Kõrbetaimed ja loomad Sissejuhatus Kõrbes on palju taimi ja loomi. See töö annab ülevaate vaid vähestest nende hulgast. Põhirõhk on suunatud nende omapärale. Et paremini mõista, millest jutt, on mõnest taimest ning loomast ka väike pilt. Esmalt siiski sellest, mis ootab igat looma või taime kõrbes ees. Kõrbed Sõna kõrb ei tähenda ainult liivakõrbe. Peale liivakõrbe on veel kivikõrbeid, savikõrbeid, soolakõrbeid, külmakõrbeid, jääkõrbeid. Nende ühine tunnus on, et seal pole vett. Kõrbes sajab kuni 250 mm aastas.Ning aurumine ületab sademete hulka mitmekordselt.Jõed ja järved on veevaesed ning enamasti ajutised. Kõrbeid leidub kolmes kliimavöötmes: parasvööde, lähistroopika ja troopika. Suur osa maakerast on kõrb. Peaaegu terve Austraalia on kõrb, Aafrika põhjaosas on suur Sahara kõrb. Euraasia lõunaosas on arvukalt kõrbeid, nii Põhja- kui ka Lõuna- Ameerikas on palju kõrbeid. Kõrbete all on 20 milj. km². K...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR ...
Prussakaherilane Koos kaevurherilaste ja liivaherilastega kuulub ta erakherilaste hulka, kes armastavad elada üksinda. Tema keha on läikivroheline. Pea küljes on tundlapaar ja lendamiseks kaks tiivapaari. Lüliliste jalgade lõpus on küünised, millega on pinnast kergem kinni hoida. Vajaliku vee saab prussakaherilane kätte okstelt, kuhu koguneb kastevesi. Valmikud toituvad nektarist, vastsed aga prussakate kehas, keda emaherilased nende jaoks püüavad. Emane püüab putuka kinni, halvab selle astlatorkega ning veab urgu. Mürgist halvatud, kuid veel elava prussaka sisse muneb ta ühe muna.
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
mõranemine, sügelus, naha valulikkus. Joonis 1. Psoriaasi sagedasemad avaldumiskohad Riskifaktorid • Võib ilmneda ükskõik mis vanuses (ka beebidel), kuid kõige sagedamini 11-45 eluaastal • Võrdselt nii naistel kui meestel, siiski viimasel ajal on täheldatud vähest naiste ülekaalu. • Haiguse ilmnemine suguvõsas. Psoriaasi vallandajad on näiteks: • Naha lokaalne kahjustus (nt. päikesepõletus, hõõrdumine, putuka hammustus, tätoveering, operatsiooni haavad). Naha kahjustamisel vabanevad ained - tsütokiinid - põhjustavad haiguse ägenemise • Hormonaalsed muutused. Hormoonid aitavad kaasa psoriaasi leevendumisele, ravi lõppedes on oht uue vallandumise tekkeks. Ravimid: • põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol. • malaariavastased ravimid • Vaktsiinid
- endosperm tärkliserikas (teistel päriskaheidulehelistel pole) → harilik tatar - sigimik sageli ühepesaline - seemnealge paikneb sigimiku keskel - sünteesivad betalaiine (eriti rikkalikult punapeet) Sugukond huulheinalised – Droseraceae 110 liiki, levinud kogu maailmas Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad Lihatoidulised rohttaimed Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku, näärmevedelik „seedib“ putuka ära Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Kolm perekonda: Huulhein – Drosera Aldrovanda - Aldrovanda Kärbsepüünis - Dionaea Sugukond kanntaimelised – Nepenthaceae lihatoidulised Sugukond tinajuurelised - Plumbaginaceae Parkjuur - Limonium Sugukond tatralised ehk kirburohulised – Polygonaceae Kosmopoliitne sugukond, 1000 liiki, enamik põhjapoolkera rohttaimed Palju umbrohtusid
GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust. Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. Otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja sureb. Kaudse ohu näide võib olla selline, kui seesama putukas sööb GM taime, mis toodab mingit putukale endale mittemõjuvat valku. Putukas sööb ja tal on kõht täis ja hea olla. Tuleb lind, sööb putuka ära ja see toksiin, mis oli putukale kahjutu, on kahjulik hoopis linnule ning näiteks linnu muna koor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja pojad surevad enne koorumist. Samuti võiks üheks kaudse mõju näiteks olla see, kui putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad ning seetõttu lindude toidulaud selles Riskianalüüs Mitmed GMOd on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMOde kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud
pöörlemisele, kolmhark ehk püha kolmainsus, mis koosneb Buddhast, seadusest ja budistlikust kogukonnast ja stuupa, mis sümboliseerib Buddha surma ja Nirvaanat. Nagu üldse India kunstis on kujutised tuletatud loodusest, kuid enamasti on nad sümbolväärtusega ja väljendavad religioosseid ideid ja kontseptsioone. Eriti kenad on lille, linnu ja loomade reljeefid, mis näitavad indialaste lähedust loodusele. Uskudes hinge rändamisse ja taassündi putuka, taime või loomana, ei näinud indialased nii suurt erinevus inimese ja mitteinimese vahel kui näiteks läänemaailma elanikud. Juba ainuüksi vorm ise on täis elu, sarnanedes loodusele, kuid oli esteetilistel põhjustel üldistatud ja lihtsustatud. Nagu varemgi kombeks, on pind ühtlaselt täidetud, jätmata kohtagi tühjaks see viitab, et india reljeefkunsti traditsioon kasutas algselt materjalina puitu, mis sobib rohkem sellise pinnakäsitlusega
Mida ei tohi teha : EI TOHI puuki enne eemaldamist lämmatada õli või teiste vedelikega, surmaheitluses tekib puugil süljeeritus ning seega suureneb nakkusoht oluliselt . Mesilase, herilase nõelamine : kõrvetav valu nõelamiskohal naha punetus nõelamiskoha ümber kujunev turse kahjustatud nahapinna sügelus rasketel juhtudel, kui on tegemist mitme putuka nõelamisega või on kannatanu ülitundlik mesilasmürgi suhtes, võib tekkida nahalööve üle kogu keha, üldine halb enesetunne ja isegi šokk Hingamisteede piste korral lämbumine Allergilised reaktsioonid 15 Esmaabi : eemalda nõel ( astel) pinsettide v kraapimisega
Ema mass on lapse massist 4 korda suurem. Et nad saaksid kiikuda, peab ema istuma kiige toetuspunktist 4 korda lähemale kui laps Kui keha kiirus väheneb 2 korda, siis keha kineetiline energia a. väheneb 4 korda Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on (m v 2)/2 Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis b. putuka joonkiirus suureneb Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? c. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi d. rakett liigub kosmoses Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne Juku surub 20 sekundi vältel maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on c. 0 J (keha ei liigu)
· Ti plasmiidi saab modifitseerida, et DNA vektorit sinna panna. (loeng 7) Putukaresistentsed taimed - Toksiin: Bt-valk, mis on eraldatud Bacillus thuringiensis bakterist Tapab: 7 Liblikalised (lepidoptera) (liblikad, ööliblikad) Kahetiivalised (diptera) (kärbsed, sääsed) Mardikalised (coleoptera) (mardikad) Põllumajanduslik tähtsus: varreleedik, maisi juure uss ja puuvilla kuprauss Toksiini toime: seob putuka seedeelundkonna retseptoreid Tekitab poore plasma membraani Glyphosate (RoundupTM; Monsanto) blokeerib aminohapete sünteesi. Glüfosaat blokeerib ära ühe ensüümi (EPSP süntaas). Mõned EPSP süntaasid on resistentsed glüfosaadile Roundup-readyTM puuvillal ja sojal on ekstra EPSP ensüüm (loeng 7) Epigeneetika - Igasugune potentsiaalselt stabiilne ja pärandatav muutus geeni ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Tähendab informatsiooni DNA-s,
(robiinia), osast lehelabast (ohakad, ogaputk). · Säilituslehed: sibulasoomused, veesäilituslehed (paksulehelised: kukehari). · Püünislehed: Kleepuvad (huulhein, võipätakas), sulguvad lõksud (vesihernes, kärbsepüünis), passiivsed lõksud (kannpõõsas). NB! Putukaid püüavad (söövad!) taimed ainult lehe muudenditae abil, mitte kunagi ei seedi putukat taime õis lõksukujuline õis on maia juhmi putuka täpseks juhtimiseks emaka ja tolmukate juurde, et õis saaks kindlasti õigesti tolmeldatud. Lehed võivad taimedel olla MUUNDUNUD seoses nende ülesannetega: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda tugedele, putuktoidulistel taimedel toidu hankimiseks. Eristatakse mitut erinevat tüüpi lehemuudendeid: astlad, köitraod ja püünislehed. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Näiteks kukerpuul on astlad
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
päevastes kavamunades; elav ja ohtlik viirus eemaldatakse, muudetakse ohutuks, jagatakse portsjonitesse ja pakendatakse; testitakse ravimeid. Seejärel läbib ravim riikliku järelvalvaja kontrolli ning otsustatakse selle kasutuselevõtt. Aega on kulunud vähemalt 6 kuud pärast epideemia avastamist. Infektsiooni teed: Füüsiline kontakt (nahaekseem) Haavad ja hõõrded (teetanus, Sibri katk) Putuka hammustus/torge (malaaria, borelioos) Hingamine (meningiit, gripp) Seedetrakt (kõhulahtisus, salmonella, rotaviirus) Sugulisel teel (süüfilis) Keha kaitsesüsteemid: (skeem) 1. Mittespetsiifilised- tõrjuvad kõiki kehasse sisenejaid, väga efektiivne teatud piirini, ei saavuta täit kaitset= KAITSESÜSTEEM 1) passiivsed-takistavad pääsu kehasse - pesemine - füüsiline barjäär - keemiline takistus 2) alternatiivsed-piiravad kehas elulemist
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid...
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
vabalt). Kommensalism + / 0 mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus Kisklus +/- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus
EHITUS. Õie tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Harilikult leiab ühest õiest nii tolmukaid kui ka emakaid. Need paiknevad õie keskel. ÕISIKUD. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud õisikutesse. TOLMLEMISVIISID. TOLMLEMISVIISI SEOS ÕIE EHITUSEGA. Putuktolmlejad – 1) Tolmukad ja emakad paiknevad õie sisemuses; 2) Emakasuue on kleepuv; 3) Tolmukatel valmivad suuremad kleepuvad tolmuterad, mis putuka külge kergesti kinni jäävad; 4) Õies on magusat nektarit tootvad meenäärmed; 5) Kroonlehed on suured, sageli eredalt värvunud; 6) Õied tavaliselt lõhnavad Tuultolmlejad - 1) Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja 2) Emakas on sulgjas, et püüda õhus hõljuvaid tolmuteri 3) Tolmukates valmib palju väikeseid kergeid tolmuteri, mis hõlpsasti seal vabanevad 4) Kroonlehed on väikesed ja tagasihoidliku värvusega 5) Õied tavaliselt lõhnatud VILJA ARENEMINE ÕIEST
(nn. tühikäitumine). 6. Agressiivse käitumise motiveeritus. Agressiivsus koguneb aja jooksul ja seda peab kulutama. Selleks saab ka sporti teha. 7. Tühikäitumise probleem. On hästi teada, et tugeva motivatsiooni korral ja adekvaatsete signaalärritajate puudumisel lülituvad loomad tihti vähemadekvaatsetele ärritajatele. 8. Käitumise ammenduvuse küsimus, näide eksperimendist selgsõuduriga. Niisiis putuka käitumusliku reaktsiooni taastumiseks ei ole vaja tema motoorse tegevuse katkemist, vaid ärrituste katkemist 9. Harjumine ja sensitiseerumine. Kui isik või loom on mõnele ärritajale väga kaua eksposeeritud, siis tekib harjumine. Sensitiseerumine on mõne ärritaja suhtes jälle tundlikuks muutumine. Harjumine käitumusliku reaktsiooni ärritajaspetsiifiline nõrgenemine selle konkreetse ärrituse kestval kordumisel, kui sellele
antagonism. ALLELOPAATIA- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline SÜMBIOOS- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus KOMMENSALISM- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist
Neist mood uued viirusosakesed. 5)lõhutakse bakteri rakk. RNA viirused: (nöide tubaka mosaiigiviiruse(TMV) näol) Uute viiruste moodustamiseks peab TMV genoom sattuma tubakalehe rakku, kus ta talitseb sarnaselt mRNAga. Sellelt sünteesitakse taimeraku ribosoomides toimuva translatsiooni käigus viirusele omaseid valke + replikatsiooni valke, mis esmalt sünteesivad TMV RNAga komplementaarse RNA. Matriitsreaktsiooniga moodustuvad uued viiruse RNA molekulid. 34. Bakteri, putuka ja taimeviiruste eripärad. ...?! 35. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid 36. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen. Kasutatakse lüsogeenseid DNA viirusi, mille enda geenid pole inimesele ohtlikud. See viirus viiakse seejärel organismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Ehk geeniteraapia. 37
Herbitsiidid umbrohtude tõrjevahendid. Taim peab olema elus, muidu ei toimu midagi. Insektitsiidid putukate tõrjevahendid. Igapäevaselt kõikide loomsete päritoluga taimekahjustajate vastu mõeldud preparaatide üldnimetus Kontaktsed preparaadid - kahjustavad ainult neid taimeosasid, millega nad vahetult kokku puutuvad. Süsteemsed preparaadid - mõjub taime kaudu. Muudab terve taime mürgiseks. Ja preparaat ei pea katma tervet taime. Taim muutub ka putuka jaoks mürgiseks. Süsteemsed on palju mürgisemad. Kasutatakse palju. Üldhävitava toimega preparaadid - Roundup. Hävitavad kogu taimestiku, kasutatkse pärast kultuuride koristust või mittepõllumajandusmaadel. Glüfosaadid - herbitsiidid, mis ei jäta mulda järelmõju. Suhteliselt pika toimega - mitu nädalat. (nt. RoundUp). Kasutatakse näiteks peenra servade puhastamiseks (Mari teeb nii ;) )
teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. Sümbioos kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. (Ektosümbioos puiduüraskid ja ambroosia sümbioos. Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides.) Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. See väldib nt ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogumist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi. Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme.
kõrvalesta liigutavad lihased, ussripik e. pimesool 5. Konvergents e. sarnastumine eri liiki loomadel samas elukeskkonnas sarnased kohastumused 6. Divergents e. eristumine ühe süstemaatilise üksuse piires toimub ehituslik ja elupaigaline eristumine (nt. imetajate klassi divergeerumine erinevateks seltsideks; tihase liikide divergents) 7. Analoogilised elundid erinev päritolu ja ehitusplaan, kuid nad täidavad sarnaseid ülesandeid (nt. linnu tiib ja putuka tiib; kala lõpused ja vähi lõpused) 8. Homoloogilised elundid ühtne päritolu ja ehitusplaan, kuid erinevad ülesanded (nt. herne köitraod ja kukerpuu astlad esimesed kinnitumiseks, teised kaitseks; nahkhiire lennus ja orava esijäse) 9. Elavad fossiilid nt. latimeeria, hateeria, hõlmikpuu, opossum 10. Biogeneetiline reegel isendi arengu algetappidel korratakse kiiresti ja lühidalt liigi ajaloolist arengut. Nt
o Sümbioos ja mutualism, Mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + + - - Ektosümbioospuiduüraskid ja ambroosia sümbioos Endosümbioos üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Mükoriisa e. seenjuurkõrgemate taimede ja seente kooseluseen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. o neutralism. koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. · Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. o Atmosfääri kaitse meetmed
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Taastusvahendid Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 TAASTUSVAHENDID MASSAAZ massaaz- kõige vanem tehnika valu vaigistamiseks, organite formuleerimiseks, kudede taastuseks ja peaaegu kõigi sisemiste kõrvalkallete korrastamiseks. ükski tervendav meetod ei toimi tervikuna ilma massaazita. Ayurveda tõestab selle praktilist kasu. Ayurvedas koosneb inimkeha kolmest olemise toimimisest (tridosha), millede tasakaalus olek tagab täieliku tervise, ebakõlad aga tekitavad haigusi. elujõud, energia (e. prana) jaotub organismis just tänu nende kolme olemuse rahulikule koostoimele. Arvestades massaazi tähtsust, põhinevad kõik tervendavad kursused Keralas terviklikule lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel. · ,,AROOMI...
tsentraalse korgi. Millised faktid tõestavad valikulist transporti? Kulla osakesed kaeti tuuma liikuva valguga (näiteks nukleoplasmiin, valk mis osaleb kromatiini assotsieerumises) kannuskonna ootsüütides, ja tuuma mitteliikuva valguga. Need kulla partiklid süstiti rakkudesse ja jälgiti kulla lokalisatsiooni. Nukleoplasmiiniga kaetud kuld leiti tuumas, mittenukleaarse valguga kaetud kuld ei liikunud tuuma. Esimesed andmed RNA ekspordi kohta läbi tuumapooride pärinevad putuka Hironomous tentans vastsete süljenäärmete rakkudest. Produtseeritakse suurtes kogustes kindlat sekreteeritavat valku, mis liimib vastsed pinna külge. Selle valgu mRNA kompleks transportvalkudega (hn RNP heterogeennne ribonukleoproteiin) on näha TEM fotodel (11-29 lk428,11-30 lk 429) liikumas läbi tuuma pooride ja seejuures lahti keerdumas. Tsütoplasmas mRNA seostub ribosoomidega ja algab valgu süntees. Valkude transport tsütoplasmast tuuma
• Raske – näha ühe või mitme hamba jälg, massiivne turse, nahaalused verevalumid, raske mürgistuse nähud, šokk. Keskmine - näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus levinud hammustuskohast kaugemale, üldised nähud: • nõrkus, • higistamine, • iiveldus ja oksendamine, • kõhulahtisus. • Kerge – puuduvad üldised sümptomid, näha ühe või mitme hamba jälg, turse ja valulikkus hammustuse kohal 62. Missuguseid reaktsioone võib põhjustada putuka piste? (mesilane, herilane) Putukate aktiivne tegutsemisaeg on suvel, herilased muutuvad aktiivseks suve teisel poolel. Putukahammustustega kannatanutel esineb järjest sagedamini raskeid allergilisi seisundeid. Mida kiiremini kujunevad allergianähud ja šoki tunnused, seda eluohtlikum on seisund. • kiiresti kujunev hingamisteede turse kuni hingamisteede sulguseni. *kergematel juhtudel pistete piirkonnas lokaalne turse ja punetus. 63
organid arenevad nendest diskidest. Enamus vastse keha lagundatakse apoptoosis. Uued valmiku organid arenevad mittediferentseerunud imaginaalrakkudest, mis paiknevad vastsetes kobaratena ja ootavad diferentseerumiseks signaali. Erinevad struktuurid omavad erin imaginaaldiske. Neid on 3 tüüpi: 1) imaginaaldiski rakud, mis mood vamiku kutikulaarse struktuuri (tiivad, jäsemed, pea, tundlad, rinna, suguelundid) 2) Histoblastid valmistavad putuka tagakeha; imaginaalrakkude kobarad 3) Imaginaalrakkude kogumikud mood valmiku organid pärast vastse osade lagunemist · Putukate metamorfoosi hormoonid ja kuidas toimivad? 1) Steroid 20-hydroxyecdysone (20E) koordineerib kestumist. Esimene 20E laine põhjustab nukkumist, peatab rakkude jagunemise diskis ja muudab rakkude kuju. Stimuleerib epidermaalseid rakke, et need sünteesivad omakorda ensüüme, mis
Saama aru vestluspartneri soovidest ja teadmistest jne See kõik on väga keeruline ja ei ole põhjust arvata, et lihtsakoeline programm sellega kuidagi hakkama saab. Kui programm sellega hakkama saab, siis on ta äärmiselt keeruline ja inimesed üldiselt ei saa enam aru, mis ta sees on ja kuidas ta töötab, ja pigem võiks arvata, et ta on siis ka päriselt intelligentne. Putukad Rodney Brooks’i projekt MIT-s: teha putuka analoogideks olevaid roboteid. Idee: kui oskame teha putuka intellektiga masinat, siis proovime sealt edasi liikuda väikese looma intellektiga masinani, sealt kõrgema loomani, sealt inimeseni ja edasi. Lootus: sel viisil ehitame mõistuse mehhanismid analoogiliselt nende tekkele looduses. CYC Doug Lenati projekt CYC: teeme hiiglasliku andmebaasi faktidest ja
- endosperm tärkliserikas (teistel päriskaheidulehelistel pole) → harilik tatar - sigimik sageli ühepesaline - seemnealge paikneb sigimiku keskel - sünteesivad betalaiine (eriti rikkalikult punapeet) Sugukond huulheinalised – Droseraceae 110 liiki, levinud kogu maailmas Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad Lihatoidulised rohttaimed.Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku,näärmevedelik „seedib“ putuka ära.Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
Rohkearvuliselt ilmusid ka mageveemolluskid; paljude erinevat liiki molluskite karpe leidub tolleaegsetes mageveesetetes. Maismaal hõivasid tähtsa ökoloogilise rolli putukad. Vanimad teadaolevad putukad pärinevad Vara-Devonist kuid need olid tiibadeta vormid. Vara-Karbonist pole leitud putukate fossiile kuid Hilis-Karbonis esineb rohkelt tiibadega vorme. Varajased lendavad putukad erinesid tänapäevastest selle poolest, et neil puudus võime voltida oma tiibu üle keha kokku; ainsad elavad putuka klassid, kellel see võime puudub on kiilid ja maipõrnikad, kes on esindatud ka Ülem-Karboni ladestu fossiilide hulgas. Ülem-Karboni ladestust Prantsusmaal on pärit hiidkiilid - putukad üle poole meetrise tiivaulatusega - ning nende leidude põhjal on tekkinud väärad oletused, nagu oleksid Karboni maastikke asustanud mitmed higlaslikud putukad. Tegelikkuses tuntaksegi ainult ühte hiidputukaliiki; ülejäänud olid modernsete standardite järgi täiesti normaalsete mõõtmetega
vähendab umbrohtumust, barjäär kahjuritele VÕIB (kile) luua kahjustajale (nt lestad) paremaid tingimusi · Külvi- ja istutusaja valik Eraldab kahjuri ja kultuuri ajaliselt (nt külva progand jaanipäeva paiku porgandikärbes enam ei lenda) · Segakultuurides kasvatamine Kultuuride segu, ribad või saarekesed, hoiab ära kahjustajate kogunemise Taimede toodetud keemilised ühendid häirivad putuka orienteerumist ja/või arenemist. Tuleb teada, mis taimi koos kasvatada. Kui sinu kaitstav taim kardab lehetäisid, siis ära istuta teda koos mõne teise lehetäide meelistaimega · Püüniskultuurid Manipuleeri kahjuri arvukusega. Nt rapsi varasem sort ribana põlluservas meelitab hiilamardika enda peale, seal teed mehhaanilise tõrje, ja põhipõld jääb kahjustamata ja ka tõrjumata. On ka taimi, mis meelitavad kahjuri endale, kuid kahjur pole sellel võimeline arenema (raps ja
Kuivatatakse suhteliselt madalal temperatuuril Kasutamine maitsetaimena sobib kõigi soolaste toitude ja hoidiste maitsestamiseks. Lehti tuleb kasutada tervelt, sest peenestatud lehed annavad toidule mõru maitse! Sobib eriti hästi oa-, herne- ja seenetoitude juurde. Üldiselt võib teda lisada nagu must pipartki enamikule soolastele toitudele. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, kõhugaase ja spasme vähendav, baktereid hävitav Muud kasutusalad putuka hammustuse puhul pidavat hammustuskohale määritud piprarohupasta leevendust andma. Kasutamine haljastuses sobib lillepeenrasse, tarbeaeda Muu oluline informatsioon üheaastane. Aed-piprarohuga on sarnane mägi-piprarohi, mis on aga igihaljas, väike, punakate õitega poolpõõsas. 17 AED - HARAKPUTK Anthriscus cerefolium
Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism · Allelopaatia- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline · Sümbioos- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus · Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib
Need on 300 a vanad herbaareksemplarid. 3. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud tuhandete aastate vanuseid idanemisvõimelisi siberi katku tekitaja Bacillus anthracis spoore. 4. Inglismaal leiti arheoloogilistel väljakaevamistel 2000 aasta vanused Thermoactinomyces vulgarise spoorid, mis idanesid. 5. Minnesota järve 7000 a vanustest setetest idandati T. vulgarise spoorid. 6. 1995. a. eraldasid teadlased 25-40 miljoni aasta vanusesse merevaiku kivistunud putuka soolest spoorid, mis steriilses söötmes idanesid Bacillus´e taolisteks sporogeenseteks bakteriteks. Merevaigust eraldatud DNA ja väljakasvanud bakteritest eraldatud DNAd olid sarnased. See näitab, et tegu polnud ilmselt välise saastusega, vaid idanesid merevaiku kivistunud spoorid. 7. New Mexico kõrbest, 800 m sügavuselt endise ookeani alalt väljakaevatud soolakristallidest isoleeriti idanemisvõimelised Bacilluse spoorid. Need soolasetted olid
eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism Allelopaatia- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline Sümbioos- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi – puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi – üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes – see on seene ja vetika partnerlus Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste.
Isaste võitlusvõtted: 1)Macho-isased (tehakse a'la võitlus - võitja saab emase endale), 2),,Taluperemehed" (isased, kes kaitsevad mingit territooriumi, mis sisaldab emaste ja nende järglaste jaoks olulisi ressursse), 3),,Rahamehed" (kingivad emastele toitu ja muud kasulikku), 4)Ilu-Eedid (need kes meelitavad emaseid oma kaunite sabadega ja paaritumismängudega), 5)Petised (mähivad kookonisse mitte elusa putuka vaid kivi vms, mille emasele viia, et emane neid valiks), 6),,Tõelised" parasiidid (isased imevad end ema kõhunaha külge ja on sellega tekitanud ühise vereringe, mis võimaldab emast viljastada), 7),,Pereisad" (nt ogalik; Pereisad on hea näide võitlusvõttest, st et isased hoolitsevad oma järglaste eest) 8)Spermakonkurents (seda kasutavad need liigid, kus emased mitmete isastega paaruvad, loterii põhimõttel,
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
1.) Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused Looduskaitse on looduse mitmekesisuse,loodusvarade ning looduslike koosluste ja populatsioonide kaitse inimtegevuse ja ebasoodsate looduslike mõjude eest, nende hooldamine ja taastamine. Eesmärgiks on peamiselt kohalike loodusharulduste ja liikide, ka maastike kaitse. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. Keskkonnakaitse (Keppart, 2005) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, org...
miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Meenutus eelmise aasta koolieksamist, kus üks küsimus puudutas just nimelt interferentsi: Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igal juhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents!
on imepisikesed loomakesed ja ka jahu maitse oli mõru. 5.2. Kes põhjustab borrelioosi? 5.3. Miks aitas info isa metsaskäigu kohta perearstil diagnoosi panna? 5.4. Mis haigusesse võib veel nakatuda samal viisil kui borrelioosi? 5.5. Kes põhjustavad sügelisi? 5.6. Millised ämblikulaadsed loomad võisid rikkuda koogijahu? Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 16 Peatükk 26. Putukate mitmekesisus Ülesanne 1. Kirjuta iga putuka nime (a-e) järele putukarühm, kuhu ta kuulub, ja selle lühike iseloomustus. a) Rohutirts. Putukarühm: … Iseloomustus: … b) Meemesilane. Putukarühm: … Iseloomustus: … c) Hallasääsk. Putukarühm: … Iseloomustus: … d) Lapsuliblikas. Putukarühm: … Iseloomustus: … a) Kuldpõrnikas. Putukarühm: … Iseloomustus: … Ülesanne 2. Putukaid on maailmas loomadest kõige rohkem. Kirjuta, millised kohastumused ja kuidas aitavad kaasa nende laiale levikule. Kirjuta 4 vastust.
individuaalsel käitumuslikul skaalal, nt muudab oma lennutrajektoori, seda kuidas liigub vms, ruum Baldwini orgaaniliseks valikuks, kus indiviid valikut suunab. Imetajatel käitumislikku mimikrit väga vähe. On arutatud, kas pidada mimikriks, kui mingi elusolend teeskleb surnut, sellisel juhul oleks närilistel, nt opossumitel mimikri. Aga tüüpilist mimikrit väga vähe => osutab, et mimikri on seotud tajusuhetega, putukatel mimikrit palju, kuna ühe põhjusena on olukorrad, kus toimub putuka ja linnu vaheline kommunikatsioon, väga kiired (lind peab nt sekundiga tegema otsuse, kas on söödav või ei ja kuidas oleks parim püüda) – kiirus mängib efekti saavutamisel kaasa. Kiskjal nt rohusööjaga kohtudes rohkem aega, võimalik minna ja järgi uurida, kas vastab tõele. Roomajatel ka palju mimikrit, ilmselt seotud kõigusoojasusega.
miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Meenutus eelmise aasta koolieksamist, kus üks küsimus puudutas just nimelt interferentsi: Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igal juhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents!
hävitab vaid tuli. See tähendaks, et uuele kodule tuleks vammi olemasolul varsti tuli otsa panna. Boori sisaldavad ained on selle seenhaiguse e mädaniku vastu võitlevad vahendid. Bakterikahjustused: Bakter- üherakuline, tuumata, paljuneb pooldudes. Kahjustab nt alusmüüri vaiasid, või vees seisvaid palke- kahjustuvad säsikiired ja rakuõõnsuste sulgkiled (puidu vedeliku läbilaskvus pikkisuunas tõuseb). Putukkahjustused: Võivad olla pindmised või sügavad, tekitatud putuka vastsete e tõukude poolt (neid on sadu). Üraskid- tõukude arenemine toimub koore all. Nad tekitavad pinna rikkeid, sest nende toiduks on koore alune mähk. Tõugu tekitatud muster väga huvitav, kasutatakse ka kunstilisel eesmärgil. Ürask valib paljunemiseks maha langenud puud, seega tuleb langetamisel kiiresti puud koristada Langenud puu leidnud üraskid, levivad kiirest toiduvarude lõpedes ümbruskonna kasvavate puude koore alusesse.
Kui vamm aga konstruktsiooni sisse saanud, on temast vabanemis võimaluseks vaid kõva tuli. Mustjas kõrbik- kahjustab okaspuu puitu ja ka männi lülipuitu (esineb eriti rohkelt nt aknapuidus). Bakterikahjustused: Bakter- üherakuline, tuumata, paljuneb pooldudes. Kahjustab nt alusmüüri vaiasid, või vees seisvaid palke- kahjustuvad säsikiired ja rakuõõnsuste sulgkiled (puidu vedeliku läbilaskvus pikkisuunas tõuseb). Putukkahjustused: Võivad olla pindmised või sügavad, tekitatud putuka vastsete e tõukude poolt (neid on sadu). Üraskid- tõukude arenemine toimub koore all. Nad tekitavad pinna rikkeid, sest nende toiduks on koore alune mähk. Tõugu tekitatud muster väga huvitav, kasutatakse ka kunstilisel eesmärgil. Ürask valib paljunemiseks maha langenud puud, seega tuleb langetamisel kiiresti puud koristada Langenud puu leidnud üraskid, levivad kiirest toiduvarude lõpedes ümbruskonna kasvavate puude koore alusesse.
lambaliha aedvilja-, seene-, läätse-, kapsa-, oa-, vere- ja maksatoitude maitset. Aroomilt meenutab piparrohi Aed-liivateed, ent erinevalt tüümianist kasutatakse seda harva liharoogade maitsestamiseks. Kuna aed-piparrohu aroom pikemaajalisel kuumutamisel väheneb, siis lisa see roale 1-2 minutit enne lõplikku valmimist. Kasutamine ravimtaimena Ravimtaimena on seedimist soodustav, kõhugaase ja spasme vähendav, baktereid hävitav. Muud kasutusalad Putuka hammustuse puhul pidavat hammustuskohale määritud piprarohupasta leevendust andma. Kasutamine haljastuses sobib püsilillepeenrasse. Muu oluline informatsioon Aed-piprarohuga on sarnane mägi-piprarohi, mis on aga igihaljas, väike, punakate õitega poolpõõsas. Eestikeelne nimetus on Aed-haraputk Ladinakeelne nimetus on Anthriscus cerefolium Sugukond sarikalised Botaaniline iseloomustus - 30-60 cm kõrgune habras põõsasjas rohttaim, meenutab välimuselt peterselli või porgandit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
