miinust. Ma jälestan putukaid ja sääsed, mesilased, herilased, parmud ning muud olevused lihtsalt ajavad närvi. Õhtul kui üritad magama jääda, siis järsku kuuled kusagil kõrva ääres sääse pinisemist ja parmud tulevad lihtsalt su verd mekkima. Mesilased ei teegi tegelikult miskit, nad on välimuselt kenad ja nendelt saame mett, kuigi herilased tulevad kui sul midagi magusat käes on ja võivad sind iga hetk nõelata. Kõiksugu putukad, kes pinisevad, ronivad, nõelavad või hammustavad on ebameeldivad. Mõnikord kui suvel on väga palav ilm ja ei ole jahedat tuult mis seda leevendaks, siis on lausa piin olla, sest pole õhku mida hingata. Välja arvata putukad ja liiga palavad suveilmad, on suvi siiski minu lemmik aastaaeg. Ta meeldib mulle soojuse, päevitamise, suplemise ja toitude pärast.
põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED · Pohlad valgejänes rebane bakterid · Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg bakterid · Luht-kastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg bakterid HUNT · Põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv
lõpetades põhjavees. See reostab oluliselt põhjavett. Sageli pestakse autot ka jõgede või järvede juures, sest sealt on hea vett võtta, kuid kõik see shampoonivesi voolab vette reostades veekogusid. Näiteks olen tihti näinud, kui inimesed pesevad oma autot Amme jõe ääres nin kõik see shampoonivesi voolab vette. Autohooldusvahendid on ka kasulikud. Kui sõidetakse kruusateel või läbi pori, siis saab auto mustaks. Sama moodi sõites suurel kiirusel lendavad ees olevad putukad vastu autot ja jäävad auto külge kinni. Tihti on ka nii, et pika aja möödudes, kui on aeg autot pesta, ei taha surnud putukad niisama veega loputades või shampooniga pestes maha tulla. Selleks on mõeldud välja eraldi lahused, milles on ained mis aitavad erinevaid plekke ja mustust paremini maha saada. Autodele on mõeldud ka mitmesuguseid lõhnaõlisid, lõhnakuuski ja riidekaitsepihusteid. Kui
Herilaste keha on võrreldes mesilastega vähem karvane, siledam ja piklikum. Järglasi toidavad enamasti teiste putukate ja selgrootute lihaga. Paljud on ühiselulised. Ruske-maaherilane tagakeha eesosa punaselt värvunud Täpik-maaherilane Vapsik pea silmade taga laienenud pesad mitme- sugustes õõnsustes Eesti suurimad herilased Vapsikud. Kuklased Tunnused: a) must ümar tagakeha b) punakas keha esiosa c) pikajalgsed putukad d) elavad suurte kolooniatena, kus valitseb kindel töö ja rolli jaotus. Kuklane. Kuklaste elupaik Metsad ja niidud. Osadel pesad kivide all. Levinud kõikjal üle Eesti. Suurimad sipelgapesad ulatuvad 2 meetrini. Keskmine kuklase pesa on 1 meetri kõrgune ning seal on ligi 100 000 putukat. Kuklaste toit On röövtoidulised, kes tapavad saaki oma võimsate lõugade ja näärmete poolt eritava mürgi abil. Kuklase pesahunnik. Kahe küüruga sipelgapesa.
ecology. Keywords: fairy-tale, ecology, Estonia 22 Kasutatud teabeallikad Aasma, K. (2013). Uudishimulik karu hirmutas marjulist. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.ohtuleht.ee/540092/tv3-uudishimulik-karu-hirmutas-marjulist Kask, A., Nirk, E., Sõgel, E., Vassar, A. & Vinkel, A. (1965). Eesti kirjanduse ajalugu I köide. Tallinn: Eesti Raamat. Kippar, P. (1997). Loomad, linnud, putukad. Tallinn: Varrak. Kippar, P. (1989). Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. Kogumikus E. Ernits, M. Hiiemäe, E. Kalmre, E. Liiv, H. Tering (Toim), Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed XII (lk. 148-157). Tallinn: Eesti Raamat. Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Looduskalender. (2014). Noorte kährikute kurb lõpp. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.looduskalender.ee/node/20915 MacDonald, D. W. & Barrett, P
puugilised ehk (Chelicerata) kõvakehalised puugid (Ixodina) kümnejalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Decapoda) (Crustacea) vääneljalalised koorikloomad ehk vähid lülijalgsed (Arthropoda) (Cirripedia) (Crustacea), alamklass aerjalgsed (Maxillopoda) harjashännalised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) (Thysanura) alamklass ürgtiivutud (Apterygota) ühepäevikulised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda), (Ephemeroptera) alamklass tiibputukad alamhõimkond (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda) kiililised (Odonata) putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda),
Röövritsikad kuuluvad putukate klassi, röövritsikaliste seltsi ning sugukonda. Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi oma lähisugulasi. Kannibalistlikud kalduvused sunnivad röövritsikaid erakuelu elama. 2000 liiki, kellest kõige värvikirevamad ja omapärasemad elutsevad troopilistes ürgmetsades. Nad väga omapärase välisehituse ning eluviisiga vaegmoondelised putukad. Eluviis Kõige rohkem röövritsikaid elutseb sooja kliimaga piirkondades, eriti troopikas, mis on koduks enamikule teadaolevast 2000 liigist. Nad elavad kuivadel kõrbealadel, mägistel aasadel, Aafrika savannides ning niisketes vihmametsades. Röövritsikalised elavad enamasti üksikult, osade liikide isenditel esinevad individuaalterritooriumid, mida sissetungijate eest kaitstakse
Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 5200. Eestis elab neist 51 liiki. Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja viistäpplepatriinu, alamaid seeni hävitablutsernitriinu. Põhitõed lepatriinust Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundid Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu Paljunemise aeg: kevad ja sügis Munade arv: olenevalt liigist 3-300 muna Koorumisaeg: 5-8 päeva Harjumuspärane eluviis: talvituvad rühmades Toitumine: peamiselt lehetäid Eluea pikkus: umbes aasta Lähisuguluses olevad liigid: Euroopas esineb umbes sada lepatriinulaste
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb
sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad. Lagundajateks algloomad, protistid, bakterid. Rabal kasvavad kaks unikaalset taime: huulhein ja võipätakas, kes toituvad kiletiivalistest putukatest.
Pedosfäär Mulla tähtsus. Ökosüsteemis talitab muld filtrina. Tänu mullale saab kasvatada taimi. Mulla koostis. MULD ELUS OSA ELUTU OSA Bakterid Mulla vesi Vetikad Liiv Ussid Kruus Putukad Orgaaniline aine Huumus Mulla õhk Lähtekivimi mõju mullale. Annab mullale mineraalse aluse. Määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. Murenemine- kivimite murenemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas (temperatuuri, vee, õhu, elusorganismide toimel), Lähtekivim- pindmised kivimid, mis on peenemaks murenenud.
8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogusid, akvaariumiloomad. · Ämbliku välisehitus.
osad sõnajalaliigid, alokaasia, väikesed palmid. Valgust vajavad taimed liaanid, epifüüdid. Ööloomad - ööahvid, leemurid, jaava soomusloomad, seepia. Kohastumused temperatuurile Kõrge õhuniiskus võimaldab osadel veeloomadel elada ka maapinnal ja kõrgetel puudel. Taime lehed on pealt poolt läikivad ja nahkjad. Taime lehed on alt poolt tuhmid, kaetud karvakestega või viltjad. Sümbioos Näiteks putukad ja möiraahv. Putukad söövad teisi endast väiksemaid putukaid ja toidutükikesi möiraahvi karva seest. Sageli nad lihtsalt "sõidavad" möiraahvide seljal kaasa, ilma et see möiraahve mõjutaks. Parasitism Kägipuu ja ülejäänud puude vahel. Kõrgelt puude otsast hakkab kägipuu oma õhulisi juuri allapoole ajama. Allapoole jõudes hakkavad need paksenema ning keerduvad ümber puu, seda niimoodi aeglaselt surmates. Kisklus
soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad. Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Kui rannaniit kinni kasvab, hävivad paljud liigid. Tuleb karjatada. Kariloomadeks Veised Lambad hobused Väetada ei tohi, sest siis muutub taimestik, sellega ka putukad, siis linnud ja seega loomad. Surevad välja liigid. Tegurid: abiootilised soodustavad rannaniitude teket (, palju päikesevalgust, suur õhuniiskus)
Metsaseened (kasvavatel puudel) Laoseened, levinumad on sini- ja hallitusseened. Nad rikuvad puidu välimust, aga tugevust nad eriti ei mõjuta. Majaseened on kõige ohtlikumad, nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Seened jagunevad: päris majaseen, valge ja kilejas majaseen. PUTUKAD Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp, laevaoherdi, Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. PUIDUKAITSE Puidu kaitseks ilmastikutingimuste, kahjutite ja eoskahjustuste eest, samuti aga ka selleks, et tuua välja puidust valmistatud toodete parimaid omadusi, kasutatakse ehituslikke või keemilisi vahendeid. Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%.
tagakehast.Keha katab huke elastne kitiinkest.Suu ymber on l6ugkobijad ja l6ugtundlad,mis lppevad kyynisega mille tipus avaneb myrgin22rmejuga. 8 j2set mis l6ppenvad sugakyynistega. (vrgukudumiseks)8 Lihtsilma(n2evad paar cm.)Taga kehal paiknevad v6rgu- n2sad.=1.Pyynisv6rgu valmistamiseks 2.kookoni valmistamiseks. N2rvisysteem koosneb:neelupealsest, neelualusest ja k6htmisest n2rvi- t2ngust ning n2rviv22tidest.Kombimiseks on j2semed ja keha pinnal paiknevad kompe karvakesed.Toiduks putukad. Vereringe avatud.Raamat kopsud. Eritus elund.eritus torukese mis suubuvad taga soolde.Lahksugulised.
Referaat " Euroopa loomastik" Koostaja: Katarina Kiiver 9.klass 2009 Sinimäe Põhikool Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa loomastiku päritolu 3. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa a. Atlandi ookean b. Tundra c. Metsad d. Mägipiirkonnad e. Vahemere piirkond 4. Selgrootud 5. Putukad 6. Roomajad 7. Linnud 8. Imetajad 9. Inimtegevus ja kaitse 10. Kasutatud allikad: Sissejuhatus Euroopa loomastik koosneb kõikidest loomadest, kes elavad Euroopas ja seda ümbritsevate saarte peal. Kuna Euroopa ja Aasia piir ei ole väga täpselt määratav, pole ka mõistet "Euroopa loomastik" võimalik täpselt mõista. Kuna Euroopa asub parasvöötme piirkonnas (ekvaatorist põhja pool), ei ole siinne loomastik nii liigirikas nagu
paljude liikide valmikud on omavahel peaaegu täiesti eristamatud, liikidel tehakse vahet vaid vastsete kodade ("majade") ehituse phjal, sest kojad on tihti liigispetsiifilise kujuga. Referaadiga püüan teieni tuua ehmestiivaliste elu, väljanägemuse ning vastsete morfoloogia ja eluviisi. 3 Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Välislugsed (Ectognatha) Selts: Ehmestiivalised (Trichoptera) Elupaik ja arvukus Ehmestiivalised on levinud üle maakera igal pool, kus on magedat vett. Üksikud liigid elutsevad isegi riimvees ja krbealade sooldunud veekogudes. Ehmestiivaliste vastsed elavad kõigi mandrite magevetes peale Antarktika. Nende algsed elupaigad olid mägiojad ja praegugi elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki.
Kirbulised (Siphonaptera) Merili Lindpere 8.b klass Tartu Raatuse Gümnaasium Üldinfo Maailmast on teada pisut üle 1 700 liigi kirbulisi. Eestist on leitud 24 liiki kirpe, kuid tõenäoliselt ulatub liikide arv vähemalt viiekümneni. Kirbuliste selts oli välja kujunenud juba tertsiaaris (65 - 2 miljonit aastat tagasi), sellest ajast pärinevast Läänemere merevaigust on leitud kirpe (näit. Palaeopsylla klebsiana), kellel olid olemas kõik tänapäevastele kirbudele iseloomulikud tunnused. Kirbuliste asukoht putukate süsteemis on üsna segane, tõenäoliselt on neile kõige lähedasemad mõned sääseliste (Diptera, Nematocera) sugukonnad ja koonulised (Mecoptera). (www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kass...
liikmetest; Cordulegaster boltoni on väga eredalt ja omapäraselt värvitud: mustad ja kollased (kuldsad) rõngad. Kiskjana reguleerivad liikmete tasakaalu ökosüsteemides ning eredate värvidega ja elegaantse vormiga äratavad inimeste tähelepanu, esteetiliselt seisukohalt. 1 CORDULEGASTER BOLTONI TAKSONOOMIA Riik: loomad (Animalia); Hõimkond: lülijalgsed (Arthropoda); Klass: putukad (Insecta); Selts: kiililised (Odonata); Alamselts: eristiivalised(Anisoptera); Sugukond: Cordulegastridae; Perekond: Cordulegaster; Liik: Cordulegaster boltoni. 2 LEVIALA peaaegu kõik Euroopa riigid; Venemaa ida osa; PõhjaAafrikas. elab enamasti ojade ja puhta veega jõgede lähedal 3 TOITUMINE JA ELUVIIS Cordulegaster boltoni on röövtoiduline, kes püüab saaki õhust;
Artikkel räägib sellest, et järgmise põlvkonna pilvelõhkujate konstruktsioon võib olla inspireeritud termiidipesadest, sest teadlased on avastanud, et nende pisiputukate elupaikade ventilatsioonisüsteem väärib jäljendamist. Inglismaal Cambrige'is asuva Loughborough' ning New Yorki ülikoolide insenerid ja entomoloogid on 2002-2004 aasta uurinud macrotermes michaelsen'i liiki kuuluvate Aafrikas elutsevate termiitide pesi. Need targad putukad ehitavad oma elupaigad sel moel, et tekib keerukas tunnelite ja õhulõõride võrgustik, mis seadistab pesas temperatuuri, niiskust ja õhukvaliteeti. Pesad püüavad tuult, et tekitada pesasisene õhuringlus. Ma lugesin seda artiklit ja lihtsalt imestasin, kui vahva mõte see on, pole ammu näinud nii lahedat idee aretust. Oma enda looduse imest, teha meiesugustele ''pesa''. Inimesed on hakanud õppima looduselt, seda on väga positiivne lugeda, selliseid ideid peaksid inimesed
tootmiseks kulub vähem vett. Lihaasendajad Taimset päritolu lihaasendajate tooraineks on: Kaunviljad, eriti soja. Nisugluteen (nisuliha), mida saadakse kui nisujahust pestakse välja tärklis ning saadud massi töödeldakse. Kinoa - teravili, mis sisaldab palju valke, kuid ei sisalda gluteeni. Riis. Tehnoloogiliste võtete ja maitsestamisega saadakse produkt, mis meenutab sea-, veise-, lamba-, linnuliha või sinki, vorsti. Valgurikkad putukad ja vaglad Putukad ja ussikesed on jätkusuutlikumad valguallikad kui loomad. Söödavate vaklade kasvatamisel tekib vähem kasvuhoonegaase ja need vajavad vähem maad, võrreldes kanade, karjade ja sigade kasvatamisega. Putukad ja vaglad võivad olla lahendus aina suurenevale nõudlusele loomset päritolu valkude järele. Kasutatud allikad: http://toitumine.ee/enesepiiratud-toitumine/taimetoitlus http://vegan.ee/veganlusest/kesmis-on-vegan/ http://kehakeel.ee/2013/10/taimetoitlus/
Verev Kontpuu Harilik Türnpuu SAGADI MÕISA PARK LOOMASTIK LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus.
Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud: - kivistised e. fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on) -erinevate organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) -lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) -eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad)
9 2 Sissejuhatus Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem
mardikad, kes närivad puidu pinnale tranšeesid. Kärsaklased eelistavad üldiselt okaspuitu, kuid võivad kahjustada ka lehtpuu puitu. Kahjustatud puit on tumeda värvusega, käsnjas. 5 Kasutatud materjal: 1. Laht, M. Putuk- ja seenkahjusused (10.05.2010) http://www.unistustevabrik.ee/ wp-content/uploads/2010/04/Marike-Lahtbioloogilised-kahjustused.pdf (esitlus) 2. Konsa, K. Putukad maja kallal http://www.evm.ee/failid/File/Putukad%20maja %20kallal.pdf (andmebaas) 3. Martin, M. Puitehitisi kahjustavad putukad http://www.kogo.ee/files/Mati Martin.pdf (esitlusmaterjal) 6
esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere selgrootud(teod, karbid), iseloomulik hulkraksed, putukad. *KARBONI AJASTU (354 kuni 282 miljonit aastat tagasi) Eesti alad olid veest väljas kuid ekvaatori lähedal, putukad hakkasid lendama, maakera kandsid sood- *PERMI AJASTU (292-250 miljonit aastat tagasi) Toimus tohutult paljude liikude massiline väljasuremine, eurameerika mandrid ühinesid-pangeamandriks, luukalade kiire arenemisaeg, periood kus tekkisid ja said oma kasvule loa just paljasseemetaimed EHK okaspuud
Risoomi abil paljuneb taim väga kiiresti kiiresti ning selle tõttu esineb ta suurte kogumikena. Ta kasvab peaaegu kogu Euroopas ning Aasia ja Põhja-ameerika parasvöötmes. Eestis on väga sageli kohtav, seega ta ei kuulu kaitstavate taimede hulka. Peamised kasvukohad on: sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikud, puisniidud, metsaservad ja jõekaldad. Piibeleht on putuktolmleja. Ta ilu ja hea lõhn meelitavad kohale putukaid, kes tolmeldavad tema õisi. Vastutasuks saavad putukad nektarit. Seepeale hakkavad viljades arenema seemned. Punakasoranz mari jääb kergesti silma. Kuigi maikellukese kõik osad, eriti aga marjad ja seemned on inimesele väga mürgised, loomadele mõjub see mürk vaid väga harva ja ta mari on paljudele loomadele toiduks. Suurema osa aastast elab maikelluke maa all. Vaid mõneks kuuks tulevad lehed maapinnale. Kui paljastada tema maapinnalähedane risoom, siis võib näha, et sada või rohkemgi lehepaari võib kuuluda ühele taimele
Hallpõsk-pütt Peapealtpoolt, must, erkkollane pea, põsk triibuline, võib segi ajada tuttpüttiga, hallpõskpütt, puudub iseloomulik tutt, räägehääl, täielikult kohastunud vee, kuival maal ei liigu, pessa ronimine vaevaline, ujuvpesa. Haudeaeg 22-23 päeva. Keha tagaosas asetsevad jalad, head ujujad ja sukeldujad, toit kalad putukad ja koorikloomad, harv haudelind 3 kaitsekategooria. Jääkoskel 1,3 kg 90 cm tiibade siruulatus, valdavalt hele, tumeroheline pea, selg on must, emane on halli kehaga ja heleda pugualaga, nokk on hambuline ja otsas konksuga, kalatoiduline. Saabuvad märtsis, pesitseb puuõõnes, järvede jõgede ääres, suured pesakonnad -10 poega. Pojad seljas. 60-70 päevaselt pojad lendavad, lasteaiad, mitme pesa pojad. Siseveekogudelt
(putukavastsed, vihmaussid) 4. makrofauna (mullamutt, pimerott) Nende mitmekesisus on tunduvalt suurem kui maa pealt arvata võiks. Mullas on palju elusat loodust ja elutat loodust. Seal on palju väikseid elusolendeid, keda näeb ainult mikroskoobiga ja neid nimetatakse mikroorganismideks. Näiteks seened, bakterid, vetikad, hooghärnalised, lestad jm. Mullas on ka palju teisi elusolendeid. Näiteks mullamutid, vihmaussid, ümarussid, putukad, ämblikud jm. On olemas ka loomi, kes poevad mulla sisse peitu, või teevad sinna urud. Näiteks hiired, rebased, mägrad, kährikud. Osad loomad talvituvad mullas, et talv kindlalt üle elada. Näiteks rästikusd, sisalikud ja osad konnad. Miks on vihmauss tähtis mullaloom ja kuidas ta seal hakkama saab? 4 Vihmaussid on ühed olulisemad loomad mullaelustikus. Vihmaussid kobestavad mulda ja seega annavad taimedele parema võimaluse kasvamiseks
Mõned liigid, näiteks Hippodamia convergens, kogunevad sügiseti rühmadesse ja rändavad mägedesse, kus talveunne jäävad. Palavates maades on lepatriinud aktiivsed kogu aasta jooksul, süües lehetäisid, lihakärbseid, lesti ja mitmesuguseid teisi putukaid. Kevaditi on lepatriinud ühed esimestest putukatest, kes välja ilmuvad – just sellepärast, et nad talvituvad valmikutena ega vaja arenemiseks aega nagu nukkudena talvituvad putukad. Tuntusest Kasuliku putukakese rahva hulgas tuntuse põhjus on tema ere värvus, mis on andnud talle ka nime: lepp tähendab vanemas eesti keeles verd. Mõnel pool on lepatriinut kasutatud ka rahvameditsiinis. Põhilised hädad, mille vastu mummuline putukas aitama pidi, olid leetrid ning hambavalu. Paljude rahvaste arvates aitab lepatriinu ennustada. Vadja uskumuste kohaselt ei tohi lepatriinut mingil juhul tappa; triinu laskumine inimese käele tähendab suurt õnne
Põhja-Eestis leidub kivimeid. · Silur: 443,7 416 miljonit aastat tagasi. Kliima oli soe. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti. Baltika liikus endiselt Ekvaatori suunas. Leidub Kesk-Eestis ja Saaremaal. · Devon: 416 359,2 miljonit aastat tagasi. Lõpus jahedam. Eesti oli siis Ekvatori all (piirkonnas). Merevees peajalksedm ja ka kalad. Devonis tekkisid esimesed hulkjaalgsed. Elu põhiliselt maismaal: putukad, sõnajalad jne. Leidub Lõuna-Eestis. · Karbon: 359,2 299 miljonit aastat tagasi. Ürgmandrid hakkasid..Soe ja niiske kliima. Elu arenes maismaal, olulisi muutusi ei olnud, ämblikulaatsed tegutsesid, kahepaiksed.. · Perm: 299 251 miljonit aastat tagasi. Suurenes paljasseemnete osakaal, maismaal saavutasid ülekaali kahepaiksed, kiiresti arenevad roomajad ja luukalad. (82% perekondadest ja 52% sugukondadest hävis).
aega sugurakkude tootmiseks,partneri otsimiseks ega peibutamiseks. Mida on vaja suguliseks sigimiseks? Sugulise paljunemise korral peab toimuma viljastumine.Tavaliselt lheb vaja kaht eri soost isentit,seega on suguliselt sigivad loomad enamasti lahksugulised.Niteks karpide, ainunsete ,merithtede ja merisiilikute isased ja emased omavahel kokku ei puutugi naad lasevad oma sugurakkud vette,kus need viljastuvad kehavliselt.ka putukad ja mblikud viljastuvad kehavliselt. VILJASTUMINE. Kehasisene. Kehavline. Toimub keha sees. Toimub vljaspool keha vees. (vihmaussid ,mblikud ,mardikad) (karbid,ainunsed,merithed ) Mni selgrootu vib olla nii ema kui ka isa eest. Sellised selgrootud on vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides vtta isase ja ka emase rolli.Neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Mis on sugulise paljunemise eelised?
Vaaraosipelgad. (Monomorium pharaonis). Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt
........................................................................................................... 20 LISA 2......................................................................................................................... 20 LISA 3......................................................................................................................... 21 SISSEJUHATUS Valisin oma loovtöö teema loodusõpetuse valdkonnast, sest mind on juba väikesest saati huvitanud kõik putukad. Meie koolil ei ole liblikakogu ja kuna liblikate erinevaid liike 2 on üle tuhande, siis otsustasin valida oma loovtöö teemaks liblikakogu valmistamise ja tutvustada õpilastele mõningaid liblikaliike. Hiljem otsustasin lisada tööle juurde ka õppekaardid. Liblikakogu abil oleks õpilastel reaalne võimalus näha, millised on meie Otepää ümbruskonna liblikad
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust,
htm Kõige suuremad lestalised on puugid. Eestis tavalised võsapuuk ja ka laanepuuk. Võivad inimesele anda ajupõletikku põhjustavat viirust. puuk Süüdiklest elab inimese (ja teiste imetajate) sõrmede vahel ja kaenle all. Nende põhjustatud haigust nim. sügelisteks. Jahulest elab ja toitub jahus. Sõstra-pahklest on taimeparasiit Võrgendilest on taimemahlast toituv parasiit, kes edasiliikumiseks kasutab võrguniiti. 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? Putukad hingavad eriliste torukeste ehk trahheedega. Nende ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised hargnevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Torukeste kaudu liigub õhk putuka kõikide elundite juurde. Tiibu ja tagakeha liigutaded pumpab putukas hapnikuga õhku trahheedesse ja süsigappegaasiga õhku välja. See on trahheehingamine. Putukate veri hapnikku ei transpordi. 41. Kes on kahetiivalised? Näited.
Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett. Salvamine Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget. Nähtavasti leidub putukaid, kes on skorpioni mürgi suhtes vähetundlikud. Väikestele imetajatele on skorpioni salvamine enamjaolt surmav, kuid tuleb arvestada, et eri skorpioniliigid on erineva mürgisusega. Torke tagajärjel tekivad valu ja paistetus, seejärel saabuvad unisus ja külmavärinad, vahel tõuseb kehatemperatuur. Need nähud mööduvad tavaliselt päeva või paari pärast, kuid vahel võivad ka kauem kesta.
ekvaatori ligidal väga lopsakas taimestik ning kliima aasta läbi ühesugune. Õhtune kliimamuutus Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad1 on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal asuvatesse rinnetesse. Ka metsa aluspinnal käib vilgas elu, siia on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab tihedalt koos väga palju erinevaid taimeliike. Lähisekvatoriaalne kliimavööde Lähisekvatoriaalseid kliimavöötmeid paikneb kahes osas, üks kummalgi poolt ekvaatorit. Nagu kõigis vahekliimavöötmetes valitsevad ka lähisekvatoriaalses kliimavöötmes pool aastat ühe ja teine pool aastast teise naaberpõhikliimavöötme tingimused.
puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine referaat Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2015 Sisukord Miks on putukud head biokahjustajad? Puidusikk Hiidtüve vaablane Sinisikk Majasikk Mööblitoonesepp Suur toonesepp Hobusipelgas Hääletu toonesepp lisainfo Miks on putukud head biokahjustajad? 1) Keha kaetud vastupidava kutiikuliga 2) Nad lendavad, on väga liikuvad, seega levivad laialdaselt 3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist 4) On võimelised taluma äärmuslike keskkonnatingimusi 5) Toiduallikad võivad olla erinevad 6) Paljunevad kiiresti 7) Kõrge adapteerumisvõimega Puidusikk pikkus 16- 25,tõugukäigud puidus on läbilõikes ovaalsed on suurima läbimõõduga 12-15mm ja kuni 8 cm sügavusega. Puidukäikudes ei leidu näripuru ja nii nimetatud lennuavad see täh...
Kiskjalised Tüvepikkus Kõnnib talla peal Jooksuaeg aprillist Üksikeluviisiga. Segatoidulised: Lubatud jahti Talve veedab Pruunkaru 160…250 cm nagu inimene. juulini. Aktiivsed taimed ja raiped, pidada. uinakut tehes. Jooksuaeg on Mass 150…250 Hambad nürid. Pojad sünnivad videvikus ja mesi, putukad veebruar- kg jaanuaris. pimedas. Käsitiivalised Tüvepikkus 41… Pikad ja torujalt Paarituvad talve Öise eluviisiga, Putuktoiduline: Kaitsealuste Erinevalt teistest Suurkõrv 52 mm, kumerad kõrvad. jooksul. Mai lõpus koguneb peamiselt liikida II nahkhiirtest Plecotus auritus küünarvarre koonduvad kolooniatesse
Kaks viimast moodustavad sigitid. Isasloomadel nimetatakse seda hüpopüügiks, mis on keerulise ehituse ja sääsklaste süstemaatikas väga tähtsal kohal. Hüpopüügi kõige suuremaks osaks on valvid (tangjad moodustised emaslooma kinnihoidmiseks sugutamise ajal.) (Remm, 1954). Kaheksa esimest lüli koosnevad igaüks aga kahest plaadist, mis painduvad pehme kelme abil (Remm, 1954). 3. Bioloogia Sääsed on täismoondega putukad, kes oma arenguteel läbivad 4 järku: muna, vastne, nukk ja valmik. Munad munetakse otse vette. Esimesel juhul arenevad munadest mõne päeva või mõne nädala möödudes vastsed, aga see oleneb nii vee temperatuurist ja ka munade individuaalsusest (Remm, 1954). 3.1 Vastne Vastse areng kestab keskmiselt 3 kuni 4 nädalat. Sellel ajal nad toituvad palju ja kasvavad intensiivselt. Vastsed kestuvad oma elu jooksul 4 korda (Remm, 1954).
SUURMAINA SUURUS · Pikkus: 25cm. · Saba pikkus: 8cm. · Tiivaulatus:50-55cm. · Kaal:200-220 g. PALJUNEMINE · Pesitsusaeg:Aprillist juulini. · Munadearv: 2-3 · Haudumisaeg: 13-15 päeva. · Pajad saavad lennuvõimeliseks: · 21-23 päeva vanuselt. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis:Seltsiv lind, puhkab, hangib toitu ja pesitseb väikestse seltsinkutena, partnei valib kogu eluks. Toitumine:Puuviljad, nektar, putukad ja väikesed selgrootud. Sugukond:Kuldnoklased.
vajalik orgaanilise aine moodustamiseks. Selle aine arvel puud kasvavad. Puurindes leidub hulgaliselt putukaid, kellest palju on omakorda söögiks suurematele loomadele, näiteks lindudele. Iga lehtpuu on koduks paljudele putukaliikidele. Suurem osa täiskasvanud putukaist munevad kevadel või varasuvel. Nad munevad oma munad selle toidu peale või lähedale, mida nende vastsed söövad. Tänu sellele on koorunud vastsete jaoks kohe olemas küllaldaselt toitu. Paljud putukad elavad talve üle nukuna. Kevadel väljub nukust täiskasvanud putukas. Putukaid on väga erinevaid. Mõnede putukate valmikud elavad mitu aastat ja nii võib puurindes üheaegselt kohata nii vastseid, nukke kui ka valmikuid. Puurindes elab ning toitub palju teisigi loomi. Neil kõigil on oma territoorium, mida nad kaitsevad rivaalide eest, kes konkureerivad sama toidu, pesapaiga või paarilise pärast. Peaaegu kogu aasta lendavad metsas toiduotsinguil ringi sabatihaste salgad. Need püsivad
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e
Mesilane (Apis ) 2009 Mesilane üldiselt Riik - Loomad (Animalia) Hõimkond - Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme
seisma püstiaetud sabaga ja avatud nokaga. Kui emaslind kükitab, järgneb paaritumine. Pereelu. Musträstas on monogaamne lind. Paaride moodustumise järel hakkab emaslind pesa ehitama. Pesa asub maapinnast 1,6 m kõrgusel. Meil pesitseb musträstas kaks korda suve jooksul. Pesas on 36 muna, mida haub emaslind. Haudevältus on 1114 päeva. Pojad kooruvad 35 päeva jooksul. Toidulaud. Toiduks on marjad ja seemned. Harvem ka putukad ja ussid. Arvukus. Eestis pesitseb 150250 tuhat paari, Euroopas 4082 miljonit paari. Kuldnokk Kuldnokk saabub tavaliselt märtsis, harvemini veebruaris. Äraminek algab juuli lõpust ja kestab oktoobrini. Üksikud linnud võivad ka talvituda. Kuldnokk on levinud kogu Euroopas ,Siberi metsa ja stepivööndis kuni Irkutskini, Väike Aasias, KeskIdas, Kaukaasias ja Kesk Aasias (v.a. kõrbealad). Eesti kuldnokad talvituvad peamiselt
kehaehitus ning milliseid mesilasi on olemas. Viiendas peatükis käsitlen herilasi, nende kehaehitust ja eluviisi. Kuuendas peatükis on ülevaade kimalastest. Kehaehitust seekord ei vaadelnud, kuna see kordub eelmistega. Selle asemel vaatlesin, kuidas kimalasi saab eristada. 4 Selts kiletiivalised (Hymenoptera) kuuluvad loomade riiki, lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi. Kõik lendlevad putukad on kilejate tiibadega, kuid kiletiivaliste seltsi kuuluvatel putukatel on teatud tunnused. Lülijalgsete hõimkond Lülijalgsed ehk atropootide (Arthropoda) alla kuulub üle 80% tänapäeva loomaliikidest. Lülijalgsete kehaehituse iseloomulikumateks tunnusteks on kitiinist välisskelett ja lüliline kehaehitus. Lülijalgsed on jagatud 5 alamhõimkonda. Lülijalgsete suurim klass on putukate klass. 1. Trilobiidid (Trilobita) on tänaseks väljasurnud loomade klass. Nad olid
(herbivooria, kisklus jne…) 19. Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskkonna faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on BD Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 4. loeng (slaid) 20. Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis putukad, seened, protistid…… Maailmas putukad, bakterid, seened 21. Registreeritud pärismaiste liikide arv Eestis, suurimad lüngad meie teadmistes Eestis seni kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi ja olla võiks 40 000. Lüngad: *Ökosüsteemid – Meri – Troopilised vihmametsad *Taksonid – Parasiidid ja parasitoidid – Seened ja mikroorganismid – Ümarloomad – Kõdulestad – Putukad *Mõistelised lüngad – Eriti divergentsed rühmad – Erilised liigid ja piirkonnad 22
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
