HOOLDAMINE Selleks et auto värvipind säiliks võimalikult korras, on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon auto värvikihile. Pärast talvist hooaega on kasulik ka auto põhi hoolikalt ära pesta. HOOLDAMISE VIISID Välispesu Sisepesu Keemiline pesu Mootori pesu Põhja pesu Poleerimine Vahatamine Korrosiooni tõrje VÄLISPESU Leotus TÖÖOSAD Pigi, putuka eemaldus Veljed Sampooni pesu Kiirvaha Kuivatamine Klaaside pesu Tihendite, lukkude, hingede määrmine https://www.youtube.com/watch?time_continue=46&v=_UX35joQU_I SISEPESU Tekstiili puhastamine Mattide puhastamine Klaaside puhastamine Plastikute puhastamine Naha hooldus KEEMILINE PESU Tekstiili puhastamine Katmine pesuainega Pinna töötlemine (aur, hari) Pesuaine eemaldamine Kuivatamine MOOTORI PESU Mootoriruumi ja kapotikaane leotamine pigileotusainega Survepesu
Putukate klass Kehaehitus Putuka keha koosneb kolmest osast: pea, rindmik ja tagakeha. Pea koosneb 6 lülist. Pea tagumine osa on kukal, eesmises osas on kiirmik, tundlate vahel on laup ning tundlate all asub näokilp. Tundlad koosnevad 5 tavaliselt kolmest osast. Basaalsegmendi ehk aluslüli abil kinnitub tundel pea külge. Peale seda on pöördlüli, millel on Juhnston´i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta. Peale pöördlüli tuleb tundlapiug, millel asub erineva arvuga tundlalülisid. Putuka pea alaosas asub suu, mille ümber asuvad suised. Suiseid on nelja tüüpi: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. (Teder) Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad
Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Võipätakad on putuktoidulised taimed. Tema kasvukohad on enamasti vesised ja toitainetevaesed. Putukate püüdmiseks on võipätakal lehed, mille pind on kleepuva limaga kaetud. Lima eritavad lehe pinnal leiduvad väikesed näärmekarvakesed. Nii jääbki loomake limasse kinni. Edasi algab aeglane lehe serva kokkurullumine. Võipätaka lehe serv on alati veidi ülespoole kaardunud, valmis kokku rulluma. Lõpuks surub lehe serv putuka tihedalt vastu lehe pinda ja algabki putuka seedimine. Kogu see töö võtab aega ühe kuni kaks ööpäeva. Alpi võipätaka õied on kreemikasvalged nagu Alpide lumised mäetipud. Nad asetsevad ühekaupa peenikestel õisikuvarbadel, mida on ühel taimel vaid paar-kolm tükki. Alpi võipätakas on harilikust võipätakast tunduvalt haruldasem ja vaid Saaremaal kasvava liigina kuulub ka looduskaitse alla. Nimi- võipätakas- tuleb sellest, et
Üldiselt Putuka kehal saab eristada kolme põhiosa: pea rindmik (thorax) tagakeha (abdomen) Putukad (Insecta) on liigi ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Mõne liigi emased jäävad munade juurde ja hoolitsevad nende eest, mõned kannavad munapakikest isegi endaga kaasas. Munade arengu kiirus sõltub eelkõige temperatuurist ja niiskusest. Mardikalised Mardikaliste keha on kõva kattega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste. tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Mardikalised arenevad täismoondega. NT: jaanimardikas, kartulimardikas, laiujur, õnnetriinu Kahetiivalised on väga suur, kõigil mandritel levinud putukarühm Eestist on leitud üle 2200 l...
Mulla ja vee saastatus Vesi Vesi on maakeral elu säilimise alus Mitmel pool maailmas puudub puhas joogivesi Vesi on vajalik nii inimestele kui loomadele - kõikidele elusorganismidele Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases tegevuses kasutama vett. Inimeste arvu suurenedes on kasvanud ka vee tarbimine. Puhas ja kvaliteetne vesi on maakeral muutumas üha väärtuslikumaks. Vee ringlus Click totarbida Et vett kõigile jätkuks, tuleb teda mõistlikult edit Master text styles Inimorganismid ei kasuta vett ainult ära tarbimiseks vett juhitakse ka ringlusesse Second level heitveena loodusesse tagasi Third level Fourth level Looduses vesi osaliselt ...
Eliis Valtna TeP10 Toiduainete märgistused Tunnustatud Eesti Maitse: · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse: · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud ...
MIS ON HIV/AIDS? • HIV (human immunodeficiency virus) on viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi • HIVnakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS (acquired immunodeficiency syndrome) KUIDAS HIV LEVIB? • Kaitsevahendita seks • Emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu • Ühise süstla kasutamine • Vereülekanne, elundite siirdamine KUIDAS HIV EI LEVI? • Putuka hammustused • Ühiste sööginõude kasutamine • Ühise tualeti kasutamine • Kallistamine • Suudlemine KUIDAS MA TEAN KAS MUL ON HIV? • HIVnakkuse äge faas – 2–3 nädalat Palavik Kurguvalu Liigesevalu • LASfaas – 2–10 aastat Lümfisõlmede suurenemine Ekseem ja psoriaas • Varajane HIVtõbi – 4–8 aastat Süvenev väsimus Öised higistamishood Põletikud nahal ning limaskestal • HIVhaigus ehk AIDS – 10 aastat Mõni oportunistlik haigus Kasvaja KUIDAS MA TEAN KAS MUL ON...
tõmbles väga naljakalt kõrvale ja tema liikumine mängu ajal oli väga sujuv, oli näha, et ta on loosse nii sisse elanud, et oma keha ta kontrollida ei suutnud ja paratamatult tegi jalg naljakaid liigutusi. Akordionisti sõrmed käisid nii kiiresti, et isegi tänapäeva noorte sõrmed kasutades nutitelefoni ei liigu nii hästi ja üks jalg pideval lõi väga kiiresti rütmi kaasa, kusjuures akordionist oli laval paljajalu. Ma ei tea miks see nii oli, aga tihti meenutas mulle muusika putuka hääli, eriti akordioni heli, see muusika oleks väga hästi sobinud mõne loomamultika taustaks. Lood olid kiired, kuid järgmine hetk jälle aeglased, lihtne oli kuulda loo püanti. Samuti võis leida lugudes peateema ja kõrvalteema. Tihti oleks tahtnud toolilt tõusta ja hoopis tantsida. Lood olid võimsad ja ma ei osanud arvata, et saksofon ja akordion nii hästi kokku sobivad. Pille Ülem (11c)
Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni? Dioksiinide sadestumine õhust, toidusöödataimedele, toidu (inimestel peamiselt kala-, liha- ja piimatoodete kau...
mõne kasuliku tunnuse poolest. Sõltuvalt valiktegurite iseloomust eristatakse kolme põhilist loodusliku valiku vormi ehk tüüpi: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik toimib suhteliselt püsivates keskkonnatingimustes. Sel juhul annavad kõige rohkem järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. NT: Putuka näide, on olemas kahte sorti putukaid ühed kes on heledad ja teised kes on tumedad. Aga just teatud hetkel sobis sellese keskkonda sellise vahepealse hele- tumedusega putukas. Ülejäänud siis kõrvaldatakse.
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...
Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad - noored võrsed, lehed ja õied. Nende vastsed elavad mullas ja toituvad kõdust, huumusest ja taimede juurtest. Põrniklaste areng kestab sageli mitu aastat. (http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5rniklased) 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine Põrniklased, sealhulgas kõik mardiklaste seltsi esindajad on täismoondega. Põrniklaste munas toimub looteline areng. Putuka lahkumisega munakestast algab lootejärgne areng. See kestab umbes 10 päevast kuni mitme aastani. Enamasti pole munast koorunud putukas sarnane täiskasvanud putukaga, teda nimetatakse vastseks. Vastne moondub täiskasvanud putukaks ehk valmikuks alles pärast teatud arengujärkude läbimist. Täismoondega putuka arengujärgud on muna,vastne, nukk, valmik. Põrnikad paljunevad nii,et isane liigub emase ümber ülestõstetud keha ja laialiaetud tundlatega
P.vivax, ovale -> 3a, 1a P.falciparumi nõrgestab nii palju immuunsüsteemi, et võimalik sekundaarsed infektsioonid (septitseemia) Kuidas haigus levib? Vektori (hallsääsed), vereülekande ja maksasiirdamisega, emalt lootele. Airport transmission! Milliseid meetmeid kasutatakse selle infektsiooni profülaktikas? Kemoprofülaktika, võib kasutada ka antisääsevastased turvameetmeid ÜL 3. 9-aastane Peruu maapiirkonna poiss haigestus 1 nädala pärast kõrbesääse hammustust. Näole putuka hammustuskohale tekkis algselt sügelev paapul, mis haavandus. Haavand oli valulik, punetav ning kõrgenenud servadega. Kaela piirkonna lümfisõlmed olid suurenenud. Ajapikku haavand suurenes kahjustades ka suu limaskesta. Mis haigusega on tegemist? Kutaanne leishmaniaas Mis on tekitaja? Leischmania mexicana, braziliensis (kutaanne), peruviana, major Mis on vektoriks? Moskiitod e. kõrbesääsed (Phlebotomus) Põhiperemees -> koerad, rebased, saakalid, närilised
Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. Enamus loomseid rasvu on tahked. Hiired Vahad Vahad jagunevad: Taimsed vahad mis on puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed) või siis vill, mis on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). Vastupidav teiste keemiliste ainete toimele. Lihtlipiinide ülesanded: 1)Looma või putuka energiaga varustamine. Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g = 38,9 kJ = 9,3 kcal 2) Soojuse hoidmine Enamus veeloomi on paksurasvakihga, et hoida soojust kuna näiteks hülgepoeg peab sündides taluma 60 -70 kraadist temperatuuri alanemist. Hülgepoeg 3)Varuaine funkstioon Osad loomad koguvad varurasva, et magada kogu talv
· Papiljotid · Juukse tarvikud · Kosm. kotid, karbid · Muud aksessuaarid 18. Ehted ja päikseprillid · Ehted · Päikseprillid · Muud kingid 19. Pesu ja hügieenitarbed · Pesu ja küüneharjad · Svammid · Topsid ja karbid · Dushi ja vannimütsid · Muud tarbed 20. Putukatõrje · Sääsetõrjevahendid · Sääsetõrjesuitsud · Muud putuka ja närilise vahendid Lähemalt käsitlesin alagruppi hambahooldusvahenid: Meie poe (Prisma Peremarketis) on selles alagrupis järgmised tooted: · Reach hambaniit MINT · Colgate hambaniit TOT:DEN · Reach hambaniit whitening · Papstar hambatikud karbis · Corega puhatustabletid (proteeside puhastamiseks) · Elise hambatikud topsis · Corega proteesiliim (eriti tugev)
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või känn...
Nazca oru kõrbjoonised Üldiselt Nazca on hiiglaslik platoo, mille suurus on 5000 ruutkilomeetrit Üks vanimaid kultuurimälestisi Lõuna-Ameerikas Nazca kõrbjoonsed on geomeetrilistest kujunditest, sirgetest joontest, linnu-, taime-, putuka- ja loomakujutistest koosnevad hiiglaslikud mustrid Geoglüüfid asuvad Lõuna-Ameerikas Peruu linnast 450km lõunas; Nazca jõe orus Pampa Ingenio viljatus kõrbes Loomine Nazca kõrbjoonised loodi umbes 2. saj. eKr kuni 6. saj. Geoglüüfide tegemiseks tuli eemaldada kivikesed umbes poole meetri laiuselt Sügavust on neil umbes 10-30cm nii palju et kollakas - valge liiv paistma hakkaks Kronoloogia Maajoonised avastati 1920. aastatel, peale lennuki Spiraal leiutamist, mil inimene tõusis esimest korda platoo kohale 1939. aastal alustas Paul Kosok, USA ajaloo...
silmade poolest, mida nad võivad liigutada koos või mõlemat eraldi. Nende haakuv saba ja näpitsakujulised sõrmed lubavad neil hästi püsida varitsuspunktil, mille nad on valinud, et putukaid jahtida, millest nad toituvad ja mida nad püüavad välkkiire keeleliigutusega. Keel võib olla sama pikk kui keha ja saba kokku ning on liimine nagu tavaline kärbsepaber. Mõnd ritsikat nähes liigub kameeleon sellele piisavalt lähedale ja tema pikk keel viskub nagu vedru suust väja. Ta püüab putuka oma koonilise keeleotsaga kinni ja sööb ära. Toit Kameeleon sööb kiile, sääski, rohutirtse, jahuusse, kilke, kärbseid, prussakaid ja muid putukaid. Elukoht Madagaskar on tõeline kameeleonite kodumaa: just sellel Aafrikast itta jääval suurel saarel elavad peaaegu pooled meile tuntud kameleoniliigid, nende seas kõige suurem (Parsoni kameeleon, kes võib olla kuni 60 cm pikk) ja kõige väiksem (mini-kääbuskameeleon, kes on vaevalt 3,5 cm pikk!). Kokku on kameeleone 85 liiki
XI klassi töö – biomolekulid 1. Mille alusel eristatakse elus ja eluta loodust? Reasta eluslooduse organiseerituse tasemed. Elus ja eluta loodust eristatakse koostise (näiteks biomolekulid esinevad ainult elusorganismides) ning erinevate tunnuste alusel. Elusorganismidel on kindlad elu tunnused näiteks biomolekulide teke, aine- ja energiavahetus, paljunemine ja areng jne. Eluslooduse organiseerituse tasemed: Aatom - molekul - organell - rakk - kude - elund - elundkond - organism - liik - populatsioon - ökosüsteem - biosfäär 2. Milline element on orgaaniliste ühendite koostises tähtsaim? Orgaaniliste ühendite koostises on kõige olulisem element süsinik, sest orgaanilised ühendid on süsinikku sisaldavad ühendid. 3. Mis on süsivesikud ja mis on nende peamine roll eluslooduses? Süsivesikud on biomolekulid (orgaanilised ained), mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsive...
Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika munetiga, mille abil nad oma munad pinnasesse või taimedesse munevad. Sihktiivalised on soojalembesed ning päevase eluviisiga putukad. Nad tegutsevad maapinnal taimede vahel, aga ka puudel ja põõsastel. Peamiselt toituvad nad rohttaimedest, vähem on rööveluviisiga liike. Sihktiivalistel on hästi arenenud helitekitamise aparaat ning kuulmiselundid. Nad arenevad vaegmoondega
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus ...
Tööleht nr 1 Toidukaupade märgistus Täida tabel. Leia märgise nimetusele vastav kujutis ning kleebi see vastavasse lahtrisse. Samuti vasta kolmanda lahtri küsimusele. Märgise nimetus Märgise kujutis Mille eest ja millistele kaupadele antakse? Tunnustatud maitse märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti maitse märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis ...
,,Taevariiki tundsid juba muistsed tessaallased,William, ja nüüd selle sõjaga tuletab vaimude maailm end mägedes kõuemürinana meelde." Ning siis oli üks noorpaar. Tüdruku silme ees hakkasid tulema mälestuspildid toonekurgedest metsalillede keskel,hiina templitest,punarindsest linnnust. 4. Tegelased olid üsnagi sarnased mõtlemise poolest. Nende mõtted vahepeal justkui ühinesid. Neid tegelasi ühendas asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. Kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille,siis järgneval paaril vaatas samuti naine lille, tollel lillepeenral. Ning kui see naistepaar soovis teed juua, siis ka järgnev paar noortepaar soovis juua teed. Inimesed nagu oleks lugenud seal eelmiste inimeste mõtteid. 5.Kui algab jutt inimfiguuridest jalutamast korrapäratult peenarde vahel. Kui hakkavad paarid enda mälestusi meenutama
rakk)Rakutuum-juhib raku elu tegevusttsütoplasma-toimub raku elu tegevus.rakumembraan- kaitseb raku sisu ja võimaldab ainete liikumist.mitokonder-varustab rakku energiaga.Mille poolest vetikad sarnanevad ja erinevad (mai tea millest XD, äkki taimest vms)? sarnasus:1.mõlemas klorofülli ja toimub fotosüntees.Erinevus:Taimel on lehed, varred, juured, aga vetikatel on tallus.Algloomad:Kingloom, amööb, silmviburlane.Tähtsus:Toiduks suurematele loomadele(kalamaimud, putuka vastsed)Võivad põhjustada haigusi.ürgsetest algloomadest tekkisid lubjakivilademed.inimese elus:põhjustavad haigusi(malaaria, trihhomononoos, toksoplasma.)Seentetähtus looduses ja inimese elus:Looduses: org.ainete lagundajad(tuletael), elavad sümbioosis puujuurtegaSelgrootud loomad:käsnad kõige lihtsama ehitusega loomad. Ainuõõnsed:Kõigil kõrverakud!!! hüdraloomad:varshüdrameririst:meduusidMeriroosid:hiidmeriroosKorallid:vääris korall1.kõik elavad vee põhja kinnitunult (v
· Suures lauas võib vestlus toimuda gruppides · Ärilõunal ootavad külalised, millal pere- mees alustab nõupidamisega Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? · Suus võiks olla nii palju toitu korraga, et oleks võimalik vastata küsimustele Soovimatud lisandid eines · Säästa teiste tundeid (kui väike asi) · Vabane märkamatult soovimatust lisandist Mida võiks teha, kui leiate toidust praetud putuka? Käeviibe kelnerile ja probleem laheneb. Sisenemine · Ametlikult lõunal esimesena peremees, siis daam, kes hakkab istuma tema paremal käel. · Enamasti enne perenaine, siis külalised ja viimasena peremees Lauda istumine · Perenaine näitab kohad või leitakse ise istekohad · Külalised jäävad seisma toolide taha, kuni perenaine annab märku istuda · Meesterahvas nihutab endast paremal istuva naisterahva jaoks lauast eemale tooli
vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist
vähendab oluliselt nende nakatumist juurepessu eostega. Ferromoonid biotõrjes – Kahjurputukate meelitamine surmalõksu - ferromoonpüünisesse. Seda võimaldavad putukate hormoonisarnased ained ferromoonid. Putukatele väga olulised suguferomoonid, mille toimel leiavad isased putukad emaseid. Bakteritoksiin putukate vastu – Bacillus thuringensis toksiin. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. Reovete puhastamine – Tööstuslike ja olmeheitvete puhastamiseks kasutatakse muude vahendite kõrval peamiselt biopuhasteid ehk aerotanke – suuri raudbetoonmahuteid. TAIMEDE MERISTEEMPALJUNDUS Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetodeist. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist
EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C,...
Galapagose saared Galapagose saared on Coloni saarestikus asuvad ning Ecuadorile kuuluvad vulkaanilised saared. Need asuvad umbes 1000 kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerika rannikust, Vaikses ookeanis. Saarestik koosneb 16 suuremast saarest ja hulgast väiksematest saartest. 1535. aastal avastas saared Fray Tomas de Berlanga ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tag...
surmani. 10. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. 11. Sitikaseen- Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite. Sitikaseened kinnituvad putukate kitiinkestale haustori abil ja on tavaliselt 0,2-0,3 mm kõrgused. Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kas putukate omavahelisel kokkupuutel või eoste abil. Sitikaseen saab toituda ainult elusa putuka kitiinkestast, kuid ei kahjusta peremeesorganismi. Seni on teada 1600 sitikaseene liiki. 12. Tuulepesad- esineb kaskedel. Tuulepesade teket põhjustab parasiitseen kaseluudik, mille elutegevuse tulemusena uinunud pungad puhkevad, andes ohtralt uusi võrseid. 13. Samblikud- tekivad seene ja rohevetika või tsüanobakteri vahelise kooselu tulemusena. Samblikku moodustavat seent nimetatakse mükobiondiks ja rohevetikat fotobiondiks. Samblike vegetatiivse keha e
Suguferomooid on sellised keemilised ühendid, mis meelitavad kohale sama liigi vastassoo esindajaid. Reeglina on tegemist lenuvate ühenditega, seega tajutakse neid distantsilt. Suguferomoone võivad toota nii isased kui emased putukad. Isaseid peibutavaid aineid toodavad näiteks paljud libikalised ja mardikalised. Suguferomoone tootvad näärmed paiknevad enamasti tagakehas. Signaaliks feromoonide tootmise algusele on tavaliselt mitmesugused keskkonnategurid, putuka vanus jms. Agergatsiooniferomoonid Agregatsiooniferomoonid põhjustavad sama liigi isendite (vastas- või samast soost) kogunemist. Eriti hästi on selliste ainete omadused uuritud mardikalistel. Nendel putukatel kasutatakse agregatsiooniferomoone peamiselt selleks, et kutsuda teisi isendeid rohke toiduallika juurde. Häireferomoonid Neid kasutatakse feromoone teistele sama liigi isenditele varitsevast ohust teadaandmiseks
kui aga inimene valib ühiskonna, kaotab ta enda. Gregor algselt valis ühiskonna enda üle, mis tegi ta töötavaks sipelgaks. Sellest võib ka leida põhjuse, miks Kafka valis metamorfoosi putukaks kuna ennem oli tegelane juba putukapesas üks väike töötav lüli. Pärast transformeerumist, pidi ta keskenduma endale, mis põhjustas ühiskonna poole selja keeramise. Gregor hakkab putukana end otsima, proovides töö asemel lahutada meelt. Sellega ta keerab selja putuka olemusele, milles on siiski suur osa töö tegemisel. Metamorfoos avardab ekstentsialistliku vaadet, et valik määrab inimese saatuse. Inimestel on kohus säilitada tasakaal töö ja puhkuse vahel. Novell väidab, et kui elu pühendada ainult tööle, ei ole see miskit muud kui putuka elu, kes automatiseeritult rügab pesas tööd. Kui elu pühendada puhkusele, on see samaväärne. Inimene peab olema produktiivne, et olla väärtuseks ühiskonnale
Ohtlikud jäätmed Eestis Ketlin Saksakulm · Ohtlikud jäätmed jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning vajavad seetõttu erikäitlust. Ohtlikud jäätmed: patareid ja akud vana õli ja õli sisaldavad jäätmed päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed vananenud ravimid külmkapid, televiisorid ja monitorid värvid, lakid, liimid ja lahustid saastunud pinnas asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,) kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.) mürkkemikaalid (putuka ja taimemürgid) Tallinnas tehtud olmejäätmete uuringu alusel on olmejäätmetes 0,77% ohtlikke jäätmeid e kodumajapidamistes tekib 1,61 kg ohtlikke jäätmeid inimese kohta aastas. Asbest Tulekaitse Torude isoleeraines Elektriseadmetes Katuse ja põrandakivides Ka...
levivad laialdaselt 3) Arenenud närvisüsteem võimaldab neil muuta käitumist 4) On võimelised taluma äärmuslike keskkonnatingimusi 5) Toiduallikad võivad olla erinevad 6) Paljunevad kiiresti 7) Kõrge adapteerumisvõimega Puidusikk pikkus 16- 25,tõugukäigud puidus on läbilõikes ovaalsed on suurima läbimõõduga 12-15mm ja kuni 8 cm sügavusega. Puidukäikudes ei leidu näripuru ja nii nimetatud lennuavad see tähendab augud mis tekivad küpsenud putuka puidust lahkudes on peaaegu ümargused ja läbilõikes 6-10mm suurused Hiidtüve vaablane muneb oma monad ainult värskesse puitu ja seega kahjustab ta ainult toorest puitmaterjalist rajatud ehitisi. Emas putukas võib kasvada kuni 45mm pikkuseks ja tõugukäigud puidus on ümmargused ja täidetud näripuru ja väljaheidetega. Sinisikk tõugud elavad nine ja maltspuidu välimuse osa vahel,emane putukas muneb oma monad okaspuu koorepragudesse kus need
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbita...
on parasiidile tähtis, parasiit peremehele mitte. 4. Amensalism (0/-) üks liik takistab või pidurdab teist liiki, aga ise sellest kasu ei saa 5. Mutualism (sümbioos=kooselu, +/+) molemale kasulik ja vajalik. Mükoriisa (seen ja taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja paljunemine. Koosluste mitmekesisus. 1. Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid). 2. Struktuurne mitmekesisus: suuruseline, funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), ajaline (ööpäeva ja aastarütmid), ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) 3. Geneetiline mitmekesisus Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes
Fifth level Käiguvahe Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta) S2P-S P= 1 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igaljuhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Click to edit Master text styles Second level
Koolimaja suur ja hele seisab pärna alleel. Praegu paistab kõikidele vaikselt uinuvalt ta veel. Aga oota hommikuni - kõik saab teiseks üleöö! ,Lõpeb kooli talve uni, algab koolilaste töö! JUUNI Kui kollane võilill on päike - soe lillelõhn juures on tal. Sa endale tundud nii väike nii puude kui päikese all. Suur heinakõrs sulle on suuni, kuid putuka jaoks on ta puu... On heinakuu, jaanikuu, juuni - kuum maasikamaitsemiskuu!
surmaga. Astla nõelamisharjaste otsas asuvad kidad ei võimalda astelt inimese või mõne muu püsisoojase nahast välja tõmmata. Seega järgneb kogu astlaaparaadi murdumine, mille tagajärjel saab mesilane surma. Kuid kui ta nõelab mõnda teist mesilast või herilast, saab ta oma astla kerge vaevata kätte. Meemesilasel on looduses palju vaenlasi. Näiteks lendavad mesilaste tarru vapsikud ning ähvardavad lennult naasvaid mesilasi. Vapsikud ründavad mesilast , püüavad ta kinni ja veavad putuka oma tarru, kus nad ta ära söövad. Teiseks herilase vaenlaseks on keskmise suurusega herilane, kes püüab mesilasi nektari pärast või viib kinnipüütud mesilase oma pessa vakladele söögiks. Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on
(Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Veel kasutatakse süstematiseerimisel analoogiat, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese liht- ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi. Viirus koosneb ümbrisest, kapsiidist ja genoomist. Viiruste raviks kasutatakse kaitsevaktsiine. Viiruse omadused määrab ära tema genoom,
Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite k...
Põltsamaa Ametikool Tööohutus P1 Siim Laur Kaarlimõisa 2012 1. Vanametall Eesti üks suurimaid vanametalli kokku ostjaid on Kuusakoski . Nimetus Hind alates /tonn Hind alates EEK/tonn 1 TERAS 1 203 3176 2 TERAS 2B 187 2926 3 TERAS 3 175 2738 4 TERAS 3/ romu 125 1956 TERAS 3/ romu ohtlik 5 TERAS 4 115 1799 6 MALM 1 180 2816 7 MALM 13 145 226 2. Taara Pakendite ja taara kogumine Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia tühjalt selleks ettenähtud kogumispunktidesse või jäätmejaama. Pakend...
juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks.Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Välisehitus: Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugadel sisemälutiteks tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud
MÄRGISTUSED TALLINN 2010 Sisukord Toidukaupade märgistamine..............................................................................................lk 3-8 Pudeli märgistamine........................................................................................................... lk 9- 11 Keemia ohumärgis..............................................................................................................lk 12 Erinevad märgistused......................................................................................................... lk 13- 14 Kosmeetikatoodete märgistamine......................................................................................lk 15 Rõivaste märgistamine....................................................................................................... lk 16- 18 Kastide mägistus..................................................................................................
sooned; kasutab hüppe pikendamiseks · Hästi arenenud närvisüsteem ning hea kuulmine, lõhna-ja maitsetaju. · Suhtlevad omavahel helisignaalide abil. · Pikk mitmekambriline süda · Avatud vereringe, mis kannab edasi toitaineid ning viib jääkaineid erituselunditesse, kuid hapniku ei transpordi. · Hingamiselunditeks on trahheed, üks ots avaneb putuka keha küljel, teine haruneb peenemateks torukesteks, mille kaudu liigub õhk putuka elundite juurde. · Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasi välja. · Toitub taimedest: o Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need o Segab suus süljega ja neelab pugusse o Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse o Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust
Ning kui selle teise paari teksti juures oli selline koht, et mees vaatas lille siis järgneval paaril vaatas samuti naine lille tollel lillepeenral. Ning kui see naistepaar soovis teed juua, siis ka järgnev paar noortepaar soovis juua teed. Inimesed justkui oleks lugenud seal eelmiste inimeste mõtteid või midagi taolist. Üsna kummaline oli see. Aga kindlasti oli see huvitav, et kõik toimus lillepeenra juures, seega ühendas neid tegelasi asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. 3. Novelli keelekasutus oli üsna keeruline. Nende inimeste mõtted olid väga, väga kummalised, kohati ei saanudki aru, mida nad öelda tahtsid. Laused olid väga illustreerivad, kõik oli pisiasjalikult ära toodud, seletatud, eriti veel teotekst ning üsna ilusate, kohati ka romantiliste sõnadega kirjeldati neid mõndasid paare ja nende mälestusi. Seda novelli lugedes, kohe tekkis pilt
Toidukaupade märgistus Kvaliteedimärgid Tunnustatud maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL-is Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu; Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi; Aus Kaup - märk antakse toodetele, mille valmistamisel ei ole kasutatud mehhaaniliselt konditustatud lihamassi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades Mahe(öko)märgid Eestis kasvatatud - märk antakse Eestis kasvatatud kõrge kvaliteediga aiasaadustele; Mahemärk - märk antakse toodetele, mis on kasvatatud ja käideldud ökol...
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästuko...
põllupidajatele. Öösiti tulevad vaglad maapinnale ning järavad ka taimede võrseid. Samuti võivad nad neid vihmaussi kombel maa alla vedada. Kui kokku koguneb hulgaliselt vaklu, võivad nad tühjaks süüa suured pinnad. Sääriksääski peetakse seetõttu põldude ja aedade kahjuriteks. Nende tõrjumiskatsed pole seni vilja kandnud. Täiskasvanud sääriksääsk ei vaja suurt hulka toitu. Ta keskendub vaid soo jätkamisele. Putuka suised on kohastunud vedela toidu imemiseks, seetõttu toituvad täiskasvanud sääriksääsed vaid õienektarist ja taimemahladest. Kogu energia on suunatud sigimisele. Isane hukkub üsna pea pärast paaritumist, emane elab vaid niikaua, kuni muneb munad. See toimib 1-2 nädala jooksul. SÄÄRIKSÄÄSE VAATLEMINE Sääriksääski esineb kõige arvukamalt hilissuvel, kui neid tuhandete kaupa niisketel aasadel tiirleb. Vaglad on tähelepandamatud, ent kuldnokad ja varesed oskavad neid otsida
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
