sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, põder, jänesed. Õisi tolmeldavad putukad. Rahvapärasid nimetusi: vabarn, vaarakas, vaargas, aavermo, oarmari. LIIGID Vaarikas (Rubus idaeus) kuulub roosõieliste sugukonda ja muraka (Rubus) perekonda. W. O. Focke järgi eristatakse muraka perekonnas 12 alamperekonda. Muraka perekonnas on umbes 400 liiki, neist kasvab Eestis looduses kuus liiki.
Vetikad kasvasid ringidena või madalate sammastena, stromatoliitidena, mis on säilinud kivististena, ka tänapäeval tekib madalates troopikameredes stromatoliite. Vetikad tootsid hapnikku gaasi, mida vajavad taimed ja loomad eluks. Hapnik pääses merest õhku ning moodustas atmosfääris osoonikihi, mis kaitses Maad päikesekiirguse eest. Elusolendid hakkasid asustama maismaad ja hingama õhku. Esimestest eluilmingutest alates on olnud miljoneid loomade ja taimede liike. Mõned, näiteks putukad, on jõudsalt arenenud; teised, näiteks saurused on välja surnud, sest keskkond Maal on muutunud. (Kindersley, 1997) Umbes 600 miljonit aastat tagasi leitud harvad pehmekehalised olendid tõendavad, et selleks ajaks oli arenenud hulk erisuguseid loomi. Nende hulgas olid esimesed meduusid, korallid, merisuled ja ussid. (Kindersley, 1997) 390 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed selgroogsed loomad, kalad. Neist arenesid kiiresti paljud erinevad liigid
Rohtlaks nimetatakse maastikku, kus kasvavad peamiselt kuivalembelised ja lühikese kasvueaga rohttaimed. Puid ei kasva seal sademete vähesuse tõttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast üle Venemaa lõunaosa ning Kasahstani põhjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lõunaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia lõunaosas, Uruguays ja Paraguays. Aafrikas esineb neid ainult LAV-I keskosas. Rohtlavööndis sajab aastas 200-400 mm, jaanuari keskmine temp. on 5 kuni +5ºC, juulis aga +15 kuni +25ºC. Aastaaegu on 4. Kuiva aja elavad paljud taimed üle säilitades veevaru oma maaalustes osades paksudes juurtes, mugulates või sibulates. Rohtlaid ohustavad kuivuse tõttu tulekahjud. Kuigi taimede maapealsed osad võivad hävida, säilivad maaalused osad ja tuhk on heaks väetiseks. Tolmutormide ja uhtorgude tekkimise takistamiseks istutatakse metsaribad. Loomadest e...
Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...
SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae) Väike-kapsaliblikas (P. rapae) Folkloor Klass: Putukad (Insecta) Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Kapsaliblikas (Pieris), päevaliblikate perekond. Kapsaliblikad on suured (4-6 cm pikkused) valged liblikad, neid on peaaegu kogu maailmas. Isastel on tume eestiivatipp, emastel on ka tiiva keskosas 2 musta täppi. Röövikud toituvad ristõielistel, emaseid meelitab sinna munema sinepiõli lõhn.
Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1. Püsisoojased kehatemperatuur on alati kõrge (36 42°C) vaatamata temperatuurile. Püsisoojased on imetajad ja linnud neil on keha katteks karvad või suled. 2. Kõigusoojased kehatemperatuur on veidi kõrgem välistemperatuurist. Siia kuuluvad putukad, kalad, kahepaiksed, roomajad. Madalal temperatuuril langevad nad letargiasse (soikeseisundisse). Kohastumine on organismidele omadus sobitada oma uute keskkonnatingimustega. Kõikidele organismidele on väga oluline vesi. Kõrbetaimed on kohastunud kasvma vähese veega (pikk juurestik, kitsad karvased lehed, et vesi ei auraks või vahajas välimus). Väga oluline on kohastumine toidu saamiseks kõigil organismidel. Organismide kooselu
väljakasvavaid taimevarsi, mida mööda vastne enne moonet veest välja ronib. Sellisel koorumisel mahajäävaid tühje läbipaistvaid vastsekestasid võib veekogude kaldataimestiku küljest sageli leida. Mitmetele loomadele on ülioluline ka tiiki ümbritsev taimestik. Äsjakoorunud kiilivalmikute jaoks on aga tähtis, et tiigi ümber kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist. Mõned veetaimed: harilik vesihernes, harilik vesisulg, harilik vesitäht, kamm-penikeel, räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad
helendama panna. Jaanimardikate valgus on kõige eredam päikeseloojangu ja kesköö vahelisel ajal. Päeva saadavad putukad mööda puudel või madalamatel taimedel. Paljud liigid eelistavad niiskeid elupaiku. Enamiku oma kuni kolmeaastasest elust veedavad jaanimardikad röövtoidulise vastsena
Sisemine looteleht (entoderm) seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees inimene läbib embrüonaalse arengu algul eellastele sarnased etapid. Idulane hingab lõpustega, kestab kolmanda kuuni. LOOTEJÄRGNE ARENG: Otsene areng imetajad, linnud, roomajad vastsündinu sarnaneb vanematega. Moondeline areng kalad, kahepaiksed vastsündinu erineb ehituselt oma vanematest, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. Vaegmoone putukad, mardikad(rohutirts, prussakas, lutikas): munavastnevalmik Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine, eludnkondade täiustumine, algav ovogenees ja spermatogenees. Sigimisstaadium e. generatiivstaadium algab u. 20 a, kestab naistel 50 a, meestel elu lõpuni
Voodilutikas Voodilutikad ei armasta valgust, seetõttu veedavad nad päeva pimedates pragudes või lõhedes peidus. Öösiti aga ründavad magavaid inimesi, imevad nende verd ning naasevad siis oma varjupaikadesse. Voodilutikad viibivad ühiselt varjupaikades, kuid söömas käivad üksinda. Voodilutikas elutseb maismaal. Lutikas toitub püsisoojaste loomade verest. Munast koorumise järel toitub lutikas eranditult värskest verest, ent võib ka mitu nädalat söömata olla, kui tal sobivat ohvrit ei õnnestu leida. Voodilutikas kuulub lutikaliste seltsi. Lutikad on nokakujuliste suistega varustatud putukad. Voodilutikas toitub püsisoojaste loomade, peamiselt imetajate ning mõningate lindude verest. Inimese poole tõmbab lutikat see, et me hingame välja süsihappegaasi ja meie organism kiirgab soojust. Verd imevad nii emas- kui isasloomad, ent emased, kelle ihus arenevad munad, imevad palju rohkem. 5 - 10 minuti jook...
Leemurid Nimetus: katta Liikide arv: 1 Sugukond: Lemuridae Selts: Primates (esikloomad) Tüvepikkus: 39-46 cm (lisaks kuni 60 cm saba) Täiskasvanu kaal: 2,3-3,5 kg Levik: Lõuna-Madagaskar Elupaik: troopikametsa puudel, osaliselt maapinnal kõrges rohus Toit: puuviljad, lehed, muud taimeosad, harvemini putukad, linnumunad Ühiskondlik struktuur: 5-20 (kuni 24-26) liikmelised rühmad emaste juhtimisel; isased liiguvad rühmade vahet. Emased rühmast ei lahku. Tiinus: 4-5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2 Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g) Eluiga: kuni 27 aastat (mustleemur Londoni loomaaias) Säilimise staatus: ohustatud, peamiselt troopikametsade hävimise tõttu Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi
Kokkuvõte Põldsinep Põldsinep kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep. Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaa...
--- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende
Loomade territooriumikäitumine Kui isaslind suudab endale kevadel välja võidelda suure pesitsusterritooriumi koos kõige juurdekuuluvaga, võib ta kindel olla, et mõni munemisihalusest pakitsev emaslind temasse peagi kõrvuni armub. Nii nagu inimesed oma kodumaa piire valvavad ning uksi lukustavad, asub ka isaslind peale territooriumi endalevõitmist seda kaitsma. Väike südikas rasvatihane teadvustab kõlavate ksülofonihelidega üle metsatuka: ,,Siin on minu maa! Siinsed pesaõõnsused, maitsvad putukad, rammusad röövikud kuuluvad mulle ja minu abikaasale, kes parajasti meie ühises pesas oma kaheteistkümnendat muna muneb!" Ta on valmis kõhklematult vastu sööstma igale võõrale sissetungijale. Territooriumikäitumise eesmärgiks on kaitsta konkurentide eest mingeid hädavajalikke ressursse. Kaitse alla võetakse erinevad territooriumid: paarumiseks vajalikud veelombid, pesaõõn...
• 1-2 kuud • Nahakoorikutes säilib viirus mitu kuud kuni aasta. Epidemioloogia • Nakatab mõlemast soost ja • Satub organismi igas vanuses linde. peroraalselt, hingamisteede ja • Haigus on levinud mehaaniliste endeemiliselt kogu maailmas. vigastuste kaudu. • Nakkusallikaks on haiged • Viirust levitavad ka linnud. • Rõugevillide sisaldis ja verd imevad putukad. kuivanud koorikud • Metslinnud viiruse • Suremus võib ulatuda reservuaarid. 50 %-ni. Kliinilised tunnused • Inkubatsiooniperiood on 4-10 päeva. • Haigus vältab keskmiselt kuni 4 nädalat. • Esimesteks tunnusteks on loidus, isutus ja munatoodangu vähenemine. Eristatakse: 1) naha- (kuiv) 2) difteriitset- (märg) 3) sega- 4) katarraalset vormi Kliinilised tunnused Nahavorm:
kokkupuudet taimega. Tõrjet tehes tuleb kanda spetsiaalset kaitserõivastust ja -vahendeid, kuna toksiinid tungivad ka läbi tavalise kanga. Kui mahl on sattunud nahale, tuleb see kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ja pöörduda edasiseks raviks arsti poole. Kasutamine Noorelt on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele, hiljem karvane ja vähemsöödav. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Õitel elavad ka ämblikud, kes ootavad nektarit sööma tulevaid väikesi putukaid. Noori taimi söövad meelsasti veised, kuid jämedaid varsi ei sööda ja ta muutub niiduumbrohuks. Juur on magus, suhkrurikas ja kasutatav ka inimese toiduna. Suurte lehtede tõttu sobib aeda dekoratiivtaimeks. Kasutatud kirjandus http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/skaruputk.ht m https:// et.wikipedia.org/wiki/Sosnovski_karuput k http:// www
Kirp Millest me räägime? Kuhu kuulub kirp? Kes on kirbulised? Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kus nad elavad? Millest nad toituvad? Kuidas nad paljunevad? Kirbu kahjulikkus loodusele ja inimesele Huvitavat Kokkuvõttev lünktekst Kuhu kuulub kirp? Kirbud on putukad, kes kuuluvad: loomade riiki lülijalgsete hõimkonda putukate klassi kirbuliste seltsi Kes on kirbulised? Kirbulised on parasiidid Maailmas on neid umbes 2400 erinevat liiki Umbes 70 neist on Kesk-Euroopas Eestis on väga tavalised koerakirp ja kassikirp, haruldasem aga inimesekirp Suurim kirp Eestis on kuni 5 mm pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud
Rannaniit Timo Annuk Ingmar Jürgens Jüri Demenok Tauri Sulg Rannaniit On mereäärne madal rohumaa On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik Rannaniidu taimed,mis soosivad karjatamist Nõelalss,väike alss Punane aruhein Valge kastehein Tuderluga Rannikas Randristik Rand-teeleht Taimed, mis ei soosi karjatamist Roog-aruhein Randaster Kare kaisel Meri mugulkõrkjas Randmalts Pilliroog Pilliroog Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud rannaniidul Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle ...
Lindaan Heksaklorotsükloheksaan ehk heksakloraan ehk lindaan kuulub pestitsiidide hulka. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiseks (lad kpestis katk, taud;caedere tapma). Kitsamas tähenduses on pestitsiid taimehaiguste ja -kahjurite (seened, putukad jms) ning umbrohtude tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. On valge kristalne aine, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustub hästi orgaanilistes lahustites. On väga mürgine putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele. Inimeseni võib lindaan jõuda joogivee kaudu. EPA kehtestatud normide kohaselt ei tohi lindaani sisalduda joogivees rohkem kui 0,0002 mg/l kohta. Suurem kogus võib põhjustada kesknärvisüsteemi ja eriti maksa kahjustusi. Ajalugu
Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) Skorpionid, ämblikud, putukad Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja-
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
mandritel. Samuti oli Edward John esimene eurooplane, kes nägi järve aastal 1840. Eyre järve elustik Kalad Eyre järves erinevad paljuski tavalistele Austraalia järvede kaladele. Põhiliselt elutsevad Eyre järves Golden perch, Scortum barcoo, Bony bream, Australian smelt, Copper Creek catfish. Nagu Kati Thanda-Lake Eyre National Park on ka Eyre järv ja selle elustik kaitsealune objekt. See tähendab, et Eyre järves elavad putukad, kalad ja linnud on looduskaitse all. Peamine põhjus, miks antud järve elustik looduskaitse all on on see, et kuna järv on enamus ajast tühi, et leidu seal ka enamus ajast
Desensibiliseerimine ehk psühholoogiline immuunsus Psühholoogiline immuunsus on vähenenud emotsionaalne tundlikus või reageerimisvõime ühe või mitme positiivse või negatiivse stiimuliga pärast mitmekordset sama stiimuli kogemist. Stiimuliks võivad olla näiteks putukahirmu puhul putukad, mida nähes tekib tugev negatiivne emotsioon ja ärevus, hirm; või näiteks sõjafilmides kujuteldav sõjasituatsioon, kus inimesed surevad ja veritsevad. Desensibiliseerimine on süstemaatilises ja kontrollitud kujul kasutuses ravimeetodina saamaks üle ärevusest ja foobiatest, kus patsiendile tuuakse vähehaaval esile turvalises keskkonnas ja rahuseisundis ärevust või hirmu põhjustavat stiimulit või olukorda.
Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed Insecta - putukad Incertae sedis Crustacea ehk vähid Branchiopoda - lõpusjalgsed Lülijalgsed on traditsiooniliselt Cephalocarida - pimevähid jagatud 5 alamhõimkonda, Malacostraca- kõrgemad vähid Maxillopoda - aerjalgsed millest 1 on väljasurnud. Ostracoda - karpvähid Remipedia - mõlajalgsed. Klass Marrellomorpha (väljasurnud) Vähilaadsed
spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ...metsamaana võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene; · ...loodusmetsana tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke; · ...kui metsale iseloomulike elementide järjepidevust, näiteks vanad tammed puisrohumaadel. Metsade kasutusviis on pidevas muutumises:
o Rakk NT: munarakk, o Kude ühesuguse talitluse, ehituse ja tekkega rakud koos vaheainega (NT: lihaskude) o Organ kindla ülesande, ehituse ja asendiga organismi osa (NT: kops) o Organsüsteem ühesuguse talitlusega organite kogum (NT: hingamiselundkond), o Isend ehk organism ainuraksetel kattub isendi ja raku tase (NT: inimene) o Populatsioon samal ajal ühel alal elavate isendite rühm, mille liikmed ristuvad (NT: putukad niidul) o Liik sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma leviala ja geenifond (NT: halljänes) o Kooslus eri liiki organismide kogum, kes elavad ühisel alal (NT: mets) o Ökosüsteem isereguleeriv tervik, mis koosneb elusorganismidest ja eluta loodusest (NT: mets) o Biosfäär kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, kõrgeim organiseerituse tase (NT: kõik elusorganismid maal) 3
elama, teised aga on väga valivad oma elukeskkonna suhtes. Arvukalt väikesi huntämbliklase liike esineb taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suuremad liigi esindajad vajavad aga suuremaid alasid ja ehitavad endale tavaliselt urud, kus nad püsivalt elavad. Osad liigi esindajad armastavad soojust ja on aktiivsed päeval, teised aga harrastavad öist eluviisi. Huntämbliklased on toiduhankimisel väga aktiivsed, nende toidu moodustavad peamiselt väikesed putukad ning teised ämblikuliigid. Ta varitseb saaki liikumatult, sobivamail hetkel ründab ja võtab saagi oma kahe tugeva esijala vahele. Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ja muudab ta ämblikule seeditavaks. Enamus huntämbliklasi on peamiselt tegevad päeval ja varjavad end öösiti vaenlaste eest varjualustesse. Kõrbetes elavad liigid on aga tegusad öösiti.
haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Arenemine- millegi uue tekkimine, täiustamine. a) otsene arenemine- järglane on vanema moodi, kasvab. Nt: imetaja, roomajad, linnud. b) Moondeline arenemine- järglane erineb vanemast, täiskasvanuks saamiseks toimub moone. Nt: kahepaiksed, kalad. Täismoone- Muna- vastne- nukk- täiskasvanu. Nt: putukad. Vaegmoone. Muna- vastne- täiskasvanu. Nt: ritsikad, prussakad, lutikad. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. a) Juveniilne staadium ehk noorjärk- kestab sünnist kuni suguküpsuseni. b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed.
mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud. Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 56st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 710 päevaks. Skorpioni mürk Ämblikulaadsete klassis on palju ohtlikke ja mürgiseid liike. Enamus neist siiski inimesele ohtlikud ei ole, kuigi nende mürgid on ühed tugevamad. Pisikesed putukad toodavad seda lihtsalt liiga vähe. Skorpionid erinevad eespool kirjeldatust. Nad on küllalt suured ja toodavad ka mürki piisavalt, et olla ohtlik nii inimesele kui ka paljudele loomadele. Skorpion ja inimene Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska. Salvamine tekitab tugevat valu, paistetust ja vahel ka palavikku.
nähemine hämaras ja pimedas. Avitamiini rikkad toiduained on või, munakollane, maks, neerud, porgand, tomat, kapsas, eriti palju on seda aga kala maksas ja kalamaksasõlis. TELEVIISOR JA ARVUTI Uurimised on näidanud, et kaasaegsed televiisorid ja arvutiekraanid on inimese tervisele täiesti ohutud. Silmadega tekib probleeme just väsimise ja keha ebaõige asendi tõttu. LENDAVAD PUTUKAD Tavaliselt märgatakse neid peente kõverate karvakeste, ringikeste või juuksena silmade ees eriti heledale taustale vaatamisel. Nad nagu ujuksid ringi. Neid võib näha ka kinniste silmadega vastu päikest vaadates. Need on klaaskeha karkassi üksikute paksenenud rakkude varjud oma silmas.
Oma elupaikadest rändavad ära vaid põhjapoolsemate alade linnud, talvitudes Lääne-Euroopa maades, Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Üldse on lind levinud kogu palearktikas, välja arvatud tundras ja mõnedel kõrbealadel, samuti Põhja-Aafrikas. Inimene on ta viinud ka Põhja-Ameerikasse ja Uus- Meremaale. Põldlõoke toitub maapinnal, otsides toitu taimedelt nii kõrgelt kui nokk ulatub. Kevadel ja suve esimesel poolel moodustab nii vana- kui ka noorlindude toidulaua putukad, suve teisel poolel ja sügisel aga peamiselt seemned. Põldudel elutseva liigina hävitab põldlõoke ka põllutaimede kahjureid. Samuti sööb ta umbrohuseemneid, olles inimesele tubli abiline. Kasvavatest viljapeadest ta teri ei lüdi ja korjab vaid maha pudenenuid ning on seega põllul elutsevatele pisinärilistele tõsiseks toidukonkurendiks. Põldlõoke on võetud III kategooria kaitstavate liikide nimekirja (kuni 400 meetrit), et sellest kõrgusest siis alla maapinna poole laskuma
Niit on rohumaa, kus kasvavad mitme aastased rohtaimed ja kust enamasti niidetakse korrapäraselt heina . Juba üle 1000 aasta tagasi hakkasid esivanemad meil koduloomi karjatama ja loomadele talveks heina varuma. Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid. Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud.Sealt saadav hein on vähem väärtuslik. Looduslikud niidud on nt. lamminiit-need asuvad jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja iga aastased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut. Looniidud-kuivadel paepealsetel, mis ei metsastu selle pärast,et mullakiht on seal puude ja põõsaste jaoks liiga õhuke ja kuiv. Aruniidud-kuivadel aladel niidud on aruniid...
kihist Lähtekivim materjal, millest muld on kujunenud, näiteks liivakivi, lubjakivi, moreen Kes elavad mullas? Mullas elavad mikroorganismid, mikroloomad, pisiloomad ja suuremad mullaloomad Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei näe Mikroloomad on ümarussid, lestad ja Bakterid hooghännalised. Nad elavad mullaosakeste vahelistes tühimikes Pisiloomad on putukad, putukate vastsed ja ussid. Nemad uuristavad mulla tahkete osade vahele käike Suuremad mullaloomad on rästik, mutt, karihiired ja vesirott e. mügri. Nad kaevavad mulda käike või kasutavad juba kellegi poolt Ümarussid valmiskaevatud urge Vihmauss Vihmausside liikumine segab ning kobestab mulda Vihmauss sööb kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi Vihmausside väljaheited Vihmauss.
Mõnikord poeb kärnkonn päevaks ka kivi alla. Sellistes peidukohtades on ta oma värvi tõttu märkamatu. Harilikud kärnkonnad on aktiivsed videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Pärast päikeseloojangut urust väljudes võib kärnkonn saagiotsinguil läbida küllaltki pikki vahemaid. Märgade ilmadega on kärnkonn kõige aktiivsem. Hommikuks on kärnkonn enamasti liikunud tagasi oma esialgsesse peidupaika ja nii võib mitu kuud ühes urus elada. TOITUMINE Kärnkonnade peatoiduks on putukad ning limused ja nälkjad aga ka põrnikad, röövikud, kärbsed, vihmaussid ja isegi väikesed hiired. Väikest ja liikuvat saaki püüab kärnkonn kiire keeleliigutusega, suuremat saaki haarab ta kogu suuga.Hammaste puudumise tõttu neelavad kärnkonnad saaklooma tervena mitme neelatusega alla. Kärnkonn ei tunne oma saaki ära, pigem proovib ta pimedas jahti pidades rünnata ja ära süüa iga pisikese tumeda liikuva kogu. Ühe
seedekulgla kaudu, naha kaudu. Kemikaali toimest olenevalt võivad mõjutatud saada peaaegu kõik meie organid- organsüsteemid: Bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust Bakterid, viirused, seened, tolmulestad, rakukultuurid, mikroorganismid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust. Makroorganismid: Taimed, linnud, loomad, putukad, kalad jne. Bioloogiliste ohuteguritega nakatumine toimub Nakatumine võib toimuda: õhu kaudu, kontaktülekande kaudu (kaudne, otsene, vahetu kokkupuude), saastunud esemete kaudu; toidu, vee, määrdunud (nakatunud) töövahendite, tööriiete kaudu. Ennetustöö põhineb puhtusel Füsioloogilised ohutegurid Raske füüsiline töö Sama tüüpi liigutuste kordumine Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös Raskuste teisaldamine.
1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerunäo smail tähistab naeratamist Indeks- märk, mis on loomulikul viisil seotud nähtusega, mida see tähistab. (Mjäu tähistab kassi) Sümbol- märk, mille seos on mõtteline ja kokkuleppeline objektiga, mida see tähistab 5) Loomulikud- ja tehiskeeled Loomulik keel on kellegi emakeel
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
Põisadru võib pidada Läänemere kõige olulisemaks võtmeliigiks, kuna ta on varjupaigaks paljudele veeloomadele, seda tänu oma harulisele ehitusele. Rannikule uhutud Põisadruvallid võivad olla elupaigaks ka nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu. 8. Nimetage mõni võtmeliik !!!! 9. Võtmeliikidest üldiselt Paljude taimekoosluste jaoks on võtmeliigid putukad, kes tagavad tolmlemise. Meie metsad poleks metsad seenteta, kes puude kasvamise ajal moodustavad juurtele toitaineid imava mükoriisa. Kui puu sureb, on seened jälle põhilised puidu lagundajad, hoides käigus aineringe. Ka inimene on mõnes mõttes võtmeliik, kuna suudab harida põldu jms, toites sellega nii end, kui väga palju teisi liike.
eesselg punakad sääred ja käpad kollakaspruunid pikkus 11-18 mm sageli õitel Ogaujur eesselja ja kattetiibade servad kollased pikkus 27-35 mm keha voolujooneline tagajalad laienenud ujujalad tundlad pikad ja peened Kokkuvõte Mardikate keha katab tugev kitiinkest. Keha eesosa kaitseb ülaltpoolt rindmikukilp. Mardikate eestiivad on muutunud kattetiibadeks, mille all on kokkuvolditud lennutiivad. Mardikad on ühed arvukamad putukad Maal. Mardikaid elavad ka inimese elamutes, nt jahu- ja leivamardikad, nahanäkid. Tänan!
ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21
Lokaalne toime sissehingatava õhuga. (N: happe, katlakivi eemaldaja, äädikas) 3. Bioloogilised ohutegurid: 1. Bakterid- aevastamisel piisknakkus 2. Viirused-gripp 3. Seened-hallitus, majasvamm 4. Endoparasiidid inimestel võivad esineda kirbud, täid, siseparasiidid, kes ei pea hügieeni reeglidest lugu. Bioloogiline ohutegur võib põhjustada nakkushaigust, allergiat ja mürgitust. Bioloogiliseks ohuteguriks on ka putukad, haige loom või inimene bakterikandja või vahe peremees. Nakkatumine võib toimuda õhu kaudu. Füsoloogilised ohutegurid Pikka aega istumine ühekoha peal (loengud) sundasend. Töökoha kujundus, valgus peab tulema otse. Puhke aeg on vajalik. Toitumise võimalus. Dünamiline ülekoormus- raskuste käsitsi teseldamine, põrand ei tohi olla libe ega konarlik. Võib kukkuda! Psühholoogilised ohutegurid 1. Vaimne ülekoormus- vaimselt raske töö (teadlased, keemikud, füüsikud,
1. Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , päike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil ,...
taust või paljudele tegelikult elustiil. Ehk selgitab asja ka ütlemine, et söök, mis ei ole hingele hea, ei ole ka kehale hea. Loom, keda kõlbab süüa, on jumala plaani järgi loodud. Kalal peavad olema soomused ning uimed ja sestap ei ole soomusteta angerjas ega uimedeta krevett koššer. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid, haned ja kalkunid. Keelatud on kumera noka ja röövlinnu küüntega isendid. Kõik roomavad olendid, samuti ka putukad on keelatud. Juudid ei kasvata sigu. Sealiha söömine on keelatud, tõenäoliselt sellepärast, et siga on ainus loom, kellel pole muud otstarvet kui saada tapetud ja söödud. Koššeri vastand on trefe, mis tähendab tõlkes rebitud või rebestatud. Loomad, kes on vigastatud, haiged või on surnud loomulikku surma on trefe, st toiduks kõlbmatu. Et liha oleks koššer, selleks peab looma tapma eriväljaõppe saanud lihunik, kes peab olema usklik ja tundma kõiki oma ametisaladusi.
langemise nurgast. Piisab liblikal oma tiibu paar millimeetrit tõsta või langetada, kui pruunikas tiib omandab metalselt sinaka läike. Selliste pisikeste looduse imede vastu on võimatu ükskõikseks jääda! Et aga tabada sääraseid imesid, on hea teada liblikate käitumist palavatel suvepäevadel laskuvad need muidu rahutud ja kiired liblikad niisketele varjulistele metsaradadele, kus neid saab kergema vaevaga pildistada. Putukad: Kuigi putukad on kärmed ja nende pildistamine aega ja oskusi nõudev, tuleb meeles pidada, et kõige parema ja tõepärasema pildi saab loomakese loomulikus elukeskkonnas. Putuka surmamine, külmutamine või uimastamine ei ole eetiline Putukate ja teiste pisimutukate pildistamine on lihtsam, sest kui neile kogemata peale astutakse, ei lase nad ennast inimesest väga häirida. Pole kohatud ka ühtegi viidet, et välklamp võiks neile ebamugavust tekitada.
(hapniku keemiline tarvitamine, energia varustamise protsess toimub mitokondris). a)Hingamise ettevalmistamine: tsitraaditsükkel, jääktulemiks on vesi. b) organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transport keemilise hingamiseni) omastatakse O2, väljutatakse CO2.c)omastamine: läbi keha pinna (ainuraksed, väiksed loomad, taimed), õhulõhede kaudu (taimed veevarustuse kontrolliks ja Co2 paremaks kättesaamiseks), õhutorukesed igasse keha ossa (trahheed: putukad (ei ole väga effektiivne)), gaasivahetus väliskeskkonnaga + ringesüsteem (kopsud/lõpused +vereringe nt selgroogsed). 13. Autotroofne energiavarustus Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja orgaanilisest ainest(co2). 1)Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (suur osa ainetest on mittebioloogilist päritolu, kõige vanem tänapäevani säilinud energia varustamise vorm). 2)Fotosüntees: autotroofne
Eriliselt ohustatud tooted on: jahu- ja jahutooted (makaronid, küpsised, kuivikud); riis ja tangutooted; pähklid, mandlid ja neist valmistatud tooted; oad ja herned; kuivatatud puuvili; maitseained ja ürdid; kuivatatud köögivili; shokolaaditooted. Tuntumad toiduainete kahjurid on: prussakad, lestad ja mardikad. Eestis on kolm prussakate liiki: prussakas, tarakan ja ameerika prussakas. Prussakad on pruunikaskollased, lameda kehaehitusega ja kiiresti liikuvad putukad, kes peamiselt tegutsevad öösel. Olenevalt nende liigist on prussakate suurus 10- 45 mm. Emased prussakad kannavad endaga kaasas munakurna, milles munadest arenevad vastsed. Vastsete koorumise ajaks jäetakse munakurn kuhugi sooja kohta. Vastsed on väliskujult sarnased täiskasvanud putukatega, ainult väiksemad. Vastsete järkude arve oleneb prussakate liigist. Elamiseks eelistavad prussakad soojasid kohti, nagu ahjude läheduses ja radiaatorite
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaisa Kamenik Jooksiklased (Carabidae) Referaat aines PK.0397 Eesti putukad Tartu 2015 Sisukord Carvalho, C. (2015) Ground and Tiger Beetles (Coleoptera: Carabidae).....................................8 Sissejuhatus Jooksiklased (Carabidae) on röövmardikaliste suurimaid sugukondi (veebipõhine EE, 2006), kuhu kuulub üle 40 000 liigi. Umbes 2000 liiki on esindatud Põhja-Ameerikas. Inglismaal on neid aga umbes 350 ning seal leidub ka Carabus intricatus, kes on üks suurimad isendeid ning
putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid. Üldkirjeldus Sipelgad (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna. Maailmas on umbes 15000 liiki, kellest põhiosa elavad troopikas. Eestis on aga 53 liiki sipelgaid. [1] Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased(Lasius) ja punakad raudsikud (Myrmica). Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad (Camponotus herculeanus) , kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse Aedades, niitudel ja põldudel esineb sageli
tingitud kriimustused. Esineda võib see üle kogu normaalsest mikrofloorast ega põhjusta mingeid keha, kuid kõige sagedamini sõrmede vahel ja kaebusi. Seennakkuse ägenemisele võivad viia suguorganeil. antibiootikumide tarvitamine, lokaalsete tingimuste muutused (nt. kitsad teksad, liiga sage suguelu jms.), Täid on pruunikashallid, silmaga nähtavad putukad, putukad stress, naistel tihti ka rasedus. kes elutsevad kõikjal, kus esineb karvkatet - juustes, Seennakkuse kordumine on väga sage ja seetõttu on kubemes, kulmudes, kaenla all. mõnikord vajalikud ka pikemad ravikuurid. Partnerit Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest ravitakse tavaliselt vaid siis, kui ka temal kooruvad nädala pärast uued täid
PH lülijalgsed arthropoda SubPH lõugtundlased chelicerata CL hiidjalgsed pycnogonida CL odasabalised Xiphosura CL ämblikulaadsed Arachnida SubPH hulkjalgsed myriapoda CL sadajalgsed chilopoda CL tuhatjalgsed diplopoda CL harusabased CL harvjalgsed SubPH vähid ja putukad tetraconata CL lõpusjalgsed branchiopoda CL mõlajalgsed remipedia CL pimevähid cephalocarida CL aerjalgsed maxillopoda CL karpvähid ostracoda CL ülemvähid malacostraca CL hooghännalised collembola CL tõukjalalised CL harkhännalised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
