valida aega ja kohta suvel tuleohtlikul ajal on keelatud metsas keevitamine. Masin peab olema tuleohtlikust prahist ja õlist puhas, et ära hoida tulekahju. Raieliigid Kirjeldada järgmisi raieliike kirjalikult. 1. Lageraie on üks uuendusraie meetod, millega raiutakse puistu ühe aasta jooksul alates raie algusest, raie tegemisel säilitatakse seemne- ja elustikupuud, edasiseks järelkasvuks. 2. Harvendusraie on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. 3. Sanitaarraie kavandatakse metsas, kus esineb surnud või kahjustatud puid ja nende väljaraie on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik. Puuliigid Nimetada viis põhipuuliiki Eestis. Mänd, kuusk, kask, hall lepp, sanglepp Puidurikked Kirjelda järgnevaid puidurikkeid kirjalikult. 1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal 2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või
Adolf Hitler Franklin Delano Roosevelt Referaat Juhendaja: Ruth Tuuleveski Autor: Heili Adolf Hitler Elulugu Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945). Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934–1945). Poliitiline seis 1933. aastal tuli võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsustest tühistada “ebaõiglane ja Saksamaa alandav” Versailles´ rahuleping. Esmalt tahtsid nad kaotada sätted, mis piirasid Saksamaa relvajõude ja relvastust. S...
Tammed Tammesid on umbes 800 erinevat liiki. Nad on levinud põhjapoolsetes parasvöötme regioonides, samuti osas troopilises ja lähistroopilises Aasias. Paljud tammeliigid on heitlehelised, kuid soojematel aladel on tammed higihaljad. Tamme vili on tõru, mida ümbritseb lüdi ehk kuppel. Paljud metsloomad ja linnud, nt hirved ja oravad söövad tammetõrusid. Kasutatakse ka kohvi aseainena. Enamik tammeliike on väärtuslikud ilupuud. Kased Kased on harilikult ühed esimestest puudest, mis ilmuvad avatud aladele. Nad kasvavad kõige paremini viljatul liivasel pinnal, kus neid lämmatavad umbrohud arenevad väga aeglaselt. Kaski on umbes 60 erinevat liiki. Nad kasvavad põhjapoolsetes parasvöötmelistes piirkondades ja isegi kõrgete mägede nõlvadel. Kased on suhteliselt lühiealised puud, mis mitmeti leiavad kohalikku kasutust. Paljud kaseliigid on tähtsad metsamoodustajad. Puit on enamasti heakvaliteediline. Paljudel kaskedel on koor, mis on
ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust. Enamus taimi valguslembelised näiteks: kullerkupp, keskmine teeleht, kassikäpp, harilik kastehein. Varjulembelisid taimi üldiselt pole niitudel. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Ööloomi on vähe üks vähestest on tiigilendlane. Päevaloomad on kõik linnud, põdrad, metskitsed, metssead, koprad. Põder Click to edit Master text styles Second level Third level
............................................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................13 2 Sissejuhatus Selles töös tutvustan lühidalt Pärnumaa vaatamisväärsusi. Juttu tuleb lühidalt puudest, koobastest ja orgudest. 3 Tori põrgu Toris paljandub ülem-devoni liivakivi Pärnu lade (lihtsamalt-devoni liivakivi). Jõe vasak kallas moodustab silla juures kalmistu kohal umbes 500m pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud
Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju, kasvukiirus, nõudeid mullastiku ja kasvukoha suhtes Intensiivne sortide aretamine nõuab pidevalt uusi sordikirjeldusi ja uusi dendroloogiaraamatuid Taimesüstemaatika On teadus, mis uurib taimi ja püüab neid käsitleda taimeriigi arenguloo seisukohalt Tähtsaim ühik on liik, mille võttis kasutusele Karl Linne (1707-1778)
1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 1.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). Õhuke turvasmuld - 30-50 cm keskmine - 50-100 cm sügav - üle 100 cm. Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Lodu (ld) kasvukohatüüp - levib potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskmise
Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud hallikas, harilik, hirss-, pudel- ja niitjas tarn; sookastik, ahtlalehine villpea. Samblarindes sirbikud, säbarik. Põõsastest madal kask, pajud. Puudest sookask Raba e. kõrgsoo 31% Ümbruskonnast kõrgem ala Toitub mineraalidevaesest veest (sademed) Kujuneb turba kuhjumisel Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud Puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, kukemari, jõhvikas, küüvits, hanevits, pohl, mustikas, rabamurakas, harilik jõhvikas, väike jõhvikas Rohurinne: Tupp-villpea, alpi jänesvill, raba jänesvill, valge nokkhein, rabakas, mudatarn, pudeltarn, ümaralehine huulhein, ahtalehine huulhein
Pimedaid puiesteid lk 26 Sõnatu üksiolek lk 25 Hommikune unenägu lk 60 Harali sõrmedega lk 70 Võrdlused : Nagu uimaseks löödud loom lk 53 Kevade õhtus nagu jääinimesed lk 52 Mis kahiseb nagu raadiokanalite vaheline tühiruum lk 49 Isikustamine : Udu lõikab mäed ära lk 10 Oksad kummarduvad lk 11 Tuul rääkis lobajutte lk 15 Lumi on painutanud puudest väravad lk 33 Esimene sügistorm pani varvad jooksma lk 65 Hüperboolid : Uks sinu sisse läheb sügavalt rinna alt lk 30 Litootes puudub. Oksüümoron ei leidnud. Sümbol ei leidnud Luuletustest Lemmik luuletus Vaatan viimasel ajal kõike justkui eemalt. Akna tagant, köetud toast, pisut talveuimaselt. Talveuni pole läbi, kuigi lumi
ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Organismi subjektiivset keskkonda nimetatakse organismi omailmaks. Vastuväide Ühiskond kipub kõiki tööstuslikult toodetud kemikaale maha tegema ning kõike loodulikku ülistama. See, et mingi asi on looduslik, ei muuda seda automaatselt tervislikuks ega keskkonnale kasulikuks. Samamoodi pole ka iga tööstuslikult toodetud kemikaal ohtlik. Miski pole ju looduslikum, kui näiteks puudest lõkke tegemine. Tegelikkuses võib lõkkest tulev suits olla kahjulik nii tervisele kui ka keskkonnale, samamoodi nagu kõik teised põlemisprotsessid. Lisaks tuleb toote mõju hindamisel võtta arvesse tervet elutsüklit (alates tootmisest kuni hetkeni, mil toodet pole enam võimalik kasutada). Kas olete teadlik, et puuvilla mõju keskkonnale võib olla suurem kui sünteetiliste kangaste, nagu näiteks polüester, tootmine
· Soojus on hädavajalik. Parimad on tuulevarjulised ja päikeselises kohas asuvad veekogud. Kiilivastsed vajavad soojust, muidu nad muutuvad loiuks, ei kasva, ei toitu ega suuda vaenlaste eest varjuda. Kiilivalmikutel on vaja, et päike soojendaks nende keha teatud temperatuurini, enne kui nad suudavad aktiivselt tegutsema hakata. Seetõttu ei tohiks üle kolmandiku tiigist olla päikese eest varjatud. Tiiki võiks asuda puudest piisavalt kaugel, sest vette langevad lehed tekitavad aiapidajale endale palju lisatööd ning kiilid (ka nende vastsed) eelistavad päikespaistelisi elupaiku. Tuuliste ilmadega on kiilidel raske lennata ja sellistel hetkedel vajavad nad varjumiskohti. Selleks on head tiigi läheduses kasvavad põõsad, mis ei asu aga veele nii lähedal, et seda päikese eest varjata. Tiigi kaldale ja mujale aeda võiks
Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest toomingas, lodjapuu ja paju. Rohurindes valitsevad tarnad, pilliroog, sõnajalad, angervaks jpm. Madalsoometsad Muld on paksema turbakihiga, millel kasvavad tarnad ning kõrrelised, pajupõõsad ja sookased. Rabametsad Kasvab väga paksul vesisel turbasamblakihil. Puuliigiks on siin vaid kidur mänd. Põõsastest võib vaid nimetada vaevakaske, mille näpuotsa suurused lehed on peenete oksaväätide küljes ei torka esmapilgul silmagi
3.2 Normaaljaotuse eeldusel Tabel 4. Normaaljaotuse eeldusel 1) leida, mitu protsenti diameetritest on väiksemad kui 9 cm, 19% 2) leida, mitu protsenti diameetritest on suuremad kui 11 cm, 63% 3) leida diameetri mediaan, 12,2 cm 4) leida diameetri 0,4-kvantiil, 11,3 cm 5) leida diameetri alumine detsiil, 7,6 cm 6) leida diameeter, millest 75% puudest on jämedamad, 9,8 cm 7) leida, mitu protsenti diameetritest jääb vahemikku 7 cm kuni 10 cm, 19,5% 8) kui suur on diameetri asümmeetriakordaja, -0,34 9) kui suur on diameetri variatsioonikordaja. 30% 6 4. Lognormaaljaotus 4.1 Lognormaaljaotuse parameetrite L ja L väärtused Tabel 5
...................................................... 9 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................10 1. Transpordist üldiselt ''Hiinas ulatub üheksa päeva kestnud liiklusummik 100 kilomeetrini.'' ''Arvatakse, et ummik kestab teetööde lõpuni, mille tähtaeg on 13. September.'' Postimees 23.08.2010 tatud. Esimesed tööd mida teede kallal tehtid oli see et teid puhastada kividest ja puudest et tee oleks paremini läbitav. 1.1.Mõiste Transport on materiaalse tootmise haru, mis tegeleb inimeste ja lasti veoga, laiemas mõttes ja informatsiooni siirdamine ühest kohast teise. Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija varustamist, pool- ja valmistoodete transporti. Transport on vajalik tootmise ja kaubanduse struktuuri edendamiseks.
tõestada, et see on võimatu". El Sordo lk 342 ptk 28 - suremine polnud midagi; see ei loonud talle mingit mõttepilti ega tekitanud hirmu. Ent elamine oli tuules õõtsuv viljaväli künkanõlval. Elamine oli haugas taevalaotusel. Elamine oli savikruus vett rehepeksu tolmus ja vili, mida välja kooditi, ja sõklad, mis õhus lendlesid. Elamine oli hobune su jalgade vahel ja karabiin risti üle sadula ja küngas ja org ja puudest palistatud oja ja oru vastaskülg ja taamal kõrguvad mäed. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert
*suured töötlemiskaod puit koosneb C (49,5%), H (6,3%), O (44,2%) Tähtsamad puu liigid mänd - enim levinuim. lülipuiduline, kerge, tugev sirge tüvi ja väikese kooniliseusega. kuusk - küpsepuiduline, kergem männist, väiksem tugvus kui männil kask - levinuim lehtpuu, hästi töödeldav, lauamaterjal, kergelt kõdunev tamm - raskeim ja tugevaim eestis, lülipuiduline, dekoratiivne, viimistlusmaterjalina peamiselt saar - lülipuiduline, kõva, hästi töödeldav haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3
paleoklimatoloogias, dendrokronoloogias jm. 3. KESTANDUMINE Puidu kestandumine ehk lülipuidu moodustumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladestuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul, lehisel ning ebatsuugal, ebaakaatsial). Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu ning punapöök). Südamik-küpspuupuidu (näiteks saar, jalakas) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb
(pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Balustraad- käsipuuga vm ühendatud balustrite reast koosnev rinnatis, eriti rõdude ja balkonite avakülgedel, veekogude ääres jm. Baluster - lühike, altpoolt või keskelt tüsedam profileeritud sambake, tulband. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane. Broderiiparter- väga peen parteriliik, meenutab pitsilist mustrit. Eklektitsism- erinevaid stiilielemente ja -võtteid vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil. Ekseeder- aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -niss.
Samuti kirjutab ta et, põhjavesi asub nõmmemetsades mitu meetrit allpool maapinda. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. 4 Taimestik nõmmemetsas Nõmmemetsad jaotuvad kaheks kanarbiku-ja samblikumännikud. Kanarbiku kasvukohatüüpi metsades on puudest põhiliigiks mänd, kuid leidub ka kuuske ja kaske. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus domineerib peamiselt kanarbik, mõnes kohas ligi 50%, kuid esineb ka pohla, mustikat, sinikat, sookailu, kohati leesikat ja mets-hiirehernest. Sambliku kasvukohatüüpi metsad on põuakartlikud ja happelised. Puuliikidest domineerib mänd. Alusmets peaaegu puudub. Alustaimestikus esinevad kanarbik, pohl, leesikas ja ka mustikas.
... hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring Tellijad Firma Asula Aadress JNA Jõesuu Keskuse 2, Jõesuu OÜ Puitest Pärnu Aia 6, Pärnu Mendali Tallinn Akadeemia tee 5, Tallinn AS Aknaselts Tartu Suur-Veski 25, Tartu OÜ Eesti mets Tartu Liiva 108, Tartu OÜ Haagik Jõesuu Orava 67, Jõesuu Uksed ja Aknad Kanepi Lai 8, Kanepi OÜ Puudest Võru Kooli 24A, Võru Detaili tootmine Firma: OÜ Kaupme Aasta: 2008 Muud kulutuste protsent: 3,00% Kuupäev Tellija Asula a (cm) b (cm) d (cm) h (cm) 04.04.2008 OÜ Puudest Võru 69 99 30 20 03.01.2008 OÜ Puitest Pärnu 14 15 5 11 01.03.2008 OÜ Haagik Jõesuu 28 32 4 8 01.05
selle info edasiandmise ka lugejale. Kui mõningates kohtades ruumi, olen ka lisanud mõned pildid teksti illustreerimiseks. Tehiskiud Tehiskiudu ehk kunstsiidi hakati valmistama 19. sajandil Prantsusmaal. Tehiskiude saadakse keemilisel teel looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest (puidutselluloos) samuti on tehiskiudude tooraineks tselluloos, mida saadakse tselluloosirikastest puudest, esmajoones kuusk , pöök ja eukalüpt. Kiudude omadused sarnanevad puuvillasele ja linasele. Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupiltaoline tselluloosilahus pressitakse läbi peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks.
Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Kuidas hoiduda äikse eest? Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paiigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu.Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest.
Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:......................................................................................................6 Iseloomustus Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese sajandite või isegi tuhandete aastate pikkuse koostöö niitmise, karjatamise ja ho...
Kuid ta sai aru, et pole võimalik ja loobus. Kuid Villile meeldib tööd teha. 5)Villu plaanid kõrboja suhtes olid: teha hooned korda, uued tööriistad, uued masinad, paar hobust, tõmbaks söötijäänud põllud ümber, teha uut põldu, vanadele põldudele külvata kas või männid, ümber Kõrboja kraavid kaevata. Ta tahtis jätkata sealt kust Oskar peatuma jäi. Ta paneks Kõrbojal veskirattad vurama, kas või tõrva- ja tökatiahjud tossama, hakkaks puudest paberit tegema, hakkaks turbast aluspõhku valmistama. Seda kõike teeks Villu Kõrbojal. 7)Katku Villu ei viinud oma unistusi täide, sest ta sai viga jaanipäeval Kivimäel kive põmmutades. Ta oli nii vigane, et ta sai ainult ise enda hoolitsemisega hakkama. Muidugi ta ei tahtnud kellekile ette jääda. 8)Villu jäi oma teisest silmast poolpimedaks ja käsi jäi sandiks. Ta tundis, et ta on teistel jalus ja tahtis, et temast poleks mitte mingit tüli
Maakoores sisaldumise poolest on naatrium keemilistest elementidest 6. kohal s.h. metallidest 4. kohal; merevees on ta metallidest esikohal. Teehoolduseks Keedusoola lisand alandab tublisti vee külmumistemperatuuri. Sellepärast puistatakse talvel sõiduteele keedusoola ( viimasel ajal ka kaltsiumkloriidi). Soola toimel jää sulab ja libedus kaob. Sellel tegevusel on ka kahjulikke tagajärgi - nimelt kiirendab sool autokere roostetamist ja ka enamus linnahaljastuses kasutatavatest puudest ei talu hästi naatriumiooni suur kontsentratsiooni. Kaltsiumkloriidi taluvad taimed paremini, aga roostetamist soodustab temagi Keemiatööstuse toorainena NaCl on looduses laialt levinud. Kivisoola lademete paksus küünib isegi 1,3 kilomeetrini. Põhimõtteliselt toodetakse temast kõiki naatriumiühendeid, nagu soodat (Na2CO3 - naatriumkarbonaat); söögisoodat (NaHCO3 - naatriumvesinikkarbonaat); naatriumhüdroksiidi (NaOH), aga ka kloori ja soolhapet. Konservandina
Feng Shui teie ümbruse jaoks See on koht teie kodust, kus tuleb rõhutada esivanemaid või abistavaid sõnumeid minevikust. Element on puu. 08/29/13 TUULIKI VUKS 12 Soovitused: *vanemate või esivanemate pildid; *sümbolid või pildid igast inimesest minevikust, kes on teile tähtis; *kõik, mis on tehtud puust ja on samba- või torukujuline; *lillemustrid, triibulised kangad, mis kõik esindavad puud; *roheline värvus; *taimed või pildid puudest või metsast. 08/29/13 TUULIKI VUKS 13 Raha, Rikkus, Rahulolu Tähendus: Pärilikkus, Vaimne rikkus; Materiaalne rikkus; Õnn; Teostamine; Osavus; Areng; Rahulolu; Küllusetunne. Feng Shui teie ümbruse jaoks See on igasuguste õnnistuste ala. Element on puu. 08/29/13 TUULIKI VUKS 14 Soovitused: *kõik, mis tekitab teis küllusetunde; *värvid: punane, purpur, kuldne, hõbedane, roheline; *müntide väljapanek;
väljaränne maapiirkondadest linnadesse või teistesse riikidesse Et ka haritud inimesi massiliselt välja ei rändaks( arstid, õpetajad, spetsialistid), tuleks palku ühtlustada seoses Põhjamaadega.Meditsiini, teadusesse ja haridusse tuleb enam investeerida. 3) väljakutse:Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes probleemi olemus:Eestis suureneb absoluutses vaesuses elavate laste arv lahendus: Eestis ohustab vaesus enim peresid, kus on üks või mitu töötut, puudest või muust põhjusest tingitud hooldamist vajavaid pereliikmeid, üks täiskasvanu või palju pereliikmeid. Ühtlasi peegeldab kõrge absoluutse vaesuse määr sotsiaalpoliitika suutlikkust vähendada ebavõrdsust erinevate gruppide vahel, sh laste ebavõrdsust täiskasvanutega võrreldes. Vaesus mõjutab inimeste võimet ja võimalusi erinevaid ühiskonna ressursse kasutada ja neist osa saada. Vaesuses olemine tähendab ligipääsu puudumist erinevatele ressurssidele.
(4) Kool korraldab õpilasele individuaal- või rühmatundidena füsioteraapiat. (5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 4. Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud suulise ja kirjaliku kõne puudest. (2) Kool korraldab ja tagab õpilasele logopeedilise abi individuaalselt või grupis lähtuvalt õpilase puudest ja kõne arengu tasemest. § 5. Kuulmispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kuulmispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud: (2) Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse maksimaalselt visualiseeritud õpet erinevate tehniliste vahendite (arvuti, projektor, dokumendikaamera jt) kaasabil
kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on nad taimevaesed. (vesilobeelia, lahnarohud) Viitna Suurjärvhuumustoitselised e düstroofsed järved on rabades. Vesi on pehme ning sisaldab rohkesti huumusaineid ja on pruunikat värvi. Elustik on vaene, toiduahel väga happelise vee tõttu lihtne
B) Nad elavad vastastikku kasulikus kooselus: lehetäid pakuvad sipelgatele magusat nõret toiduks, sipelgad aga kaitsevad lehetäisid vaenlaste eest. C) Lehetäid on sipelgate parasiidid. 7.-9. klass 11. Kas pildil olev taim on ... A) putuktolmleja B) tuultolmleja C) Isetolmleja 5.- 6. klass 12. Sellel Eestimaa puul on süsimustad pungad. Tema eripära on veel see, et kevadel lehtib ta teistest puudest hiljem, aga sügisel on esimene, kes lehed maha heidab. Puul on väga väärtuslik puit. Mis puu see on? A) Harilik saar B) Tamm C) Harilik vaher 7.-9. klass 12. Lind, kes veedab õhus väga palju aega ning kes võib õhus isegi magada on... A) pääsuke B) peoleo C) piiritaja 5.- 6. klass 13. Pildil on kujutatud Eesti soodes kasvavat huulheina. Mille poolest on need taimed omanäolised?
nõudev ettevõtmine. Hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded liigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Vast kõige hullem asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral (väga tavaline nähtus) ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Savannidest saab aga muutunud sademetemustri puhul väga kiiresti kõrb.. Biokütuste tootmise sildi all hävitab Brasiilia iga aasta miljoneid ruutmeetreid vihmametsa. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite- ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Tavaliselt aetakse puhastatud põllule kari või hakatakse seal soja kasvatama, kuid selline pinnas talub vaid umbes nelja aastat harimist ning muutub siis kõlbmatuks kõrbeks või savanniks.
suusatõstukist põhja poole algab sihtkaitsevöönd. Küti Mäeveski Asukoht: Koloreino, Võru vald Iidne Küti Mäeveski on töötanud siin järjepidevalt 1868. aastast tänapäevani, viimasel ajal elektri jõul. Tammetsõõr Ilmamäel Kütioru pervel Asukoht: Kütiorg, Võru vald Kütioru keskosast kilomeetri võrra ida pool asub kultuurimälestiste kogum Ilmamägi ja Tammetsõõr. Looduse ja inimeste heast vahekorrast jäävad järgi pärimused pühadest puudest, mägedest, ojadest, kividest ja paikadest, millel usutakse olevat jõudu ning tervist andev mõju. Veelgi varasemad pärimused kõnelevad ohvriandidest ja talitustest tulevase saagi nimel või lihtsalt selleks, et enda töidtegemisi loodusrütmidega ühte viia. Hilisemad pärimused räägivad pühade puude ja kivide lõhkumisest võitluses nn ebausu vastu, samuti sellest, mis on või ei ole lõhkujatega juhtunud. Kui aga kohalik rahvas endast liiga palju rääkida ei
Millega tegeleb metsatööstus? Puidu varumise, töötlemisega, mitmesugustepuidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Milleks kasutatakse raiutavat puitu? Umbes 55% raiutavast puidust kasutataksekütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu mitmesuguste puittoodete valmistamiseks. Kas maailma suurimad puidutarbijad on arenenud või arenguriigid? Arenenudriigid. Millised riigid toodavad kõige enam paberit ja miks? Enamik puudest, mis onvajalik paberitootmiseks, raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanadametsadest, sest nendes riikides on kõrge metsasus ning paberitootmiseks sobivad puuliigidning vastav tehnoloogia, mis on küllalt kallis. Milliste riikide metsatööstusettevõtted on kõige eesrindlikumad ja tulemuslikumad? Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafi rmad. Arenenud riigile. Tabelist on näha, et riik ekspordib töödeldud puitu, mis annab suuremat kasumit
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel või...
või üleujutusveest toituvad, kaetud rohttaimedega või lodumetsaga, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%. 3. rabamuld (R)- ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36%. 1.8 Rohusoometsad- kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel Lodu (ld) kkt Levivad potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel (kuni keskm tüsedusega) hästilagunenud madalsoo või lammi-madalsoo muldadel; mikroreljeef künklik. Puistu- dom sookaasikud (55% lodude pindalast); sanglepikud (31%), peapuuliigiks sanglepp; kuivendatud aladel ka kuusikud; bon II-III (sanglepikute puhul kõrgem)
maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu. Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest. Kasutatud kirjandus · http://wiki.elfaelektroonika.ee/index.php?title=Staatiline_elekter
1. ÕE TÖÖ Õendus on elukutse, millel on loomupäraselt kõrged moraalsed eesmärgid. Selles ametis on eelkõige tähtsad patsiendi kaitse, haiguse komplikatsioonide ennetamine ning tervist tagava keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, seksuaalsest suundumusest, kodakondsusest, poliitilistest vaadetest, rassist või sotsiaalsest staatusest." (Rahvusvahelise Õdede... 2006: 2). Iga patsient on sattunud tervishoiusüsteemi teatud kindlal eesmärgil, otsides abi oma aktuaalsetele või potentsiaalsetele terviseprobleemidele. Õde on kohal selleks, et anda oma panus nende probleemide lahendamisse, leevendamisse või vältimisse. See eeldab aga vajalikke teadmisi, hoolimist ning järgmiseid oskusi:
(Casuarina cunninghamina) ja suurt kuuske meenutav okaspuu Cunninghami araukaaria (Araucaria cunninghamii). Valgete õitega pakuvad silmailu koolupõõsas (Carissa bispinosa) ja sarik-nõelsoomuk (Rhaphiolepis umbellata). Ebahariliku välimusega paistab silma lintpõõsas (Homalocladium platycladum) ja meeldivalt lõhnavad erinevad eukalüptid (Eucalyptus). Troopika kasvuhoones on eksponeeritud nii liaane kui puid, samuti troopilisi epifüüte -bromeelialisi ja orhideesid. Puudest väärivad märkimist palsamipuud (Myroxylon). 3.3 Sukulendid 12 2006. aasta aprillis avati üks väga omapärase asukohaga taimekollektsioon. Nimelt projekteeriti sukulentsete taimede väljanäitamiseks olemasolevale majale kolmas korrus. Ruum pole suur, pinda umbes 100 m2. Taimi on aga selle väikese pinna peale mahutatud üle 400 liigi. Taimede paigutamisel on lähtutud geograafilisest põhimõttest – palmihoone poolt
Levinumad liigid mänd (kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega) kuusk (Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Siiski eelistatakse kuuske väliskonstruktsioonides, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit) kask (Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju vineeri tootmiseks) tamm (on Eesti puudest kõige raskem ja tugevam. Väga jämedakoeline. Võrdlemisi dekoratiivne. Tamme kasutatakse peamiselt viimistlustöödel ja parketina). saar (kõva ja ilusa mustriga. Hästi töödeldav. Kasutatakse samades kohtades kus tammegi) haab (Eestis kasvavatest puudest kõige kergem. Ta on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt (sauna leiliruumides), ka katuselaaste)
rohelised ning terava tipulised. NB! Kas teadsite et kuusk on kuni 25% ulatuses üle kogu eesti ning ka põhjapoolses Euroopas ja Aasias. Kasutusalad: Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks! 7 Kuusemets 8 4. HARILIK MÄND Mänd on üks Eestis kasvavatest puudest tavalisem. Mänd on harjunud igasugustes tigimustes elama nii kuival ala kui ka rabas. Mänd on sellepärast ka paljudele väiksetele putukatele söögiks. Kuid tema kasvamisele aitavad kaasa seened, kes hangivad talle vett ja muud eluks vajalikku. Mändi kutsutakse näiteks hongiks kui ka pedakaks kui ka pettaiks. Mänd võib kasvad kuni 40m. Mänd võib elada 300400 aastaseks. Emaskäbid on valminult 37cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5- 0,6 cm pikad ja kollased
erihooldusteenus;2) proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;2.1) lapsehoiuteenus;3) koduteenused;4) eluasemeteenused;5) hooldamine perekonnas;5.1) asenduskoduteenus;6) hooldamine hoolekandeasutuses;7) toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused. 13. Milliseid teenusi pakutakse puuetega inimestele?Puuetega isikutele teiste inimestega vrdsete vimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks hiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- vi linnavalitsus:1) loob vimalused puudest tingitud takistuste vhendamiseks vi krvaldamiseks ravi, petuse ja tlketeenustega;2) loob koosts pdevate riigiorganitega vimalused puuetega inimeste konkurentsivimet tstvaks kutsepetuseks;3) sobitab koosts pdevate riigiorganitega tkohti ja loob rakenduskeskusi;4) korraldab invatransporti;5) tagab puuetega inimestele juurdepsu ldkasutatavatesse hoonetesse;6) mrab vajadusel tugiisiku vi isikliku abistaja;7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse. 14. Milliseid teenusi pakutakse lastele
Sarnaselt elektrilöögile toimub ka välgulöök. Äikesega kaasnevad väga suured elektripinged, mistõttu inimene, kes on saanud äikeselöögi, sureb harilikult silmapilkselt. Välgulöögi tagajärjed meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel kõrgepingejuhtmetest. Koheselt kutsuda abi ning vajadusel alustada elustamist. Äikese korral on metsas olles vihma eest kasulik varjuda võimalikult madala okaspuu alla, lagedal väljal hoiduda eemale veekogudest, kõrgetest puudest ja telefoni- või elektriliinidest. Pikselöögi vältimiseks tuleb äikese ajal sulgeda korstnasiibrid, sest soe suitsusammas on samuti koht kuhu äike võib sisse lüüa. Kaitse elektriõnnetuste eest Selleks, et vältida elektriõnnetusi, tuleb ennast nende eest kaitsta ja olla hoolas. Et tagada kõigi kodus olevate elektriseadmete normaalne seisukord, tuleb neid hooldada, st neid tuleb aeg-ajalt üle vaadata ja kõrvaldada pisirikked. Kui sa näed, et masinatel
Suureks probleemiks on Üks olulisemaid probleeme on taiga piirkonnas happevihmad, mida põhjustavad tehased ja vabrikud ning samuti autod. Teiseks suureks probleemiks on üleraie. Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme lehtmetsad paiknevad võrreldes okasmetsadega pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on paljuski tinginud inimtegevus. Kliima Lehtmetsadeks kutsutakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Enamasti kasvavad okasmetsad lehtmetsadest aeglasemini. Lehtmetsades on suved päris soojad aga ka talved ei ole väga külmad. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 1000 mm. Taimed Lehtmetsa taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talvel on puud puhkeseisundis. Nad langetavad maha oma lehed, et kaitsta end lume ja külma eest. Kevadel, enne kui puud kasvatavad uue lehestiku ja
põhjustest. Seega -- tulenevalt liikumispuuet põhjustavast diagnoosist on erinevad nii 3 liikumispuudega laste vajadused, iseseisev toimetulek kui ka hariduslikud erivajadused. (Leppik & Sarjas, 2010) Liikumispuudega lapse haridus Oluline on teadvustada, et puue ei ole haigus, vaid seisund. Lapsele tuleb õpetada puudega kohanemist, sest puudest vabanemine õnnestub haruharva. Kõige tähtsam ongi õppida elama koos puudega. Et laps tuleks edaspidises elus toime, on vaja teha ennetustööd ja varajase sekkumisega ära hoida raskemaid probleeme. Ennetustöösse tuleb kindlasti kaasata lapse perekond, et tagada erivajadusega lapse võimetekohane areng. Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada järgmist: sobiva arendustegevuse alustamine kohe, kui erivajadust märgatakse; individuaalne lähenemine lapse erivajaduse ja keskkonna võimaluste
Mitu protsenti rahast oli Teedul alles poest väljudes? 2. (5p) Seemnete idanevuse kvaliteedi kontrollimiseks 5. (5p) Viljapuuaias kasvab kokku 120 puud, millest 78 on külvati õunapuud ja ülejäänud ploomipuud. 160 seemet, millest ei idanenud 24 seemet. Mitu protsenti selle aia puudest on õunapuud? Arvuta mitu protsenti seemnetest ei idanenud ja mitu Mitu protsenti selle aia puudest on ploomipuud? protsenti idanes (ehk seemnete idanevusprotsent). 6. (3p) Arvuta mitu protsenti on esimene arv teisest 3. (3p) Arvuta mitu protsenti on esimene arv teisest a) 5,6 8 st
tagajärjel. Vihmametsade lageraie, ohtlike jäätmete matmine mulda, viljaka mulla katmine ehitiste ja teedega, raskete põllumajandusmasinate kasutamine 10. Too näiteid arukast inimtegevusest mullaviljakuse säilitamisel. Erosioon (pinnase ärakanne tulle või vee toimel): Erosiooni tagajärjel väheneb muldade viljakus. Eriti palju esineb piirkondades, kus on suured põllupinnad. Erosiooni vältimiseks istutatakse põldude vahele puudest või põõsastest kaitseribasid, välditakse raskeid põllutöömasinaid, küntakse põlde künka nõlvadega risti. Kõrbestumine (kõrbete laienemine viljakatele mullapindadele): Vältimiseks taimestatakse pinnast, välditakse ülekarjatamist jne. Muldade sekundaarne sooldumine (niisutatavates piirkondades kantakse niisutusveega mulla ülemistesse kihtidesse lahustunud sooli, mis seal peale vee aurumist ladestuvad): Ainuke viis kaitsmiseks on muldade läbipesemine.
Vastus: Erametsaomanikud lasevad raiet teha 163,4% - 100% = 63,4 % rohkem. Kas metsa üldse on vaja raiuda? Põhjenda, kasutades vähemalt ühte raie liiki. Näide nr 1: Jah, see tagab haruldasemate liikide kasvukoha. Sellisel põhimõttel töötab harvendusraie, mis omakorda muudab puitu ka kahjurite suhtes tugevamaks. Näide nr 2: Jah , muidu jääks metsa vanad, surnud puud ning kahjuritega nakatanud puud. Sanitaarraie puhastab metsa kahjuritest, haigustest ning surnud või surevatest puudest. Näide nr 3: Ei, metsa raiumisel kahjustatakse loomade elupaiku. Näiteks turberaie toimub küll peale metsa inspektsiooni, kuid sellele järgnev turberaie (üks lageraie alaliik) kaotab suure ala, kus loomad enne said varjuda. Näide nr 4: Ei, metsa raiumise tagajärjel võib metsaalune maapind rasketest metsatöömasinatest kõvasti kahjustatud olla. Valgustusraie puhul, mis toimub peamiselt noorendikes, võivad masinates
linnupesakaste. Aktiivsusperiood, mil loomad toituvad, kestab aprilli keskpaigast oktoobri keskpaigani. Kevadel ja sügisel on põhja-nahkhiir aktiivne üksnes soojematel öödel, mil õhutemperatuur ulatub üle +6 °C. Septembri keskpaigas, sooja ilmaga, lendab ta enamasti lühiajaliselt vaid öö esimestel tundidel. Toitumispaikadeks on avatud lennupaigad mitmesugustes puistutes ja veekogude ääres. Tihti lendab metsasihtide, alleede, lagendike ja veekogude kohal, mitte kaugel puudest. Rannikutell, kus metsa pole, toitub roostiku, rannaniidu ja kadastiku kohal. Lennu kõrgus on harilikult 5—15 m, kesköö paiku kuni 30 m. Kevadel ja suve lõpul, kui ööd on pimedad ja tihti jahedad, toitub ta sageli ning mõnikord arvukalt tänavalaternate ja muude tugevate valgusallikate juures, kuhu on koondunud saakputukad. Toiduks on erinevad lendavad putukad, kahetiivalised, liblikad, võrktiivalised ja nokalised. 4
või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Ettevaatusabinõud Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega. Tasub eemale hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tõttu (vt välgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis põhjustatud välgulöögist TV-antenni!), ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. Äike mütoloogias
11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? Noorendikuks arvestatakse umber ala, kus ülepinnaliselt kasvab 1500 või enam 1.3 m kõrgust eesmärgipuuliigi(peapuuliigi) taime. 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? Noorendikuks ümberarvestamisele kavandatavate osatükkide proovipindadel loendatakse puuliikide viisi kõik elujõulised puud.Külvikohas kasvavatest puudest, loetakse ainult kõrgeim.Võsu-uuenduse korral arvatakse ühe kännu võsud üheks puuks, juurevõsude korral loetakse iga võsu eraldi. Lisaks määratakse iga puuliigi keskmine kõrgus, selleks mõõdetakse vähemalt iga viienda puu kõrgus. 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
