Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal teab kust välja ilmunud valdavalt indo-euroopa keelt kõnelenud rändrahvad (keldid, lääne-goodid, vandaalid) aga võtsid kujunevast Euroopast ja Impeeriumi varemeist tugevat matti. Palju aega enne lokaalset kataklüsmi oli Scipio Zama all ütelnud Hannibalile, et su ees olid Rooma väravad lahti, aga sa ei kasutanud võimalust. Sama seis oli ka Attilal. Kas on Roomal, iseäranis Tiberi küngastel mingi esoteeriliselt seletamatu puutumatus? Piibli, eriti Vana Testamendi ebamäärane kronoloogia annab pidevalt ajamääratluse keskmiselt 40 aastat. Nende aastate olulisem aspekt on see, et israeliidid näivad olevat kulutanud suurema osa ajast "nurisemisele". Jumal andis nad vilistlaste kätte veel 40-ks aastaks. Mõistmiseks on oluline aspekt,et kui viit Moosese raamatut(Pentateuh)kirjutati, ei tehtud heebrea keeles vahet mineviku eri vormide vahel. Tollal oli vaid üks minevikuvorm ja
· õhuliini alguses koos samale mastile kinnitatud pealiiniga Trass liini kulgu tähistatav joon, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd - ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadustest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust (alla 1kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor- miiodest rajatistest ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliinid- kasutatakse: · tihedasti asutataud innarajoonides · muudes kohtades kus ei ole võimalik õhuliine rajada Kaablite isolatsioon- Al ja Cu-soonelised kaablid on kaetud: · PVC( ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga) · PE,PEX,PEH, XLPE(polüetiiniga) AMCMK- Kaablite ristlõigete skaala- mm2 4*16 4*25 4*35 4*50 4*70 4*95 4*120
A Comparative Search. Second Edition. Leiden: Brill 2011, lk 101. 8 moslemid – Islami riikide kodanikud, kes järgivad Islami usku. Nendele kehtib islami karistusõigus täies mahus; dhimma – mittemuhameedlane (kristlased, judaistid), kes resideerub Islami riigis, maksumaksija. Muhameedlaste kaitse alla kuuluv kodanik. Talle on seadusega tagatud isikuline ja varaline puutumatus. Õiguskorras muhamedlastega samal tasemel asuv kodanik, kellele on tagatud põhiõiguste kaitse;21 harbi – dhimma staatuse vastand. Peab olema Islami riigis viibimiseks riigivõimude luba, mille tagatakse põhiõiguste kaitse. Üldiselt on tegu vaenuliku riigi (sõja konflikt) mittemuhamedlased. 22 21 R. Peters, lk 47. 22 Ib. 9 4 Kuriteod ja sanktsioonid islami õiguses
organisatsioon, mis kasvas välja 1947-ndal aastal Genfis slmitud üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (General Agreement on Tariffs and Trade - GATT). WTO ei ole GATT-i igusjärglane. WTO alustas tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal reguleerides maailmakaubandust vastavate lepetega, mis maailmakaubandust olulisel määral mjutavad. WTO kui rahvusvaheline organisatsioon on juriidiline isik ja tal on samasugused privileegid ning puutumatus nagu muudel ÜRO tütarorganisatsioonidel. WTO EESMÄRK ON: ...elavdada rahvusvahelist kaubandust 8 ...soodustada vaba konkurentsi rahvusvahelises kaubanduses ...soodustada rahvusvahelise kaubanduse stabiilset arengut. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.ROK on
Eesti rike iseseisvus katkes heksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt vlja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - Phiseaduste vljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene phiseadus kuulutati vlja 15. juulil 1920. aastal. Selle vttsi vastu Asutav Kogu mis loodi phiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Phiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Vrdus seaduste ees- 2) Sna-, mtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, vimu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle phiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvahletuse vimalust kasutati vga vhe. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik vim sai domineerida tidsaatva le. 3) Riigikogul suur vim, kontroll nende le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus.
AJALUGU? AJALUGU! Colin Powelli doktriin USA astub alati välja oma huvide kaitseks. Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses NEP riigiturumajanduse ...
24.02.1918 kuulutati esmakordselt välja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - · Põhiseaduste väljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene põhiseadus kuulutati välja 15. juulil 1920. aastal. Selle võttsi vastu Asutav Kogu mis loodi põhiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Põhiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Võrdus seaduste ees- 2) Sõna-, mõtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, võimu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle põhiseadusega - 1) Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse võimalust kasutati väga vähe. 2) Riigipea puudumine, seadusandlik võim sai domineerida täidsaatva üle. 3) Riigikogul suur võim, kontroll nende üle puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus.
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross EESTI RIIGI ARENG Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 I Kogukondlik iseseisvus 4 II Riiklik iseseisvus 5 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni 5 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani 6 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni 8 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni 9 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Sissejuhatus A.T. Kliiman jagab Eesti riigi arengu kahte perioodi, millest viimase omakorda nelja etappi: I periood: Kogukondlik iseseisvus; II periood: Riiklik iseseisvus: 1. Esimesest eelkonstitutsioonis...
3) on tekkinud kahju; Kahju legaaldefinitsiooni ei ole sätestatud võlaõigusseaduses ega mujal. Tallinna Halduskohtu antud definitsioon: kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada (TlnHKo 16.08.2006 haldusasjas nr 3-05-503). Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette: - varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2) - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9) - tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10) - tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12).
Prokurör ei suutnud tõestada et isa on ületanud need piirid. UK oli rikutud art 3 kuna ta pole taganud piisavalt kaitset. Z vs UK (2001) Küsimus oli selles et Z laps oli ohver aga riik ei tegi midagi aga ta teadnud sellest. Neil ei õnnestuud kaitsta seda haavatavad gruppi lapse koduvägivalla eest. Kui tegemist on koduvägivallaga siis riigil on kohustus kiiresti vahele sekkuda. Isegi saab lapse kodust ära võtta Perekonnaelu puutumatus Mida või keda kohus perekonna tunnistab Markx vs Belgia (1979) · Vallaslaps · Seaduslik+mitte Vastasel juhul Art 8+14 · Lähedased sugulased (nt vanavanemad) Johuston vs Iirimaa (1986) Art 8 ei taga õigust lahutamisele. Viitab riigikohustusele võimaldada selle te isiku perekonnasuhted võiksid loomulikult teel areneda. Kui lahutus ainuke võimalus et peerd võiksid normaalsed elada siis seda on vaja teha.
Põhiseadusega määrab kindlaks, milline see riik on. See piirdub tuumikuga poliitiline üksuse liik ja vorm on põhivaliku ese. 3. Integratsioonikorraldus (Rudolf Smend) Kõik, kes sellele allutatud, on korraldus integreeruda. 4. Totaalne PS Põhiseadus ongi see akt, mis otsustab kõik olulised küsimused. 5. PS kui väärtuskord (Rudolf Smend) Kehtestab ühiskonna põhiväärtused. PS kui kõrgeimate väärtuste kogum. Elu, omand, kodu puutumatus, eraelu, sõnavabadus jne. 6. Ühiskondlik leping On olemas algolukord, siis on kõigil halb. Lepitakse kokku, et luuakse institutsioon, mis tahab öörahu, et saaks rahulikult magada. Päeval saab minna jahile ja ei pea muretsema, et keegi eelneval päeval kõik ära röövib. Väga oluline on teadmatuse loor. Keegi neist ei teadnud, mis neist pärast PS kehtimist saab. Neil olid oma ootused ja lootused, kuid keegi ei teadnud täpselt
mõnedele organisatsioonidele, milliste liigiks see riik on) ❏ Omistatavad immuniteedid ja privileegid on erinevad ❏ Tavapärased immuniteedid ja privileegid: - Kohtu- ja täitemenetluslik immuniteet (reeglina on päris raske minna kohtusse organisatsiooni vastu või kui organisatsiooni suhtes on saadud mingisugune otsus, siis seda on väga keeruline täideviia) - Valduste, vara ja arhiivide puutumatus (väga praktiline asi, mida kõik organisatsioonid vajavad) - Finants- ja tolliprivileegid (organisatsioonidel peab olema õigus teostada rahvusvahelisi makseid) ❏ Organisatsioon omab tavaliselt juriidilise isiku staatust riigisisesel tasandil ning saab seetõttu omada vara ja astuda lepingulistesse suhetesse teiste isikutega 6. Vaidluste rahumeelne lahendamine Riikidel
poolte võrdsuse printsiibil. Tsiviilõiguse allikad. Tsiviilõiguse algallikaks on põhiseadus, mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ning teiste isikute suhtes. Olulised põhiõigused: õigus elule, au ja hea nime kaitse, perekonna ja eraelu puutumatus, ning eluruumi puutumatus. Tsiviilõiguse allikateks suures osas on seadused. Olulisemad tsiviilseadused arvestades tsiviilõiguse süsteemi on: 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TSÜS), millega sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulised
ministrid ja internuntsiused; asjurid (volit välisministeeriumi juurde). Ajutine asjur esindab esinduse juhti ainult selle äraolekul ja ei pea esit volikirju välisministeeriumile. Esindusse nimet: enne vajalik asukohariigi nõusolek. Keeldumist ei pea põhjendama. Siis kirjut volikiri. Ametisse määratud siis, kui pidulikul tseremoonial annab üle oma volikirjad. Privileegid ja immuniteedid 5: Ruumide ja arhiivide puutumatus: akr ei tohi kasut sundi ja võivad siseneda ainult juhi loal. Diplom asüüliõigust pole. Õ kasut esinduse hoonetel, esinduse juhi residentsil, sõiduvahendil lr-i lippu ja vappi. Maksuvabastused: vabast, kui need ei ole seot teenuse osut-ga; ei keht kaudsetele maksudel. Isikupuutumatus, sh kohustuslik puutumatus asukohariigis: arreteerim ja kohtus tunnistam. Immunit puud kinnisvaraküs; pärimisõ-se küs (diplomaat eraisik);
teiste asjakohaste sätete nõuetekohase järgimise eest; (l) raske või suuremahuline kaup raske või suuremahuline ese, mida selle massi, suuruse või laadi tõttu ei veeta tavaliselt kinnises maanteesõidukis või konteineris; (m) garantiiühing ühing, kellele konventsiooniosalise tolliasutus on andnud loa tegutseda TIR-protseduuri kasutavate isikute käendajana. 5 3. TIR veokite ehitusreeglid Selleks et tagada kauba puutumatus, sätestab TIR-konventsioon, et kaupa tuleb transportida kinnises konteineris või veoseruumis, mis on ehitatud viisil, mis välistaks ligipääsu kaubale. Suletud veokit või konteinerit ei saa avada ilma, et see jätaks veoki kerele nähtavaid jälgi või ei kahjustaks tollitemplit või plommi. Selle nõudmise täitmiseks sätestab konventsioon veokitele/konteineritele ehitusstandardid ning eeldused, mis lubavad TIR-protseduuris osaleda.
Vabariigi President määrab peaministrikandidaadi (iseseisev otsus ilma ettepanekuta, kuid peab arvestama, et vastav kandidaat suudaks valitsust moodustada). Vabariigi Presidendi pädevuses on armuandmine ja autasude ja teenetemärkide andmine. Vabariigi President saab karistatuid nende palvel vabastada karistuse kandmisest või karistust leevendada (ka amnestia teel Riigikogu poolt). Tuleb juhinduda sealjuures seadusega kehtestatud reeglitest. Eraelu puutumatus Põhiseaduse §26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Laiemas tähenduses hõlmab eraelu ka perekonnaelu. Samuti
KODAKONDSUS Õhuke kodakondsus luuakse võimalused ja nõutakse minimaalselt kohustusi. Kohustusi püütakse näidata minimaalselt, et inimestele Sügav kodakondsus kui inimesed ei osale, siis süsteem, mis annab õigusi, variseb kokku. Demokraatia ei tööta, kui inimesed selle vastu huvi ei tunne. Kodakondsus tasandid: Tsiviilne 18. Sajand, aluspõhimõte isiklik vabadus, tüüpilised meetmed isiku- ja eraelu puutumatus, mõtte-, sõna-, usu- ja lepinguvabadus Poliitiline 19. Sajand, aluspõhimõte poliitiline subjektsus, tüüpilised meetme hääleõgus, parlamendireform, rahvaesindajate töötasu Sotsiaalne 20. Sajand, aluspõhimõte heaolu; tüüpilised meetmed: tasuta haridus, pensionid, tervishoid, osalus kultuuripärandis Inimõigused õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada.
Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. Suurima majandusega riik, mis ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni, on Venemaa, teisel kohal on Iraan. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. [1] WTO peaülesanne on tagada võimalikult vaba, tõketeta ning etteaimatava strateegiaga rahvusvaheline kaubandus. WTO on juriidiline isik, millel on samasugused privileegid ning puutumatus kui ÜRO eriorganisatsioonidel [3]. 3 1.1. WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid Kaubandust reguleeriv 'GATT 1994' leping, mille põhimõteteks WTO liikmete vahel kaupade vaba liikumise garanteerimine, enamsoodustusrezhiimi kohandamine liimetele ning kõigi lepingu osapoolte võrdne kohtlemine; teenuskaubandust reguleeriv GATS kokkulepe, mis
15 Diplomaatilised suhted algavad nootide vahetamisega, esinduse juhi nimetamiseks tuleb saada asukohariigi nõusolek. Esinduse juhi diplomaatilise auastme annab Eesti president valitsuse ettepanekul. Teiste diplomaatide nimetamiseks ei ole agrement üldjuhul vajalik. Diplomaatilised suhted lõpetatakse noodi üleandmisega. Konsulaaresindusel ja ametnikel on privileegid ja immuniteedid: Ruumide ja arhiivide puutumatus Maksuvabastused Õigus kasutada autol, residentsil jm lähetajariigi lippu ja vappi Vaba kommunikatsioon lähetajariigiga, õigus vahetada infot sifreeritud kirjas ja konsulaarkottide ja kullerite puutumatus Funktsionaalne isikupuutumatus Konsulaarkaitse on kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramise korral sealse konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu.
Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07- 01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972.a. kirjutasid USA ja NSV Liit alla SRP-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud.
rahvusvahelisel tasandil, luues uusi institutsioone, mis peavad vastama neile pandud ootustele. Rahvusvahelised organisatsioonid tekivad seega teatud ühiste huvide (majanduslike, poliitiliste) kokkupuutepinnalt. Riigid loobuvad oma suveräänsusest rahvusüleste institutsioonide kasuks valdkondades, kus see on otstarbekas. Funktsionalistide jaoks on prioriteetne avalik heaolu, mitte rahvusriigi puutumatus, suveräänsus, mingi kindel ideoloogia. Funktsionalism suudab edukalt seletada funktsionalistlike institutsioonide loomist 1950-ndatel, kuid ei suuda selgitada integratsiooni aeglustumist 1960-ndatel ja 1970-ndatel. Neofunktsionalism on kõige tuntum integratsiooniteooria, mis arenes käsikäes integratsioonipraktikaga, peegeldades Jean Monnet ja Robert Schumani (vt ka peatükk 1.2) visioone Euroopa ühendamisest. Neofunktsionalismi keskne tees on, et integratsioon kandub
kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses. Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus, sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus, õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi. 11. Põhiõiguse, kodanikuõiguse ja inimõiguse vahetegu Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga. Sellest lähtuvalt on põhiõigused kõik põhiseaduse teises peatükis sisalduvad õigused olenemata sisust. Lisaks nendele on
1972. a võeti mõlemad riigid ÜRO liikmeks. Pingelõdvendusajastu tähtsündmuseks oli Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine, mis sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31. juulil ja 1. augustil 1975. Kohtumisest võttis osa 33 Euroopa riiki ning USA ja Kanada. Allkirjastati nn Helsingi lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö ja inimõigused. Lääneriigid tunnustasid sellega NLi ülemvõimu Ida-Euroopas, samal ajal rõhutati hiljem korduvalt, et see ei tähendanud Balti riikide annekteerimise tunnustamist. PILET 12 1. Rahvusvahelised suhted 1933-1938 Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku.
2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja – osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja – tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium – uurimismaterjalide kogumine a) Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga) b) Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati c) Õigus nõuda kohtuniku juurde toimetamist d) Õigus saada kompensatsiooni ebaseadusliku kinnipidamise eest 2) Kohtumenetluse staadium a) õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi b) süütuse presumptsioon – kedagi ei tohi süüdistada enne, kui ta ei ole kohtus süüdi mõistetud c) õigus saada advokaat
2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid: 1) Kohtueelne staadium uurimismaterjalide kogumine a) Kodu ja isiku puutumatus (läbi otsida saab vaid kohtuorderiga) b) Vahistatul on õigus teada, mille eest vahistati c) Õigus nõuda kohtuniku juurde toimetamist d) Õigus saada kompensatsiooni ebaseadusliku kinnipidamise eest 2) Kohtumenetluse staadium a) õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi b) süütuse presumptsioon kedagi ei tohi süüdistada enne, kui ta ei ole kohtus süüdi mõistetud c) õigus saada advokaat
Kõige paremad suhted kujunesid välja NSVL ja Prantsusmaa vahel. Tihenesid ka NSVL ja USA suhted. Pea igal aastal kohtusid mõlema riigi juhid. Pingelõdvenduse aega jääb ka Euroopa julgeoleku-ja koostöö nõupidamine. See sai alguse välisministrite kohtumisega Helsingis ning lõppes Helsingi tippkohtumisega 31.07-01.08.1975. Sellest võttis osa 33 Euroopa riiki ja USA, Kanada. Kohtumisel allkirjastati lõppakt, milles sisaldus kolm põhimõtet: piiride puutumatus, riikidevaheline koostöö, inimõigused. Lääneriigid tunnustasid NSVL ülemvõimu Ida-Euroopas. Pingelõdvendusega kaasnes ka relvastuse piiramise katse. 1970.aastate alguseks oli riikide tuumarelvastuse hulk ületanud kriitilise piiri. Juba 1963.aastal oli sõlmitud tuumarelvastuse katsetamise osalise keelustamise leping. 1972.a. kirjutasid USA ja NSV Liit alla SRP-1 lepingule. See sisaldas strateegilise relvastuse piiramist, st. uusi tuumarelvi juurde ei tehtud
mõlemad kõrvuti lubatud). Independendid osalevad väga aktiivselt revolutsioonis, nende hulka kuulub ka Inglismaa ajaloos tähtsat rolli mänginud Oliver Cromwell. Teine ideoloogia, mis palju populaarsust võitis, oli levellerite liikumine. Nende juhiks oli John Lilburne. Nad taotlesid võrdsust. Seda mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist (nende hulgas ka usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus). Nad arendasid mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Seetõttu ei ole parlament kõikvõimas, vaid ta volitused on piiratud. Nende programm nõudis sisuliselt kuningavõimu kaotamist ja vabariigi loomist. Lisaks rõhutasid nad inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. Valgustusajastu 4
Selguse mõttes võib lisaks väidete hindamisele sõnastada ka õige väite või täienda/paranda väidet. Kui on võimalik, siis viita õigusnormidele, milles väites käsitletav on reguleeritud. 1) Kõrgendatud ohuga on tegemist Väide on vale. Kõrgendatud ohuga on tegemist siis, kui siis, kui on suur tõenäosus, et kohe põhjustatakse kahju või rikkumine ohus on inimelu, tervis, kehaline puutumatus, suur või õiguse rikkumine on alanud ja varaline hüve või oluline keskkonnakahju. Väites on kestab. Kui tagantjärgi selgub, et tegelikult ohtu ei olnudki, oli tegemist vahetu ohu mõistega. Teises lauses on tegemist tegemist kahtlusega. näiliku ohuga. 2) Ametniku teenistuskohustus on Väide on vale. Ametnik on küll kohustatud pühenduma pühenduda täielikult
järgnevad. - mitmed hajaliolevad prügihunnikud - metsade raie laskeväljakutelt - suurepinnalised metsatulekahjud - huumuse hävitamine ja mulla struktuuri lõhkumine, kaevikute kaevamine, pommilehtrid - lõhkemata lõhkekehad, maastiku risustavad märklauad - pommikillud, mida on kokku korjatud 43 kg - laskemoonakastid, asbestikotid ja mahajäetud hooned Enamus nendest keskkonnakahjustustest on likvideeritud, kuid pikemaajaline puutumatus oleks lõppenud suurejooneliste pinnasekahjustustega. Kõik saneerimistööd on läbiviidud 1994. - 1996. aastal. Vaieldamatult kõige reostatum objekt polügonil oli Tapasaare raketibaas, mis hõlmas endaalla umbes 150 ha. Siin hoiti ka tuumalõhkepeadega varustatud rakette. Tõsist ohtu kujutas endast aga raketikütusega läbi-imbunud pinnas. Samiiniga reostunud pinnase maht oli 33 m3. Suuri pinnasekahjustusi tekitas ka Nõukogude armee kaevandus tegevus
ametisse aja vormistab volikirja. Volikiri sisaldab andmeid isiku, esindamise eesmärgi ning volituste ulatuse kohta. Privileegid ja immuniteedid. Diplomaatiliste esinduse ning diplomaatide privileegideks ja immuniteetideks on: ruumide ja arhiivide puutumatus; õigus kasutada esinduse hoonetel, esinduse juhi residentsil ja sõiduvahendeil lähetajariigi lippu ja vappi; maksuvabastused; isikupuutumatus sh kohtulik puutumatus asukohariigis; esinduse õiguse vabale kommunikatsioonile lähetajariigiga, õigus vahetada informatsiooni sifreeritud kirjas ning diplomaatilise posti puutumatus. Diplomaatiline immuniteet. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 31 lõige 1 sätestab diplomaatilise agendi immuniteedid vastuvõtjariigi kohtulikust jurisdiktsioonist. Selle sätte kohaselt omab diplomaatiline agent täielikku kriminaal-kohtulikku immuniteeti, samuti
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. RAHVASTELIIT loodi 1920.a. ning tegutses 1946 aastani ja on ÜRO eelkäija.Juhtroll oli seal Inglismaa ja Prantsusmaa käes.Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Üldiselt olid 20.ndad aastad demokraatia aastad,kus sündisid mitmed lepingud: 1) 1925. a. Locarno konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, millega Saksamaal keelati demilitariseerida Reini jõe vasakut kallast; 2) Briand-Kelloggi pakti mõisteti hukka igasugune sõjategevus. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
1 Kordamisküsimused Riigiõiguse eksamiks Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: ...
Rahaliselt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded, nt müügilepingu, üürilepingu või käsutuslepingu alusel tekkinud õigused, nõuda varaliste väärtuste üleandmist või muude soorituste tegemist Ka perekonnaõigus sisaldab varalisi suhteid reguleerivaid norme, nagu abikaasade ühisvaraõiguse reziim, ülalipidamis kohustused jne Isiklike õiguste ehk mittevaraliste, moraalsete õiguste objektiks on isiku au, nimi, autorsus, eraelu puutumatus või muu isiklik õigus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest, nt surm, või mille tekkimine oli küll inimesetahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest. Nt kergets kehavigastusets tekib raske tervise kahjustus. Tegu tsiviilõiguste ja tsiviilkohustuste tekkimise alusena võib olla õiguspärane või õigusvastane. Tegu võib olla ka tegevusets hoidumine, st tegevusettus. Õiguspärased teod on eelkõige tehingud, kui otsesed õiguslike tagajärgede tekkimistele
Diplomaatilised suhted algavad nootide vahetamisega, esinduse juhi nimetamiseks tuleb saada asukohariigi nõusolek. Esinduse juhi diplomaatilise auastme annab Eesti president valitsuse ettepanekul. Teiste diplomaatide nimetamiseks ei ole agrement üldjuhul vajalik. Diplomaatilised suhted lõpetatakse noodi üleandmisega. Konsulaaresindusel ja –ametnikel on privileegid ja immuniteedid: 23 Ruumide ja arhiivide puutumatus Maksuvabastused Õigus kasutada autol, residentsil jm lähetajariigi lippu ja vappi Vaba kommunikatsioon lähetajariigiga, õigus vahetada infot šifreeritud kirjas ja konsulaarkottide ja –kullerite puutumatus Funktsionaalne isikupuutumatus Konsulaarkaitse on kodanike huvide kaitse välisriigis nende õiguste piiramise korral sealse konsulaarasutuse või diplomaatilise esinduse kaudu.
Sotsiaaldemokraadid 39) Survegrupid ehk huvigrupid: pensionärid, õpilased, õpetajad, põllumehed 40) Lõpeta laused a. Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on: · igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse · seaduse ülimuslikkus · süütuse presumptsioon b. korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis · kodu ja isiku puutumatus · õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta · õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (48 tundi tohib inimest ilma kohtuniku otsuseta kinni pidada) · õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni c. korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel · õigus nõuda kiiret ja avaliku kohtuprotsessi
o Saadik kohustatud kuulama Tema Pühadust püsti ja paljastatud peaga o Suurriikide ja Veneetsia saadikuid võeti vastu suures nn kuninglikus saalis, teisi väikses saalis · Rahvusvaheline õigus o Hugo Grotius ,,Sõja ja rahu õigusest" 1625 järgi saadiku põhiõigused: Õigus olla vastu võetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud Saadiku ja ta kaaskonna isiku ja vara puutumatus Eksterritoriaalsus saadik ei allu tolle maa seadustele, kuhu ta on lähetatud Kuritöö sooritanud saadik kuulub väljasaatmisele Vene diplomaatia reeglid · Saadikute Prikaas · Suhtlemine toimus kindlate küsimuste lahendamiseks lähetatud saatkondade vahendusel o Saadikul polnud lubatud enne audientsi suhelda teiste välispoliitikaga tegelevate isikutega
· Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel o Rahval on kontroll valitsuse üle (rahvas on selle valitsuse ise ametisse seadnud kas otse või oma esindajate läbi) o Valitsusel ei ole "eriõigust" piirata inimeste vabadusi o Omandi puutumatus · Samas erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline. Piisab, kui inimesed valivad endale esindajad, kes nende huve teostavad ja kaitsevad (representatiivne valitsusvorm). Locke'ilikku liberaalset argumenti kasutati Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis: Kõik inimesed on loodud võrdseks, kõigile on Looja poolt antud võõrandamatud õigused, mille hulgas on elu, vabadus ja õnne taotlemine. Valitsused on ellu kutsutud
-Raviotsused, abort, ilukirurgia… Privaatsuse piirid: Kooskõlas seadusega Vajalik demokraatlikus riigis Riigi julgeolek Ühiskondlik turvalisus (üldisem)- Põhjendatud oht ühiskonnale; riigist väljasaatmised. Korratuse või kuritegevuse ärahoidmine- Konkreetsele kuriteole suunatud; kahtluse põhine Riigi majanduslik heaolu- Nt. Sujuv lennuliiklus vs kodu puutumatus. Tervise ja kõlbluse kaitseks- Nt. Lapse soov mitte kohtuda oma bioloogilise isaga Kaasinimeste õiguste kaitseks- Laps vs vanemad; sugupuu koostamine Valdkonnad: Meditsiin ja terviseandmed Isiklikud pildid 11 “Aidake mind Internetis välja” Elektroonilised “jalajäljed”: järelvalve ja panoptikumi loomise võimalus Privaatus töökohal: e-kirjad, netiliiklus
siis jookseks süsteem kokku (lihtne piiriklausel on kõige laiem piiriklausli tüüp) kui lg2 lugeda, siis tuleneb see sõnastused „igaüks peab … järgima seadust“ § 19 ERILISED VABADUS PÕHIMÕTTED Valdkondi on kokku 12 I elu § 16 – õigus elule Mis on elu? – bioloogilisfüüsils eksistents kehaline Piiriklausli liik: lihtne (seaduse kaitse), null (kaitses ei saa olla piirangut) puutumatus Kaitseala: laieneb ainult füüsilistele isikutele (juriidiliste isikutele mitte) § 18 lg 1 – piinamise, julma ja väärikust alandava kohtlemise keeld Mis on piinamine? ÜRO piinamise vastane konvensioon artikkel 1 (RT 2, 14,44): https://www.riigiteataja.ee/akt/23989 - tagajärjena esineb alati füüsiline ja vaimne valu
(>Saksamaa astub välja Rahvasteliidust, tühistab Locarno lepingu) >1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni >1938 Austria liitmine Saksamaaga e ansluss >1938 Müncheni kokkulepe/sobing (Saksamaa, Inglismaa [Chamberlain], Prantsusmaa ja Itaalia vahel) -kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus =>Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. 11. Teine maailmasõda 1939-1945 põhjused >poliitilised -endine vaen Saksamaa-Prantsusmaa vahel; väljakujunenud huvid ning riikidevahelised vastuolud; ebaõnnestunud Rahvasteliit >ideoloogilised- vastamisi natsism, demokraatia; hiljem kommunism vs natsism
Venemaa Gazprom tahtis Ukraina ärist oma osa ning Julia Tõmosenko sai väga selgelt tekkivate probleemide mõjust aru, siis otsustas ta ka ise poliitikasse minna. Poliitikasse minekul oli Tõmosenko jaoks ka äri kõrval teine, äärmiselt pragmaatiline põhjus. Nimelt oli gaasiprintsessiks tõusnud oligarhil tekkinud teravaid konflikte konkurentidega, kes oma majandusliku võimu abil läbi prokuratuuri talle pidevalt kaikaid kodarasse loopisid. Ülemraada saadikutel on aga diplomaatiline puutumatus. Üsna pea tuli tal ka valida, kas ta jätkab ronimist, teeb strateegilise liidu Kutsmaga, kelle tegevust ta varasemalt aktiivselt kritiseeris, ning reedab samas endise partneri ja ta äride ristiisa Lazarenko või proovib Lazarenkot toetada ning riskib võimalusega kõigest ilma jääda. Erinevatel ajahetkedel on Tõmosenko nii olude sunnil, kui ka arengu või Ukraina nimel mänginud üle mitmeid oma seniseid koostööpartnereid. Ta otsustas edasi minna. See aga ei
sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. 5. kahju tekkimine kannatanul "…tekitatud kahju hüvitamist…"; Kahju on iga kaotus, mida isik kannab mingi hüve (tervis, kehaline puutumatus, au, väärikus) või vara suhtes. RVastS näeb ette: - varalise kahju hüvitamise (RVastS § 8), mis jaguneb otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks (RVastS § 7 lg 3, § 13 lg 2), - mittevaralise kahju hüvitamise (RVastS § 9), - tervise kahjustamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise (RVastS § 10), - tagajärgede kõrvaldamise (RVastS § 12). 6. süü – süü ei ole nõutav
majanduslikud eeldused- kaubandus 2. Kultuurilised eeldused- keel, piibli tõlked, trükkimine. 3. Kommunikatsioonilised eeldused 4. Sõjalised eeldused-mobiliseerumine, idenditeet, vihkamine. Kennedy arvas, et rahvusriigid tekkisid u 16 saj, ehk enne Westfaali. Westfaali rahulepe: Püha-Rooma Impeerium- vaid Austria & osa Saksamaad jäi Impeeriumile, Paavsti võimu kadumine. Saksamaa uutel riikidel oli õigus oma sise- ja välispoliitikale. Oluline monarhi puutumatus. Westfaali rahu tähtsus: 30-a. sõda oli sõda väärtuste üle, kuidas anarhilises maailmas ellu jääda. Westfaali rahu- religioonide üle saavutati võit suveräänsete riikide poolt. Pandi paika kaasaegsed rv poliitika normatiivne kord (rahvusvahelised seadused) Algas rv kongresside ajastu. Tänapäeva konverentside ja ümarlaudadade kujunemine. Napoleon Bonaparte: 1799-1804 1. konsul. 1804-1814-imperaator 1814-1815 Napoleoni sõjad. 1812- sissetung Venemaale ja kiire häving
siseriiklike kohtute ees, välistab kohtumenetluse algamise siseriiklikus kohtus. c.ii. Täitemenetuslik immuniteet tagab täiendava kaitse lisaks kohtumenetuslikule immuniteedile ning välistab vara arestimise ja selle võõrandamise kohtuotsuste või muu nõude täiteks c.iii. Valduste, vara ja arhiivide puutumatus valdustesse ei tohi siseneda ning selle vara ja arhiivid ei kuulu läbiotsimisele, rekvideerimisele, arestimisele ega allu täitementlusele c.iv. Finantsprivileegid liikmesriigid ei tohi teha takistusi finantsvahendite omamisele, vahetamisele ning siirdamisele 9 riigis või väljaspool. Varad, sissetulekud, import, eksport vabastatud maksudest
isikul ka õigus oma kohustusi mitte täitvat riiki korrale kutsuda. KODANIKE ÕIGUSED Õigus eluruumile, millesse tungimine (ka saastamise kaudu) on inimõiguste rikkumine, Õigus elule. Kaasajal vaevalt üheski Euroopa rigis võimalik otseselt elu ohustav keskkonnategevus. Õigus oma omandit segamatult kasutada. Raekndub enamasti siis, kui keskkonnamõju omandile mõjutab oluliselt selle turuväärtust, esteetilised jm rikkumised siia alla ei lähe. Era- ja perekonnaelu puutumatus võimaldab rohkem siduda keskkonnakaitsega (nt müra segab eraelu). Õigus tervise kaitsele. Õigus olla vaba tervise riivetest ja õiguse rervise aluseks olevatele põhilistele tingimustele. Riigi kohustused: - hoiduda tervise kahjustamisest - kaitsta tervise kahjustamise eest kolmandate isikute poolt rakendada positiivseid meetmeid inimese tervise kaitseks. KESKKONNAALASED ÕIGUSED Paljud aspektid ei mahu kodanke õiguste alla, samuti põhiüõigused ei kaitse riskide eest, vaid pigem
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
Õiguslik kõigil inimestel ühteviisi V Positiivne /negatiivne dimensioon 1) positiivne teooriate paljusus - Kaasavarateooria väärtus, inimese eriline kvaliteet, mis on antud looja poolt - Sooritusteooria inimväärikus onn sooritus, mida inimene võiks tuua potentsiaalne 2) negatiivne mis inimväärikus ei ole. Inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks VI Inimväärikuse valdkonnad 1. Kehaline puutumatus inimest ei tohi piinata § 18 - Kunstlik viljastamine - Katse embrüotega - Geenitehnoloogia 2. Inimväärsed elutingimused 3. Õiguslik võrdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada § 7 Vabadus I sätestus - preambula - § 19 lg 1 - kõik vabadused ja põhiõigused II Käsitlus põhiõiguste all § 8 Võrdsus I sätestus - § 12 lg 1 II käsitlus põhiõiguste all § 9 Demokraatia põhimõte I sätestus põhiseaduses
Johni päästis vaid üks asi. 1216 suri ära. Tal oli troonipärija. 1215. a Magna Carta, Henry III. Kuningal oli piiramatu võim. Siin tuleb mängu antud kiri. 5 Oli 63 artikliline. Sündis väga põletavast sisepoliitilisest kriisist. Aadel oli väga tige maksude ja kohustuste peale, mida John Maata peale surus. Linnadele kinnitati nende vanad privileegid ja nende puutumatus. 4 artiklit on tänaseni kehtivad: nr 1 - inglise kiriku vabadus; 13 – linnade puutumatus; 39-40 igaühel on õigus õiglasele kohtule. Henry III (1207-1272). John Maata poeg. Oli 9.aastane troonile saades. Ta päästis Plantagenet’ dünastia Inglismaal. ta isiklikud saavutused nõrgad ja poliitilisel ning sõjaliselt oli ta ebaõnnestunud. Kuid Inglismaa edenes siiski majanduslikult ja Henry III ajal rajati Westminster. Kuninga võimutäius pärast Magna Cartat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
