membraani siseküljele, mille tulemusena on nende kontsentratsioon siseküljel suurem kui välisküljel. H+-ioonid pääsevad välisküljele tagasi läbi ATP süntaasi. Nende väljumisega vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. 12 NADH 2 kohta moodustub 36 ATP molekuli. Et 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsist ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. Lihasrakkudes saadakse anaeroobsel glükolüüsil ühest glükoosimolekulist 2 piimhappemolekuli. Seejuures saadakse vaid 2 ATP molekuli. Sellist glükoosi lagundamist nimetatakse kirjanduses ka anaeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise tulemuslikkust mõjutavad peamiselt glükoosi, hapniku ja ATP kontsentratsioon ning keskkonna temperatuur.
VITAMIIN A Leidumine: maks, munad , porgand, kõrvits. Miks vaja? Luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks. Puudusel: kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Üledoseerimisel: maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid). VITAMIIN B Leidumine: pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteravilja tooted, maks, kala. Miks vaja? Oluline roll raku ainevahetuses. Puudusel: Seedehäired, nõrkus, isutus, meeleoluhäired, emotsionaalne labiilsus, mäluhäired, koordinatsioonihäired. Üledoseerimisel: nõrkus, hüpotensioon, ülitundlikkus, oksendamine, südamepekslemine, naha punetus, äge tahhükardia, hingamispuudulikkus ning harva ka anafülaktiline sokk. VITAMIIN C Leidumine: mustsõstra ja kibuvitsa marjades, jõhvikas, kapsas, paprikas, pähklites, tsitruselistes. Miks vaja? Suurendab organismi vastupanuvõimet haigustele. Puudusel: organismi vähene vastupanuvõime haigestumisele, veritsevad igemed, haavade aeglane paranemine...
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin) Soovitav kogus mehele 1,3 1,5 mg, naisele 1,0 1,2 mg. Toimet halvendavad ja vajadust ...
Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest. kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini). Vitamiinide puudumisel Vitamiin C puudusel võivad tekkida: liigeste valu, haavade aeglane paranemine, aneemia, lihaste nõrkus, skorbuut. Vitamiin A puudusel võivad tekkida: nägemishäired (kanapimedus), nahakuivus ja vananenud väljanägemine. Vitamiin D puudusel võivad tekkida: rahhiit lastel, täiskasvanutel osteoporoos (liigeste kulumine). D-vitamiini puudumine ohustab eelkõige imikuid, taimetoitlasi ja alkohoolikuid. Vitamiin E puudusel võivad tekkida: krambid käsivartes ja jalasäärtes, käte-jalgade
Ca, Mg, K, Fe, P); Mikroelemendid (Cu, B, Mn,Zn). Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed saavad omastada ainult neid mis lahustuvad vees või üldistes toitainetes. Taimede lämmastikust toitumisest (NH4, NO3). Happelistel muldadel annavad paremini tulemusi nitraatväetised. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglustumist, lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimekasvu regulaatori koostisse. Fosfori puudusel taimekasv peatub, viljad ei valmi , lehed muutuvad violetseteks ja leheservad keerduvad ülesse. Kaalium reguleerib hingamist, fotosünteesi, parandab saagi kvaliteeti. Kaaliumi puudusel alumised lehed varisevad. Kaltsium on taime toitekeskkonna ja bioloogiliste protsesside reguleerija. Kaltsiumi puudus on happelistel muldadel. Magneesium kuulub taimes koostisesse ja mõjutab süsihappegaasi assimilatsiooni. Väävel kuulub valkude, taimerasvade ja vitamiinide koostisesse.
4. Valkude primaarstruktuur Primaarstruktuuri määrab amiinohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas. Rida algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma isaldava aminohappejäägiga. Ala-Glu-Ser-Lys-Cys. 5. Milles seisneb mutarotatsioon. Tuua konkreetne näide Rida kaks (II) Tähtsamad B-rühma vitamiinid(Vees lahustavate vitamiinide rühm) B1-vitamin. B2-vitamiin: Noororganismi kasvufaktor, lihasnõrkus, silmanägemisehäired, karvakasvu häired. Puudusel pidurdub ainete oksüdatsioon organismides. B3-vitamiin: Puudusel areneb dermatiit, depigmentatsioon, karvade väljalangemine, endokriinnäärmete funktsioonide häired. B4-vitamiin: Rasvade ainevahetuse katalüsaator. Puudusel ainevahetushäired, kasvu aeglustumine, siseorganite ja närvitalituse häired, maksa ja neerude degenereerumine. Aminoalkohol. Atsetüülkoliin osaleb elektriliste potentsiaalide genereerimisel. B6-vitamiin: esimeb taimsetes ja loomsetes kudedes seotult valkudega. 2
C vitamiin · Vesilahustuv vitamiin · Vajatakse naha, igemete, hammaste, luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kaitseb vitamiin A-d · Tugevdab immuunsüsteemi · Puudusel: o Sinised laigud kehal o Kahvatud igemed o Valusad liigesed o Haavade aeglane paranemine · Tõsisel puudusel: o Hammaste väljalangus o Kergesti murduvad luud o Lihasnõrkused · Liigtarbimisel: o Oksendamine o Kõhulahtisus o Neerukivid o Väsimus o Iiveldus · C vit laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel · Seda leidub: marjad, puu- ja köögiviljad, mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitrulised, kaalikas, kartul · Kokkupuutes raua või vasega laguneb kohe
ENERGIAT SAAB lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. TOOTA KA ILMA Piimhappekäärimine anaeroobne glükolüüs, mida HAPNIKUTA teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. Etanoolkäärimine anaeroobne glükolüüs, mida teostavad Õpik lk 30-33 mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses.
Füsioloogia 3. kontrolltöö I variant 1) Soojuse äraandmise teed organismis: a) ........ b) ......... c) ......... 2) Nimeta organismi erituselundid ja nende ülesanded. 3) Neerupealised jagunevad a) ......... b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb?
närvisüsteemi haired Vitamiin-B6 Püridoksiin Terved punalibled, igemed, Närvisüsteemi häired, veresooned, keskne roll unetus, masendus, aminohapete ainevahetuses kaalukaotus, Vitamiin-K K-vitamiini on vaja vere K-vitamiini puudusel hüübimiseks. Põhifunktsioon võivad vastsündinutel puudutab verehüübimist. ja neil, kes tarvitavad Hüübimisfaktorite (nt verd vedeldavaid trombiin) eelühendid ravimeid, esineda aktiveeritakse vitamiin K vere hüübivushäired.
4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana. NT: a) vitamiin C hulk mõjutab meeste sperma kvaliteeti, b) foolhape (B11) mõjutab loote närvisüsteemi arengut, puudusel areneb seljaajusong; Saab rohelistest lehtviljadest [hiinakapsas, spinat jne] ja jämejahvatatud teraviljatoodetest 4) Osalevad ka elutähtsates protsessides. NT: Vitamiin A osalemine nägemisprotsessis Vitamiinide positsioon mikrotoitainetena Asendamatud komponendid (erinevalt asendamatutest amino- ja rasvhapetest: a) ei anna vitamiinid energiat [energiajoogid-reklaamitakse, et palju vitamiine] b) ei kasutata rakustrüktuuride ehituseks Vitamiinide klassifikatsioon:
Bioloogia mõisted Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli Anaeroobne glükolüüs (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool Aine ja energiavahetus (metabolism) sünteesi ja lagunemisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia(soojus ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assi ja dissimilatsiooni Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum
c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad suudavad teha, on kuni 50A elektrirail, mis on ohtlikum kui angerjas) d) Na-K koostoime süsteemi nim. naatrium-kaaliumpumbaks. e) Naatriumi saab loomsest toidust, kaaliumi taimsest. Ca biofunktsioonid: a) raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises b) vajalik vere hüübimiseks c) osaleb lihastöös, selle puudusel tek. krambid d) vahendab biosignaale, nt hormoonmõju rakkudele e) selle puudusest tingitud luudehõrenemine ehk osteoporoos f) saame loomsetest toiduainetest (piim, kala, liha), taimedes palju ühendeid, mis takistavad Ca imendumist Mg funktsioonid: a) väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile b) raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises c) vastutab närviimpulsside ülekande eest d) vastutab ka veesisalduse regulatsiooni eest
Seda põhjustab tavaliselt ühekülgne toitumine, alkoholi tarbimine ja suitsetamine. B1 ja B2 vitamiine sisaldavad põhiliselt teraviljatooted ja maks. B1 vitamiin reguleerib närvide ja lihaste talitust ja energitootlust. B2 vitamiini on vaja rasvhapete, süsivesikute ja valkude ainevahetuseks. B5 vitamiini leidub maksas, pärmis, kaunviljades, seentes ja pähklites. Seda on vaja naha ja soolestiku arenguks. B12 vitamiini tarbimine on eriti oluline naistel, sest selle puudusel tekivad menstruaaltsükli häired. B12 vitamiini on vaja punaliblede moodustumiseks ja valkude ainevahetuseks ja seda leidub maksas, munas, kalas. Iga inimene peaks oma toidu üle vaatama ja seda mitmekesistama. Tuleb meeles pidada, et ka vitamiinide ületarbimine on kahjulik. Kui teatud vitamiini ei ole toidus piisavalt, saab tarvitada ka vitamiinitablette. Soovitan lihtsalt inimesel pöörata suuremat tähelepanu oma toitumisele ja tarbitavat toitu mitmekesistada.
E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub näiteks: 7 g nisuiduõlis; 25 g päevalilleseemnetes; 40 g mandlites; 50 g rapsiõlis; 85 g oliiviõlis; 650 g võis. ( http://www.telegram.ee/wp-content/uploads/2013/11/nuts.jpg ) 8 1.4 Vitamiin K K-vitamiini (ehk füllokinoonid) on vaja vere hüübimiseks. K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad
ehitusega molekulideks. (nt: seedimine, hingamine) o Makroergiline ühend- orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides (nt: ATP) o Kemosüntees- anorgaaniliste ühendite oksüdeerimine (lagundamine) energia saamise eesmärgil, mida teostavad mõningad bakterid (väävli-, vesinikubakterid jne) o Käärimine- rakkude tsütoplasmas hapniku puudusel toimuv glükolüüsi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool ja süsihappegaas (nt: veini valmistamine) o Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk (nt:amülaas, pepsiin) 2.Oska kirjeldada nende organellide ehitust: mitokonder, plastiidid, tsütoplasmavõrgustik. o Mitokonder- iga mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks
Näiteks: kartul vajab kasvamiseks CO2'te ja valgusenergiat ja inimene hingates annab talle CO2'te aga sügisel inimene võtab kartuli ülesse ja sööb ära selle ja saab enda poolt hingatud CO2 molekulide poolt moodustunud ainet uuesti kasutada nii, et saab sellest enerigat. 26. Milline on ATP osa assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessides? ATP tekib molekulide lagundamisel (näiteks glükoosi) ja kulub ainete sünteesiks (nätieks valkude sünteesiks). 27. Miks ei saa hapniku puudusel toimuda aerboone glükolüüs? Sest aine oksüdatsiooniks on vaja hapniku, mis on oksüdeerija. 28. Kuidas on tsitraaditsükli reaktsioonid seotud erinevate ainevahetuslike protsessidega (vt. joon. 4.14.)? Tsitraaditsükli protsessides on samuti vesinike kandjaks NAD (joonisel oleval protsessil on NADP). Tsitraaditsüklis eraldub CO2, mida taimed kasutavad Calvini tsükliprotsessides. 29. Millistes rakkudes ei saa toimuda hingamisahela reaktsioone? Tooge näiteid.
· Värvus: mustjashall, violetne · Olek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järg i: 2,66 · Oksiidi tüüp: tugevhappeline Ühendid: Fluoriidid: IF, IF3, IF5, IF7 Kloriidid: ICl, (ICl3)2 Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Toime organismis · Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. · Puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. Jood mõjutab Väikelaste kasvu ja vaimne arengut Juuste, küünte ja naha seisundit. Kasutamine Tööstuses Tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel Katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Keemilises analüüsis Jodomeetrias Meditsiinis antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna struuma profülaktikas ja diagnostikas Kasutatud kirjandus · PIKK.EE
muutumine ensüümreaktsioonide käigus. Tekivad 2 püroviinamarihappe molekuli (2 PVA). H jääb üle (NADH2 ) Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, lähteaineks on PVA, toimuvad tsüklilised ensüümreaktsioonid. Tekib CO2 ja NADH2. Hingamisahel toimub mitokondri membraanides. Energia saadakse vesiniku lõhustamisel, sealjuures seotakse hapnik vesiniku molekuliga, mille tulemusena saadakse vesi, saaduseks on ka 36 ATP-d. Anaeroobne glükolüüs (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Piimhapekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Sel juhul saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub 2 ATP molekuli sünteesiga. Etanoolkäärimist põhjustavad pärmseened või bakterid. Käärimisel ei eraldu H aatomeid ja
Ssiniku esinev looduses nii ehedalt kui ka hendites. Looduslikud ssiniku hendid on nafta maagaas ja kivissi. Elusorganismides leiduvad ssinikuhendid on ssivesikud, rasvad,valgud. Puhast ssinikku leidub looduses teemandi,grafiidina. Suur osa ssinikku on looduses karbonaatidena nt kaltsiumkarbonaat caco3.Looduslikus vees esinev ssihappe sool on kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2.Atmosfris on peamine ssiniku hend ssinikdioksiid. Allotroopia on keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena.Allotroobid on puhtad lihtained. Allotroobid erinevad ksteisest aatomite paigutuse (struktuuri) vi molekulis olevate aatomite arvu poolest.Allotroobid koosnevad samast elemendist. Teemant- keemiliselt psiv,ilus,haruldane,ei juhi elektrit,sulab,kva.Briljant-lihvitud teemant.Teemant ei juhi elektrit sest tema stuktuuris ei ole vabu vliskihi elektrone. Teemanti kasutusalad-vriskivid,kivimipuurid,klaasinoad. Grafiit-pehme,hea elektrijuht,hallikasmust,lbipaist...
· sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti, · kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga, · normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada luude hõrenemist. D-vitamiin on kõige ,,mürgisem" vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. Vanusega väheneb naha võime toota D-vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem.
Rahhiit Rahhiit on luu ainevahetushaigus, mille põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Nende mineraalide ja D-vitamiini puudusel ei saa luu normaalselt areneda ehk luustik jääb hõredaks, luumassi jääb väheks, luu muutub pehmeks. Harvem on rahhiidi tekkepõhjusteks imendumishäiretega haigused, maksahaigused ja epilepsiaravimid, mis takistavad kaltsiumi imendumist. D-vitamiini puudusest tingitud rahhiiti esineb kõige sagedamini kevadel, 6-10 kuu vanustel imikutel. Rahhiidi sümptomid avalduvad haiguse kolmandas staadiumis. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog varakevadel
3) Kilpnääre (mõõtmetelt kõige suurem sisenõrenääre) · Toodab hormooni, mis sisaldab joodi (mõjutab ainevahetust ja kehatemperatuuri) Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ( luukoe areng). Kilpnäärme ületalitus Veres on liiga palju kilpnäärme hormoone. Inimene on erutunud, kiire ainevahetus, kõhn, pungsilmsus. Struma Tekib joodi puudusel (kael läheb eest paiste) . 4) Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. Ergutab südametegevust, vererõhk tõuseb jne.. Adrenaliin eritub nt. hirmu, ehmatuse, viha või positiivsete emotsioonide korral. 5) Sugunäärmed · Meeste sugunäärmed on munandid · Naiste sugunäärmed on munasarjad · Sugunäärmed hakkavad rohkem arenema murdeeas 6) Kõhunääre ehk pankreas · Toodab hormooni insuliin.
· Na+/K+ -Naatrium on rakuv2line element, rakus on teda v2he. Kaalium on rakusisene element, v2ljaspool on teda v2he. Need reguleerivad vee tasakaalu, n2rviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning tanspordiprotsessid raku tasandil. · Mg2+- klorofyllis keskne element. Kuulub luude koostisse(fosfaadina) · Ca2+- kuulub luukoe koostisse(fosfaadina, karbonaadina). Osaleb vere hyybimis protsessis. Kindlustab lihaste t66(Ca puudusel tekivad krambid), reguleerib vee hulka organismis. · Cl-vajalik mao soolhappe synteesiks. Tasakaalustab positiivseid laenguid, loob teatava elektroneutraalsuse. Osaleb ainete transpordis makku. · Fe-selgroogsete punalibledes e. Erytrosyytides oleva valgu hemoglobiini koostises. Seob hemoglobiinis hapnikku. Verele annab punase v2rvuse heem(rauayhend). · JOOD- vajalik kilpn22rme hormooni tyroksiini synteesiks. Joodi puudusel kujuneb v2lja kilpn22rme haigus struuma.
on PVA. Toimub tsükliline reaktsiooni ahel (PVA lagundamine endüümide abil, protsessi tulemusel tekib CO2 ja NADH2). Tekib 10NADH2, mis läheb hingamisahelasse, eraldub CO2. Hingamisahel viiakse läbi mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Lähteaineks on NADH2 täpsemalt H2. Toimub ATP molekulide sünteesimine, NAD ja H2 eralduvad ja tekib ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP. Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9
Norras on 99% hüdroenergijast. Brasiilia 80% Hüdroenergia plussid Hüdroenergia miinused · Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine. ( Soojadel maadel) · Ühtlustab jõevee taset · Rajamine kallis ja töömahukas · Elektri madal omahind · Sobiva veehulga puudusel ei saa rajada · Veehoidla rajamisega hävivad põllud ja metsad · Kalade liikumine takistatud Tuumaenergia Tuumaenergijat toodetakse 32 riigis, 2002 aastal töötas 441 tuumareaktorit ja andsid nad 17% maailma energiatoodangust. · USA · Prantsusmaa · Jaapan · Leedu · Slovakkia · Belgia
Viljaliha paljunemisorgan Paljunevad eostega: 1) eosed arenevad eosleheketes, näiteks pilvik 2) eosed arenevad eostorukestes, näiteks puravik I eos 1 tuumaline hüüf Paljunemine + 2 tuumaline hüüf viljakeha II eos 1 tuumaline hüüf PÄRMSEENED Ainurakne Toituvad vees lahustunud suhkrutest Käärimine suhkrutelahustamine hapniku puudusel, tekib glükoos etanool + CO2 Paljunemine: 1) pungudes (soodne paljunemine) 2) eostega (ebasoodne paljunemine) Leidub kõikjal näiteks mullas, õhus, puuviljades
Nende hääle ulatus on 2,5 oktaavi ja lõppeb 3. oktaavi fga. Mõni laulab isegi 4. oktaavi cni. Pisut kõrgem, kui lüüriline sopran, võimeline laulma eriti virtuoosseid partiisid. Kõige tuntum koloratuursopran Eestis on Margarita Voites. 2. Lüüriline sopran Lüüriline sopran on kõige loomulikum naisehääl. Kerge ja särava tämbriga. 3. Dramaatiline sopran Dramaatiline sopran sobib Wagneri ja Verdi ooperitesse, kuid nende puudusel laulavad dramaatilist sopranit lüürilised sopranid ja mõnikord ka kõrgete nootidega metsosopranid. Eriti kandva tooniga, laulab ooperis dramaatilisi rolle. 4. Subrett Subrett on kergem lüüriline, mõnikord koloratuurne sopran. Subretiks nimetatakse ka koomilises ooperis, operetis, muusikalis või laulumängus kelmikate ja üleannetute naisosade täitjat. 5. Spinto Seda nimetust kasutatakse itaalia tenorite puhul aga ka jõulisemaid lüürilisi sopraneid, kes
12.Kus ja kuidas toimub glükoosi mittetäielik lagundamine e anaeroobne glükolüüs? Toimub anaeroobsetes tingimustes- st seal kus organismis pole piisavalt hapnikku. 13.Millised saadused võivad tekkida käärimisel? *piimhape *etanool 14.Kus ja millistel tingimustel võib glükoosi lagundamisel tekkida piimhape? Millised nähud viitavad organismis piimhappe tekkele? Kuidas vabaneb organism tekkinud piimhappest? *Glükoospiimhape *piimhappekäärimine toimub O2 puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus *sel juhul saadakse ühest glükoosi molekulist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ja kogu protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga *organismis tekivad lihasvalud, -krambid, -väsimus *vabanemiseks peab piimhape kanduma verega maksa, kus see muutub püroviinamarjahappeks 15.Millistel tingimustel toimub alkoholkäärimine? Mis toimub alkoholikäärimisel juhul, kui keskkonda pääseb hapnik?
Kordamisküsimused terviseõpetuses I osa 1. Missugused tervise probleemid võivad kaasneda põhitoitainete väärtarvitamisel (üle- või alatarbimisel). 2. Missugused terviseprobleemid kaasnevad mikroelementide (raud, fluor, jood, kaltsium) puudusel? 3. Missugusest toiduainest on raud paremini omastatav? 4. Missugused terviseprobleemid võivad kaasneda keedusoola liigsel tarbimisel? Kuidas vähendada soola tarbimist? 5. Millal on lisavitamiinide tarbimine näidustatud(nimeta kolm)? 6. Milleni võib viia vitamiinide puudus (selgita näite põhjal)? 7. Selgitage, missuguseid ühendeid tähistatakse pakendil tähega E (mida see tähendab), mida näitavad numbrid selle taga? 8. Miks kasutatakse lisaaineid? 9. Milles seisneb lisaainete ohtlikkus? Mil viisil on võimalik lisaainete hulka oma toidus vähendada? 10. Missugust toitu nimetatakse funktsionaalseks toiduks? Too 3 näidet. II osa 1. Missugused terviseprobleemid kaasnevad ...
VALKUDE OMADUSED Väga reageerimisvõimelised. Välismõjude vastu väga tundlikud. Valkude tegevus on parim 40 kraadi juures. Enamik valkusid muutub elutegevuseks kõlbmatuks 70 kraadi juures. VALKUDE FUNKTSIOONID KEHAS Struktuursed materjalid kehavalkude sünteesil. Osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes. Neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll. Võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Valkude puudusel.. Lastel pidurdub kasv. Täiskasvanutel väheneb lihasmass. Väheneb vastupanuvõime nakkushaigustele. Võivad ilmneda häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub intellektuaalne areng. Valkude üleliigsuse korral.. Esinevad häired antikehade moodustamises. Tekib organismi vastupanu langus nakkushaiguste suhtes . Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus. Tuntuimad valgud on.. Munavalge Zelatiin
Raud Mariell Miilvee üldist Raud on levikult maakoores neljas element, metallidest teisel kohal alumiiniumi järel Puhas raud on suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Raua põhilised oksüdatsiooniastmed ühendites on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole enamasti kuigi püsivad, vaid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks Looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati Raua füüsikalised ja keemilised omadused Hõbevalge keskmise kõvadusega metall Raua tihedus 7874 kg/m3 Sulamistemperatuur 1538°C Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid ...
-mitmete rakustruktuuride koostises ja on organismi põhiliseks energiaallikaks ANORGAANILISED AINED K+Na+ -rakkude tsütoplasmas ja veres -närviimpulsi moodustamine Ca2+ -luukoe koostises -kindlustab lihaste töö, annab luudele tugevuse (Ca puudusel tekivad krambid) Mg2+ -klorofüllis, luudes -osaleb fotosünteesil Fe2+3+ -hemoglobiini koostises -seob hingamisek vajaliku hapniku Hemoglobiin transpordib hapnikku Co32- -rakke ümbritsevas koevedelikes, veres,
tegelikult oksiid täpsemalt öeldes raud(III)oksiid. Raud(III)oksiidi kasutatakse puhta raua tootmisel sulatusahjus. Vingugaas ehk süsinikmonoksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Hapniku puudusel kaotab inimene ka teadvuse ning abi puudumise korral võib saabuda surm. Uraaniumdioksiid on must, radioaktiivne ning kristalne pulber. Seda leidub looduslikult uraniniidi mineraalis ning kui toodetud rikastatud uraaniumist, siis kasutatakse seda tuumakütusena tuumareaktorites. Oksiide kasutatakse peaaegu kõikjal toidu valmistamisest kuni tuumakütuseni. Kuid tähtsaim oksiid on ikkagi vesi, milleta üldse puuduks elu Maal.
3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks
Õhk Merlin-Hans Hiiekivi Õhus leiduvad põhigaasid ● 78% lämmastikku ● 20,9% hapnikku ● 0,93% argooni ● 0,0375% süsihappegaas Taimed ● Taimed kasutavad õhus leiduvat süsihappegaasi fotosünteeks ● Taimede rakud kasutavad hingamisel O2-e Õhuhapniku mõju taimedele Taimed hingavad hapnikku ja eritavad süsihappegaasi ● O2 puudusel: ● Pidurdub taime juurte kasv ● Väheneb taimede juurte veeneelamine, ● Mulda tekivad toksilised ained Õhk mullas ● Mulla ruumalast moodustab umbes 25% õhk ● „Kobedast“ ehk suhteliselt suure õhusisaldusega mullast omastavad taimed paremini toitaineid Mulla õhumahutavus Määratakse koos veemahutavusega, sõltub: ● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ●
energiavahetussünteesi-ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustub 2 etanooli, ATP(2)autotroofid-org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel.,heterotroofidkasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid, Fotosüntees:assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagune...
närvisüsteem, teiseks aga elektrisüsteem, mille toimimine ja väljund on atomaarselt aatomite ja rakkude tasandilt. Viimast on nimetatud auraks ehk väljaks inimese sees ja ümber. Sellele unikaalsele energiale on antud ka teisi nimesid praana, chi, elujõud. Väljaenergia on olemas pidevalt. Tal pole sisse- ja väljalülitussüsteemi, nii nagu see on olemas teiste elektrisüsteemide puhul, mis aktiveerudes (ajuimpulsid, lihastöö jne.) lülituvad töösse ja stiimuli puudusel välja. Igal kehal on oma unikaalne baasväli, mis võib vastavalt avarduda või koomale tõmbuda ja ka tugevneda või väheneda. Aju närvirakud tekitavad stimuleerituna elektrienergiat, mis aktiveerivad närve. Neid salvestatakse elektroentsefalogrammi (EEG) abil. Närvid aktiveerivad lihaseid, mis lühenevad ja omakorda liigutavad keha ja stimuleerivad südant, kopse, veresooni, soolte ja näärmete tööd. Kui
ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab tähendavat sünteesida ATP molekule. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Mille poolest erinevab aeroobne ja anaeroobne glükolüüs? Aeroobne glükolüüs - Kõigi rakkude tsütoplasmas toimub glükoosi esimene lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne(käärimine) - Hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille ühteks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Millises raku organellis toimub tsitraaditsükkel? mitokondri sisemuses Iseloomusta fotosünteesi valgusstaadiumit(toimub). Valgusstaadium jaguneb fotosünteem II ja fotosüsteem I. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooküsdatsiooniks (e. Vee fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. 2H2OOs+4H+4e-
Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduks konnad. *Mink osavam ja väiksem, saab rutem kõhu täis. *Saarmas võib mingiga koos elades toidu puudusel hukkuda. 6.Looduslik valik on protsess,mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid,kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. 7.Kohastumusteks nim. Liigi säilimist soodustavadi omadusi, st selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi.Nt: Kui ellujäänud organismid sigivad, pärandavad nad kasulikku tunnust määrava geeni oma järglasele. Nendelt järglastelt päranduvad kasulikku muutusi
Broom (Br) · Tavatingimustel tugeva lõhna, pruunika värvusega vedelik, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Inimorganismile väga toksilise toimega. · Reageerib hästi paljude erinevate ainetega. · Inimese organismile söövitava ja ärritava toimega. · Kasutakse meditsiinitööstuses ja fotograafias. Jood (I) · Normaaltingimustel tahkete kristallidena. · Reguleerib sisenõrenäärmete talitlust ja ainevahetust. · Joodi puudusel tekkib inimestel struuma ehk kilpnäärme haiguslik suurenemine. · Antiseptilise toime tõttu kasutatakse meditsiinis. Halogeeniühendite füüsikalised omadused · Enamjaolt on vedelikud või tahkised. · Vähesed eksisteerivad toatemperatuuril gaasidena. · On hüdrofoobsed (ei lahustu vees). · Lahustuvad hästi orgaanilistes ainetes. · Ei moodusta vesiniksidemeid. · Tihedus on väga suur (veest raskemad). Halogeeniühendite füsioloogilised omadused
puhas ja säilitusained "puhas keemia", kõik on seotud keemiliste protsessidega. Kui hambad on oma füüsilise tegevuse lõpetanud, jätkavad süljenäärmed aluselise süljega toidu niisutamist ning algab sahhariidide lagunemine. Seda saab imelihtsalt testida, kui hoida leiba mõnda aega suus, varsti on tunda glükoosi maitset. Aga toit sisaldab suurt osa perioodilisusetabelist. Sealhulgas metalle, mis reguleerivad meie elu ja mille puudusel tunneme väsimust, kahvatust, isutust jne. Keemilised ühendid mis on meie ühiskonnas enim tuntud on näiteks : Na2CO3-hape, Etaanhape ehk Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape. NaCl-sool, Naatriumkloriid ehk Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoolana,
ekspordiks kohvi, suhkruroogu ja puuvilla. Kuigi osa põuastest põhja aladest on puuvilja kasvatamiseks niisutatud, on enamiksealsetest maas veiserantsode käsutuses. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala eriti aga koorikloomade nt homaarid ja krevetid püük. Põhilised põllumajandus ja maakasutus on veised, kalapüük, lambad, banaanid, kohv, mais, puuvill, puuviljad, viinamarjad, koriloomad, suhkruroogu, tarbepuit. Rahvastik Kuuma ja kuiva kliima ning sobilike põllumaade puudusel on enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Maalt linnadesse tööd otsima suuundunud inimesed on kasvatanud linnade rahvaarvu plahvatuslikult, ligikaudu 75% mehhiklasi elab nüüd linnastunud piirkondades. Pealinn mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas. Keskkonnaprobleemid Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbadele sanitaaroludele ja veevarustuseni. Linna ümbritsevad mäed ei lase autode ja tehaste
ioonide liikumine membraani siseküljele, mille tulemusena on nende kontsentratsioon siseküljel suurem kui välisküljel. H+-ioonid pääsevad välisküljele tagasi läbi ATP süntaasi. Nende väljumisega vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse. 12 NADH2 kohta moodustub 36 ATP molekuli. Et 2 ATP molekuli saadakse glükolüüsist ja hingamisahela reaktsioonidest lisandub 36, siis saadakse ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel 38 ATP molekuli. Hapniku puudusel hingamisahela reaktsioonid peatuvad ja tsitraaditsükkel seiskub. Sellistes tingimustes toimub anaeroobne glükolüüs. Lihasrakkudes saadakse anaeroobsel glükolüüsil ühest glükoosimolekulist 2 piimhappemolekuli. Seejuures saadakse vaid 2 ATP molekuli. Sellist glükoosi lagundamist nimetatakse kirjanduses ka anaeroobseks hingamiseks. Glükoosi lagundamise tulemuslikkust mõjutavad peamiselt glükoosi, hapniku ja ATP kontsentratsioon ning keskkonna temperatuur.
* toimub klorofülli sisaldavates rakkudes * toimub mitokondreid sisaldavates rakkudes 1. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. 2. Aine -ja energiavahetus- sünteesi-ja lagundamisprotsess, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. 3. Anaeroobne glükoos- (käärimine)hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 4. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 5. ATP-kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend 6. autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskk-st saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7
Inglise keeles kasutusel olev sõna nickel, mis tähendab viiesendist, tuleneb just selle niklisisaldusest. Elemendi bioloogiline roll Ni lülitati biometallide nimistusse hiljuti, kuna varem ei tuntud ühtegi Ni biofunktsiooni. Ni biofunktsioonid inimorganismis on väga piiratud. Ni kuulub mõnede ensüümide koostisse. Ni sisaldav ensüüm ureaas katalüüsib uurea lagunemist ammoniaagiks. Infarkti eel suureneb inimese kehas koheselt niklisisaldus. Nikli puudusel kehas aga tekib aneemia. Nikkel osaleb mikroorganismide metabolismis, mille tulemusena vesinikust ja CO2-st moodustub metaan. Nikkel on ülimalt toksiline, niklit sisaldav tolm tekitab kopsuvähki. Sigaretisuits sisaldab väga mürgist nikkelkarbonüüli. Nikli ühendid satuvad inimkehasse enamalt joogivee ja toidu kaudu. Nikkel võib inimkehasse sattuda ka siis, kui toitu valmistada Ni-sisaldavatest toidunõudest (roostevaba teras). Paljudes riikides on 11% naistest ja 2% meestest nikli vastu
mikroelementideks. Makroelemendid: C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P. Mikroelemendid: Cu, B, Mn, Zn. Taimede saagi määrab miinimumis olev toitaine. Taimed omastavad ainult seda, mis lahustub vees või nõrkades hapetes. Lämmastiku puudus põhjustab taimede kasvu aeglastumist ja lehed kolletuvad. P kuulub valkude ja taimkasvu regulaatorite koostisse, puudumisel taime kasv pidurdub, taimed ei valmi, lehed muutuvad violetseteks, lehed kurduvad üles. K reguleerib hingamist, saagikust, puudusel alumised lehed vaiesevad. Ca taimes toitekeskonna ja bioloogiliste protsesside reguleeria. Puudub hapelistel muldadel. Mg kuulub klorofülli koostisse ja mõjutab CO2 assimilatsiooni. S kuulub valkude, taimrasvade ja vitamiinide koostisesse. Puudusel on häiritud valkude ja rasvade suuntes. Fe katolüsaatorid klorofülli moodustumisel. Puudumisel on noored lehed helerohelised või muutuvad valgeks. Cu mõjutab klorofülli tekket. Puudub soomuldadel
Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare.
kulg ja ravi sõltub põhjustavast haigusest. Patogenees Rauapuuduse korral Tekib kui Foolhappe ja Tekivad ebaküpsed ei suuda luuüdi toota punavereliblede B12vitamiini leukeemilised rakud piisavalt lagunemine on puudusel tekivad punaliblesid ehk suurem kui nende megaloblastid, mille erütrotsüüte ning tootmine. eluiga on lühike nende hulk ja mõõtmed vähenevad Tekitajad/Põhjustajad Kestev piimadieet, Erütrotsüüdid pole Taimetoitlus, Leukeemiliste Valgeliblede pärilikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
