KOKKU JA LAHKUKIRJUTAMINE MÕISTEREEGLI PÕHJAL KIRJUTATAKSE SÕNAD KOKKU SIIS, KUI ON TEGEMIST UUE MÕISTEGA (autojuht) KINNISTÜVI, NIMETAVALINE VÕI LÜHENENUD TÜVEGA SÕNA KIRJUTATAKSE JÄRGNEVA SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi) SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU ...
Toiduahel 8 klass 2007 Toiduahela tüübid (1) · Kiskahel eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. Toiduahela tüübid (2) · Laguahel surnud orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Toiduahela tüübid (3) · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Nt. puuleht lehetäi seened viirused Toiduvõrgustik · Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu, mis annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad". Populatsioon · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. · Igal liigil on oma levila, milles saab eristada palju üksikuid populatsioone. · Näiteks niidul elavad lepatriinud; tammikus kasvavad tammed. Kooslus
Tähendus Piltlik väljend, st ülekantud väljapaistev teadlane - välja paistev niidiots; silmapaistev Kirjutamisvii tähendus kirjutatakse kunstnik - silma paistev valgus; naised läksid oma meeste si määrab kokku, otsene lahku asju ajama -- mehed läksid oma meesteasju ajama; tähendus. iga erakonna liige -- iga erakonnaliige; suur puuleht - suure Lause sisu määrab puu leht; kirjutamisviisi(nn kontekstireegel) Traditsioon viiskümmend, viissada - viis tuhat, viis miljonit; Teatud arvsõnad Kirjutamisvii kirjutatakse kokku. Reeglid si määrab väljakujunen ud Teatud kohanimedes
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike.
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sün...
Elevant oma peremehega läksid oma teed. Aga kerjused jäid rääkima, milline loom see elevant siis oli. Esimene pime ütles, et: "Tuleb välja, et elevant sarnaneb luuaga! Tema katsus elevandi sabaotsa. Teine pime, kes oli katsunud elevandi jalga aga naeris selle üle öeldes: "Mis sa luuletad! Elevant on nagu suur sammas-kõva ja tugev." Kolmas aga pahandab teistega: " Mis loba te räägite, elevant on pehme ja suur nagu puuleht." Kolmas kerjus oli katsunud elevandi suurt ja pehmet kõrva. Neljas kerjus, kes oli katsunud elevandi lonti, kuulas teisi ja vangutas pead." Ai- ai-ai, elevant on ju nagu jäme köis." Viies pime, kes elevandi külge oli kombanud, hakkas naerma: "Te vist kartsite elevanti nõnda, et isegi ei julgenud talle ligineda! Teadke siis, et elevant sarnaneb kindlusemüüriga!" "No seda ei ole!" karjus esimene. "Elevant sarnaneb luuaga!" "Sambaga!" ütles teine. "Lehega!" kordas kolmas. "Köiega
Ühe katse tulemusena lahutas Newton päikesevalguse vikerkaarevärvide spektriks. Selles katses suunas ta valguskiire läbi prisma(klaasist kolmnurga), mille ta ise oli kavandanud. Kui valgus läheb läbi prisma murdub valgus spektrivärvideks. Sama muutus toimub ka siis, kui valgus langeb läbi vee, tekitades vikerkaare. See katse muutis maailma väga, kuna enne seda ei teatud kuidas tekkisid või kuidas tekitada värve. Pärast seda avastati, et kui näiteks puuleht on roheline, siis järelikult ülejäänud värvispektri värvid ta neelab ja rohelist peegeldab. Veel ka üks huvitav fakt, et tänapäeval mõõdame me newtoni auks jõudu njuutonites(N). Üks njuuton on ligikaudu võrdne jõuga, mida tunneme, kui hoiame peopesas suurt apelsini. Kokkuvõtteks võin öelda, et Newton on olnud väga oluline maailma jaoks, sest tema on avastanud just need põhiseadused, mis meid ümbritsevad. Kui me poleks
ülepea ( üldse) omapead ( üksi) mõnikord (vahetevahel) vanaema LAHKU ESIKKOMPONENDIL ON TÄIEND suure puu leht ilusa linnu laul kirju kana pojad suure linna väravad kortsunud särgi käis iga firma juht selle puu oksad suure karu nahk tuntud sepa töö märja liiva koorem KOKKU SÕNAÜHENDIL ON TÄIEND suur puuleht ilus linnulaul kirjud kanapojad suured linnaväravad kortsunud särgikäis iga firmajuht kaharad puuoksad kulunud karunahk suurepärane sepatöö suur liivakoorem OMADUSSÕNA KOKKU- LAHKUKIRJUTAMINE Käänd või määrsõna + omadussõna KOKKU LAHKU Uus omadussõnaline mõiste Tavaliselt kirjutatakse omadussõna
aitamine? Müügiedu või selgus? Näiteks vaadates mingit logo, me ei mõtle selle peale, et tegu on disainiga. Logo väljendab kas firma, institutsiooni, organisatsiooni, idee, sündmuse või toote põhiolemust. Logo ülesanne on avalikkuse ees eristada logo omanikku konkurentidest. Logod on visuaalsed märgid, mille kuju tuleneb objektist, mida ta üritab peegeldada või millega ta assotsiatseerub. Näiteks loodust võib sümboliseerida stiliseeritud puuleht. Mida rohkem sümbol sõnumit edastab, seda parem ta on. Logo on osa firma nähtavast identiteedist. Seda peetakse esmamuljeks. Hea logo on originaalne ja meeldejääv ning võib mõne hetkega tekitada usalduse toote või firma vastu. Ta on igasuguse firma, asutuse või toote jaoks äärmiselt tähtis Logodisain mõjutab kõigi ettevõtte andmekandjate kujundust, olgu selleks visiitkaardid, blanketid, erinev reklaam või kodulehe disain. Logo on aluseks kogu firmastiili
teke aset igatahes mitte loogiliselt ja kogu aines, milles ja millega hiljem tõe inimene, teadlane, filosoof töötab ja mille abil loob, kui see ei pärine mitte Pilvekukulinnuriigist, siis igatahes mitte ometi asjade olemusest." Ning justnagu on välja mõeldud kõik sõnad kirjeldamaks valelikkust, ei pärine ka tõde Pilvekukulinnuriigist. ,,Me nimetame inimest ,,ausaks"; me küsime: miks toimis ta täna nii ausalt? Meie vastus peaks kõlama: oma aususe tõttu. Ausus! See tähendab: puuleht on lehtede põhjus." Mis on niisiis tõde? Nietzsche arvab, et tõde saaks kirjeldada kui ,,Metafooride, metonüümide, antropomorfismide liikuv armee, lühidalt, summa inimlikest suhestustest, mis on poeetiliselt ja retooriliselt esile tõstetud, ülekantud ja kaunistatud, ning mis peale pikka kasutamist ühele rahvale kindlad, kanoonilised ja siduvad tunduvad: tõed on illusioonid, mille kohta ei mäletata, et nad säherdused on: metafoorid, mis on ära kasutatud ja meeleliselt
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund)
määra, kogu kommikilo Ains om olev täiendsõna, kui Härjasilm, käoking, tekib uue tähendusega mõiste koolivaheaeg Ains om olev täiendsõna, mis Klassijuhataja (pole kindla, Ains om olev ligemalt Tehase direktor, kleidi ei märgi kindlat olendit, eset või määratletud klassijuhataja), määratletud nimisõna pesemine, traktori mootor, tädi nähtust, st on umbmäärane puuleht, pesupesemine (märgib kindlat olendit, eset, poeg nähtust) Ains om olev täiendsõna, Raamaturiiul, mis on sisult mitmuslik puukoorem pingirida Kuude ja ilmakaarte Jaanuarikuu, aprilliilm, nimetused idanaaber Mitmuse om olev täiendsõna, Võõrastemaja, Mitmuse omastavas olev Vigade parandus, mägede
■ Põhisõna märgib hulka, määra, Veetilk, saiapäts, leivaraas, kogu kommikilo ■ Ains om olev täiendsõna, kui tekib Härjasilm, käoking, koolivaheaeg uue tähendusega mõiste ■ Ains om olev täiendsõna, mis ei Klassijuhataja (pole kindla, ■ Ains om olev ligemalt Tehase direktor, kleidi pesemine, märgi kindlat olendit, eset või nähtust, määratletud klassijuhataja), puuleht, määratletud nimisõna (märgib traktori mootor, tädi poeg st on umbmäärane pesupesemine kindlat olendit, eset, nähtust) ■ Ains om olev täiendsõna, mis on Raamaturiiul, sisult mitmuslik puukoorem pingirida ■ Kuude ja ilmakaarte nimetused Jaanuarikuu, aprilliilm, idanaaber
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
Mõla valmistatakse sitkest oksakohtadeta puust, et see ka peeneks töödelduna mehe jõul ei murduks. Mõla laba peab olema suure pinnaga, vähemalt 1300-1500 cm2. Mõla laba (kuni 70 cm pikk) peab olema töödeldud hästi õhukeseks nagu puuleht või kalasaba- servadest ja otsast vaid 3-4 mm paksuseks. Tugevama sõudmissurve korral peab mõla alumine ots vees veidi painduma. Mõla vars töödeltakse ümmarguseks ja see peeneneb ühtlaselt kuni poole mõlalabani. Laba on pealt laiem, kuid kõige laiem koht (22-25 cm) on ülevalt 2/5 labapikkuse kohal ja sealt algab ühtlaselt ringjalt kitsenev osa kuni alumise otsani, mille laiuseks on 6-8 cm ja ots tuleb väheke kumer. Mõla ots ja
korduva arvuga 100. Esiküljel all paremal ja tagaküljel all vasakul paiknevad kujutise osad moodustavad vastu valgust vaadates arvu 100. Portree alumises vasakus nurgas paikneb latentne arv 100. Ööbiku motiivi paremas alumises nurgas paikneb värvitu reljeefne latentne kujund, tähekombinatsioon EP, mis on nähtav hoides pangatähte väikese nurga all vastu valgust. L.Koidula portree all paikneb suurendusklaasi abil loetav mikrotrükk. Ööbiku motiivi paremas servas paiknev puuleht on täidetud mikrotrükiga. Portreest paremal on ultraviolettkiirguses roheliselt helenduv ristkülik, mille keskel paikneb nimiväärtus 100. Ultraviolettkiirguses ergastamisel on paberis näha roheliselt ja siniselt helendavad turvakiukesed. Tagaküljel ülal vasakul ja all paremal paiknevad pangatähe seerianumbrid. All paremal on nelinurkne kujund, mille värvus muutub rohelisest siniseks, kui vaadata kujundit otse või külgvalguses. Aastal 2007 välja lastud raha erinevus 1999. a
6.Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõnad: KLK Üldreeglid: *Mõistereegli põhjal kirjut. sõnad kokku siis,kui tegemist on uue mõistega. (nt.autojuht-elukutse esind. auto juht- kindla auto juht) *vormireegel:Kinnistüvi,nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjut. järgneva sõnaga kokku. (nt.põldmari,korvmööbel,inimvaenulik,purilennuk) Alati tähtsam kui mõistereegel! KLK Erireeglid: *1.Üldreegli põhjal kokkukirjut.vad sõnad kirjut. lahku,kui esimesel sõnal on laiend.(nt. puuleht,- suure puu leht) 2.Üldreegli põhjal kirjut.kokku,kui on vaja vältida kahemõttelisust. *Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada.(nt. kokku: kojutulek, metsaminek, teejoomine, aga lahku: haiglasse minek,randa tulek ja kumõssi joomine.) *Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku) *Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna,siis kirjut. ühend enamasti lahku.(nt.puuleht, potikaas, aga vahtrapuu leht, supipoti kaas)
● Iseloomusta standardhälbe mõistet? 4 Tund: harjutustund. 5 Tund: Järgneb I töö esitatud küsimustele ja mõõtevigade hindamise oskusele. Füüsika üldmudelid (16 tundi) 1 tund: Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused. Füüsikaline suurus kui mudel. Füüsika keel, selles kasutatavad lühendid. Objekte, mida füüsikas uuritakse, nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht, vesi, jne. (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine, vikerkaare teke, elektriseerumine, veelainete peegeldumine jne. Väga üldiselt jaotatakse füüsikalised nähtused 5-rühma: mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Lisaks võib eraldi rääkida veel aatomi- ja tuumafüüsika ning kosmoloogilistest nähtustest
oma, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. NT: õe riided, lapse arvamus, venna kott, neiu sall. 5. Kui esimese nimisõna kohta saame küsida, mis liiki, laadi, siis kijutame ta järgneva nimisõnaga kokku. NT: lillevaas, lihasupp, piimasupp, marjaaed, juurviljaaed. 6. Kui põhisõna täiend on nimetavas käändes, siis kirjutatakse ta omavahel kokku, aga selle sõnaühendi ees olev täiendsõna kirjutatakse lahku. NT: suur puuleht, suur tindipott, punane majakatus. 7. Kui täiendsõnal on omakorda täiend ees, siis kirjutatakse kõik lahku. NT: selle jõe äärne heinamaa, selle puu leht, sinine tindi pott. 8. Mitmuse omastavas olevad kahesilbilised sõnad kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: meesteriided, naistekingad, lastekaubad, noortelaager, nõudepesumasin. 9. Mitmuse omastavas kolme- ja enamasilbilised täiendsõnad kirjutatakse järgnevast sõnast lahku
• Kui hüpotees on osutunud tõeseks, siis sõnastatakse vastav seaduspärasus. Seaduspärasuse sõnastamisel tuleb kindlasti nimetada katse tingimusi, sest teistsugustes tingimustes ei pruugi katse tulemus. • Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. • Probleem: miks puuleht kukub aeglaselt, õun aga kiiresti? • Hüpotees: keha langemise kiirus võib sõltuda keha kujust, aga ka keha raskusest. Õun ja puuleht erinevad mõlema omaduse poolest. Tuleb teostada katse kehadega, millel üks neist omadustest on mõlemal kehal sama. • Katse: võtame A4-paberipakist kaks uut paberilehte. Paberi tootja on garanteerinud, et nad on ühesugused (erinevus ei ületa 1%). Kahel katsekehal on ühesugune mass ning raskusjõud, seega erinevus nende käitumises ei saa
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
Õnnestunud pettus (känd) väga tähtis kosmoloogiline motiiv. Laseb noole draakoni südame poole lendu, aga nool lendab mööda. Haigur oli õelnud, et lohe varju pihta peab laskma, aga M lasi ikka keha pihta. See valesti tegemise motiiv tihtipeale olemas. Lasi teise noole musta lohe varju pihta. Vesi hakkas tõusma, ronis paati. Saarmas sukeldus, aga ei jõudnud maani. Kopraga juhtub sama lugu. Viimasena saadetakse ondatra, see jõudis maani, tal oli käpa vahel mulda ja puuleht. Mulla viskas vette, tekkisid saared, mis paisusid. Saadab linnud teele, et need ütleksid kui suur maa on. Maa pole M meelest piisavalt suur. Teeb maasse augud, järved. Puhub lehed või seemned neljas suunas. Kui ta kõigega valmis sai läks koju tagasi, seal elab ta praeguseni. Enn Haabsaar Soome-Ugri saamine 2009. Temal natuke difusionistlik teooria: Sama universaalne kui see, et jumal või jumalad loovad maa ja taeva on motiiiv, kus algsetes olendites on juba maa ja taevas kuidagi olemas
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arv...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
10.5. Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepilli heli tekitatakse ühe või mõlema käe sõrmedega vastu põski nipsutades. Pinget muutes saadakse erinev heli. Kammipilli piid on kaetud õhukese paberi või puulehega. Kui kammi vastu huuli surudes viisi ümiseda, hakkab paber või puuleht võnkuma. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg.10.6. Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jurii...
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
