Enn Vetemaa 1968 Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus). Tegemist telenäidendiga, tegelased eraldi ruumis. Luuakse ruumi abil ruumimudel: tegelased kinni, prints eksleb ühes majas. Traditsioonilised ja noored eksperimentaatorid 60ndatel, 70-80 see enam ei kehti. On näidendeid, mis jõuavad avalikkuse ette hilinemisega. Nüüditeisenduslikku draamat tuleb edasi ka 70ndatel. Leiame näiteid aga pole tuntud. Teatrisündmused 70ndatel, mis ei puuduta uudiskirjandust. Järelmängud draamakirjanduslikus rollis ei mängi. Jaan Kaplinski 1977 Neljakuningapäev Viiding ja Tõnis Rätsep 1980 Olevused - absurdidraama. Jaanus Andreus Nooremb (Madis Kõiv ja Hando Runnel) 1978 Küüni täitmine - võib lugeda seda absurdidraama võtmes. Madis Kõivu osalusel teatritekst tema kirjutatud, mis avalikkuse ette jõuab. Kõige absurdsem, mis Kõivul võtta on. Draamatekst, mis teatri piire kompab
(lepingu lõpetamiseks esineb mõjuv põhjus); Kui muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olevad tingimused. Esimeseks nõudeks sellisel juhul on lepingu muutmine. Kui lepingu muutmine ei ole võimalik, siis võib kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga üles öelda. Mõjuv põhjus. (Kohustuse rikkumine ntks) Mõjuvaks põhjuseks on asjaolu, mille esinemisel ei saa eeldada võlasuhte jätkumist. Ülesütlemine ei puuduta seni lepingu järgi toimunut. Ülesütlemisel ei toimu üldjuhul tagasitäitmist. Leping lõpeb ülesütlemisega, pooled ei ole lepingu järgi teineteise suhtes enam millekski kohustatud TASAARVESTUS: Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus
Isiklik ruum e. vajadus privaatsuse järele suureneb vanuse kasvades. Erinevates kultuurides on isiklik ruum erinev ka sõltuvalt soost. Kui nt. mõnedes kultuurides pole füüsiline kontakt omasooliste vahel mingi probleem, siis teistes kultuurides on see tabu. Nt. Saksamaal suruvad kätt nii mehed kui naised; USA-s naised pigem ei tervita kättpidi. Vietnamis nt. ei suru mehed naise kätt v.a. juhul kui naine ise ulatab esimesena käe. Tais inimesed ei puuduta üksteist avalikult. Aja kasutamine enamus lääne kultuure käsitleb aega lineaarsena, me oleme ajast justkui piiratud ja temast sõltuvuses. Samas on kultuure kes pööravad väga vähe tähelepanu ajale kui sellisele. Erinevates ühiskondades on käsitlus ajast erinev. Kaks võimalust: 1. sündmusi planeeritakse kui eraldiseisvaid ühikuid, s.t. üks asi korraga (nt. Põhja- Ameerika, Saksamaa); 2. mitu asja ühekorraga Vahemeremaad. Rõhk suhetel, kohtumiste ajakava ei võeta
definitsioone ümber kirjutada. Kompromissi läheb vaja eriti humanitaarteadustes: iga tarbetult jõuline katse teha [teaduse keeleline] mudel korrapäraseks vähendab proportsionaalselt mudeli vastavust kirjeldatavale (de Beaugrande 1989). Uued terminid on välja kujunemata – neil on definitsioonide asemel vihjed edasist uurimist vajavale tähendusele – ja selles ongi nende edu põhjus (Boyd 1979). Keeles valitsevate terminimoodustuse kommete muutumine küll mõistesüsteeme ei puuduta, kuid võib mõjutada suhtumist terminite vormi valikusse, nt ei peeta praegu sobivaks selliseid varem tavalisi vorme nagu tagasikargamise vägi (pro elastsus) või arst-pediaater (pro lastearst. Mõisted moodustavad hierarhilise süsteemi Objektiivsel reaalsusel on klassikalise arusaama järgi hierarhiline struktuur, mida peegeldab mõistesüsteemi struktuur: kogu eriala kattev hierarhia. Ka erialad on vastavate mõistehierarhiate abil selgelt
1 nimetatud asjaoludele ka kohustuse rikkumist (VÕS § 196 lg 2). Siiski ei pea mõjuv põhjus olema tingimatult seotud kohustuse rikkumisega, vaid võib tuleneda isiklikest või avalikest huvidest. Mõjuv põhjus ei pea olema vääramatu jõu asjaolu VÕS § 103 lg 2 mõttes ega kohustuste vahekorda muutev asjaolu VÕS § 97 lg 1 ja 2 mõttes. Tegemist on üldsättega juhuks, kui eriosa sätted ei näe ette erikorda mõjuval põhjusel lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemine ei puuduta seni lepingu järgi toimunut. Ülesütlemisel ei toimu üldjuhul tagasitäitmist. Leping lõpeb ülesütlemisega, pooled ei ole lepingu järgi teineteise suhtes enam millekski kohustatud (VÕS § 195 lg 2). Tasaarvestus Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega
1 nimetatud asjaoludele ka kohustuse rikkumist (VÕS § 196 lg 2). Siiski ei pea mõjuv põhjus olema tingimatult seotud kohustuse rikkumisega, vaid võib tuleneda isiklikest või avalikest huvidest. Mõjuv põhjus ei pea olema vääramatu jõu asjaolu VÕS § 103 lg 2 mõttes ega kohustuste vahekorda muutev asjaolu VÕS § 97 lg 1 ja 2 mõttes. Tegemist on üldsättega juhuks, kui eriosa sätted ei näe ette erikorda mõjuval põhjusel lepingu ülesütlemiseks. Ülesütlemine ei puuduta seni lepingu järgi toimunut. Ülesütlemisel ei toimu üldjuhul tagasitäitmist. Leping lõpeb ülesütlemisega, pooled ei ole lepingu järgi teineteise suhtes enam millekski kohustatud (VÕS § 195 lg 2). Tasaarvestus Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega
- Tsiviilkohtumenetluse seadus kohaldub - TVK lahendab individuaalseid ja kollektiivseid töövaidlusi - individuaalne töövaidlus on: o töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus töölevõtmine + diskrimineerimise tuvastamine o Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus (96/71 direktiiv + seadus, meie kursusel ei puuduta, millist õigust kohaldada kui on lähetus) Eestis on ehitusettevõtte, saab tellimuse Soomest, kuhu lähetatakse eesti töötaja (nii rendi kui ka TL) – kui Eesti õigus on soodsam, siis eesti seadus, aga üldjuhul lähetusriigi seadus. Kui Eestise tuleb lähetatud töötaja, siis TVL lahendab seda,
Aasialikes kultuurides võiks terapeut inimestele õpetada kontrolli kaotust aktsepteerima ja selliste enesekontrolli võtete nagu meditatsioon, lõõgastumine ja tunnestuse modifitseerimine, kasutamist selleks, et stressorite mõju vähendada. See lähenemine tuleneb filosoofiast, mis rõhutab kollektiivi või ühiskonda / kommuuni (kui suuremat gruppi), mitte indiviidi (Shapiro jt, 1996). Aasialikust või läänelikust kultuurist rääkides ei puuduta see kõiki indiviide ka aasia kultuuris on aktiivse kontrolliga inimesi ning lääne kultuuris enesekontrollile keskenduvaid inimesi. Oma toimetulekuteooriasse on Lazarus sisuliselt võtnud aasialiku kultuuri ideed: probleemile keskendunud toimetulek on aktiivne, läänelikku tüüpi toimetulek ja emotsioonile keskendunud toimetulek on aasialiku kultuuri tüüpi enesekontroll, mis keskendub emotsioonidele ja nendega kaasnevatele autonoomsetele reaktsioonidele
Presidendi pädevus sõja ajal ja rahu ajal on ühesugune -- ta nimetab valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe kõrgema juhtkonna (peastaabi, Kaitseliidu, väegrupi ülemad), annab kaitseväe juhataja ettepanekul ohvitseri auastmeid, kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu ja juhatab selle istungeid. Riigis või selle mõnes üksikus osas eriolukorra väljakuulutamine ei puuduta presidendi pädevust. Eriolukorra kuulutab välja valitsus loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukorda reguleerib eriolukorra seadus. V.presidendi pädevus välissuhtlemise alal Peale põhiseaduse reguleerivad siin tema pädevust välissuhtlemisseadus ja välisteenistuse seadus, samuti rahvusvaheliste lepingute Viini konventsioon. President on üheks välissuhtlemise organiks kõrvuti nt. Riigikogu, valitsuse ja välisministeeriumiga
kas eraomandiks või päritavale rendile. Kroonu, kirikumaad pidid minema talude loomiseks. Mõisamaid võõrandada vaid õiglase tasu eest. Ostutalud on puutumatud. Eestmaa Talurahva Liit (Ado Birk), see Põhja-Eestis. Seisukohad agraarküsimuses sarnased Essti Maarahva Liidu omadega. Mõisamaade osaline võõrandamine. Allesjäänud maa pidid mõisnikud 9 aasta jooksul ära müüma. Võõrandatud maa põlisrendile, õigus müüa ja pantida. Ostutalusid reform ei puuduta. Ei mingit maa natsionaliseerimist ega kollektiivset maaharimist. Asutava Kogu valimistel otsustati aga toetada Eesti Radikaaldemokraatlikku Erakonda. Demokraadid 1905.a Eesti Rahvameelne Eduerakonna järglaseks sai Eesti Demokraatlik Erakond (J. Tõnisson, Peeter Põld, Karl-Eduard Sööt) . Vägivalla vastu. Ülüldised kodanikuvabadused, fõderaalne vabariiklik Venemaa ja autonoomne Eesti, oma rahvuskogu ja konstitutsioon, töötava rahva olukorra parandamine,
» «Kui sa veel palju räägid, siis teen.» «Palju -- palju -- palju! Noh, tee nüüd!» «Ah, sa arvad, et oled kole kange, jah? Võiksin su ka siis läbi klobida, kui mul teine käsi on selja taha seotud, kui ma ainult tahaksin.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult räägid, et võid seda teha.» «Noh, teen kah, kui sa mind narrid.» 13 «Oi jah, olen küllalt inimesi niisuguses pigis näinud.» «Ninatark! Arvad, et oled suur asjamees, jah? Eh, missugune kübar!» «Eks sa puuduta seda kübarat, kui ta sulle ei meeldi. Katsu ta peast maha lüüa; klobin läbi igaühe, kes söandab katset teha.» «Valelik!» «Ise oled valelik.» «O!ed valelik riiukukk ega julge peale hakata.» «Kõtt! käi minema!» «Kuule, kui sa veel palju lobised, siis virutan sulle kiviga pähe.» «Ohoh, näe kus virutaja!» «Jah, virutan.» «Miks sa siis ei tee seda? Sa ainult ähvardad teha. Miks sa ei viruta? Sellepärast, et sa kardad.» «Ma ei karda.» «Kardad.» «Ei karda.» «Kardad
(*) Kui üks eeldustest on osaline väide, siis peab ka lõppjäreldus olema osaline väide. Ka selle reegli tundmine on praktiliselt kasulik, kuid seegi reegel järeldub viiest esimesest reeglist ja jääb ilma järjenumbrita. Kui süllogism rahuldab viie esimese reegliga antud kehtivuse kriteeriume, rahuldab see ka käesoleva reegliga antud kriteeriumi. (*) Mõnikord on esitatud süllogismi reeglina nõue, et eeldused peavad olema tõesed väited. Kuid see nõue ei puuduta süllogismi kehtivust, see käib korrektse arutluse kohta, kusjuures väite tõesuse või vääruse määramine jääb enamasti loogikaväliseks protseduuriks. Uuemates loogikaõpikutes lisatakse süllogistikasse veel üks mittetraditsiooniline reegel, mille järgi on kahe üldise eeldusega kehtiva süllogismi lõppjäreldus samuti üldine väide. Kui kahe üldise eeldusega süllogismi lõppjäreldus on osaline väide, siis öeldakse, et tehtud on olemasolu impordi viga (existential fallacy)
m kauguselt. Metsad võib kohalik omavalitsus põua ajal liikumiseks ajutiselt sulgeda, sellest teatatakse massiteabevahendite kaudu. Tuleohutuse tagamiseks võib niisuguse kitsenduse seada ka metsaomanik, selgitades sulgemise keeldu vastavatel tähistel. Mootorpaadiga võib sõita avalikul või avalikuks kasutuseks määratud veekogul, kuid alla 100 ha suurusel järvel loetakse seda kohatuks. Tava ei puuduta valve- ja päästeteenistuse mootorpaate. Paadisõitjad peavad vältima sissesõitu kalakoelmusse või veelindude hulgalise pesitsemise paikadesse kudemis- ja pesitsusperioodil. Sellised kohad tuleb looduses tähistada ja neist tuleb teada anda infoallikates. Paadiga ei tohi ületada vette asetatud ja tähistatud kalapüüniseid, sellega kahjustatakse omandit. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade ning lindude, eriti kaitsealuste liikide
omavate isikute ringi ja nõude esitamiseks tähtaja. PärS § 94 lg 2 järgi võivad testamendi või selle pärimiseks õigustatud isik, võib testamendi tühisuse tuvastamine olla mõjuvaks põhjuseks hagejale osa kehtetuks tunnistamist nõuda pärijad, annakusaajad ja teised huvitatud isikud pärandi pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks PärS § 118 lg 2¹ p-de 1 või 2 alusel. vastuvõtmiseks sätestatud tähtaja jooksul. See säte ei puuduta aga juhtumeid, mil testament on tühine. 39 RKTKo 18.12.2007 nr 3-2-1-125-07 13. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud on PärS § 117 lg-t 4 kohaldanud
tõelise terminiga; 2) termini paigutamist üldmõistesse; 3) mõiste mahu määratlemist; 4) mõiste liigi arendamist iseseisvaks soomõisteks. Termini meetodi ebaõige kasutus tuleneb sellest, et ei järgita vajalikke tehnilisi nõudmisi. Terminite kasutamisel kehtib muuhulgas järjepidevuse nõue, et vältida süsteemi hägustumist ja ebaselgusi tõlgendamisel. Termini mahu varieerumisel, tuleb selle maht õigusnormi jaoks määratleda. Järjepidevuse nõue ei puuduta vaid üksiktermineid vaid ka nende liike ja tüüpe IV teema. Keeletunnetus ja õigusteaduse metodoloogia 1. Keeleteooria kohaväärtusest õigusteaduse meetodiõpetuses 2. Struktureeriv õigusõpetus 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest 4. Analüütiline jurisprudents ja kõneaktiteooria tänapäeva õigusmõtlemises 5. Eesti õigussõnavara kujunemise loost 5.1. Oskussõnade lähteallikad
Saavutustestid näitavad tänast soorituse taset ja ei midagi enamat. Intelligentsuse testid peaksid näitama nii üht kui teist lähtuvalt nende aluseks olevast teoreetilisest mudelist. Intelligentsuse testid mõõdavad reeglina võimete potentsiaali ja teadmiste segu. IQ testid ei mõõda tegelikult "kogu tõelist" intelligentsust, vaid eelkõige abstraktset mõtlemist ja sõnalist võimekust, mis mõlemad on õppimisedukuse aluseks. IQ testid ei puuduta sotsiaalset kompetentsust, praktiliste ülesannete lahendamist, loovust, kunstilist andekust ega paljusid muid võimalikke omadusi. Nad mõõdavad eelkõige nn "kooli-intelligentsust", mida iseloomustavaks omaduseks on see, et selle kaudu saab ennustada õppimisedukust. Oletatav üldine intelligentsus arvatakse koosnevat (1) sõnalisest, (2) praktilisest ja (3) sotsiaalsest intelligentsusest (Sternberg et al., 1981).
materiaalsete väärtuste jahtimine, vaid inimväärse küpse vaimsuse otsingud. Kogu meie vaimne elu on vaid vaheaste kõrgema arengu teel, ja sellel astmel ei tohiks libastuda ega sihitult tammuda (Solzenitsõn 1992). Darwin oma teoses "Liikide tekkimine loomuliku valiku teel või eelistatud rasside säilitamine olelusvõitluses" väidab, et inimene põlvneb loomariigist ning on vaid ajuloom. Brunner märgib, et darvinistlik arenguõpetus ei puuduta tõsiasja, et inimene on p õ h i l i s e l t m i d a g i m u u d kui loom. Ka kui inimene oma füüsilise olemise poolest loomariigist pärineb, on ta kui humanum midagi päris uut. /.../ Ainult animaalne inimeses läheb tagasi loomale, mitte aga spetsiifiliselt inimlik temas, tema vaim ja selle kultuurilooming (Pöhlmann 1994). Mõistust kui spetsiifiliselt inimlikku on ülistatud kogu uusaja. Inimene on inimene ainult mõtleva olendina
jaoks ning vahel isegi vaimse tervise seisukohalt määravad. Siiski ei ole ju tegemist loodusteadusliku temaatikaga ning tehes järeldusi mitte dogmaatilise traditsiooni, vaid nii ajaloolise kui praeguse inimkogemuse põhjal, tuleb paratamatult arvestada subjektiivsete tulemustega. ,,Kui ma nüüd järgnevalt asun ,,metafüüsiliste" objektidega tegelema, siis ma olen küllalt teadlik sellest, et ma liigun kujundite maailmas ja miski mu mõtisklustes ei puuduta Tundmatu põhiolemust. Ma olen ka liigagi teadlik sellest, kui piiratud on meie mõistmisvõime (rääkimata keele nõrkusest ning vaesusest), et mõelda nagu tähendaksid minu märkused midagi põhimõtteliselt rohkemat kui see, mida primitiivne inimene silmas peab kujutledes oma jumalust jänese või maona." (JUNG 2002:xiv) Jung on seega oma teoloogia piiratusest ning järelduste puudulikkusest teadlik ning seda peaksime arvestama ka meie, arutledes tema seisukohtade kehtivuse jõudu. 3.5
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
100. Jutustatakse Firenze lähedal villas, avalehekülgedel kirjeldab Boccaccio sel ajal levinud katkust tingitud masendust (katk viis hauda ka Petrarca armsama). Teemades leidub rohkesti sarnasust keskaegse linnaproosaga: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja 29 nõrkused. Siiski ei puuduta ükski novell otseselt ühiskondlik-poliitilist või filosoofilis-religioosset temaatikat. Boccaccio kirjeldab peamiselt eraelulistest seikadest armuihast, kadedusest, abielurikkumistest, petmistest. Võrreldes Dantega on tema vaateväli kitsam. Ent ometi jäädvustab ,,Dekameron" kaasaegse Itaalia sügavamas läbilõikes kui mis tahes teine tollane teos. Lugeja ette ilmuvad kõik ühiskonnakihid alates ülikutest, vaimulikest lihtrahvani. Kuigi süzeed olid laenatud
peaks olema uus peasekretär, ainuke soovitus see, et KK liikmete arvu tuleks suurendada. Küllalt kummalisel moel sai kiire ja valutu lahenduse valitsusjuhi küsimus. Rahvakomissaride Nõuk uueks esimeheks tõusis Aleksei Rõkov, selle ümber polnud mingeid diskussioone, vastaskandidaate polnud. Tähendas, et Rõkov on oma koha kätte saanud, parteijuhtkonna sisemine võimuvõitlus teda enam ei puuduta. Lenini kirja kongressile tutvustati KK pleenumil ja ka partei koosolekul, mingeid muudatusi samas ei toimunud. Jätkus avalik võitlus Trotski ja Stalini- Kamenevi-Zinovjevi vahel. Triumviraadil õnnestus suurendada oma osakaalu. Jaan 1925 kutsuti kokku KK järjekordne pleenum, selleks ajaks oli Stalin taganud endale nomenklatuuri, KK aparaadi ja kohalike parteijuhtide toetuse. Triumviraadil õnnestus enda poolele meelitada mõned nimekad
sõjalise jõuga ning sellest tulenevalt väitis Nõukogude Liit, et Balti riike ei okupeeritud, vaid nad liideti Nõukogude Liiduga „vabatahtlikult“, on tänapäevaks aktsepteeritud, et okupatsioon saab olla ka jõuga ähvardamise tulemus (occupatio quasi bellica). Teiseks, Saksa okupatsiooni alguses, sõjaväevõimu perioodil (juulist detsembrini 1941) käitusid Wehrmachti tagalaülemad Eestis üldiselt lähtuvalt Haagi konventsioonist. See ei puuduta SSi ja politseiüksuste tegevust. Kolmandaks, ebaseaduslik oli nii Nõukogude kui ka Saksa mobilisatsioon. Rahvusvahelise sõjaõiguse areng jätkus Teise maailmasõja ajal ja pärast seda. 1944. a võttis Ameerika õpetlane Rafael Lemkin kasutusele termini „genotsiid“ rahvamõrva tähenduses ja eelkõige seoses juutide tapmisega Teise maailmasõja ajal. Genotsiidi mõistet on kasutatud ka armeenlaste tapmise kohta Türgis 1915. a, 1990
Loo elemendid kirjeldavad, kuidas kultuurigiidi rolli, aidates inimestel õppida, kuidas määratleda oma oskusi ja esitada õpitu omandati ja kuidas seda eri kontekstides on kasutatud. Nõustaja üks ülesanne on teavet viisil, mis sobib tööandjate ootustega. See kultuuriline teave ei puuduta üksnes astuda klientidega dialoogi ja algatada lugude rääkimine, aitamaks neil õpitut oskusi, vaid käib ka professionaalsuse ning üldiste hariduse ja tööga seotud ootuste kirjeldada, nii et selle saaks ümber tõlgendada kompetentsideks. kohta. Loo rääkimine algab suhte loomisest
seda enam vihkasin ma seda kaootilist rahvaste segu, mis sõi läbi saksa kultuuri vana keskust. Isegi mõte sellest, et seda riiki oleks võinud säilitada veel kauaks ajaks, tundus mulle lihtsalt naeruväärsena. Austria sarnanes tol ajal väikestest erivärvilistest kivikestest koosnevale vanaaegsele mosaiigile, mis on hakanud laiali pudenema, sest teda tugevdav tsement oli aja jooksul välja tuuldunud ja muutunud lenduvaks. Kuni sa seda kunstuteost ei puuduta, võib veel tunduda, et see on endiselt 63 elav. Ent kui ta saab kas või ainult väikseimagi tõuke, laguneb kogu mosaiik tuhandeteks väikesteks osakesteks. Küsimus on vaid selles, kust nimelt tuleb see tõuge. Minu süda pole kunagi tuksunud Austria monarhia kasuks, vaid on alati löönud Saksa impeeriumi eest. Vaat´, miks võis Austria-Ungari riigi langus minu silmis olla vaid alguseks saksa rahvuse vabanemisele.
mu s e l r e g ui e e r i t a k s e siis, kui mootoril on halb mootori pöörded ühesugused. kiirendus, ta jätab vahele või kulutab liigselt kütust. Regu- Järgnevalt sünkroniseeritakse karburaatorid keskmistel leeritakse doseernõela asendi muutmisega segusiibris. Segu pööretel. Selleks on vaja mootorratas asetada toendile ja rikastamiseks tuleb nõela tõsta, lahjendamiseks -- alla veendudes, et tagaratas ei puuduta maapinda, käivitada ja lasta. Karburaatori tüübist olenevalt on doseernõelal soojendada mootor. Siis lülitatakse sisse 4. käik ja tõste- 4 ... 8 seadeasendit, mis võimaldab segu koostist muuta takse pöördeid nii, et spidomeeter näitaks 30 km/h. See- kuni 40%. järel, lülitades silindreid vaheldumisi välja (süütejuhtme
» Esmeralda puss ja kitse sarved olid ikka veel kaitseseisukorras. «Preili Esmeralda,» ütles poeet, «lepime ära. Ma pole kohtuametnik ega anna teid sellepärast üles, et teie Pariisis vastu härra prevoo keeldu ja korraldusi pussnuga kannate. Küllap on ka teil teada, et nädal aega tagasi Nõel Lescrivain pussnoa kandmise pärast tervelt kümme sol'i trahvi mõisteti maksma. Kuid see ei puutu minusse. Nüüd aga asja juurde. Vannun igavese õndsuse nimel, et ma teid ilma teie loata ei puuduta -- ainult andke mulle süüa.» Gringoire oli oma loomult nagu Despreaux * «üpris vähe himur». Ta polnud nende uljaste vallutajate liiki, kes noori tütarlapsi rünnates võtavad. Armastuses, nagu muuski, oli ta meeleldi mõõdukuse ja kuldse kesktee poolt. Hea õhtusöök, pealegi kus nälg nõnda näpistas, paistis talle siin armsalt kahekesi istudes suurepärase vahepalana armuseikluse proloogi ja lahenduse vahel. 5 3 Mustlastüdruk ei lausunud sõnagi
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
Teie soov täidetakse eeldusel, et see koht asub vähemalt tuhande ljöö kaugusel Londonist. Niisiis ma jätkan: «Korraldus asustada ümber .. . Charlotte Backson, kes on Prantsuse kuningriigi kohtu poolt häbimärgistatud, pärast karistuse kandmist aga vabastatud. Ta peab jääma nimetatud 555 asupaika ja tal on keelatud sellest eemalduda üle kolme ljöö. Põgenemiskatset karistatakse surmaga. Ta saab toidu ja korteri jaoks viis sillingit päevas.»» «See korraldus ei puuduta mind, sest see ei ole kirjutatud minu nimele,» ütles mileedi külmalt. «Nimi! Kas teil on üldse nime?» «Ma kannan teie venna nime.» «Te eksite, minu vend oli teie teine mees ja teie esimene mees alles elab. Ütelge mulle tema nimi ja ma asendan sellega Charlotte Backsoni nime. Kas ei? . . . Teie ei taha? ... Teie vaikite? ... Hästi! Siis kantakse teid vangide nimestikku Charlotte Backsoni nime all.» Mileedi vaikis endiselt. Kuid seekord mitte teesklusest, vaid hirmust: ta uskus, et
Veel eelmise sajandi lõpuaastatel piirdus varude juhtimine ettevõttes peamiselt ostetavate koguste ja ostude sooritamise aja korduva tuvastamisega. Nüüdisajal on saanud varude juhtimi- sest juhtimisala, mille ülesanne on tagada varude olemasolu vastavalt ettevõtte strateegiale. See ei puuduta üksnes varusid ettevõttes, vaid üha enam ka varude juhtimist tarnijate juures. Varude juhtimisega ettevõttes tegelevad enamasti ostuala töötajad – ostuspetsialistid ja ostujuhid. Nii on ostuotsused ja -tegevus kõige paremini ja vahetumalt seotud põhjustega, mis kutsuvad esile vajadused ostuotsuste tegemiseks