieelarve kinnitamine.
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
ahned ja ebausaldusväärsed. Weimari Vabariik on ,,juudi vaimsusega" riik. NSDAP eesmärk oli puhastada Saksamaa juudi ,,saastast" (segaabielude keelamine jne). VI. I Maailmasõda ja kriisiaastate vaimne mõju: inimesed on ära harjunud vägivallaga. Enne sõda olid paljud Saksa konservatiivsed rahvuslased küll juudivastased, aga neile ei tulnud pähegi, et kodanikuõigused (nt füüsiline puutumatus, omandikaitse) ei kehtiks ka juutide puhul. 1930'te alguses on inimesed muutunud tundetuteks: juudivastased aktsioonid ei ärata sakslaste hulgas vastuseisu. Saksa antisemitismi põhiteosed: 1. Wilhelm Marr: ,,Sakslaste võitlus juutide vastu" (1878). 2. ,,Siioni tarkade protokollid". Tuntuim juudivastane propagandateos läbi aegade. ,,Dokument" Nägi päevavalgust Moskvas ja seda kasutas tsaari ohranka. Selle tõi natsiparteisse Alfred Rosenberg (Riiast)
Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms
Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? õigusi tohib teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. Millele rajaneb???? ja millega seondub haldusõigus? Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms.
Haldusorgan on kohustatud selgitama ka materiaalseid õigusi. PS § 14. 4. Õigus äri- ja isikuandmete salastatusele PS § 19 lg 1. Hõlmab neid eraelu valdkondi ja erelulisi isikuandmeid, mis jäävad välja PS teiste sätete kaitsesfäärist. Nim säte konstitueerib enesemäärmiseõiguse, mis seisneb isiku õ ise otsustsda, millal ja millistes piirides tema isikuandmed avaldatakse. PS § 17, 26 perekonna ja eraleu puutumatus, § 42 eriregulatsioonid. § 7 lg 3 HMS (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed Isiku Andme kaitse seadus ja Avaliku Teabe seadus 5. Õigus esindusele § 13 42 Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides
Haldusorgan on kohustatud selgitama ka materiaalseid õigusi. PS § 14. Õigus äri- ja isikuandmete salastatusele PS § 19 lg 1. Hõlmab neid eraelu valdkondi ja eraelulisi isikuandmeid, mis jäävad välja PS teiste sätete kaitsesfäärist. Nimetatud säte konstitueerib enesemäärmisõiguse, mis seisneb isiku õiguses ise otsustada, millal ja millistes piirides tema isikuandmed avaldatakse. PS § 17, 26 perekonna ja eraleu puutumatus, § 42 eriregulatsioonid. § 7 lg 3 HMS (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed Isiku Andme kaitse seadus ja Avaliku Teabe seadus Õigus esindusele § 13 Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides menetlustoimingutes, va mida peab isiklikult teostama. Isik võib kasutada ka nõustaja abi.
alandavalt kohelda ega karistada, kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses. Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi.19 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. AVALIK HALDUS Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus? Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isik...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
parteiga. Demokraatlik-Vabariiklik Partei (Thomas Jefferson (võistles 2. presidendikoha nimel John Adamsiga ja tal oli ülioluline roll iseseisvumisel ja pärast oli ta president kaks ametiaega järjest,) (James Madison oli neljas president, Bill of Rightsi autor ja jälle osales aktiivselt iseseisvumises) The Bill of Rights ja põhiseadusparandused. 1789 (1791) The Bill of Rights. Revolutsiooniline dokument, pressivabadus, koosoleku vabadus, eraomandi puutumatus. George Washingtoni ametiaeg presidendina. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis ameeriklaste võitlusvaimu üleval hoida. Rahva seas hakati just tema panust pidama otsustavaks iseseisvuse saavutamisel ning nii valiti ta probleemideta riigi esimeseks presidendiks. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse
Haldusorgan on kohustatud selgitama ka materiaalseid õigusi. PS § 14. 4. Õigus äri- ja isikuandmete salastatusele PS § 19 lg 1. Hõlmab neid eraelu valdkondi ja erelulisi isikuandmeid, mis jäävad välja PS teiste sätete kaitsesfäärist. Nim säte konstitueerib enesemäärmiseõiguse, mis seisneb isiku õ ise otsustsda, millal ja millistes piirides tema isikuandmed avaldatakse. PS § 17, 26 perekonna ja eraleu puutumatus, § 42 eriregulatsioonid. § 7 lg 3 HMS (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed Isiku Andme kaitse seadus ja Avaliku Teabe seadus 5. Õigus esindusele § 13 Isikule tuleb tagada õiguste ja vabaduste kaitse. Esindaja võib esindada kõikides menetlustoimingutes, vn mida peab isiklikult teostama. Isik võib kasutada ka nõustaja abi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
