LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................
kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul liikidel ka tiivad. Putukad on kõige arvukam loomarühm maal. Vereringe on avatud ja sinna kuuluvad mitmekambriline süda ja veresooned. Vereringe ei osale hapniku laiakandmisel. Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, kõhtmine närvikett. Seedeelundkonda kuuluvad suu, neel, söögitoru, pugu, magu, soole umbjätked, tagasool. Erituselunditest on eritustorukesed ja pärak. Putukad hingavad trahhede ning hingeavadega. Need haruneved putuka sees väiksemateks torudeks ning läbi nende liigub hapnik. Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ning süsihappega rikastunud õhu kehast välja. 40. Putukate paljunemine Emasel putukal on muneti ja munasarjad. Isasel on seemnesarjad. Putukad on lahksugulised ja neil toimub kehasisene viljastumine. Putukad munevad kevadel. Putukad arenevad moondega. Nende vastsed võivad elada nii maismaal kui ka vees. Vaegmoondega arenevad tirtsud ja lutikad
vaegmoone - astmeline metamorfoos; neile on iseloomulik pronümfi- staadium, millele järgneb ebaküpse täiskasvanu sarnane nümfi-staadium imaginaalrakud - mittediferentseerunud rakud, millest arenevad metamorfoosi käigus uued organid imaginaaldiskid - formeerivad täiskasvanu kutikulaarsed struktuurid, nt jalad, tiivad, silmad, pea, rindmik, genitaalid imaginaalrakkude kogumikud - vajalikud uute organite moodustamiseks histoblastid - putuka tagakeha ja imaginaalrakkude kogumikud uute organite moodustamiseks Putukate metamorfoosi reguleerivad hormoonid (JH ja 20E) ja kuidas need toimivad? JH - juveniilhormoon, takistab enneaegselt nuku või valmiku tekkimist 20E - algatab ja koordineerib kestumist Regeneratsiooni tüübid (epimorfoos, morfallaksis, tüvirakkude poolt vahendatud regeneratsioon; ja oska neid omavahel võrrelda, näited.) epimorfoos - täiskasvanud kudede dediferentseerumine, mis uuesti
käitumine ka liigutuste jooksvat orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Selleks vajab organism keskkonnast mitmekülgset tagasisidet, mida ta hangib oma meeleelundite sensorrakkude (tajuretseptorite) abil. Seda tagasisidet nimetatakse sensoorseks informatsiooniks. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: • põlverefleks, siidiliblika koorumine, konna viskumine putuka järele (jooksev sensoorne regulatsioon puudub) • hallhane munaveeretamiskäitumine (jooksev sensoorne regulatsioon esineb osaliselt) • saaklooma jälitamine, murdmaajooks (jooksev sensoorne regulatsioon väga oluline). Pelgalt käitumise välise keerukuse järgi on sageli raske hinnata sensoorse orienteerumise tähtsust käitumismustri regulatsioonis. Orienteerumiseks kasutavad loomad erinevaid mehhanisme, mida võib laias
selle sordi vastupidavaks nii putukate kui herbitsiidide vastu. Cry1 Ab geen on pärit tavalisest mullabakterist Bacillus thuringensis (Bt) ning kodeerib looduslikku endotoksiini, mille tõttu antud taimest toituvad putukad (Lepidoptera, varreleedik) hukkuvad. Valk, millega maisitaimi on transformeeritud, on CRY1A(b) delta-endotoksiini lühendatud vorm ja see kaitseb maisi nende kahjurite poolt söömise eest. See valk seostub putuka soole epiteeli retseptoritele ja kutsub esile pooride tekkimise, mis rikub rakkude osmootilise potentsiaali ning putukavastsed ei saa enam süüa ja surevad. Imetaja soolerakkudes puuduvad selle toksiini retseptorid ning vastav valk on imetajale kahjutu. Lisaks on BT11 maisisorti transformeeritud ka geeniga pat, mis annab tolerantsuse herbitsiidi glüfosinaatammooniumi suhtes. Glüfosinaatammoonium on fosfinotritsiinherbitsiidide (Basta®, Rely®, Liberty® jt.) aktiivne koostisosa. )
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Liina Maasik, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1KAUBAMÄRK.................................................................................................................5 1.1Ajalooline taust ja areng.............................................................................................5 1.2Kaubamärgi kaitse.......................................................................................................7 2KAUBAMÄRK LEIBUR......................................................................
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tu...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
Harjumine ja sensitiseerumine. Coolidge efekt. Reageerimise intensiivsuse vähenemine ajas, kuigi puututakse kokku ärritajaga, võiks panna eeldama, et käitumine ammendub. N: selgsõudur reageerib veepinna vibreerimisele, ta lõpetab selle vastu huvi tundmise, kui seda toimub ühes kohas stabiilselt. Kui ärritamine lakkab mõneks ajaks ja algab uuesti, siis selgsõudur reageerib sellele. Samamoodi kui vibratsioon toimub uues kohas. Seega putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei ole vaja tema motoorse tegevuse katkemist, vaid ärrituste katkemist. Antud juhul pole tegu millegi ammendumisega, vaid harjumisega. Harjumine – käitumusliku reaktsiooni ärritajaspetsiifiline nõrgenemine selle konkreetse ärrituse kestval kordumisel, kui sellele ärritusele ei järgne mingit isendile olulist tulemust. Sensitiseerumine - mõnda tegevust, mis on varem juba mitu korda käivitunud, on edaspidi hoopis kergem sooritada
Üheks putuktolmlemisele enimspetsialiseerunud taimerühmaks on käpalised. Sageli on neil keerulised lõksjad õied, kuhu maiustama tulnud putukas nii sisse kukub, et välja pääsemiseks peab tolmeldama õie. Väga suurele tolmlemise edukusele viitab see, et enamuse nende õies on ainult üks tolmukas, kus kõik õietolm on kokku kleepunud 2-8 kämbuks (pollinaariumiks), mis kleepuvad tervikuna putukale. Putuktolmlemise puhul on huvitavad taimepoolsed putuka petmise juhtumid. Mõnede taimede õied sarnanevad väga mingile emasele putukale, meelitades ligi nii armunäljas isaseid, kes siis õiega paarituda üritavad. Nii erinevaid õisi paaritada üritades nad aga tolmeldavad õied (kärbesõis - soovitatav diapositiiv). Teine putukate petmise võte seisneb selles, et taimeliigi õied, mis ei sisalda nektarit, meenutavad väga mingi tavalise samaaegeslt õitseva nektaririkka liigi õisi kas kujult või lõhnalt.
(Caenorhabditis elegans), liimuksolge (Ascaris lumbricoides ), naaskelsaba (Enterobius vermicularis), keeritsuss (Trichinella trichinella). Jõhvusside ehitus: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Eluviis: Nugivad ja kasvavad suureks putukates, näiteks mardikates, kiilides, tirtsudes; väljuvad (alati vette) vaid sigimiseks, siis enam ei toitu. Vastne on kidalise kärsaga, väljub munast putuka sooles. Õhuputukaisse satuvad kuivanud munadest või veeputukate söömisel. 23. Magevee ümarusse (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad Hydromermis grandis, H. contorta, Bathymermis longissima, Gastromermis inferios: elavad enamasti mageveekogu põhjakihis; mitme cm pikkused, peene silinderja kehaga valged, kollased või lillakad, tõmbuvad rõngasse. Nugivad putukates, väljuvad
(4) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse mets uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti, kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel. (5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse hukkunuks mets, milles tuule, seenhaiguste, putuka või ulukikahjustuste, üleujutuse, tule, saaste või muude biootiliste või abiootiliste kahjustuste tõttu on elusate puude järgi määratud metsa puuvõrade liitus alla 30 protsendi või täius langenud alla 0,3. (6) Metsa võib uuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (7) Puude nõutava minimaalse arvu ühel hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalse kõrguse sätestab
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola lei...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
lähtudes rekonstrueerida see protsess, mis on tunnuste mustrit kujundanud Feneetika ja kladistika võrdlus Homoloogia ja analoogia Elundite või tunnuste selline sarnasus, mis tuleneb sisemise ehituse, geneetilise algupära ja arengulaadi ühtsusest ◦ inimese käsi / linnu tiib ◦ lehtpuu leht / okaspuu okas ◦ taime leht / kaktuse astel / herne köitraag Erineva päritoluga elundite või tunnuste sarnasus, mis tuleneb nende ühesugusest või sarnasest funktsioonist ◦ nahkhiire lennus / putuka tiib ◦ taime juur / taime risoom Homoloogia kriteeriumid √ Struktuurikriteerium – sarnasus mitte ainult väliselt, vaid ka siseehituses √ Asendikriteerium – homoloogilised organid asetsevad teiste organite suhtes sarnastes kohtades; homoloogseid organeid ei saa organismil olla mitmes korduses √ Arengu- e. ontogeneesikriteerium – homoloogilised organid on sageli ühesuguse või sarnase ontogeneetilise arenguga √ Konvergentsitest (kaudne krit.) – tuleks uurida
maailma. Esivanemad käivad meie jalajälgedes, aga maa all, teistpidi. Ümbersünni idee Hiinas ja Jaapanis hakkas levima usk puhtasse maasse vald, kuhu on võimalik ümber sündida, seal on paradiisilaadne seisund. See oli ka budismi mõjul, et saavutatakse hea või halb ümbersünd. Taoistid ei võtnud seda eriti tõsiselt, heitsid ka teispoolsuse üle nalja "kui praegu mõnus veini võtta, siis sündigu ma teises elus kasvõi putuka või ahvina, hetkel see ei huvita mind". Osad taoistid olevat avastanud surematuse ja sp me ei tea neist midagi, et nad on läinud elama surematuse saarele. JAAPANI USUNDID Jaapani puhul ei saa puhtast usundist rääkida, maailmavaated on segunenud Maailmavaadet puudutavaid asju hakati üles kirjutama 8. saj Üleskirjutamiseks hakati kasutama Hiina märke "Ülestähendusi vanadest asjadest" (/sündmustest) - Kojiki, 712 Jaapani esimene kirjalik
Seened muudavad seedimatu biomassi nende jaoks assimileeritavaks. 3. SEEMNELEVI JA TOLMENDAMISEGA SEOTUD MUTUALISM On palju loomi ja taimi, kelle eksisteerimine sõltub vaid üksteisest nt: Loomadel on maasikatega mutualistlik suhe. Masi on neile atraktiivne ja vastutasuks levitavad liimad maasikate seemneid. nt: Taimedel on ilusad/lõhnavad õied vaid selleks, et meelitada tolmendajaid. Õie nectar on mõeldud vaid tolmendajate meelitamiseks, nektarit tarbima tulles jääb putuka külge õietolm. Ainult koolibri on nekteritoitelised. Iga õie jaoks on oma koolibri. Kui 1 sureb, sureb ka teine. 48 Õietolmu lihtsalt õhku viskamine oleks mõttetu, sest järgmine taim võib olla alles mitme kilomeetri taga. 4. SÜMBIOOS - 1 globaalse elu alustalasid. - pikaajaline intiimne mutualistlik suhe 2 liigi vahel, kellest 1 on alati oluliselt suurema kehaga kui teine
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega elu...
nt lõputu võidurelvastumine. Järgiv evolutsioon üks liik mõjutab teise evolutsiooni, kuid mitte vastupidi. On arvatud seda putukate ja taimede puhul. 6. Kuidas on seotud koevolutsioon ja kofülogenees? Koevolutsiooni käigus võib tekkida kofülogenees. Seda ei teki, kui koevolutsioneeruvad putukad vahetavad peremeestaime. Erinevatel putukamürkidel pole seost (taimede toodetud). Kui tekib uus putukaliik koos resistentsusega, siis putuka fülogenees peegeldab putukamürkide biokeemilist sarnasust, mitte taimede sugupuud. Kofülogenees ei ole tõend koevolutsiooni toimumisest, küll aitab uurida koevolutsiooni. 7. Kuidas on seotud õistaimede ja putukate evolutsioon? Mõlema koosevolutsioon võib olla põhjuseks, miks nad äärmiselt mitmekesised on. Taim arendab kaitset, paljuneb, mitmekesistub. Putukas arendab resistentsuse, paljuneb, mitmekesistub
M¨arkide suur arv tuleneb erikujude , millest eespool ka juttu oli, rohkusest. v~ oetakse sageli aluseks m¨argi korrektse vormi ning vastavate variatsioonide m¨a¨aramisel. Kaasaegse Jaapani k~oige p~ohjalikum ja suurem m¨argis~onastik on Tetsu- ji Morohashi (18831982) toimetatud Daikanwa Jiten [ 74], kus kirjeldatakse 49964 m¨arki. 17 Suure m¨arkide arvuga paistavad n¨aiteks silma rohu , puu , vee , naise , niidi , putuka , metalli jt. m¨argiv~otmed. 15 Luukiri bokumon Luukirja kohta kasutatakse termineid (), samuti ka , (tortoise-shell writing). Luukirja nimetus tuleb sellest, et m¨ argid graveeriti ennustamisel kasutatavatesse kilpkonna kilpidesse v~oi looma- ning inimkontidesse. M¨arkide funktsioon oli ennustatu u ¨lest¨ahendamine.
paiknevad vartel ühekaupa, ülejäänud liikidel aga kahekaupa. Verev kurereha on üks neid taimi, mis oma seemneid ise aktiivselt levitab: kui viljad valmivad, siis nad avanevad järsult ja seemned paiskuvad laiali kuni 2,5 m kauguseni. Kasutamine: Kuna taim on rikas parkainete poolest, on teda rahvameditsiinis kasutatud verejooksu sulgeva vahendina. KASSIKÄPP - Tõlkides ladinakeelset nime Antennaria dioica, saame antenna - purjeraa, putuka tundel. Tundlat meenutavad taime lendkarvadega seemnised ja dioica - tähendab kahekojaline; kassikäpp ongi tõepoolest kahekojaline taim, st. ühed isendid kannavad ainult isasõisi ja need on valkjad; teised jälle kannavad emasõisi ning need on punakad. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: kasvab kogumikena kuivadel metsalagendikel ja metsaservadel nõmme-, palu- ja loometsades. Kassikäpp on kuni 25 cm kõrgune, mitmeaastane viltkarvane rohttaim
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
(taime-) liigi järgi. Enamasti on tegemist kõige arvukama või silmatorkavama liigiga. Nt männiku tunneme ära männi järgi, ehkki mänd pole seal kõige arvukam liik. Kooslusele ei saa anda mingeid mastaape. Üheks koosluseks võib pidada nt nii imetaja jämesooles elavaid baktereid kui ka suuri metsa ja rohumaamassiive. Tegelikult koosnevad suured kooslused (niit) omakorda väiksematest (ühel taimel elavad putukad) ja need omakorda veelgi väiksematest (ühe putuka soolestikus elavad bakterid) ja see teeb kooslusest väga laialivalguva ja pigem tunnetatava kui defineeritava mõiste. Maismaal määratleb koosluse enamasti kliima ja mullatüüp. Nendest teguritest sõltuvad peamiselt taimed. Alal kasvavatest taimedest sõltuvad aga seal elavad loomad. 92. Tegurid, mis mõjutavad liigilist mitmekesisust? Inimmõju suktsessioonidele Inimese tegevus, eriti põllumajanduslik, töötab vastu looduslikule suktsessiooniprotsessile.
puhastamine. Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega (linnud, putukad, seened, bakterid ja viirused). Feromoonid biotõrjes. Kahjurputukate meelitamine feromoonpüünisesse. Bakteritoksiin putukate vastu. Kasutatakse bakterit, mis sünteesib glükoproteiinset ühendit, mis põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine. Biopuhastid ehk aerotankid. Reovett õhustatakse, et soodustada aeroobsete bakterite paljunemist- lõhustavad orgaanilisi reoaineid. Puhastavast veest setib välja helbeline aktiivmuda, mis eemaldatakse. Edasi töödeldakse seda anaeroobselt, tekivad CO2 ja H2, tekitatakse metaan, mida kasutatakse kütteainena. Raku- ja embrüotehnoloogiad Taimede meristeempaljundus.
suhteliselt nõrgas valguses. Parasporaalkeha- on valgulised kristallid, mis paiknevad spoori kõrval teatud batsillidel: B. thuringiensis, B. popilliae, B. sphaericus jmt. Toksilised just liblikate (näiteks kapsaliblika) vastsetele . Aga on ka mardikate vastsetele (ka kartulimardikas) toksilisi B. thuringensise tüvesid ning sääsevastsetele (ka malaariasääsk) toimivaid tüvesid. Parasporaalkehad on valgulised eeltoksiinid (protoksiinid). Valgu lagunemisel putuka vastse seedetraktis tekivad toksilised valgud, mis lüüsivad sooleseina. Moodustub sobiv keskkond ka batsilli endospooride idanemiseks. Vastne sureb. Kasutatakse taimekahjurite biotõrjes. Need preparaadid on maailmas suurimas koguses toodetavad biopestitsiidid. Kaubastatakse pulbrina, mis sisaldab spoore ja parasporaalkehasid. B. thuringensise toksiini (Bt toksiini) geen on kloneeritud ja sekveneeritud. Protoksiini M on 130-140 kDa, protsessitud toksiinil on M 30-80 kDa
1% kogu bakteriplanktonist. Aminohapete produtseerimine. Buchnera aphidicola & lehetäi. Eukarüootide metaboolne võimekus (erinevaid ühendeid lagundada või sünteesida) on enamasti tunduvalt madalam kui bakteritel. Arvatakse, et vähemasi 15-20% putukatest on metabolismil põhinevas sümbioosis bakteritega, ning see võimaldab neil kasutusele võtta ökoloogilisi nisse, mis on toitainete poolest väga ühekülgsed. Enamasti elavad endosümbionid spetsiifilises putuka rakkudes bakteriotsüütides. Lisaks on sümbioos sageli obligatoorne mõlema partneri jaoks. Lehetäid toituvad taime floeemist, mis ei sisalda eluks vajalikke aminohappeid neid toodavad aga endosümbiontsed bakterid. Sümbioos B. aphidicola ja lehetäi vahel on tekkinud 84-164 miljonit aastat tagasi, ning erinevad lehetäi liigid kannavad sama endosümbiondi liiki. Endosümbiont kandub järglastele edasi emaliini pidi nakatunud munade kaudu
aasta veebruarist Taani-Eesti koostööprojekt EMKAV. Projekti tulemusena valiti kaitse alla võtmiseks välja 136 metsaala (102 kaitsealal), et täita Eesti metsapoliitikas 1997. aastal seatud metsade elurikkuse kaitse eesmärke. 1999-2002 viidi Rootsi-Eesti koostööprojektina läbi ulatuslik metsa vääriselupaikade inventuur, st otsiti neid vanu majandusmetsa osasid, kus esinevad või võivad esineda põlismetsa liigid. See puudutas peamiselt alasid, mis sobivad putuka, sambla, sambliku ja seeneliikidele, samuti soontaimedele ja selgroogsetele (kuigi vähemal määral). Eriti oluliseks peeti kaitsta vähese levikuvõimega haruldaste liikide elupaikasid. Vääriselupaikasid kaitstakse praegu metsaomaniku ja keskkonnaministeeriumi vahelise vabatahtliku kokkuleppe alusel. 2001. aastal käivitus LIFE-Nature programmi toetusel kolmas suuremahuline projekt "Prioriteetsete metsaelupaigatüüpide kaitse Eestis"
4 kell kui muusikainstrument 8 kullaproovi m˜oo˜ t 万 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 3 115 33 29 卜文 ✄ ✂象形 ✁Vanas kirjapildis 萬, kujutab putukat. 〔説文〕seletab kui putuka kuju- ちゅう じう tist 蟲, v˜otmeks , aga putuka nime j¨atab konkretiseerimata. On teooria skorpioni たい kujutisest, kuid m¨argid ei sobi omavahel foneetiliselt. 萬 kasutusn¨aidet putuka ばんぶ t¨ahenduses pole, juba 卜文 kasutab m¨arki arvu t¨ahenduses, 万舞 oli Yin 殷 ajastu tants. 旧字 比較!
mittediferentseerunud imaginaalrakkudest (imaginaaldiskid, histoblastid, imaginaalrakkude kogumikud), mis paiknevad vastses kogumikena, oodates signaali diferentseerumiseks Imaginaaldiskidest (vaadeldavad lokaalsete epidermise paksenditena) formeeruvad täiskasvanu kutikulaarsed struktuurid nagu jalad, tiivad, silmad, pea, rindmik ja genitaalid Histoblastid – putuka tagakeha ja imaginaalrakkude kogumikud uute organite moodustumisse Putukate metamorfoosi reguleerivad hormoonid (JH ja 20E) ja kuidas need toimivad? Vastavalt keskkonnast tulenevatele signaalidele ja hormonaalsele mõjutusele stimuleeritakse eesrindmiku näärmes ekdüsooni tootmist, mis modifitseeritakse kudedes ümber 20- hüdroksüekdüsooniks (20E) 20E algatab ja koordineerib kestumist (kutiikul)
proteiinide vastu; need antikehad moodustavad immuunkomplekse üle kogu keha. Need immuunkompleksid fikseerivad komplemendi ning võivad seostuda ja aktiveerida Fc retseptoreid kandvaid leukotsüüte ja komplemendi retseptoreid; need põhjustavad ulatuslikke koekahjustusi. Arthuse reaktsioon Arthuse reaktsioon esineb inimestel väga harva. Hemorraagiline nekroos ravimi süstekohal, putuka hammustus või nõelamine võib soodustada Arthuse reaktsiooni. Arthuse reaktsiooni limiteeritud vorm võib esineda allergia desensitiseeritud injektsiooni kohal, kui süstitud allergeenid on hakanud genereerima IgG blokeerivaid antikehi. Kuna IgG tase on väga madal, siis kutaanne ning subkutaanne koekahjustus põhjustab kerge nahapunetuse või kõvastumise. Immunoloogiline patogenees sõltub antigeeni ja antikeha kontsentratsioonist, mis on vajalik
bakteriofaag bakteris). Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus. Mükoriisa e. seenjuur kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas
Tead- vuse supernormaal on juba inimesest ,,kõrgem teadvus", mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast ,,kõrgem" - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- 51 moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus-
Tead- vuse supernormaal on juba inimesest ,,kõrgem teadvus", mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast ,,kõrgem" - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus- organismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt
Esmaabi: 1. Pane kannatanu lamama. 2. Rahusta kannatanut ja palu teda mürgi levimise aeglustamiseks paigal püsida. 3. Aseta hammustuskohale midagi külma. 4. Anna rohkesti juua, kui kannatanu suudab ise veeklaasi käes hoida. 5. Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Herilase või mesilase nõelamine Tunnused: kõrvetav valu nõelamiskohal naha punetus nõelamiskoha ümber kujunev turse kahjustatud nahapinna sügelus. Rasketel juhtudel, kui tegemist on mitme putuka nõelamisega või kui kannatanu on ülitundlik mürgi suhtes, võib tekkida nahalööve üle kogu keha ning äge allergiline reaktsioon ehk anafülaktiline sokk. Esmaabi: 1. Rahusta kannatanut ja palu teda mürgi levimise aeglustamiseks paigal püsida. 2. Kui astel on jäänud naha sisse, püüa see sõrmeküüne või mõne eseme (näiteks plastikkaardi) abil eemaldada. Ära pigista ega kasuta astla eemaldamiseks pintsette, sest nendega surud sa astla mürgikotikesest mürki lapse naha sisse. 3
Tead- vuse supernormaal on juba inimesest „kõrgem teadvus“, mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju – nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese „kõrgemad teadvuse seisundid“ - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast „kõrgemaks“. Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead- vuslik seisund ületab aga näiteks vihmaussi omast mitmeid kordi. Vihmaussi teadvus on omakorda näiteks amööbi või kinglooma omast „kõrgem“ - kui neil üldse esinebki teadvuslikku olekut. Nii- moodi võime loetelu veel jätkata palju kordi. Nagu me juba varem mainisime, tekib inimesel ( elus- organismil ) uus ( teistsugune) teadvuse seisund, kui ta tajub maailma teistmoodi ( uutmoodi ) kui seda tavapäraselt
Ühiskonnaliikmete tööjaotus on halvasti arenenud, tegeletakse sarnaste asjadega. Ühiskonna arengu tulemuseks on see, et tööprotsess muutub üha keerulisemaks ja töötatakse ühiskonna hüvanguks ja ühe väärtuse loomisel tegutseb korraga palju inimesi orgaaniline tööjaotus + solidaarsus, nt konveieritöö. 2. Orgaaniline tööjaotus ja solidaarsus see on omane arenenumatele ühiskondadele. Kui Darwin leiab, et ühel puul võib korraga elada kuni 200 erinevat putuka liiki ja see kooselu on võimalik seetõttu, et need putukad toituvad puu erinevatest osadest. Durkheim kasutab seda näidet ühiskonna tööjaotuse illustreerimiseks. Darwin arvas, et konkurents on väiksem, kui inimesed tegelevad erinevate asjadega. Sest mida sarnasemat töö ühiskonna liikmed teevad, seda suurem on konkurents. Mida arenenum on tööjaotus, seda rohkem on võimalusi inimeste rahulikuks kooseksisteerimiseks, ilma et nad peaks üksteist kõrvaldama
minema ja läks tagasi üle joone. Operatsioonibaas vaheldus sageli. Sellal kui üks poiss vaevas puuki sügava huviga, vaatas teine niisama suure huviga pealt; kaks pead kummardusid koos tahvli kohale ja kaks hinge olid tuimad kõige muu vastu. Puuk proovis üht, teist ja kolmandat suunda ja oli niisama erutatud ning irevil nagu poisid ise, kuid mitu korda, kui tal võit oli juba nii-öelda käega katsutav ja Tomi sõrmed kihelesid tegevuse järele, juhtis Joe nööpnõel putuka osavalt kõrvale ja hoidis ta oma valduses. Viimaks ei suutnud Tom seda enam taluda. Kiusatus oli liiga suur. Ta sirutas käe ja aitas oma nõelaga kaasa. Joe vihastas kõhe. Ta ütles: «Tom, sa jätad ta rahule.» » «Tahan teda ainult veidi ergutada, Joe.» «Ei, see ei ole aus; jäta ta rahule.» «Ma ei puuduta teda ju palju.» 53 «Ma ütlen sulle, jäta ta rahule!» «Ei jäta!» «Sa jätad -- ta on minu poolel.» «Kuule, Joe Harper, kelle puuk see on?»
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
