Sel viisil moodustub ühtne põhiseaduslik väärtuskord, mis on kogu õiguskorra aluseks. Juba 21. 02. 1918 a. manifestis nägi p 1 ette, et kõik Eesti Vabariigi kodanikud, vaatamata usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale, leiavad, ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees, sätestades sellega võrdsuse põhimõtte. P 3 sätestas põhivabadused: “Kõik kodaniku vabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute, ühisuste, liitude ja streikide vabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduse alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama.” 15.08.1920 a. Eesti esimene PS sisaldab samuti tervet põhiõiguste peatükki. II ptk pealkiri oli “Eesti kodanikkude põhiõigustest” (§-d 6-26). §6 sätestas võrdsuse seaduse ees, kodu puutumatus §10 usu- ja südametunnistusvabadus §11, teaduse- ja kunstivabadus §12, väljendusvabadus §13, sõnumisaladus §14 jne… 1.01.1938 a
ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Vastutamatuse põhimõte: kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ametiülesannete täitmisel (seaduseelnõude esitamine, sõnavõtud, hääletamine jms); välistab kriminaal-, tsiviil- haldus- ja distsiplinaarvastutuse; on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks olemise ajal tehtud avalduste eest. 45. Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on:
1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda. "Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest...
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
Kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse saavad parandusi teha ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid. Riigikogu kantselei Riigikogu ametiorgan, mis toimetab riigikogu bürokraatiat. Seal valmistatakse ette dokumentatsioon. Kantselei on püsiv, seda ei valita, see töötab järjepidevalt ja ka siis kui on valimisperioodid, kui inimesed vahetuvad. Riigikogu paberimajandusega tegelev institutsioon. Riigikogu liikmetel on saadiku puutumatus.. Valimissüsteem Mandaatide ehk saadikukohtade jaotamise viis valimistel. Valimissüsteemid: 1. Majoritaarne süsteem. Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Iga parteid esindab üks kandidaat. a) lihthäälteenamuse põhimõte ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli. b) Absoluutse häälteenamuse põhimõte: valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% +1 häältest
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
4. Suured kõmulised pealkirjad 5. Koomiksid 6. Karikatuuride ja reklaamide osa kasvas 7. Raadio 8. Televisioon 9. Internet Meediat reguleeeritakse kahel viisil: *Seadusega (ringhäälingu seadus) *Eeetika koodeks *Ausus ja täpsus *vastulauseõigus *uudis ja arvamus peavad olema lahutatud. *ajakirjanik peab olema erapooletu *eraelu puutumatus *ei tohi ärgitada vihkamist rasside sugude ja rahvaste vahel *ei tohi infot ebaausal teel. *ei tohi inimest seada ohtu *tuleb kinni pidada hea maitse kriteeriumitest *mitte mõista inimest süüdi enne kohtuotsust. Kohtusse võib anda: · artikli autorit, · vastutav toimetaja, · väljaandja, · infoallikat. Krediidiasutused: Aktsiaseltsid, Eesti pank.
Principium duplicis effectus sallib soovimatuid tagajärgi (elu lühenemine) siis, kui vahetult taotletakse positiivset, head mõju (vaevuste vähenemist) ja see moraalselt kaalukamana prevaleerib teiste, soovimata tulemuste üle (4., lk 2379). AKTIIVSE EUTANAASIA POOLT JA VASTU Aktiivset eutanaasiat ja tapmist patsiendi paalvel on siiski üritatud põhjendada, eelkõige argumentidega, et elu puutumatuse põhimõte ei ole nagunii absoluutne. Pealegi on dilemma: elu puutumatus - elu enesemääratavus müütilis-religioosse iseloomuga. Eutanaasia tuleks võtta aluseks hoopis teine kriteerium - elu elamisväärsus. Seega oleks aktiivse eutanaasia aluseks inimese soov mitte elada tema arvates mitteelamisväärset elu (2., lk 27-28). Või teistpidi, suremistoetust või surmaabi (k.a. passiivset ja ilmselt ka aktiivset kaudset eutanaasiat) võib vaadelda meditsiiniliste vahenditena väärika surma tagamiseks (3., lk 1821).
otsuseid teeb. Tsiviil asjas ei käsitleta kumbagi osapoolt v Siin lahendatakse kahepoolosa erimeelsust. Osapool kes esitab (hagi) kohtule arutamiseks on hageja. Vastaspool on kostja. Tsiviil asi on nt abielulahutus. Siin langetatakse otsus pooolte esitatude materjalide põhjal. Kriminaal menetlus on tsiviil menetluste põhjalikum-siin kogutakse tõendeid enne kui algab menetlus. Korrakohase protsessi põhimõtteid kohtu eelse stagis. 1. kodu ja isiku puutumatus. 2. õigus saada kohe ja arusaadavas keeles ta teavet oma vahistamise põhjuse kohta. 3. õigus nõuda kiireskorras kohtuniku juurde toimetamist. 4. õigus saada ebaseadusliku kinni pidamise eest kometatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kokku pidamisel.. 1. õigus nõuda kiiret ja avaliku kohtuprotsessi. 2. õigus süütuse presumptsioon (keegi pole enne süüdi kui ka pole süüdimõisteud ). 3. õigus kaitsta end ise v akvogaadi kaitsel. 4
liige kasutab vägivalda teise suhtes. Riigikohus leidis, et ta tegi seda hädakaitse piiride ületamiseta. Rohkemat analüüsi pole vaja. Süü siin pole oluline. Õhtul kell 11. 3 tulevad endise juurde. Nad on purjus. Tahavad midagi klaarida. Tahavad sisse. Isik neid sisse ei lase. Nad lõhuvad ikse maha. Esimesel on nuga. Aga isik torkas ta noaga kõhtu. Ta läheb õuesse. Teine isik läheb õusse ja talle ka noaga kõhtu. Isiku puutumatus jne. Hädakaitse? Kas noaga oma korteri ja isiku puutumatus tagamine on põhjendatud? Kas piiri ülene.
2.1 Mis on Maailma Kaubandusorganisatsioon? Lühidalt öeldes on 1. jaanuaril 1995 GATT-i Uruguay vooru tulemusena loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon ainus rahvusvaheline institutsioon, mis tegeleb rahvastevahelise ülemaailmse kaupade, teenuste ning intellektuaalomandi liikumise koordineerimisega. WTO peaülesanne on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaimatava strateegiaga rahvusvaheline kaubandus. WTO on juriidiline isik, millel on samasugused privileegid ning puutumatus kui ÜRO eriorganisatsioonidel. WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid: a) kaubandust reguleeriv 'GATT 1994' leping, mille põhimõteteks WTO liikmete vahel kaupade vaba liikumise garanteerimine, enamsoodustusrezhiimi kohandamine liimetele ning kõigi lepingu osapoolte võrdne kohtlemine; b) teenuskaubandust reguleeriv GATS kokkulepe, mis sätestab võrdse enamsoodustusrezhiimi mistahes WTO liikmesriigis tegutsevatele teise
omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist). Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alatine õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on ise selle ametisse seadnud); valitsusel ei ole ,,eriõigust" piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus 6) Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiivabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu.
primaarnõude (kui sellise nõude esitamine oli võimalik), kuid sellest hoolimata on tekkinud kahju. Esmased nõuded: 1. Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2. Toimingu lõpetamise nõue 3. Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB! Selle nõude mitteesitamine ei ole aluseks hilisema kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele) 4. Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue Kahju, on iga kaotus, mida isik kannab vara või muu hüve (nt tervis, kehaline puutumatus, au ja väärikus) kahjustamise tõttu. Kahju hüvitamise kord. Kui avalikku ülesannet täites tekitatakse isikule kahju, ei ole kahju põhjustanud mitte avaliku võimu kandja kui abstraktsioon, vaid tema nimel tegutsev füüsiline isik. Seega võib tekkida küsimus, kes peab kahju hüvitama. Eksisteerib kolm võimalust: · vastutab füüsiline isik, ametnik või töötaja, kes on kahju põhjustanud; · vastutab avaliku võimu kandja, st üldjuhul riik või kohalik omavalitsus;
teatavat territooriumi De jure – riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise partnerina Diplomaatilised esindused on saatkonnad ja konsulaadid, mille ülesanded on Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine Diplomaatiline puutumatus – immuniteet, mille diplomaati ei või maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. Persona non grata – vastvõtmatu isik Poliitiline globaliseerumine – üleilmse valitsemise kujunemine Pilet 9 1. Erakonnad. Pluralistlik parteimaastik. Erakondade rahastamise põhimõtted. Erakond ja ideoloogia. Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on
(Loomuvabadust piirab ainult loomuseadus.) Riigi ülesanne on vabadus tagada, seadused kindlustavad vabadust. Need vabastavad inimesed vajadusest alluda kellegi omavolilisele tahtele. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele. Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on selle ise ametisse seadnud); valitsusel ei ole eriõigust piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline, piisab esindajate valimisest. Ameerika koloonias süüdistatakse inglasi kodanike vabaduste piiramises. Locke'i ideed võõrandamatutest õigustest on kirjutatud sisse Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni. 6. Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, kuid ei nõustu, et need olid vabad. Vabadus on vaid Inglismaal ja veidi ka Prantsusmaal. Rõhutab
täiskasvanuks. · E. Fromm - Religioon aitab inimestel luua väärtustevõrgustikku. · Maslow - Religioon võimaldab inimestele maailma transtsendentaalse mõistmise. Religioossete kujutelmade varieerumine ehk mis seda piirab? · inimeste ettekujutusvõime on piiratud 12 · praktilised-loogilised tingimused kui vajadused on sarnased, on religioon sarnane. Tihti uskumustel praktiline alus (lehmade pühadus ja puutumatus Indias oli mingil aja hetkel kasulik; seega keelustas selle ka religioon) · sotsiaalsed tingimused luuakse ühiskonna enda mudeli järgi religioosne süsteem. Üleloomulikud jõud: · mana - mida saab katsuda; · tabu - mida ei saa katsuda. Üleloomulikud olendid : · mitteinimlikku päritolu - jumalad, vaimud; · inimlikku päritolu - kodukäijad, esivanemate vaimud. Viisid üleloomulikuga suhtlemiseks: · loitsud, palved;
ettekääne Tsehhoslov ründamiseks Sudeedimaal elavate sakslaste halb kohtlemine · 1938 sept- nõuti Sudeedimaa loovutamist, ähvardati sõjaga, Tsehhoslov keeldus, kuulutas välja mobilisatsiooni-->Eur taas sõja lävel · Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida--->Br PM Chamberlain tegutses eriti aktiivselt: 23. sept Ingl, Pr, It, Sm Münchenis kokkuleppe: kohustus loovutama Sudeedimaa, kuid ülejäänud Tsehhoslov puutumatus · läänes võeti Müncheni leping vaimustusega vastu, Chamberlain teatas, et tõi rahu kogu põlvkonnale Tsehhoslovakkia häving: · Churchill: "Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!" · Hitler võtis lepet, kui märki lääne nõrkusest · 23. märts 1939 Hitleri ultimaatum Leedule, viis väed Klaipeidasse · 14. märts Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks Slovakkia, järgmisel päeval hõivasid
esitatavaid isikuid. Ekspertiiside tegemise korral on nimetatud tehnika kasutajaks ekspert. Ekspertiisi tegemisel rakendatakse menetlustehnikat vajaliku info kogumisel, selle analüüsimisel, fikseerimisel ning uurimistulemuste näitlikustamisel. Kriminaaltehnika rakendamisel saadud andmed on kohtulikud tõendid. Selleks on vaja, et: · objekt oleks õigesti vormistatud ning eseme/dokumendi äravõtmisel oleks kindlustatud selle puutumatus ja esialgsel kujul säilimine. · tehnika kasutamine toimuks kooskõlas KrMS-iga · tehnika rakendamise käik ja tulemused oleksid KrMS-is ettenähtud korras vormistatud 2. Kohtulik tõend Kohus tugineb kriminaalasja lahendamisel asjaoludele, mis on tunnistatud tõenditeks või üldtuntuks (KrMS §60 - Tõendatus ja üldtuntus: 1) Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks
eluasemevaldkonna arengukava 2007-2013 (välja töötamisel) Eluasemefond, elamufond -.ka kinnisvarafond, - reaalselt käsitletav kogum eluasemeid, mille haldust, pakkumist ja nõudlust reguleerib eluasemepoliitika. Omandireform/denatsionaliseerimine kitsamas tähenduses: Eestis eluruumide erastamise ja tagastamise põhimõtted, mis sätestati Omandireformi aluste seadusega (1991) ja Erastamisseadusega (1993) ja mile eesmärgiks oli tagada omandi puutumatus, heastada nõukogude perioodil omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohus ja luua tingimused turumajanduse arenguks. Laiemas mõistes, - enamus KIE riikides ulatuslik reform vastavalt riigi seadustele, eristatakse aeglaseid ja kiireid omandireformi läbi viinud riike. Eesti on erinevate uuringute andmetel määratletud kui kiire erastaja (Kährik jt 2004: 19, 20). Nõudlust toetavad subsiidiumid eluasemetoetus
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
* Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust. (art 8(1)) Õiguse elule Õigus oma omandit segamatult kasutada Subjektiivsed õigused seoses keskkonnaga, mis tulenevad Eesti põhiseadusest: 19 - Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. 16 õigus elule 28 lg. 1 tervise kaitse 32 omandiõigus 33 kodu puutumatus Keskkonnaga seotud erahuvide kaitsmiseks ei piisa klassikaliste inimõiguste (kodaniku- ja poliitiliste ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste) ärakasutamisest. Need pakuvad küll teatud võimalusi, kuid on piiratud, sest: enamasti antakse kaitset vaid juba toimunud rikkumiste korral klassikaliste inimõiguste inimkesksus jätab välja suure osa keskkonna kaudsetel väärtustel põhinevast keskkonnakaitsest
ettekääne Tšehhoslov ründamiseks Sudeedimaal elavate sakslaste halb kohtlemine 1938 sept- nõuti Sudeedimaa loovutamist, ähvardati sõjaga, Tšehhoslov keeldus, kuulutas välja mobilisatsiooni-->Eur taas sõja lävel Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida--->Br PM Chamberlain tegutses eriti aktiivselt: 23. sept Ingl, Pr, It, Sm Münchenis kokkuleppe: kohustus loovutama Sudeedimaa, kuid ülejäänud Tšehhoslov puutumatus läänes võeti Müncheni leping vaimustusega vastu, Chamberlain teatas, et tõi rahu kogu põlvkonnale Tšehhoslovakkia häving: Churchill: “Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!” Hitler võtis lepet, kui märki lääne nõrkusest 23. märts 1939 – Hitleri ultimaatum Leedule, viis väed Klaipeidasse 14. märts – Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks Slovakkia, järgmisel päeval hõivasid
(WTO) on rahvusvahelist kaubandust reguleeriv organisatsioon, mis kasvas välja 1947-ndal aastal Genfis slmitud üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (General Agreement on Tariffs and Trade - GATT). WTO ei ole GATT-i igusjärglane. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel. http://www.nlib.ee/1620?class=document&action=print&print=1§ion=1620 Rahvastik Suurbritannias elab 60, 7 miljonit inimest. Ametlik statistika eristab nn valgeid (Briti saarte ja muud Euroopa päritolu inimesed, keda on umbes 96%) ja mujalt pärinevaid elanikke, peamiselt juudid, hindud ja samuti sisserändajad Aafrikast, Pakistanist, Türgist ja mujalt maailmast. 4/5 kogu
Suveräänsus on eeldus, et iga riik saaks komplekteerida oma võimuinstantsid, samuti on see õiguse peamine allikas riigi enda piirides. Suveräänsus on võtmeelement õiguslikus riigi kontseptsioonis. Näit: Selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelt aga ei anna Venemaa kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele. Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda. Suveräänsusega on seostatud ka territoriaalne puutumatus - riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon, invasioon või interventsioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust. Siiski, territoriaalne puutumatus on vahel üsna ähmane mõiste. Näit: piirivaidlused; NSVL-USA "abiaktsionid" 3ndas maailmas. Riigi struktuur-funktsionaalne definitsioon. Riik on organiseeritud institutsionaalne masin tegemaks poliitilisi otsuseid ja panemaks
avalduste ees Riigikogus või selle organites. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17: Vaba mandaat (1) Riigikogu liige on sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. (2) Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma. Vaba mandaadi alaprintsiipideks on põhiseaduses indemniteet ehk vastutamatus (PS § 62 teine lausepool), immuniteet ehk puutumatus (PS § 76) ja ametite ühildamatuse põhimõte (PS § 63). Parlamendiliikme immuniteedi all mõistetakse parlamendiliikme erilist seisundit seoses tema õigusliku vastutusega. Vaba mandaadi põhimõttest tulenevalt ei ole Riigikogu liige seotud teda valinud valimisringkonna valijate ega nende suunistega. Kuid siiski peab Riigikogu liige oma tegevuses arvestama rahva huvidega laiemas mõttes. Oma otsuste langetamisel peaks ta lähtuma oma
treenimise osas, siis lepiti peagi kokku, et saksa sõjaväelasi hakatakse treenima NSV Liidu territooriumil (see oli juba otsene Versailles' rahulepingu rikkumine, mis jätkus kuni Hitleri ajani). 1923-1929 oli Saksa välisministriks liberaal Gustav Stresemann, kelle ajal Saksamaal ja USAl tekkisid head majanduslikud suhted (USA kapital hakkas voolama Saksamaale, kus sellele oli võimalik leida kasumlikku rakendust). 1925 allkirjastati Locarno lepingud, millega lubati tagada riigipiiride puutumatus ja milles Saksamaa, Prantsusmaa ning Belgia lubasid üksteist mitte rünnata (lubaduse rikkumise korral pidid Suurbritannia ja Itaalia rünnatavale riigile appi minema). Sellega loodeti tagada rahu ja Saksamaad hakati tunnistama teistega võrdse riigina. 1926 võeti Saksamaa vastu ka Rahvasteliitu. 1920.-te II pool kujunes vaikseks, rahumeelseks perioodiks. Kuid majanduskriis tõi kaasa tormilised muutused 1930.-te alguses kõigepealt sisepoliitikas ning pärast diktatuuri
Millal see keeld rakendub, seda teooria ei ütle). Rahuldavat lahendust kahjuks ei ole. V INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 : Riigikohus viitab abile puuduse korral kui inimväärikusevaldkonnale. RKKKo (Tammer kaasus) 26.08.1997 3-1-1-80-97: RKHKo 22.03.2006, 3-3-1-2-06 Inimväärikus on põhiõiguste alus ja põhiõiguste vabaduste jakaitse eesmärk Alveri kaasus Euroopa Inimõiguste Kohus Eestile: Eesti kinnipidamiskohad rikuvadinimvääri kust. 1. Kehaline puutumatus PS §18 Siia alla kuulub ka küsimus kunstliku viljastamise küsimus ja geenitehnoloogia. Embrüotega katsetamine. Kui kaugele siin minna tohib. Kas see on legaalne/ lubatav? 2. Inimväärsed elutingimused Riigi abi puuduse korral- milline on see miinimum, midariik peab tagama. Kinnipeetavad kui riik sulgeb inimese kinnisesse asutusse, siis peab ta seal ka looma elementaarsed tingimused eksistentsiks. 3. Õiguslik võrdsus inimväärikuse mõiste sissetoomine rääkides orjusest,
Kasutatakse ka turvaprotokolli – sideprotokoll, mis krüpteerib, dekürpteerib üle Interneti edastatavaid sõnumeid. dekrüpteerimisel. E-mail krüpteeritult ja saatja autentimisega: Võrguturvalisuse võtmekomponendid – konfidentsiaalsus, 1)Alice digiallkirjastab kirja ja kasutab räsifunktsiooni. 2) autentimine, sõnumi puutumatus, juurdepääsuõigused. Lisaks Alice krüpteerib sessioonivõtmega nii digiallkirjastatud kui ka kaitsmisele on võrguturvalisuse osa ka turvalise suhtluse tavalise kirja. 3) Alice saadab sessioonivõtmega krüptitud vigade avastamine, neile vastamine ja vajadusel lisa teated ja Bobi avaliku võtmega krüpteeritud sessioonivõtme kaitsemehhanismide kasutusele võtmine. Bobile
Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Vaba mandaadi põhimõttest tulenevalt ei ole Riigikogu liige seotud teda valinud valimisringkonna valijate ega nende suunistega. Kuid siiski peab Riigikogu liige oma tegevuses arvestama rahva huvidega laiemas mõttes. Oma otsuste langetamisel peaks ta lähtuma oma parimast äranägemisest ja südametunnistusest, olles oma otsustustes vaba. Vaba mandaadi alaprintsiipideks: 1). indemniteet ehk vastutamatus, 2). immuniteet ehk puutumatus ja 3). ametite ühildamatuse põhimõte. Immuniteet - Põhimõte kaitseb Riigikogu tema vahistamise, kirjavahetuse saladuse rikkumise jms. Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks on Riigikogu andnud nõusoleku neljal korral. Ameti ühitamatuse puhul eeldatakse, et kui muu ametikandja kandideerib parlamendiliikmeks, loobub see isik oma eelnevast ametist. Ametite ühitamatuse printsiibi eesmärgiks on tagada, et järgitaks (personaalse) võimude
· ,,Pärsia kirjad" (1721): kritiseerivad iroonilised prantsuse absolutismi · ,,Seaduste vaimust" (1748): peateos... Riigi meelevaldsuse välistab inglisepärane poliitiline süsteem. Montesquieu võimude lahususe teooria 1. Valitsejale kuulub täitevvoim 2. Seadusandlik võim kuulub rahva esinduskogule 3. Sõltumatu kohtuvõim · Nii tekib tasakaal kui üks võim piirab teist ja tulemuseks on kodanikuõiguste puutumatus. Montesquieu mõju · Poliitilise teooria mõju on pöördeline alates Prantsuse revolutsioonist kuni tänase päevani · M lõi selle 18.saj. Prantusmaa jaoks ... ,,ideaalkord" ja Prantsuse revolutsiooni esialgne siht · Võimude lahusus on tänapäevani läänemaailmas üldiselt aktsepteeritud põhimõte. Rousseau · Moodsa demokraatia visandaja · Oli ,,Valgustuse korrarikkuja" · Pärit kalvinistlikust Genfist
Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, see tähendab kohuslikke üldisi käitumis eeskirju. Vanim seadusandlik kogu ehk parlament on islandi althing 1930. Parlament koosneb ühest või kahest kojast. Parlament kahekojaline põhiliselt föderatsioonides. Parlamendi oluline ülessanne on seaduste vastuvõtmine. Nende hulka võib kuuluda põhiseadus. Riigid jaotatakse parlamentaalseteks ja presidentaalseteks. Immuniteet saadiku puutumatus see tähendab kinni võib võtta parlamendi nõusolekul välja arvatud tabamisel sündmuspaigal. Indemiteet parlamendi liige ei kanna vastustust parlamendis peetud sõnavõtu ega hääletuse eest. Valitsus on täitevvõimu organ. Mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministrid jaotatakse portfelliga ja portfelitta ministrid. Teised ei juhi ministeeriumi. Ja võtavad osa valtsuse tööst ja omavad hääleõigust. Peaminister esindab ja juhib valitsust. Parlamendil on
Kui rääkisime riigi definitsioonist, et tegemist on territoriaalselt piiratud suveräänse üksusega ning seega on kõik riigid õiguslikus tähenduses võrdsed, kuid tegelikkuses selline võrdsus ei toimi. Tegelikult sõltuvad riigi suveräänsed õigused riigi võimsusest ja võimust oma huvisid läbi suruda. (nt: selle järgi on Eesti sama tähtis kui Venemaa, tegelikult aga ei anna Venemaa peaaegu kunagi vaidlusküsimuses Eestile järele). Suveräänsusega on seotud ka territoriaalne puutumatus – riigil on õigus vastu seista või tagasi lükata iga agressioon või invasioon oma territoriaalsetes piirides. Riigi territoriaalne puutumatus sõltub aga tema võimalustest ja poliitilisest mõjuvõimust ja on seetõttu kohati üsna hägune mõiste (nt piirivaidlused, USA „abiaktsioonid“ kolmandas maailmas). Suveräänsus on rahvusvaheliste lepingute ja rahvusvaheliste inimõigustega teatud määral piiratud. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on isegi lubatav sõjalise jõu kasutamine
vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab VangS §-s 90 sätestatu PS § 34 kaitseala, kust tuleneb igaühe õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. 1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine". 2 Vangistusseadus. 14.06.2000. RT I 2000, 58, 376; RT I, 20.12.2012, 16. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. 6
Kohus võib seada üksnes hoolduse sellise isiku vara suhtes. Aluseks on kahtlus isiku elusoleku osas. Isikute õigusvõime erineb oma sisult isiku liikide lõikes. Inimeste õigusvõime ühetaolisus.Tuleneb inimeste vabaduse ja võrdsuse ideest. Inimeste õigusvõime puutumatus (piiramatus). Õigusvõime ei sõltu isiku omadustest ega staatusest, õigusvõimet ei saa piirata tehingu ega Isiku surnuks tunnistamine (TsÜS § 19-23). kohtuotsusega. III teema. JURIIDILINE ISIK Teovõime - võime teha kehtivalt tehinguid. TsÜS § 8. Tuleneb eraautonoomia põhimõttest.Teovõime on tegutsemisvõime alaliik
Riik ei saa loota nende sotsiaalsete probleemide lahenemisele iseenesest või ainult turumajanduse mehhanismide abil. Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad nn sotsiaalsed põhiõigused. 12. Põhiõigused ja liigid · inim-(kodaniku-) ja poliitilised õigused: inimõigused: õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele, kodu puutumatus. poliitilised õigused: valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus, ühenemisvabadus (eriti parteide moodustamise vabadus) · b) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tervise kaitsele, haridusele, eluasemele. · c) solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused. 56. Põhiõiguste sisu järgi võib eristada järgmisi õiguste liike:
Võivad olla täiesti sotsiaalsed normid ja õigusesse selgelt kirjutamata. Nt sa ei tohi tappa! Sekundaarnormid – KarÕ normid on need ja nad tagavad primaarnormide kaitse. Keeldu tappa KarS ei leia, aga seal on sätestatud primaarnormina tapmise keelu eest karistus. Nt tapmise eest karistatakse... Subjektiivsed õigushüved – tervisele, elule jne. Kollektiivsed õigushüved – loodus, avalik kord tervikune jne. 2. Õiguskorra kaitse, et tagada terviklikkus ja puutumatus. KarS § 56. Eripreventiivne eesmärk on see, et edaspidi isik sama tegu ei teeks. KarS peab tagama usu normikindlusesse, et inimene oleks kindel õigusnormi toimimises. Karistusõigus on olemuselt imperatiivne ning sätestab käsud ja keelud, milles ei saa kokkuleppida nii nagu eraõiguses. Absoluutne karistusteooria – karistuse põhjendatus pole vajalik, vaid karistus iseenesest ongi juba põhjendus. Meil seda ei rakendadata. Ilmselt autoritaarses riigis Relatiivne karistusteooria
geenikahjustused. 3) õigus oma omandit segamatult kasutada- näited: Arrondelle v UK (EIÕK, 1977) – kaebaja kodu oli lennurajale nii lähedal, et seal tekkiv müra tekitas talle tervisehäireid. Kaebaja hinnangul oli riigil kohustus vaevused kompenseerida. Rayner v UK (EIÕK, 1990) – samuti lennuraja lähedal asuva koduga seotud kaasus. Kohus jättis omandi puutumatuse sätte kohaldamata, sest omandi puutumatus ei tähenda omandi nautimist “meeldivas” keskkonnas. Asi lahendati eraelu puutumatuse sättele tuginedes. 4) õigus tervise kaitsele- põhiõigus tervise kaitsele kuulub sotsiaalriiklikku traditsiooni. Kirjanduses on tervise kaitse põhiõiguse puhul esile toodu kahte olulist elementi, õigust olla vaba tervise riivetest ja õigust tervise aluseks olevatele põhilistele tingimustele. Üldiselt jagunevad riigi kohustused kohustusteks hoiduda tervise kahjustamisest, kaitsta tervise
1. positiivne – teooriate paljusus ● Kaasavarateooria – väärtus, inimese eriline kvaliteet, mis on antud looja poolt ● Sooritusteooria – inimväärikus onn sooritus, mida inimene võiks tuua potentsiaalne 2. negatiivne – mis inimväärikus ei ole. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks VI Inimväärikuse valdkonnad 1. Kehaline puutumatus – inimest ei tohi piinata § 18 ● Kunstlik viljastamine ● Katse embrüotega ● Geenitehnoloogia 2. Inimväärsed elutingimused 3. Õiguslik võrdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada § 7 Vabadus I sätestus - preambula - § 19 lg 1
Hageja hagi esitaja Kostja isik / asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid , et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Kriminaalmenetlusel on kaks staadiumi: kohtueelne ja kohtumenetlus ( nt vargus, röövimine, altkäemaks, avaliku korra rikkumine vägivallaga) Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel · õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi · õigus süütuse presumptsioonile · õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel
Lähtume eeldusest, et kui isikule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, siis kaasneb sellega alati hüvitis mittevaralise kahju eest, olenemata vigastuse tõsidusest. Kohtupraktikas: kergemate kehavigastuste puhul 2000-3000, raskemate puhul ka 20 000 ja rohkem. Kõige olulisem isikuõigus on au ja väärikus, kuhu alla langevad kõik auteotamise juhtumid, lisaks võib isikuõigustena käsitleda ka eraelu puutumatus, õigus oma kujutisele, õigus otsustada nime ja andmete kasutamiseks. Kuni aastani 2011 kehtis meil lisanõue, mille järgi hüvitatakse rahaliselt isikuõiguste rikkumise korral mittevaralist kahju rikkumise raskus ja hingeline valu rahalist hüvitist õigustas. Nüüd kaasneb sellise rikkumisega igal juhul hüvitis mittevaralise kahju eest. Eesti kohtupraktikas võib pidada problemaatiliseks seda, et hüvitised on väikesed.
kehtivale õiguskorrale Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. Diplomaatiline puutumatus on kodumaa või rahvusvahelise organisatsiooni esindajatel. Asukohariigi kodanikuõigusi pole, küll on sageli diplomaadi eesõigused Teiste riikide immuniteedita kodanikel ja tavaliselt ka kodakondsuseta isikutel pole asukohariigis poliitilisi põhiõigusi (valimised, rahvahääletused jne), ent nad alluvad asukohariigi jurisdiktsioonile ja kasutavad kõiki tsiviilõigusi. 62. Esita avaliku võimu organi ja sõltumatuse alused. Tutvusta riikide tekkimise ja lõppemise
võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. ° Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakatigi Lilburne toetajaid nimetama levelleriteks. ° Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. ° Isikuvabaduste hulka pidi nende arvates kuuluma usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus. ° Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. ° Levellerite liikumine muutus massiliseks. ° Nendega ühinesid sõdurid, kes olid talupojad, käsitöö- ja kaupmehesellid ja õpipoisid. ° Levellerite programm formuleeriti dokumendis pealkirjaga ,,Rahva kokkulepe". ° See oli sisult demokraatliku konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21. eluaastast ja valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes.
1969-74 W.Brandt „uus idapoliitika“ Tunnustati SDV-d Idalepingud: SDV suhete loomine Idapiiri kindlaksmääramine USA-NSVL suhted 1972 tippkohtumised Nixon Brežnev SRP-1- strateegilise relvastuse piiramise leping (SALT) SRP-2- strg relvastuse vähendamise leping (START) Sojuz-Apollo ühislend 1975 Helsingi protsess 1973 Euroopa julgeoleku ja koostööleping 33+2 1. Maj ja kultuueialane koostöö 2. Riigipiiride puutumatus 3. Inimõiguste kaitsmine Lääne ühiskon 1970 aastate lõpul Konservatiivne revolutsioon Muutused ühiskonnas 1. Teadus ja tehnika hakkasid enam igapäevaelu mõjutama 2. Vähenes tööstus- ja põllumajandustöötajate arv 3. Suurenes teeninduses töötajate ja erialaste spetsialistide arv 4. Massiteabe ja sidevahendid muutusid piiriülesteks Tööliste vähenemise mõju:
peatükis. Põhiõiguste kandjateks on need isikud, kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused, eelkõige füüsilised isikud. Põhiõiguste adressaadiks on riik. Ajaloolise kujunemise järgi võib põhiõigusi liigitada: Inim- ja poliitilised õigused: - Inimõigused: õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, õigus õiglasele kohtumõistmisele, kodu puutumatus jm. - Poliitilised õigused: valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus, ühinemisvabadus jm. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tevise kaitsele, haridusele, eluasemele jm. Solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused Sisu järgi võib põhiõigusi liigitada: Vabadusõigused Võrdsusõigused
teooria võib soodustada eugeenilist lähenemist (eristame inimesi ning ei pea kõigi inimväärikust sarnaselt tähtsaks) - Negatiivne definitsioon inimväärikus seisneb selles, et inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks Inimväärikuse valdkonnad (kus esineb): - Inimväärikuse argument mängib tähtsat rolli järgmistes valdkondades: - Kehaline puutumatus (§18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada.); nt politseinik, kes ähvardas lapsetapjat piinata vabastati ametist (peale II maailmasõda Euroopa õiguskultuuris piinamine vastunäidustatud ning alati mõistetakse hukka õiguslik ja moraalne käitumine on tihti vastuolus ning ametnik otsustab ise, kuna lõplik otsus kuulub talle), lisaks tekitab valdkonnas küsimusi kunstlik
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) 26 · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel o Rahval on kontroll valitsuse üle (rahvas on selle valitsuse ise ametisse seadnud kas otse või oma esindajate läbi) o Valitsusel ei ole "eriõigust" piirata inimeste vabadusi o Omandi puutumatus · Samas erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline. Piisab, kui inimesed valivad endale esindajad, kes nende huve teostavad ja kaitsevad (representatiivne valitsusvorm). Locke'ilikku liberaalset argumenti kasutati Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis: Kõik inimesed on loodud võrdseks, kõigile on Looja poolt antud võõrandamatud õigused, mille hulgas on elu, vabadus ja õnne taotlemine.
samaväärse põhiõiguste kaitse. (3) Kolmanda mudeli visandas Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjas Bosphorus, mille erinevus solange-doktriinist seisneb selles, et menetlusosalistele jäetakse võimalus lükata samaväärse kaitse eeldus ümber ka konkreetses kohtuasjas.*24 Solange-doktriin ei võimalda eel- dust ühenduse õiguskorras pakutava õiguskaitse taseme kohta igal üksikul juhul vaidlustada. EIK aga märkis, et puutumatus kontrolli suhtes ei laiene juhtudele, mil „[k]onventsioonist tulenevate õiguste kaitse oli ilmselgelt [manifestly] puudulik“*25. Kolmas mudel hõlmab seega intensiivsemat kontrolli. Ehkki kohus tunnistab Euroopa Liidu õigust rakendavad riigisisesed meetmed õigusvastaseks üksnes siis, kui vastuolu põhiõigustega on ilmne, peab ta neid hindama ka üksikjuhtudel. (4) Neljas, kõige aktiivsem mudel tähendaks igapäevast kontrolli, valmisolekut asuda hindama kõiki seotud sätteid,
Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17- 18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. – Privaatsus – avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku – Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine – Autonoomia institutsionaliseerimine – kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada – Teistsuguste sallimine– nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese “eneseavastamisest”: -sõnakasutus – vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self-consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus – välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus
Sellel polnud reaalset otsustusõigust, kui nende otsus Napoleonile ei sobinud, siis ta lükkas selle tagasi. 1804. aastal Napoleon loobus vabariiklikust valitsemisest Prantsusmaal taastati monarhia ja loodi keisririik. Ka nüüd jätkas Napoleon absolutistlikku valitsemist. Nüüd oli uuesti olemas põhjus, mis viis varem revolutsioonini. Samas kuigi ta valitses absolutistlikult, jäid osad olulisemad revolutsiooniaegsed muudatused alles. Nt kinnitati maavalduste puutumatus (maad ei võetud nende omanikelt ära). Järelikult toetasid Napoleonit ka rahvas. Tsentraliseerimine ehk kohapealse juhtimise allutamine keskvõimule jätkus. Riigivõimu esindajad linnades olid linnapead nad ei olnud valitud, vaid ametisse määratud ja maapiirkondi nimetati departemangudeks neid juhtisid ametisse nimetatud prefektid. Järelikult olid nii linnapead kui ka prefektid ametnikud, kes esindasid riigivõimu kohapeal. Kirik allutati riigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
