Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"putuka" - 293 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Toidumärgid

Pärnumaa kutsehariduskeskus kokk Nimi Perekonnanimi Toidukaupade tunnusmärgid Referaat Juhendaja: ********* Pärnu 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Aus kaup ...................................................................................................................................................4 Loodussõbralik toode.................................................................................................................................5 Veel mõningad ökomärgid:...

Kokandus
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tirtsud ja ritsikad

Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika munetiga, mille abil nad oma munad pinnasesse või taimedesse munevad. Sihktiivalised on soojalembesed ning päevase eluviisiga putukad. Nad tegutsevad maapinnal taimede vahel, aga ka puudel ja põõsastel. Peamiselt toituvad nad rohttaimedest, vähem on rööveluviisiga liike. Sihktiivalistel on hästi arenenud helitekitamise aparaat ning kuulmiselundid. Nad arenevad vaegmoondega...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Raku keemiline koostis ja DNA

Inimorganism lagundada ei suuda. Maailmas levinuim orgaaniline aine. * maailmas kõige rohkem taimi = kõik taimed sisaldavad tselluloosi * tselluloos vanasti = ballastaine * kiirendab soole tegevust (peristaltikat) * seob organismis mürkaineid * tekitab täiskõhu tunde = seob üleliigset vett Liitsuhkrutest olulisim kitiin (sisaldab N), leidub putuka kestades ja seente kitiinkestades. Suhkrute roll: 1. energeetiline funktsioon 2. ehituslik funktsioon Lipiidid ­ orgaaniliste ainete klass (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Lipiidid: * lihtlipiidid (tähtsaimad: neutraalrasvad ­ rasvhapete ja propaantriooli e. glütserooli estrid) * liitlipiidid (sisaldavad lisaks veel mingit ainet (nt fosforit) Üldvalemiga ester = alkoholi + happe reageerimisel tekkiv org. ühend: CH2 ­ CO ­ R1 CH ­ CO ­ R2...

Bioloogia
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viirused

ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mürgid

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Üldisemat mürkidest..................................................................................................................................................4 Mürkainete kasutamine ............................................................................................................................................ 5 Mürkained ja nende toime organismile...

Kokandus
23 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Nazca oru kõrbjoonised ja maastikujoonised

Nazca oru kõrbjoonised Üldiselt Nazca on hiiglaslik platoo, mille suurus on 5000 ruutkilomeetrit Üks vanimaid kultuurimälestisi Lõuna-Ameerikas Nazca kõrbjoonsed on geomeetrilistest kujunditest, sirgetest joontest, linnu-, taime-, putuka - ja loomakujutistest koosnevad hiiglaslikud mustrid Geoglüüfid asuvad Lõuna-Ameerikas Peruu linnast 450km lõunas; Nazca jõe orus Pampa Ingenio viljatus kõrbes Loomine Nazca kõrbjoonised loodi umbes 2. saj. eKr kuni 6. saj. Geoglüüfide tegemiseks tuli eemaldada kivikesed umbes poole meetri laiuselt Sügavust on neil umbes 10-30cm ­ nii palju et kollakas - valge liiv paistma hakkaks Kronoloogia Maajoonised avastati 1920. aastatel, peale lennuki Spiraal leiutamist, mil inimene tõusis esimest korda platoo kohale 1939. aastal alustas Paul Kosok, USA ajaloo...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vilsandi rahvuspark

Võipätakad on putuktoidulised taimed. Tema kasvukohad on enamasti vesised ja toitainetevaesed. Putukate püüdmiseks on võipätakal lehed, mille pind on kleepuva limaga kaetud. Lima eritavad lehe pinnal leiduvad väikesed näärmekarvakesed. Nii jääbki loomake limasse kinni. Edasi algab aeglane lehe serva kokkurullumine. Võipätaka lehe serv on alati veidi ülespoole kaardunud, valmis kokku rulluma. Lõpuks surub lehe serv putuka tihedalt vastu lehe pinda ja algabki putuka seedimine. Kogu see töö võtab aega ühe kuni kaks ööpäeva. Alpi võipätaka õied on kreemikasvalged nagu Alpide lumised mäetipud. Nad asetsevad ühekaupa peenikestel õisikuvarbadel, mida on ühel taimel vaid paar-kolm tükki. Alpi võipätakas on harilikust võipätakast tunduvalt haruldasem ja vaid Saaremaal kasvava liigina kuulub ka looduskaitse alla. Nimi- võipätakas- tuleb sellest, et...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Liblikalised

Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga, see takistab eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud....

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Bioloogia kordamine

rakumembraan- kaitseb raku sisu ja võimaldab ainete liikumist.mitokonder-varustab rakku energiaga.Mille poolest vetikad sarnanevad ja erinevad (mai tea millest XD, äkki taimest vms)? sarnasus:1.mõlemas klorofülli ja toimub fotosüntees.Erinevus:Taimel on lehed, varred, juured, aga vetikatel on tallus.Algloomad:Kingloom, amööb, silmviburlane.Tähtsus:Toiduks suurematele loomadele(kalamaimud, putuka vastsed)Võivad põhjustada haigusi.ürgsetest algloomadest tekkisid lubjakivilademed.inimese elus:põhjustavad haigusi(malaaria, trihhomononoos, toksoplasma.)Seentetähtus looduses ja inimese elus:Looduses: org.ainete lagundajad(tuletael), elavad sümbioosis puujuurtegaSelgrootud loomad:käsnad kõige lihtsama ehitusega loomad. Ainuõõnsed:Kõigil kõrverakud!!! hüdraloomad:varshüdrameririst:meduusidMeriroosid:hiidmeriroosKorallid:vääris korall1.kõik elavad vee põhja kinnitunult (v...

Bioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Geenitehnoloogia

5)lõhutakse bakteri rakk. RNA viirused: (nöide tubaka mosaiigiviiruse(TMV) näol) Uute viiruste moodustamiseks peab TMV genoom sattuma tubakalehe rakku, kus ta talitseb sarnaselt mRNAga. Sellelt sünteesitakse taimeraku ribosoomides toimuva translatsiooni käigus viirusele omaseid valke + replikatsiooni valke, mis esmalt sünteesivad TMV RNAga komplementaarse RNA. Matriitsreaktsiooniga moodustuvad uued viiruse RNA molekulid. 34. Bakteri, putuka ja taimeviiruste eripärad. ...?! 35. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? biobarjäärid, antikehad ja fagotsüüdid 36. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Konstrueeritakse viirus, mille genoomi on viidud vajalik geen. Kasutatakse lüsogeenseid DNA viirusi, mille enda geenid pole inimesele ohtlikud. See viirus viiakse seejärel organismi, kus see lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse. Ehk geeniteraapia. 37...

Biotehnoloogia
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ohutusnõuded

Käsitsemisjuhendit tuleb lugeda hoolikalt. Ohutud on kosmeetika- ja pesemisvahendid, puhastusvahendid ja väetised. Putuka -, umbrohutõrjevahendeid, plekkide eemaldamisvahendid, liimid ja värvid on aga väga mürgised. Selleks, et aru saada kui ohtlik on aine lisatakse pakendile ohumärgid. Need on rahvusvahelised ja need peaks ära tundma igaüks. Soovitav on need ära õppida. Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta....

Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Budistlik kunst

Nagu üldse India kunstis on kujutised tuletatud loodusest, kuid enamasti on nad sümbolväärtusega ja väljendavad religioosseid ideid ja kontseptsioone. Eriti kenad on lille, linnu ja loomade reljeefid, mis näitavad indialaste lähedust loodusele. Uskudes hinge rändamisse ja taassündi putuka , taime või loomana, ei näinud indialased nii suurt erinevus inimese ja mitteinimese vahel kui näiteks läänemaailma elanikud. Juba ainuüksi vorm ise on täis elu, sarnanedes loodusele, kuid oli esteetilistel põhjustel üldistatud ja lihtsustatud. Nagu varemgi kombeks, on pind ühtlaselt täidetud, jätmata kohtagi tühjaks ­ see viitab, et india reljeefkunsti traditsioon kasutas algselt materjalina puitu, mis sobib rohkem sellise pinnakäsitlusega...

Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Novell „Metamorfoos“

Gregor algselt valis ühiskonna enda üle, mis tegi ta töötavaks sipelgaks. Sellest võib ka leida põhjuse, miks Kafka valis metamorfoosi putukaks ­ kuna ennem oli tegelane juba putukapesas üks väike töötav lüli. Pärast transformeerumist, pidi ta keskenduma endale, mis põhjustas ühiskonna poole selja keeramise. Gregor hakkab putukana end otsima, proovides töö asemel lahutada meelt. Sellega ta keerab selja putuka olemusele, milles on siiski suur osa töö tegemisel. Metamorfoos avardab ekstentsialistliku vaadet, et valik määrab inimese saatuse. Inimestel on kohus säilitada tasakaal töö ja puhkuse vahel. Novell väidab, et kui elu pühendada ainult tööle, ei ole see miskit muud kui putuka elu, kes automatiseeritult rügab pesas tööd. Kui elu pühendada puhkusele, on see samaväärne. Inimene peab olema produktiivne, et olla väärtuseks ühiskonnale...

Eesti keel
285 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eluslooduse süsteem

Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Veel kasutatakse süstematiseerimisel analoogiat, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese liht- ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi. Viirus koosneb ümbrisest, kapsiidist ja genoomist. Viiruste raviks kasutatakse kaitsevaktsiine. Viiruse omadused määrab ära tema genoom,...

Bioloogia
90 allalaadimist
thumbnail
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine...

Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

GMO

Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne e. mitu mõju koos. Otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks kui putukas sööb GM-taime ja sureb. Kaudse ohu näide võib-olla selline, kui seesama putukas sööb GM-taime, mis toodab mingit putukale endale mittemõjuvat valku. Putukas sööb ja tal on kõht täis ja hea olla. Tuleb lind, sööb putuka ära ja see toksiin, mis oli putukale kahjutu, on kahjulik hoopis linnule ning näiteks linnu munakoor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja pojad surevad enne koorumist. Samuti võiks üheks kaudse mõju näiteks olla see, kui putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad ning seetõttu lindude toidulaud selles paigas väheneb. Kaudseid mõjusid on raske hinnata ja see eeldab enamasti head arusaamist kogu ökosüsteemi toimimisest ja seal valitsevatest seostest....

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Viirused kokkuvõte, mõisted

4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon ­ väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi. Viroid ­ sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsione...

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

Lihastik Lihastik on tugev ja Lihastik paikneb enamasti massiline, moodustab kettidena ja ümbritseb keha siseelundite kaitseks polstri. või paikneb kimpudena keha sisemuses. 15.loomade organid ja organsüsteemid 16.teab käsna, hüdra, meduusi, vihmaussi, teo, karbi, vähi, ämbliku ja putuka kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tunneb jooniselt · Käsna tunnused- ei liiguta, elavad vees esemetele kinnitunult, elavad kolooniatena, keha pinnal on poorid, mida kaudu liigub vesi keha sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja, kaelusviburrakud panevad vee liikuma, toitainete ülejäägid antakse amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad need kõikide teiste rakud...

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sammaltaimed

Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes ­ sigikehakeste mahutites. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelnii...

Bioloogia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun