Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta) · Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) · Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Põualibliklaste sugukonda kuulub rohkem kui 1 000 liiki, neid on leitud kõigist maailmajagudest. Eestist on teada 11 liiki. Siia kuuluvad mitmed tavalised päevaliblikad, näiteks kapsaliblikad (Pieris), lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni), koiduliblikas (Anthocharis cardamines), võiliblikad (Colias) jne. Tuntuimateks
kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel.Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Tänapäevaks on kartulimardikad muutunud vastupidavaks levinumatele putukamürkidele, ning on sellel alal putukatest kolmandal kohal peale virsiku lehetäid ja kapsakoid (1989.a. andmetel resistentne 37 erisuguse mürgi suhtes). allikad;1,http://www.koleopterologie.de/gallery/FHL09B/leptinotarsadecemlineata couplefoto2.erezuma.html 2.www.wikipedia.orgj ja raamatust putukad Kristjan Silm 8b Uurimustöö - Kartulimardikas 19.aprill 2007
Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karik...
Allergiahaiguste ravi KOOSTAS Allergiat · Patsient peab oma põhjustavad raviplaani kooskõlastama arstiga järgmised · Efektiivsem on allergeenid: põhjuslik ravi · Tolm · Kui allergeeni pole · Loomsed allergeenid võimalik vältida tuleb · Lindude suled kasutada ravimeid · Putukad · Ravi peab määrama arst · Seeneosed · Ravimid on · Bakterid sissevõetavad, · Toiduained sissehingatavad lahused · Keemilised ravimid või pulbrid, ninnapihustatavad, · Kontaktallergia silmatilgutatavad, nahalemääritavad või Allergilise süstitavad reaktsiooni tüüpe on kaks
8. liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool populatsioonide vahel: b)vähendab nende erinevusi. 14.mürgiastlaga putukad: c)on ereda värvusmustriga. 15.lamarkism: a)o aegunud evolutsiooniõpetus. 16.liigi uusi kohastumusi kujundab: b)olelusvõitlus täitke lünk sobiva sõnaga: 17.väikseim evolutsioneeruv üksus on POPULATSIOON. 18. populatsiooni isendite kõigi geenide/...GENOFONDIKS. 19.evolutsiooni esmase geneetilise materjali annavad MUTATSIOONID 20.geneetiline triiv seisneb populatsiooni alleelisageduste JUHUSLIKES muutustes. 21.loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on GENOFONDIDE SAGEDUSTE TÕUS. 22
Sissejuhatus · Iseloomustus · Taolistiivalised · Harilik vesineitsik · Tumekõrsik · Sarvikliidrik · Eristiivalised · Harilik hiigelkiil · Harilik loigukiil · Kasutatud kirjandus Üldiseloomustus · Pikk ja sale keha,neli pikka tiiba,suurte silmadega pea,tugev lõug. · Enamasti on keha rohelise või sinise kirju. · Kiililised jaotatakse kahte rühma:taolistiivalised ja eristiivalised. · Kiililised on Eesti suurimad putukad. · Nad on röövtoidulised,püüavad saaki õhust.Ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi,millega lennul putukaid püüda. · Kiililiste vastsed elavad vees. Taolistiivalised · Ees-ja tagatiiivad ühelaiused. · Siia rühma kuuluvad:liidriklased,kõrsiklased ja vesineitsiklased,kelle isaste tiivad on sinised. Harilik vesineitsik · Esitiivad ja tagatiivad on ühe laiused. · Tiivatähn puudub või on ebaselge.
Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merik...
põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda aastas. Koduhiir on inimkaasleja ta on tihedalt seotud inimasutustega. Suvel võib teda leida igalt poolt, kus ta kaevab lihtsate ehiustega urge. Veel huvitavaid fakte Taimtoidulise seedekulgla on palju pikem kui lihasööjatel ning nende kõhtki on suurem. Taimtoiduliste hambad on kohastunud söödava toiduga, nii et nende purihambad töötavad nagu hekslid.
Eesti loomastik · http://www.zbi.ee/punane/ · http://bio.edu.ee/loomad/algus.htm · http://www.iucnredlist.org/ Selgrootud · Üle 12 000 liigi, neist u. 10 000 kuuluvad putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu 30 liiki elab ainult meres 10 liiki elab ainult siseveekogudes Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid
toimub ka koloonialine pesitsemine. Üle kogu Eesti võime teda kohata nii mere ääres kui ka sisevetel, sageli salkadena ka põldudel. Esimesed teated Eestis leidumise kohta on 1870. aastast, mil liik hakkas kiirelt levima põhja poole. Üldlevila on Euraasia mandri keskosa Suurbritanniast ja Islandist Vaikse ookeanini, põhjapiiriks Kesk Skandinaavia , PõhjaSoome ja Arhangelski joon. TOITUMINE Toit on peamiselt loomne putukad, nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired, konnad, vähem sööb ka kalasid (enamasti pinnalähedasest veest haigeid). Sügisel tarvitavad ka puuseeemneid, tammetõrusid ja kirsse. Toidu saab nii veest kui maismaalt ja ka õhust. Selle hankimine toimub enamasti haudekoloonia lähedal. Kaalub 250...400 g. LEVIALA KOGUS Kogu Eesti asurkonna suuruseks hinnati 1980.te algul 85...90 tuhat paari. Hiidkolooniates on kuni 10 tuhat
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused...
Ühepäevikulised Kauri Vaab Klass 8B Ühepäevikulised · On kiilide kõrval vanimad putukad · Nimi tuleb nende lühikese eluea tõttu · 2000 liiki ja 19 sugukonda · Eestis 42 liiki ja 10 sugukonda Välimus · Keha pikk ja sale · Tagakeha tipul kolm pikka lülilist jätket · Tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad · Tundlad on peast lühemad · Jalad on pikad · Keha pehme ja õrn Elukoht · Elavad vees · Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine
Väike karihiir Väike-karihiir on meil esinevatest karihiirtest väikseim. Tüvepikkus on tal 4,5...6 cm ja kaalub 3...5 grammi. Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba, pikk ja kitsas ning ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun. Väike-karihiir on levinud väga laial maa-alal Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on kar...
Kubemetäid e. Phthirus pubis Sander Toop 9b mis Täid on tibatillukesed putukad, kes toituvad, imedes teie verd. Nad on ebameeldivad, aga täiesti kahjutud. on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Kus Kubemekarvades ja päraku piirkonnas asuvates karvades (teie kannikate vahelises praos olevad karvad). Nad võivad paikneda ka muudes karvadega kaetud piirkondades teie kehal, näiteks kaenla all või kulmudes (siiski ei ela nad juustes). Kuidas Kubemetäid levivad seksuaalse kontakti teel (vastsed hüppavad ühelt inimeselt
ei kõdune. Anumad mida saab taaskasutada tuleks saata taaskasutuskeskustesse. Paljud inimesed põletavad prügi aga see on keskkonnale väga kahjulik kuna tahked ained, mida sa põletad muutuvad gaasiliseks ja see kahjustab õhku mida me hingame. Hulgaliselt on kasvanud ka inimeste arv, kes põletab autokumme, see ju saastab õhku jubedalt, inimesed peaksid lõpetama enda jäätmete põletamise. Isegi prügimäed on kahjulikud, kuna sinna viiakse toidujäätmeid ja neis elutsevad putukad levitavad edasi baktereid. Vedelikud ja vihm aitavad bakteritel maasse imbuda, see soodustab ka põhjavee roiskumist. Et seda ära hoida tuleks enda prügi alati ära sorteerida ja tuleks valada välja anumatest toidud ja vedelikud, see kindlasti vähendaks bakterit levikut. Mina arvan, et mida rohkem jäätmeid sortida ja taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid konteineritesse ja siis sattub ka prügimäele vähem jäätmeid.
Metazoa ph käsnad (Porifera) Eumetazoa Hk kõrveraksed (Cnidaria) kl hüdraloomad kl Karikloomad kl Täringmeduusid kl Õisloomad hk Ctenophora (kammloomad) Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused ...
ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt.kõige rohkem kannatavad põhjapoolsemad metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nüüd on neid alasid vähemaks jäääänud:(:( kohvi läheb kallimaks inimesele: jäävad ellu paljud mürgised putukad, kasvavad suuremaks jms joogiveepuudus õhukvaliteet eestis on suur co2 osakaal, sest (85% on co2te kasvuhoonegaasidest) OSOONIAUGUD neelab ultraviolettkiirgust inimene toodab freooone-kloro,floro oraanilised ühendid.KINDLASTI TEADA ja ka lämmstiku oksiiidid happesademeid põhjustavad: lämmastiku ja väävlioksiidid tekivad fossiilsete kütuste põletamisel (nafta,kivisüsi,põlevkivi) ka vulkaande lähedalt happesademed: hävitavad metsi,eriti okaspuid,
• Tuntud rahustina ja soolte tervise korrashoidjana • Hea vererõhu alandaja • Annoona puust kasutatakse kõike – lehed, viljad, seemned, juured ja koor • Lehed ja viljad nt. – Reguleerivad veresuhkru taset – Parandavad luude tervist – Spasmide vastane toime Lisaks • Taimejuurtel nugisevastaline toime • Seemneid kasutatakse parasiitide tõrjumiseks või putukamürgina • Annoona igihaljas puu, mis ei talu külma • Õisi tolmendavad väikesed putukad, nt. sipelgad ja mardikad Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus • http://en.wikipedia.org/wiki/Annona_ muricata • http://www.vikerkaaresild.org/et/nod e/5433/graviola-imelised-omadused • http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/ 102002364
• Keha suurus võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini • Lüliline keha • Kohastunud elama kuivas ja kuumas Elupaik • Elavad sooja kliimaga maades • Päeval on nad kuuma päikese eest kivide või teiste loomade urgudesse varjunud Toitumine • Söövad vaid elusat saaki • Ohvri kinnipüüdmiseks on neil suured sõrgjad lõugtundlad • Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed • On olnud juhtumeid kui skorpionid on söönud väikeseid sisalikke ja hiirepoegi Paljunemine • Viljastamisele eelneb pulmamäng • Viljastamine toimub spermatofoori abil • Pärast munadest koorumist elavad noored skorpionid emaslooma kehal, kuni nad saavad nii suureks, et iseseisvat elu alustada. Kaitsekohastumused • Kaitsevad ennast oma sabaga, millega nad nõelavad
preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale Nendes ta väljendas väga omanäolist repertuaari, imelikud objektid (kummalised amööbilaadsed olendid, putukad ja taimed, inimeste pead jne) Odilon Redon Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad Mõõdud: Kõrgus: 46,4 cm (18,27 in.), Mõõdud: Kõrgis: 35 cm (13.78 in.), Laius: 34,6 cm (13,62 in.) Laius: 26.6 cm (10.47 in.) Tehnika: Pastell Tehnika: Õli Caliban Angel Mõõdud: Kõrgus: 49 cm (19,29 in), Mõõdud: Kõrgus: 30 cm (11,81 in.),
Pohl Lillakas Rohurinne • Ussilakk • Võsaülane • Jänesesalat • Leseleht • Laanelill • Jänesekapsas Samblarinne • Laanik • Kaksikhammas • Palusammal • Karusammal Loomad Laanemetsas Selgroogsed imetajad Hunt Valgejänes Orav Pruunkaru Linnud Pöialpoiss Must-kärbsenäpp Käbilind Putukad Laanesipelgad Ürask Mullad ● lubjavaesed ● liivased ja savised ● huumusrikkad ● suudab kasvatada mitmekesist taimestikku ● viljakam muld, kui ükstahes mis teisel metsatüübil Pandivere kõrgustik ja selle ümbrus, sinilille kasvukoha tüübiga Alusmets on kuni keskmiselt tihe. On levinud pinnavormidel, näiteks Alustaimestik on liikide poolest oosidel ja voortel. mitmekesine, rohkem on näiteks
Kiletiivalised Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa ...
maasikataimed Alamsüsteemid: Õied Maasikad Eraldab õietolmu, sellest Viljas on seemned, saavad putukad õietolmu. mille abil saab taim Meelitab putukaid samuti paljuneda välimusega õietolmu koguma. Varred Lehed Juhib taimes vett, mineraale ja toitaineid
Vesipapp Välimus ● Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, kellel tõusevad esile eriti valge rind ja kurgualune. Kehapikkus 18-20 cm. ● Tiivapikkus 8-10 cm. ● Kaalub 50-70 g. ● ● Tal on saba lühike, jalad pikad kuid tugevad. Rahvapärased nimed Jääpura ● Meripapp ● Jõekirikisand ● Lutsu-Mats ● Veekirikisand ● Vesirästas ● Jõekirikhärra ● Jõerästas ● Veeköster ● Jõeisand ● Jõeköster ● Jõekukk ● Jõepapp ● Ädalakägu ● Levik Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode- ● Aafrikas katkendlikult peamiselt mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikeste...
Koorikloomad 326 356 Ämblikulaadsed 786 2055 Hulkjalgsed 38 50 Loimurid 1 50 Putukad ~10000 20000-21000 Sõõrsuud 3 3 Luukalad 71 71 Kahepaiksed 11 11-13 Roomajad 5 5-6 Linnud 359 380 Imetajad 68 68 Põhjalikumalt vt ka Eesti putukad, Eesti kalad, Eesti kahepaiksed, Eesti roomajad, Eesti linnud ja Eesti imetajad. Eesti fauna kujunemine Eesti fauna koostise mõistmiseks pakub palju pidepunkte ta tekkelugu. Praegune Eesti loomastik on kujunenud tõenäoliselt täielikult jääaja järel, nii et ta on suhteliselt noor. Seetõttu puuduvad siin autohtoonsed liigid, vähe on endeemseid liike (ning neidki peetakse endeemideks tõenäoliselt nende harulduse tõttu naaberaladel). Eesti ala asustamine on
ega kahjusta inimest; lehm on herbivoor rohu suhtes, sest lehm sööb rohtu. True story. 9.kes on tippkiskja- Organism, kel puudub looduslik vaenlane. Tippkiskjaid on arvuliselt vähe, sest muidu ei suudaks nad kõik toitu hankida. 10.kuidas arvutatakse populatsioonitihedust-Jagades populatsiooni arvu nende levialaga saadakse populatsiooni isendite tihedus maaü hiku kohta. 11.too 3 näidet erinevatest ökosüsteemidest- Järv - biotsönoosiks on taimed, kalad ja putukad. Ökotoobiks on vesikeskkond; Mets biotsönoosiks on loomad, linnud ja taimed. Ökotoobiks on muldkeskkond ja õhkkeskkond; Raba biotsönoosiks on putukad, taimed, loomad, linnud. Ökotoobiks on õhkkeskkond, muldkeskkond ja vesikeskkond. 12.kuidas on ökosüsteem seotud elukooslusega-Elukooslus ja ökotoop moodustavad kokku ökosüsteemi. 13.millistest organismirühmadest moodustub toiduahel-Produtsentidest, konsumentidest ja destruentidest. 14
Sademete hulk: kui sajab palju siis, see lahustab settekivimeid. Temperatuur: järsud muutused temperatuuris purustavad kivimeid. 15. Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas? Niiskes kliimas on intensiivsem keemiline murenemine = seda paksem murenemiskoorik. 16. Kuidas mõjutavad organismid mullateket? Organismide suremisel kehad kõdunevad ning sellest tekib huumus. Mullas elvad putukad, loomad jt kobestavad mulda. 17. Too näiteid inimeste mõjust muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes. Vihmametsades raiutakse mets maha ning seetõttu mulla viljakus mäheneb. Rohtlates, kus on suured põllud ning neid niisutatakse. Niisutamise tulemusena võib tekkida erosioon. 18. Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Viljakuse, tüsedust, tiheduse, toitainete sisalduse, värvuse poolest. 19. Mida näitab mullahorisondi värvus?
Saba ja sabalennus Pöial Esijäsemed Külglennus V sõrm II sõrm III sõrm IV sõrm Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on mitmekesine Mida nahkhiired söövad? • Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt tagasi (punane). • Nahkhiir saab kaja analüüsides aru, millise putukaga on tegemist ja kui kaugel see asub. • Eesti nahkhiirte sonarite tippsagedused on vahemikus 20 000-55 000Hz • Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz Nahkhiirte aastaring Eestis
Katseta enne varjatud kohal. 16. Plekid pliidiplaadil Sega üks osa äädikat (5%) ühe osa soolaga ja kuumuta madalal kuumusel väikeses potis. Hõõru lahust plekkide eemaldamiseks külmale pliidiplaadile. Pühi niiske lapiga puhtaks. 17. Puidust lõikelaud Äädikas (5%) või sidrunimahl puhastab ja desinfitseerib puidust lõikelaudu ning eemaldab neilt toidulõhnad. Puidust lõikelauad on loomulikult hügieenilisemad ja keskkonnasõbralikumad kui plastist lõikelauad. 18. Putukad Kui oled hädas putukatega (majasoomukad, sipelgad vms), pühi köögipindu äädikaga (5%). See peletab putukad ja desinfitseerib pinnad. 19. Puuviljaplekid kätel Puhasta puuviljaplekilisi käsi lahjendamata äädikaga (5%). 20. Põletusplekid Hõõru kangasse pehme lapi abil äädikat (5%), seejärel loputa veega. Katseta enne varjatud kohal. 21. Roosteplekid Eemalda roosteplekid õrnadelt kangastelt äädika (5%) ja kuuma vee seguga.
rootsuga iga hõlma sees on leherood selgelt märgatavad, suvel on lehed tuhmrohelised ja vahel natuke läikivad, aga sügisel muutuvad värviliseks vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osal neist puudub emakas õied asuvad silmatorkavates kobarates, õiekate on kaheli ja õiekroon kollakasroheline sigimik on tiibjas ja seda varjab meenääre vaher õitseb mais enne lehtimist, teda tolmeldavad putukad VÄLIMUS vahtral on jaguvili, see on kaksiktiibvili, mis pärast valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks kahe tiiva välisservad moodustavad nürinurga, siseservad on kumeralt välja veninud ja moodustavad nüri- või täisnurga seemned varisevad kohe pärast valmimist, see toimub enne talve algust septembris-oktoobris muutuvad vahtra lehed rohelisest kirjuks, seda põhjustavad karotinoidid, karotinoidid on kollakat, oranzikat ja punakat värvi
Mutualism: protistides elavad rohevetikad (suveperioodil). 10. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid Kiireline ehk radiaalne sümmeetria sobib kinnitunud loomadele (näiteks polüübid, meriroosid) Kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria on kulgemiseks kohasem. Ees- ja tagaots, ülemine ja alumine kehapool, peegelpildis parem ja vasak külg, paaris elundid. Alates "ussidest": lameussid, putukad, kalad jne. 11. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): nähtuse esinemine, mis rühmades esineb, näiteid Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon. Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne.) rühmas. Loeng: käsnad 12. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega
sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. * Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides
jõeorgude ja soodega. Pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuserohketes puistutes. Väike-konnakotkas pesitseb nii okas, leht- kui segametsades, kuid reeglina väldib männikuid. Peapuuliigiks on kahel kolmandikul pesapaikadest kuusk. Jahti eelistatakse pidada niitudel, samuti jahitakse luhtadel ja põldudel. Enamiku toidust moodustavad väikesed imetajad, peamisteks saakloomadeks on uruhiired, mutid, konnad, linnud, maod ja suuremad putukad. Väike-konnakotkas jahib saaki enamasti väheintensiivselt majandatavatel rohumaadel, aga ka märgaladel, põldudel ja teistel avamaastikel ning vähesel määral metsas. Saaki jahitakse lennul, konnakotkastele iseloomulikuks võib pidada saagi otsimist maas kõndides. Tihti varitsetakse ka puudel. Peamiseks ohuteguriks Eestis on pesapaikade hävimine. Tähtsad on ka pesitsusaegne häirimine, saagijahiks sobilike alade kadumine või nende kvaliteedi langus
Erineva kujuga Erineva värvusega Paljudel puudel on tugijuured. Liaanidel on õhujuured. Mõndadel taimedel on ravi toime. mullastik Vihmametsades on ferralliitmullad. Raudoksiidid on punased. Mullad on mineraalainevaesed. Leedehorisont. loomastik Loomastik on liigirikas. Enamus liike elab puude otsas. Vees on arvukalt kalaliike. On ka palju putukaid. Maod, gorillad ja lennu võimetud putukad elavad üldiselt maapinnal. Uusi looma liike avastatakse kogu aeg juurde. Kiskjatest elavad: Aasias tiigrid LõunaAmeerikas jaaguarid Aafrikas leopardid Loomade kohastumused Hea ronimis ja hüppamis võime. Tugevad küünised. Tundlikud kõrvad ja nina. Linnud on head vigurlendajad. Värvikirevad liigid. Kärarikkad linnud. Mõned mardikad helendavad öösel. Ööloomadel suured silmad.
kellel puudub selgroog · Mõiste `selgrootud' võttis esimesena kasutusele 1801 aastal Jean Baptiste de Lamarck Rühmad · Selgrootuid on väga palju: ainuõõssed, käsnad, hüdra, meduusid, meriroosid, korallid, lameussid, ümarussid, rõngussid, vihmaussid, limused, teod, karbid, peajalgsed, lülijalgsed, vähid, hulkjalgsed, ämblikulaadsed, skorpionid, koibikud, lestad ja palju muid olendeid. Putukad · Valitsev loomarühm maakeral · Kokku üle 2 miljoni liigi · Elavad igal pool · Väga erinevate kehamõõtmete ja välimusega Metsa- laulusääsk Alamad selgrootud · Ainurakseid on kohutavalt vähe uuritud · Usse on uuritud niivõrd, kuivõrd neid esineb lindude parasiitidena Rühma Thecamoebida
Nüüd juba mitmes öö on soe, Põimid nendest pärja pähe, tuul kõnnib kikivarvul, enam puhtaks käed ei lähe. võilille rõõmsaid nutte poeb Ülane. maast lugematul arvul. Ülane, ülane Luht rohetab ja kirendab lumetäheke, ja paisub varsakabi tule ka aasale ja jõgi kuldselt virvendab, külla väheke. ka temal talv on läbi. Siin on küll tuuled, Kõik mutukad ja putukad kuid nendega harjub, on ärevil ja jutukad, igav sul elada et kevad võidu sai. põõsaste varjus. Ja tuhat väikest muusikut Meelespead. nüüd hõiskab eemal kuusikus: Kuidas kukkusid küll rohtu "Käes mai! Käes mai! Käes mai!" sinitaeva killukesed? Piibelehed. Need ei ole taevatäpid, Maikuu hoolega metsi ehtis, need on lilled tillukesed.
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
• Positiivsed: Soe ja pehme seostudes maa ja loodusega. See on tugev, usaldusväärne värv ja enamus inimesi leiab sellest tuge. • Negatiivsed: Pruun koosneb tavaliselt punasest ja kollasest suure protsendi mustaga. Pruunis on punase ja kollase tähenduselemente. Seetõttu sisaldab ta suure osa musta tõsidust. Vähendatud elujõud. Pruun värv looduses • Muld • Puud • Juured • Pähklid • Loomad • Putukad • ...jpm Pruun värv kultuuris • Vastupidavus • Maitsvus • Iseseisvus • Lein • Turvalisus • Maa sümbol • Loodus • Sõbralikkus • Soojus • ...jpm Pruun värv Lääne kultuuris • Pruun on maa värv, mida seostatakse tervisega. USA-s on pruun väga levinud pakendivärv. • Pakenditööstuses on pruun stabiilne, usaldusväärne ja tervislik, kuna seostub teraviljaga.
on tarbijad. • Tarbijad jagunevad omakorda taimtoidulisteks ja kiskjateks ehk loomtoidulisteks. Kiskja ja saaklooma arvukus sõltub üksteisest, tekivad populatsioonilained. Parasitism • Organismidevahelise suhe, mis on ühele osapoolele kahjulik, teisele kasulik. • Peremeesorganism enamasti ei sure kiirelt, sest parasiidil on teda vaja, et paljuneda ja toituda. • Parasiidid: viirused, bakterid, protistid (algloomad), seened, ussid, putukad jne. • Parasiitide arvukus sõltub peremeesorganismide arvukusest. Sümbioos • Liikidevaheline kooselu, mis on kasulik kas ühele või mõlemale osapoolele. • Mõlemale kasulikku kooselu nimetatakse mutualismiks. Mükoriisa, taimtoidulised imetajad ja nende soolestikubakterid jne (liigid võivad ka lahus elada). • Ainult ühele poolele kasulik kooselu on kommensalism. Teist osapoolt ta negatiivselt ei mõjuta. Samblikud puul, imikalad hai küljes
Kahetiivalised Kristel Raat Sirly Tamberg 8.b Iseloomulikud tunnused Normaalselt arenenud kilejad eesmised tiivad, tagatiivad muutunud sumistiteks. Sääseliste tagakeha koosneb 7-8 lülist, kärbseliste tagakega koosneb 4-st lülist. Kahesugused tundlad. Pea väga liikuv, peenekaelaga rindmikule kinnitunud suhteliselt suured liitsilmad, võib esineda ka 2-3 täppsilma. Tugev rindmik, rindmikulülid tugevasti kokku kasvanud. Keha pikkus 1mm-5cm. Pilt Elupaigad Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine Kahetiivalisi näeb tihti toitumas õitel kuid nende seas on ka palju verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja...
Seetõttu olid nad väga kohmakad. Nendega ühistest eellastest arenesid kiiremad ja osavamad luukalad, praeguste kalade eellased. Sel ajal, kui meres arenes rikas elu, oli maismaa veel paljas tühi. Suure muudatuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, nii et sai võimalikuks loomadele elama asuda maismaale. Esimesed loomad kes taimede järel maismaale suundusid, olid väiksed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Seejärel asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid võimelised mõnda aega hindama õhuhapnikku. Neile järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemat aega viibida väljaspool veekeskkonda ning vajaduse korral vette tagasi minna. Sel ajal, kui sõnajalgtaimed moodustasid hiiglaslikke metsi, arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest
võrratult ilusad. Kui väljas on näha liblikaid siis on teada, et suvi pole enam kaugel. Järgnevas tuleb juttu nende arengust, toitumisest, levikust ning sise- ja välisehitusest. Lähemalt tutvustan ma Pääsusaba liiki. Ka seal kirjutasin ma nende paljunemisest, toitumisest, keskkonnast ja ka enesekaitsest. Töö lõppust leiab ka lisasid, mis minu arvates sobisid siia. 3 1. LIBLIKALISED 1.1. Areng Liblikalised on täismoondega putukad. Nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Emane liblikas muneb taimedele, millest toituvad nende röövikud või maapinnale. Munadest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kasvavad kiiresti ning seetõttu kestuvad nad mitu korda. Nende keha on silindrilise kujuga. Lõpuks nad nukkuvad. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees
b. Hingamise ettevalmistamine: tsitraaditsükkel Püruvaat 4NADH+H++FADH2+ATP+3CO2 Saadakse veel 36 ATP Käärimine/hingamine: 1/19 + varustuskulud c. Organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transpolt keemilise hingamiseni) (1) Omastatakse O2, väljutatakse CO2 Läbi keha pinna: ainuraksed, väikesed loomad, ka taimed Õhulõhede kaudu: taimed (aga mitte hingamiseks!) Õhutorkesed igasse keha ossa trahheed: putukad Gaasivahetus väliskeskkonnaga + ringesüsteem (kopsud/lõpused + vereringe): selgroogsed 7 Üldbioloogia. 1.-2. Autotroofne energiaga varustamine Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja anorgaanilisest ainest (CO2). NB! Ka heterotroofid seovad sünteesiprotsessides CO2. NB! Ka autotroofid omastavad keskkonnast orgaanilisi aineid võimaluse korral
• 2. Milline teadusharu uurib mürkide liikumist toidupüramiides ja kuidas see mõjutab inimeste igapäevaelu Teadusharu, mis uurib mürkide liikumist toidupüramiides nimetatakse ökotoksiloogiaks. Neid võimalusi, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, on mitmeid erinevaid ning peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid, alkohol, toit, mürgised gaasid ja vedelikud, tarbekemikaalid, mürgised loomad ja putukad, mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putukatõrje vahendid). • 3. Nimetada ja selgitada koosluses toimivaid liike nende elutegevuse alusel (muutja, tugi, haruldane) KORDAMISKÜSIMUSED• Taliuinak - püsisoojase looma (nt. pruunkaru, mägra, kähriku) puhkeseisund, et elada üle toiduvaest ja külma talve. Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel.
(Lamba-aruhein) väiksed, kuid väga tihedad puhmad lehed on kitsamad kui ühelgi teisel aruheinal on tähtis lambakarjade toit Inimesed saavad materjali nende juurtest (paberi, pintslite, köite ja mattide) Samblarinne on vähe liike enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud Putukad (Sipelgakiil) sipelgalõvi on tema vastne elab kuivades liivastes nõmmemetsades, poolvarjulistel luidetel ja liivikutel Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/her/leiud.html http://bio.edu.ee/taimed/ http://www.miksike.com/ http://images.google.com/ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
Kooslus ja populatsioon Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. Levila on ühe liigi levinemisala. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Kõik putukad moodustavad erinevate putukaliikide kogumi ehk niidu putukakoosluse Kõik vaadeldud niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioonid moodustavad selle niidu taimekoosluse. Niidu loomakooslus ja taimekooslus moodustav koos niidukoosluse. Ökosüsteem on loodus elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeruv tervik. Konkreetsetest elutingimustest sõltub, millised elusolendid saavad vastavas elupaigas elada. Looduslik tasakaal
meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Pea meeles, et inimene ei ole looduse ülemus, vaid oma tegevustega mõjutad Sa nii organismide elu vees, metsas ja õhus. Kalad, putukad ja linnud väärivad puhast elukeskkonda, mille tasakaalu inimene ei tohiks liigse ja mõnikord ka hooletu tarbimisega ära rikkuda. Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui Su peres on
Tirtsud ja ritsikad Elupaik Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Need putukad kuuluvad sihktiivaliste seltsi, mis hõlmab kokku 20 000 liiki. Sihktiivalised on tavalised kogu maakeral, eriti ohtralt on neid troopikas.Elavad peamislet puudel ja põõsastel vahel. Välimus Tirtsudel on väga suured silmad ning kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad hüppamiseks ja mälumisaparaat taimelehtede söömiseks.
Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Sri Lankal elab üle 21 miljoni inimese Peamiselt räägitakse singali ja tamili keelt Sõbralikud ja heatahtlikud inimesed Loomad Sri Lankal liikudes näeb igal sammul loomi Hotellides sibavad ringi gekod jms Paljude loomade elupaik on rahvusparkides Palju elevante Dzunglis maod ja mürgised putukad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majandus Ainuüksi tee annab 65% Sri Lanka ekspordituludest. Peamiselt eksporditakse teed, kookosõli ja maitseaineid. Sri Lankal toodetakse tsementi, paberit, riiet, grafiiti ja vääris- ja poolvääriskive. Huvitavaid fakte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
