Park rajati ja kujundati mitmekesise reljeefiga maa- alale ühel ajal lossi ehitamisega. Lossilähedane pargiosa on liigirikas ja siin kasvab mitmeid haruldasi puid. Muu hulgas äratab tähelepanu lossi taga kasvav hiigeltamm ( kõrgus 28 m, läbimõõt 170 cm), mida rahvasuus tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud). Aastakümneid tagasi ähvardas tamme lõhenemisoht ja selle vältimiseks pandi ümber harude raudklambrid. Puus on ka mitmeid õõsi, kus pesitsevat kodukakud. Lossilähedases pargis kasvavad mitmesugused harilikud lehtpuud: tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi.
sirglihas, kõhu põikilihased; tuharalihased; reie tagumise külje lihased 16. Rüht. Harjumuslik, pingevaba, tasakaalustatud kehahoid seismisel, istumisel või liikumisel. Rüht peab olema õige, et ei tekiks liigseid lihaspingeid, liigset koormust liigestele ja siseelunditele. Staatiline või dünaamiline. Normaalrühi saavutamiseks tuleb rakendada lihaspinget. Nimetage normaalrühi kriteeriumid: - Vertikaalselt ühel joonel: väliskõrv, õlanukk, puus, põlv ja hüppeliiges. - Horisontaalselt (kummalgi kehapoolel): õlad, puus, põlved, hüppeliigesed 17. Motoorika põhimõisted: Motoorika - organismi liikumise ja kehahoiakuga seoses olevate nähtuste kogum Motoorika koordinatsioon - liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel Tugimotoorika – tagab vajaliku kehahoiaku Maa gravitatsiooniväljas. Tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta
Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad? KEERDKASV puidu kiud on keerdus. SALMILISUS puiu kiud on kõik segamini, KAKSIKTÜVI, KÕVERKASV mida kõveram puu, seda halvem ta on. PUTUKKAHJUSTUSEGA putukad söövad ja kahjustavad puitu. EBANORMAALNE KOONILISUS, EKSISTENSIAALNE SÜDAMIK. 21. Millise temperatuuri juures puiduseene areng peatub ja millise temperatuuri juures puidu seened hävinevad?
segmentideks. Rindmik koosneb kahest poolest, selja- ja kõhulooge ning need on ühendatud külgedel. Rindmiku esiosa kõhulooke külge kinnituvad esijalad, keskosa külge keskmised jalad ja eestiivad ning tagarindmikule kinnituvad tagajalad ja teine paar tiibu. Loogetele kinnituvate tugevate lihaste abil on mesilane võimeline liigutama oma tiibasid kuni 190 korda sekundis. Mesilase eestiivad on suuremad kui tagatiivad. Mesilase jalad koosnevad viiest osast: puus, pöörel, reis, säär ja käpp. Käppadel on viis lüli. Jalad kinnituvad rindmikule pöördliigeste abil, mis võimaldab mesilasel oma jalgu liigutada igas suunas. Käimisel toetub mesilane kolmele jalale, iga sammuga tõstab mesilane ühelt poolt ülesse kaks jalga ja teiselt poolt ühe jala. Mesilase tagakeha koosneb lülidest, mille ülemist poolt nimetatakse tergiidiks ning alumist kõhupoolset sterniidiks. Tagakeha maht suureneb talviti pärasoole
Arenenud paastmistehnika korval vajab pustiasend tasakaalusta- tud pussi- ning kehavalitsemist. Pussi kaalu tasakaalustamiseks kallutab laskur ulakeha pisut tahapoole ning koos sellega nihkub puus veidi ettepoole. Nii saadakse tugi vasakule kuunarnukile. Laskuri keha ning jasemete proportsioonidest soltub, kui palju peab puus ette nihkuma ning kui palju on vaja ulakeha tagasi kallutada. Naiste luustiku ehitus (laiad puusad) soodustab pustiasendit. Vasak kuunarnukk
8. Puu. Üldine puu. Kahendpuu. Järjestatud (orienteeritud) ja järjestamata (orienteerimata) puu. Puuga seotud erinevad mõisted. Puu ülesmärkimine sulgavaldisena ja Dewey kümnendesitusena. Puu läbimise järjekorrad (pre-, post- ja inorder). Puu realiseerimine arvutis. 8.1 Puu. Üldine puu • Graaf on mittelineaarne struktuur, mille abil saab modelleerida objektide hulgas paari-kaupa esinevaid suhteid ja seoseid. • Puu on graafi erivorm. • Puus ühendatakse andmeobjektid hierhilisel viisil. • Puu koosneb elementidest, mida nim. tippudeks ehk sõlmedeks (siia paigutakse andmed/info), ja seosetest tippude (sõlmedes oleva info) vahel, mida nim. kaarteks. • Iga puu sõlm on juureks mõnele alampuule. Sõlme kõigi alampuude arvu nimetatakse selle sõlme järguks. Sõlm, mille järk on 0, on leht, Ülejäänud sõlmed on hargnevad sõlmed. • Puu sõlmed jagunevad paiknemishierarhia järgi tasemetesse
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
Tingimusliku(konditsionaalse) tõestuse puhul sisaldab tuletuse jada lõike, mis sõltuvad lisaks üldistele eeldustele ka hüpoteesist p kui täiendavast eeldusest. Sellist lõiku nimetatakse ALAMTULETUSTEKS ning seda tähistatakse PÜSTJOONEGA VASAKUL POOL. ALAMTULETUSE sees VÕIB OLLA veel ALAMTULETUSI. TÕESUSPUU abil kontrollitakse, kas saab olla nii, et arutluse eeldused on tõesed, aga järeldus on väär. Kui kõik puus esinevad valemis on lammutatud literaalideni, siis nimetatakse seda puud LÕPETATUKS. SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA Kui p, siis q nimetatakse TINGIMUSLIKUKS LAUSEKS Lause p on alus ehk ANTETSEDENT Lause q on tagajärg ehk KONSEKVENT HÜPOTEETILISED SÜLLOGISMID TINGIV SÜLLOGISM ehk hüpoteetiline süllogism on süllogism, mille üks eeldus on kindlasti tingiv väide(või materiaalne implikatsioon) ning teine eeldus võib olla
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
tema huvi matemaatika vastu. Teooria on küll huvitav, kuid vähemalt huvi matemaatika vastu tekkis Pythagorasel tõenäoliselt läbi muusika. Pythagorase isikuga on seotud palju legende. Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloni endaga. Pooljumalastaatus on ka ilmselt põhjuseks, miks Pythagorase isiku kohta nii palju kokku luuletatud on. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud. Huvi tekkimine arvude ja matemaatika vastu on samuti seotud legendiga. Kord olevat Pythagoras sepikojast möödunud ja kuulatama jäänud. Ta kuulis kaunist helide kooskõla, mille tekitasid erineva raskusega sepahaamrite löögid. Raskust, millega vasar alasile langeb saab aga mõõta ja selleläbi arvudes väljendada. Heli kõrgus sõltub võnkuva helikeele pikkusest. Viimast saab samuti mõõta, st
Ta on näiteks toiduks paljudele seentele (majavamm), putukatele ja bakteritele. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened. Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul. Näiteks kahaneb puit vananedes, aga võib ka niiskusesisalduse vähenedes või kasvanud puus tekkinud pingete kadumisel iseeneslikult lõheneda. Teisalt põhjustab puidu hügroskoopsus, ehk vee imamisvõime, nii tema eluaja jooksul kui ka hiljem tema vormi muutumist. Puiduniiskus sõltub ümbruse niiskustasemest. Niiskuse muutused põhjustavad puidu märkimisväärse vormimuutuse aga mõjutavad ka tema mehhaanilisi omadusi (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). 1.2.2. Puit ehitusmaterjalina
· Silmad silmad . Kontaktivõime.See on vastastikune sooviavaldus suhtlemiseks.Silmadega öeldakse esimesed sõnad. · Hääl hääl . Tervitamine,tutvumine. Kõne annab teavet esmase valiku õigsuse või ekslikkuse kohta. · Käsi käsi . Esimene füüsilise kokkupuute hetk.Käsi on ääretult tundlik. · Käsi õlg . Kontrolliv zest . kui palju partner usaldab. õla puutumisest ilmnev ebamugavustunne viitab kiirustamisele · Käsi puus . See kontakt on omane tantsule ja võimaldab tunnetada läheduse iseloomu. · Suu nägu . Esimene suudlus antakse tavaliselt põsele,kui huultele siis põgus. · Käsi pea . Juuste silitamine on hoolimise ja armastuse sümbol,annab kindlust ja turvatunnet. · Käsi keha . Otsene intiimsuse märk ja mõistetav kui vahekorra ettepanek. · Suu rinnad . Seksuaalse kukkuleppe/nõusoleku märk. · Käsi suguelundid.
Ekstraktiivained(vaigud,parkained) 6 3 4 Tuhk 0,4 0,4 0,4 Lämmastik 0,1 0,1 0,1 Summa 99,5 99,5 99,5 Põhilised keemilised elemendid on: · Süsinik 50% · Hapnik 44% · Vesinik 6% · Lämmastik 0,1 % Samuti esineb puus mineraalseid aineid (tuhk), mida on 0,1 1,2% [1.] Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi, kuuse ja kasepuidu kuivaines on tselluloosi 40...45%, hemitselluloosi 25...40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24...33%, lehtpuudes 16...25%. Puidu kütteväärtusest langeb ca. 40% ligniinile. Metsas kasvava puu kogumahust saadakse puitu 66...75%, oksad, kännud ja koor
Aug murdis puusaluu, rangluu ja sõrme Kui jalgrattur peab pärast kukkumist naha jalale tagasi rullima, pole see nende mõistes vigastus. Luumurde tuleb pedaalijatel siiski aina ette. Kõige rägemalt on eestlastest võistluste ajal vigastada saanud Andrus Aug. Domina Vacanze värves sõites kukkus Aug Itaalia velotuuri kuuenda etapi lõpujoone järel, takerdunud klubikaaslase tagarattasse. Kiirabiauto toimetas Augi Rooma-lähedasse haiglasse. Murdunud olid puus, mille killud kinnitati poltidega, rangluu neljas kord karjääri jooksul ja üks sõrm. "Õnn, et kiiver peas oli treeningul polnuks. Kiiver purunes, ka pea oli nats lömmis, aga mõte liikus. Kiiver päästis," meenutas aug, kes lebas seejärel pikalt haiglas ja sai alles nelja kuu pärast taas võidu sõitma hakata. Reinumäe ajupõrutus, nina puru, karjäär läbi 2006. aasta oktoobris sai Eesti meistriliiga kohtumisest FC Flora ja FC Levadia vahel jalgpallisõda
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimi...
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
> Laoseened (puidu kuivamise peroodil, kui ta ei ole täielikult kaotanud oma mahlu). Levinumad on sini ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. > Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit või muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. > Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. > Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherdi (vees). > Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. > Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjurite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud omadusi, kasutatakse: > Ehituslikke või > Keemilisi vahendeid. > Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 1215%.
Oletame, et iga gaasi aatomsalvestab 10+10=20 bitti (see vastab mõõtmise suhtelisele täpsusele 10-3) 1 mool gaasi salvestab seega 1025bitti BIOENERGEETIKA Tüüpilised tasakaalulised membraanipotentsiaalid: 0.1-0.2 V Sellele vastab elekriväljatugevus 105 V/cm. Miks? Kui suurt ioonide kontsentratsiooni erinevust on selle potentsiaali hoidmiseks vaja? Vee kadu läbi taime pinnanimetatakse transpiratsiooniks. Kuidas see veevarustus toimib? Vesi liigub puus mõnekümne mikromeetrilise läbimõõduga ksüleemtorudes. Et kapillaarjõudude abil kõrgemaid puid varustada peaksid torud ~100 x peenemad olema. Ei ole, sest torude voolutakistus kasvab proportsionaalselt 1/r4 Miks Maa üle ei kuumene ega lõpuks ära ei põle/aura? Mis on fotosüntees? Miks peavad rakud sisaldama suure arvu molekule? Hinnanguliselt peab rakk metaboolsete protsesside kindlustamiseks sisaldama vähemalt 120 valku, tema genoomseega vähemalt 120 geeni.
Veevägi – allika, kose, hauakoha. Pinuvägi. Tulevägi – äike , kulu. Sepapajavägi. Inimeste ja puude suhe. Hingepuud eesti kultuuris Puudega on seotud inimesed ise, matusekombestikud (ristipuud, kuused matustel). Hiied olid vanadele eestlastele pühad paigad. Puud, kui jumalad (puust kuju tegemine). Puudele on ka ohverdatud (kui kõht valutas, rebiti särgi küljest valutavat kohta puudutav riideriba ja seoti see puu külge). Hingepuu – puus usuti olevat üks inimese hingedest. Tihti istutati inimesele tema sündides puu – kui see kasvab ilusasti, hoiab ta ka inimest. Puud kahjustades saab kahjustada ka seda inimest, kelle puud kahjustati. Puudega on seotud ka ended, nt. surmaended. Kui kuuldi öösel metsas puude raidumist/saagimist oli oodata kellegi surma.. Puid istutati ka siis kui elukorralduses on muudatused.. Puu pidi uues eluolukorras kaitsma.. Tänapäeval istutatakse puid pulmade ajal ja uue asutuse avamisel..
Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahe...
Veterinaaria VETERINAARIA Koostanud Tiit Siiboja HOBUSE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA PÕHIALUSED. Sissejuhatus · Teema on väga mahukas ja siinse kirjatüki eesmärgiks pole seatud anda lugejale asjast täielikku ülevaadet. Teemasid on põgusalt puudutatud, eeldades, et lugeja on kirjandusega töötades loonud endale teemast ülevaate, siinkohal üritaks olulisemaid asju rõhutada ja üle korrata. · Kui kellelgi jääb teema väga arusaamatuks, siis loodetavasti tärkab huvi lugeda veidi näiteks mõnda loomatervise käsiraamatut. On see siis välja antud eelmise sajndi lõpus või keskpaigas - suurt vahet pole, sest viimaste aastasadade jooksul pole selles vallas suuri muutusi toimunud. Hobuse kehapiirkonnad. Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. ...
j. Isiklik hügieen: (A) Sõltumatu, ei vaja abi. (B) Sõltumatu, ei vaja abi. 2.Pesemine: (A) Sõltumatu, ei vaja abi. 3. Tasakaalutest: Suudab tasakaalu hoida. 4.Liikuvusulatuse funktioonaalne piiratus: (A) Liikuvuspiiratus ei ole. a) Kael (A) piiratus puudub, (B) normis. b) Käed: (A) piiratus puudub, (B)normis. c) Käelabad (A) piiratus puudub, (B) normis. d) Jalg, sh puus või põlv: osteoartroosi tõttu piiratud. (A) piiratud. (B) osaline vähenemine. e) Jälg täies ulatuses (A) piiratud. (B) osaline vähenemine. f)muu piiratus või funktsionaalne kadu (A) puudub. (B) puudub. 5. Liikumisviisid: liikub ise, abivahendid ei kasuta. 6. Voodis ja voodist liikumine: piiratus puudub 7. Ülesannete jaotamine:Ei. 8. ADL funktsionaalse rehabilitatsiooni potentsiaal: isik on võimeline sooritada tegevusi.
Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; 6 · tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C. Alla 0C seente areng peatub, üle
Leidub vaid üksikuid seaduspärasusi, mille järgi saab öelda, et graafis Hamiltoni tsüklit ei leidu- näiteks kui graaf koosneb kahest suuremast sidususkomponendist, mille vaheliseks ,,sillaks" on üksainus tipp, ei ole graafis kindlasti Hamiltoni ahelat. Teooria arendajaks oli William R. Hamilton(19. saj). [33]. Puud. Puude omadused. Puu on defineeritud, kui sidus tsükliteta orienteerimata graaf. Puude omadusi: a). Puu on alati sidus. b). Puus ei sisaldu tsükleid. c). Puus leidub alati n-1 serva, kus n on tippude arv. d). Iga puu koosseisus leiduv serv on sild. e). Suvalise serva lisamisel mistahes kahe puu tipu vahele tekib tsükkel. f). Suvalise kahe tipu vahel leidub alati täpselt 1 lihtahel. Mets- graaf, mis ei sisalda tsükleid (ent ei pruugi olla ka sidus). Lehed- Lehed on puu tipud, mille astmeks on 1 (e. deg(e) = 1).
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
astub vasaku jalaga ette ,astub ta samas kehaga pisut risti. Kui tantsijad mõtlevad ükskõik millise kaslase liikumisele, kui too jahisaagile ligi hiilib, aitab see saavutada tangsu õiget iseloomu. Mitmeti on tango lihtne tants, kuid selleks, et saavutada õiget tunnetust, on muusika väga oluline. Tähtis on muusikat hoolega kuulata, nii meloodiat kui rütmi. Muusika on 2/4 taktimõõdus, ehedam tunne tekib, kui see on minooris. Paar seisab väga lähestikku, daami parem puus mehe keskkohas. Mees tõmbab partneri parema käe ja käsivarrega endale väga ligidale, vasak käsi on peale lähemal kui teistes seltskonnatantsudes. Daam paneb vasaku käe kaugemale ümber mehe parema õlavarre. Rumba Öeldakse, et rumba on Kuuba tants, kuid see on sisuliselt vale, sest ei ole olemas ühte Kuuba tantsu, vaid neid on palju. Nime ,,rumba" on aastaid kasutatud üldnimena, mis täheistab kõik Kuuba tantse.
Väljaminekuks oli tarvis linnakleiti. Kleitide lõiked olid klassikalised, toonid ühevärvilised või minimaalse mustriga ning materjalideks kasutati siidi või viskoosset kreppi (vt lisa 4 ja 5). Õhtukleitide lõiked olid sel kümnendil kõige naiselikumad peenikese pihaga, õhulisest riidest ning kaunilt langevad. Mängiti ka selliste lisamotiividega nagu tikandid, dekoreeritud nööbid, lipsud, nahk ja muu. Selle ajastu kehaideaaliks oli peen piht ja kitsas puus, mille saavutamiseks kasutati kraesid, sitsi ning õlapatju11. Esmakordselt reklaamiti Hollywoodis staaride seljas trikoosid (vt joonis 10). Reklaaminduses kujutati inimesi ebaproportsionaalselt, umbes kolm korda pikema ja kõhnemana kui tegelikult. Keha taoline paljastamine oli rahva seas veel vähelevinud. See oli ühtlasi ka esimene kord, kui riiete müümiseks inimkeha kasutati12. Joonis 10. Trikood 1930
üksnes töövahend. Neenetsite jaoks on koer haisev kõikesööja, samas kui põder toitub peamiselt puhtast samblast. Sellise puhtusekontseptsiooni olemasolu on neenetsi maailmapildis määrava tähtsusega. Samuti on selle abil kerge mõista, miks põhjapõder etendab niivõrd olulist osa neenetsite religioonis. Neenetsite ettekujutuse järgi elab maailmas lugematul arvul kõiksugu olendeid. Animistlik maailmatunnetus lubab igas suuremas kivis, veidra kujuga puus või tundratasandikust esile tõusvas künkas näha vaimu elu aset. Samuti sunnib see arvestama pisimagi metsa-, vee- või murakahaldjaga.lisaks mõjutavad neenetsite elu mitmesugused võimsad taeva- ja allilmajumalad ning surnud inimeste vaimud. Head läbisaamist kõigi üleloomulike jõududega on vaja inimese enda huvides. Häid suhteid jumalustega saab kindlustada õige käitumise- näiteks tabudest kinnipidamise ja ohverdamise abil. Neenetsite ohvriloom on põhjapõder
Juurekontaktide kaudu levib haigus ka lähinaabruses kasvavate eluspuude juurtele. Juurepessu oht on suur: kõrge lubjasisaldusega toitaineterikastel muldadel, okaspuude kasvatamisel mittemetsamaadel (endisel põllu- ja karjamaadel), kõikuva veetasemega aladel, happelistel liivmuldadel. Juurepessu oht on väike v puudub: turbapinnasel, liigniisketel muldadel, väga kuivades ja toitainetevaestes kasvukohtades. Juurepessu tõrje: Haigusetekitaja hävitamine juba haigestunud puus (või kännus) keemiliste tõrjevahendite (pestitsiididega) ilma peremeespuud või keskkonda kahjustamata ei ole juurpessu korral praktiliselt võimalik. Mõeldav on vaid haigusetekitaja levimise takistamine mitmesuguste profülaktiliste võtetega. Kuidas vältida? Vältida tuleks liiga tihedate kuuse- ja männikultuuride istutamist. Juurepessust tugevasti kahjustatud kuuse- või männi-enamusega puistute lageraie järel
Arheoloogoliste leidude vanuse määramine. Maa areng on ligi 4,5 miljardi aasta vanune. Leidude vanuse määramiseks on levinud raadiosüsinikumeetod. Selle põhine faktil, et süsiniku raadioaktiivne isotoop (C massiarvuga 14) laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseeneslikult ja vastvalt poolestusajale kahaneb algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra. Võrreldes radioaktiivse süsiniku hulka kahes süsinikku sisaldavas objektis: Praegu kasvavas puus ja turba rasundi põhjas leitud puujupis, siis leiame, et viimaseson radioaktiivset süsinikku vähem kuna osa sellest on aja jooksu lagunenud. See vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata puutüki kui ka turbakihi vanust. Andmetöötlusviisid. Igasugune uurimustöö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada need kõigile ühiselt mõistetaval viisil. Kuna geograafias peab
võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. -Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: • terve oks-kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem • surnud oks- võib olla puidus kinni või lahti; • sarvoks-muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; • väljalangev oks- puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; • tubakoks-pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. -Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne
puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; · tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C
Avaldub palgi külgpinnal spiraalsete lõhedena. Ränipuit – puidu ehituse muutus okaspuidus, mis on vaadeldav aasta rõngaste sügisosa paksenemisena. Ränipuit tekib kasvava ppuu survetsoonis. Ränipuit esineb okaspuudel Ränipuit on ümbritsevastpuidust tihedam, suurema tugevusega. Raskendab töötlemist. Vaigupesa-okaspuu aastarõngaste sees ja vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Tekib kasvavas puus reaktsioonina mingi kahjustuse toimel. Saematerjalil tuleb välja sortimendi pinnale ja raskendab töötlemist. Salmilisus – puidukiudude looklev või segipaisatud asetus puidus Avaldub spooni ja saematerjali pinnal tekstuuri erinevusena muust puidust Tekib puus reaktsioonina mitmesugustele välismõjutustele (vigastuste, kasvukoha, iseärasused) Säsi – aastarõngaste keskmes asuv erineva ehitusega rakkude kogum.
failisüsteemi kiiremaks kui ext2 ja ext3 failisüsteeme, kuid samas on RaiserFS failisüsteemil olnud üsna suuri probleeme stabiilsusega. HFS+ (tuntud ka kui Mac OS Extended)on tänapäeva MacOS operatsioonisüsteemides kasutatav failisüsteem. HFS+ failisüsteemis on failidel olemas failiõigused ning maksimaalne lubatud failisuurus on 8 EB ning loogilise ketta maht 32 EB. Failisüsteemi omapära seisneb selles, et failidega seotud meta-andmeid, failitabelit ja kataloogifaili sisu hoitakse B* puus. Sama failisüsteemi kasutab ka Apple Corp toodetud meediamängarid iPod (samas võivad kasutada ka FAT32 failisüsteemi). Meta-andmed ehk "andmed andmete kohta" on andmete digitaalne kirjeldus, mis vastab täpselt defineeritud mallile või ka selliste kirjelduste kogumik. Sarnaneb raamatukogu kataloogisüsteemile, kust sageli leiab lisaks andmetele raamatute nimetuste ja nende autorite kohta ka lühikese sisututvustuse vallaste.ee
Tanja ärkab. (karu, kolin, kont, nõid, osmik, purre, tont) Ballikülalised. Triquet-tamboovlane, teravmeelne poeet. Abieluettepanek Tanjale. Onegin vaikib, kummardab, pilk hell. Onegin kutsub Olga tantsima. Vladimir on armukade. II abieluettepanek? Olga+Jegveni 6pt Lenski jooksis ballilt ära. Onegin rahul ja mõtlik. Olga vaikis. Tanja ei uinu. Zaretski- kaardikamba ninamees, filosoof, virk ja visa mõisnik, aus, truu pereisa (joodik). Lenski kutsub Onegini duellile. Nõustub. Jõekäärul puus või laup saab tabamuse. Olga rõõmustab, kui Lenskit näeb. Tervitab. Lenski jätab tunnetest rääkimise. Tanja on teadmatuses. Olgal olid Lenski vastu siiski tunded. Mees kirjutab hüvastijätukirja ja uinub. Äratab tunnimees. Kell on 6. Onegin magab. Saavad kokku, Lenski sureb. Onegin jooksis ja hüüdis... kahetses. Sai 30-aastaseks, sõitis minema. 7pt Lenski haud jäi unarusse. Olga abiellus sõjamehega, sõitis kodust ära. Tanja läks vana mõisa vaatama. Meenus vana aeg
Orienteerimata graafi pöördgraaf on samade tippudega orienteerimata graaf, mis sisaldab kaari nende tippude vahel, kus esialgses graafis pole kaart ja vastupidi. 26. Mis on multigraaf? Multigraaf on graaf, mille tipupaaride vahel esineb mitu kaart. 27. Mis on puu? Kuidas on puu tippude ja kaarte arv omavahel seotud? Puu on sidus tsükliteta orienteerimata graaf. Kui puul on n tippu, siis on tal (n-1) kaart. 28. Mis juhtub puu sidususega kui tema suvaline kaar eemaldada? Kui puus eemaldada üks kaar, siis pole graaf enam sidus ja pole enam ka puu. 29. Mis juhtub, kui puule lisada 1 kaar juurde? Kui puule lisada 1 kaar, siis tekib tsükkel ja saadud graaf pole enam puu. 30. Mis on „graafi värvimine“? Graafi värvimine on värvide omistamine graafi tippudele selliselt, et mistahes kaks omavahel kaarega ühendatud tippu oleksid erinevat värvi. 31. Mis on graafi kromaatiline arv? Graafi kromaatiline arv on minimaalne arv, mis näitab, mitme erineva
│ └─────┤ └────── F │ └────────── G │ ┌─────── H └──────────────┤ └─────── I KONSENSUSPUU ┌─────── A ├─────── B Liikide A; B; C; D klaster on esimeses ┌────────│ ja teises puus erineva topoloogiaga; │ ├─────── C konsensuspuus pole seetõttu näidata │ └─────── D mingeid ühisjooni, ja see klaster on ┌─────┤ ┌────── E lahendamata (unresolved). │ │ ┌───┤ │ └─────┤ └────── F │ └────────── G
BMW 486PWX 10736 INDREK AAK Tele2 Mazda 467GKQ 8336 TIINA TEPPAN Tele2 Ford 183BUY 1669 VILHELM KRACHT Tele2 BMW 375QPY 13901 VALLO PAISUJÕE Elisa Audi 795NHT 7713 MERIKE MARGE EMT Honda 777WCL 10040 VILJAR SAAR EMT Ford 115YPW 1760 RAIVO KUUSMETS EMT Mazda 338RKF 11325 UUNO PUUS Elisa Toyota 109UFB 11846 AS TOPOIL Elisa Ford 963RVI 16286 ANZHELIKA LAVRUSENKO EMT Mercedes-Benz 207TNT 15992 ARVO PESTI Elisa BMW 658PPL 4337 MARIKA RUUS Elisa Honda 799BKH 11614 URMAS HEINMETS Elisa Audi 566NHN 19425 LAURI ROOS Tele2 Mercedes-Benz 878MST 16211 JÜRI VOORE Tele2
Die Frisur, -en – soeng Das Auge, -n – silm Die Nase, -n – nina Das Kinn, -e – lõug Der Hals, -“e – kael, kurk, kõri Das Gesicht, -er – nägu Das Ohr, -en – kõrv Der Mund, -“er – kõrv Der Mund, -“er – suu Die Lippe, -n – huul Der Bart, -“ e - habe Der Mitmensch, -en – kaasinimene Spitz – teravder Kärper, - - keha Die Brust, -“e – rind Die Figur, -en – figuur Doe Schulter, -n – õlg Das Herz, -en – süda Der Rücken, - - selg Die Hüfte, -n – puus Schwarzfarig – mustapäine Gemütlich – mugav Die Kontaktlinsen – kontakt läätsed Weich – pehme Dezent – viisakas Die Erde – maa, maapind, muld, Maa Die Sonne, -n – päike Der Planet, -en – planeet Das Süstem, -e – süsteem Das Sonnensüstem, -e – päikesesüsteem Die Bedingung, -en – tingimus Der Durchmesser, - - läbimõõt Die Entfernung, -en – kaugus, vahemaa Der Stern, -e – täht, taevakeha Die Wärme – soojus Der Mond, -e – kuu, Kuu
kooskõlaline, siis ei saa arutlus olla kehtiv. Kui lausete hulga moodustavad lihtsa struktuuriga laused, siis on nende kooskõlalisust kerge hinnata, nt lausete hulk {A & ¬B, C} on kooskõlaline ja lausete hulk {A & ¬B, ¬A} ei ole kooskõlaline ning neid väiteid on hõlbus tõesustabelite abil kontrollida.5 Uurime äsja esitatud lihtsate väidete süsteemi kooskõlalisust tõesuspuu meetodil ehk kontrollime, kas etteantud lausete hulk on kooskõlaline. Lauseid esindavad puus lausete valemid. Tõesuspuu kasvab ülalt alla. Selle ülal paiknevaks alustüveks (juurteks) on uuritavad valemid, mille kooskõlalisust kontrollida tahetakse. Alustame nt lausete hulga {A & ¬B, C} uurimist sellega, et moodustame tõesuspuu alustüve: A & ¬B C. Uurime, kas on olemas tõeväärtusjaotus, mille puhul kõik veerus ehk siis puu tüves paiknevad valemid saavad korraga tõesed olla. Tõesuspuu meetodi põhivõte on keerukamate valemite lammutamine komponentideks (dekomponeerimine)
esimese ja kolmanda reaga. Igas salmis eraldi riimuvad esimene ja kolmas rida. Viimase kolmikvärsi keskmine rida riimub üksiku reaga luuletuse lõpus. Näidis: HAMLETI PROLOOG Gustav Suits 1 Teed loogelised kokku toonud siin a kui sügiseks ju hämardumas kevad; b saand kaksikvennaks suve rõõm ja piin. a Me tundnud kõik ju õhku jahenevat b näind lehte kolletavat haljas puus c näind valgust varjudega seginevat. b Kuid saak nii mitme salvedes on uus, c maast uhked ülenevad kojad, majad, d kui märgid näha päikeses ja kuus. c Ei tõuse üksi tummad tunnistajad, d mis tehtud, teoksil aja umbses sõus: e ju helisevad võidupidu kajad, d on nagu ainest kerkiks vaimu tõus. E Sonett on luuletus, mis koosneb 14 värsist
Aabrahami naine Saara saada lapse) lapse Ismaeli ning hiljem põgenevad Haagar ja Ismael Saara eest kõrbesse. Hiljem tulevad inglid, kes räägivad, et Aabraham peab saama lapse ikka Saaraga ning varsti saavadki nad lapse, kelle nimeks saab Iisak. Aabraham läbib veel sellise katsumuse, kus jumal tahtis, et Iisak ohverdataks. Lõpuks seda ei tehtud ja jumal kiitis Aabrahami selle eest. Hiljem Jaakob maadleb ingliga, mille käigus tal nihestatakse puus ja ta sai sealt endale juurde teise nime Iisrael. Jaakob saab 12 poega, kellest tuleb 12 suguharu. -) Ümberlõikamine Judaismis poisslapsi hakati ümberlõikama 8 päevaselt, Araabialaste seas tehakse seda vahemikus 3-13 aastat. * Egiptuse vangipõlv ~1700-1250 e.Kr. See lõppeb Ramses II-e valisemise lõpuga. -) See on see aeg, kus juudid on Egiptuses orjad ja see aeg lõppeb exodusega, kus Mooses juhib juudid tõotatud maale. Sinna perioodi jääb ka 40 aastat Siinai kõrbes
Arheoloogiliste leidude vanuse määramine. Maa areng on ligikaudu 4,5 miljardi aasta pikkune. Leidude vanuse määramiseks on vanemalt levinud raadiosüsiniku meetod. Selle meetodi kasutamine põhineb vaktil et süsiniku raadioaktiivne isotoop(süsinik massi arvuga 14) laguneb ajas muutumatu kiirusega. Radioaktiivne süsinik laguneb iseenestikult ja vastavalt poolestus ajale kahaneb algkogus 5570 aastajooksul poole võrra. Võrreldes kahes süsiniku sisaldavas objektis, näiteks praegu kasvavas puus ja turba põhjast leitud puutüki süsiniku hulka nääme et viimases on raadioaktiivset süsiniku vähem kuna osa sellest on ajajooksul hävinenud.see vähenemise proportsioon ongi vanuse mõõt, mille põhjal saab määrata nii puutüki kui ka turbakihi vanust. Andmetöötlus viisid Igasugune uurimis töö annab uusi andmeid, et nende põhjal teha õigeid järeldusi tuleb osata andmeid töödelda ja esitada kõigile üheselt mõistetaval viisil. Kuna
Kui sa küsid midagi keerulist, siis ütleb „uuri wikipediast“, „ma räägin sulle parem ühe nalja“ või mõne muu kõrvale juhtiva lause. Tänapäeval nt Siri. Minimax-protseduurid püüavad minimeerida käigust tuleneda võivat maksimaalset kahju. Algoritmi idee on genereerida jooksvast positsioonist lähtudes võimalike järglaste hulk kuni puu lehtedeni (terminaalsete tippudeni), nendele positsioonidele rakendada kasulikkusfunktsiooni ja, liikudes puus tase-haaval kõrgemale tagasi lähtepositsiooni, arvutada selle hinnang. Siin me eeldame, et kasulikkusfunktsioon omistab suured väärtused headele positsioonidele, nii et meie eesmärk on maksimeerida järgmise positsiooni hinnangut. Igas tipus, kus meie oleme käigul, püüame teha parima käigu, s.t liikuda tippu, mille väärtus on võimalikult suur. Seevastu kui käigul on vastane, siis tema püüab valida sellise käigu, mis on parim tema jaoks, kuid halvim meie jaoks, s.t.
toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid -kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. 73. Olulisemad puid ohustavad seenhaigused metsas. Seennakkus ja mädanemisprotsess puidus Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Pärast seeneniidistiku mõneaastast arenemist puus või puidus moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või materjalile viljakehad, nagu taelikud, torikud, pässikud, pessud jne. Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema seeneniidistik ning puidu rakuseinad hakkavad lagunema seeneniitide poolt toodetavate fermentide toimel
kooskõlaline, siis ei saa arutlus olla kehtiv. Kui lausete hulga moodustavad lihtsa struktuuriga laused, siis on nende kooskõlalisust kerge hinnata, nt lausete hulk {A & ¬B, C} on kooskõlaline ja lausete hulk {A & ¬B, ¬A} ei ole kooskõlaline ning neid väiteid on hõlbus tõesustabelite abil kontrollida.5 Uurime äsja esitatud lihtsate väidete süsteemi kooskõlalisust tõesuspuu meetodil ehk kontrollime, kas etteantud lausete hulk on kooskõlaline. Lauseid esindavad puus lausete valemid. Tõesuspuu kasvab ülalt alla. Selle ülal paiknevaks alustüveks (juurteks) on uuritavad valemid, mille kooskõlalisust kontrollida tahetakse. Alustame nt lausete hulga {A & ¬B, C} uurimist sellega, et moodustame tõesuspuu alustüve: A & ¬B C. Uurime, kas on olemas tõeväärtusjaotus, mille puhul kõik veerus ehk siis puu tüves paiknevad
Tüve kasutamist segavad pahad tühisel määral.Seejuures on nad ise keerulise ehituse tõttu hinnatud materjaliks mitmesuguste iluasjade valmistamisel. Puidu ehituse vead Keerdkasv Esineb sagedamini männi,kuuse,lehise ja valgepöögi juures.Keerdkasv vähendab lattdetailide tugevust(kiud on kaldu) ja põhjustab laudade kaardumist. Mädanikud · Puidu ebaterved värvused ja mädanikud võivad tekkida ning kaasnevad puus ning kasvad näiteks sisepunasus ja sisene mädanik. · EBATERVED VÄRVUSED JA MÄDANIKUD ON PÕHJUSTATUD KAHJUSEENTE POOLT VÕI BAKTERITE LAGUDAMISE TULEMUSENA. · seened kui sellised paljunevad eoste kaudu mis levivad tuule,vee lindude,putukate ja teiste kaudu. · ksavava puutüves levivad seeneosed koorevigastustuste või ka juurte kaudu.seened levivad puidus väga peenete seenniidikistena.
Opsidiaan on veel parem materjal, (looduslik klaas, praegusele klaasile üsna lähedane). Are Tsirk - tulekivist asjade valmistaja, väliseestlane. Narva jõesuus paljju tulekivi kamakaid. Kromanjoonlaste ajajärgul on hakatud valmistama esimesi kunstiteoseid. Aurinac kultuur. Kujutavalt peamiselt naisi, tehtud luust või sarvest. Willendorfi veenus, esimene leitud kujuke (Willendorf Austrias) 31 000 aastat vana, vanim kuju 32 000 vana. Rõhutatud puus ja rind, pea koos käte-jalgadega on pigem skemaatilised. Nt kujutatud ainult juuksepiiri, käed küünarnukini ja jalad poolikud. Nägu pole kunagi kujutatud. Miks nii lopsakad? 1. Näitab, et annab järglasi, on viljakas. 2. Tolle aja iluideaal? Naisekeskne ühiskond? Arvestati pärinemist ema järgi, sest isas ei saanud kindel olla. Esiema kultus?- Austati esivanemat? Kujud tehtud u 32 000 20 000 aastat tagasi. Järgmine kunstilaine Magdaleni ajajärgul koopamaalidena
rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 108. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada. Puus võib olla mõne looma pesapaik, koore kaetus kaitsealuste samblikega ja koore alla putukad. 109. Milline väärtus on vanadel puudel? Millised puud on bioloogiliselt väärtuslikud nii parkides ja metsades? Vanad puud võivad olla paljude elusolendite tugisüsteemiks. Eriti on väärtuslikus suures, vanad, jämedad ja tugevate okstega pesapuud või võimalikud pesapuud. 110. Millised on vääriselupaikade tunnused parkides?
rohumaad ja puisniidud. 106. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 107. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada. Puus võib olla mõne looma pesapaik, koore kaetus kaitsealuste samblikega ja koore alla putukad. 108. Milline väärtus on vanadel puudel? Millised puud on bioloogiliselt väärtuslikud nii parkides ja metsades? Vanad puud võivad olla paljude elusolendite tugisüsteemiks. Eriti on väärtuslikus suures, vanad, jämedad ja tugevate okstega pesapuud või võimalikud pesapuud. 109. Millised on vääriselupaikade tunnused parkides?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
