Putuka ajakiri Selts liblikalised Päevapaabusilm Hiidkarul Timo Juurik Valtu Põhikool 8.klass Sisukord Päevapaabusilm.................................................................................................... 3 Välimus............................................................................................................... 3 Sigimine.............................................................................................................. 3 Rõõvik.................................................................................................................. 3 Elukoht ja toitumine............................................................................................ 3 Hiidkaruslane......................................................................................................... 4 Kohad......
Kivistunud sammalloomad. Eesti Loodus, 10. 1. Millise loomarühmaga on tegemist? Tegemist on sammalloomadega. 2. Millised kohastumused on neil väikestel, 1 mm pikkustel loomadel tekkinud, et olelusvõitluses ellu jääda? Neil on kujunenud välja väga põhjalik tööjaotus. On eraldi isendid kes: linnukloomikud kaitsevad kolooniat, piugloomikud ehk vibrakulaarid kes puhastavad kolooniat, toiteloomikud kes toidavad kolooniat. 4. küsimus Võrrelge inimese ja putuka füsioloogiat: tooge välja üks kõige suurem erinevus: - südame töös - vere koostises - õhu sisenemises organismi - hapniku jõudmises rakkudesse - kohastumuses vee kokkuhoiuks - Kas vesi ja/või hapnik võivad putukasse liikuda passiivselt, difusiooni teel? 5. küsimus 1. Mille poolest erinevad embrüonaalsed tüvirakud somaatilistest tüvirakkudest päritolult? arengus? 2
MÜRGID MEIE ORGANISMIS Mürk on selline aine, mis teatud koguses sattudes organismi põhjustab häiritud elutegevust või surma. Neid võimalusi on palju, kus inimene puutub kokku mürgiste ainetega, peamiselt on meid ümbritsevateks mürkideks: ravimid (tavalised arstirohud, narkootikumid), alkohol, toit, mürgised gaasid, mürgised vedelikud, tarbekemikaalid (pesemis- ja puhastusvahendid), mürkkemikaalid (taimekaitsevahendid, putuka- ja närilisetõrjevahendid), mürgised loomad (putukad, maod). Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakku...
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed,
millest toitub? putukad, jahust *5) millist kahju tekitab ? Võsapuuk - Puukentsefaliit Süüdiklest tekitab sügelisi Võrgendilest rikub taime ( imevad taimemahla ) *6) kes on skorpion ja millest ta toitub? Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. 7.koosta nelja lüliline toiduahel, kus üks lüli on linnutapik Taim kärbes hiir - linnutapik mis katab putuka keha ? kitiinkest. *kuidas areneb rohutirts? mille poolest erineb see liblika arenguga ? rohutirts areneb vaegmoondega, liblikas täismoondega (muna, vastne, nukk, valmik) *mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? mardikatel on kitiinainest katte tiivad aga rohutirtsul need puuduvad. *miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata ? nad panevad oma tiivad kokku, ja neid pole näha siis *mis on puruvanade teaduslik nimetus? kust nad sellise nime on saanud ? ehmestiivalised
Püütud putukate arv Aeg Kasutatavad massiivid: Püütudputukad - massiiv, kuhu kõik püütud putukad lähevad. Laiali - ajab kõik putukad korraga laiali. Peamised muutujad on putukate x- ja y-koordinaadid. Algus - paneb mängu tööle. Paneb aja käima, nullib kõik eelmised tulemused, võtab töölehelt valitud püüdja kiiruse ja paneb püüdja sellel kiirusel suvalises suunas liikuma. Peamised muutujad on püüdja kiirus, püüdja x- ja y-koordinaadid. Pyya - kui püüdja ja putuka vahel on puude, siis viib putuka kasti. Loeb püütud putukaid. Peamised muutujad on putukate x- ja y-koordinaadid. Liigu_XY - muudab elementide (püüdja ja putukate) x- ja y- koordinaate. Peamised muutujad ongi x- ja y-koordinaadid. On_Puude - kontrollib, kas "Püüa" nupu vajutamisel on püüdja ja putuka vahel puude. See on tõene, kui püüdjal ja putukal on ühisosa. Peamised muutujad on elementide koordinaadid. Sub Algus() Dim putukas As Püütudputukas pp = 0
Putukad Kairit Kasuk Sisukord Tutvustus Välisehitus Siseehitus Sigimine Erinevaid putukaid Tutvustus Putukad on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Välisehitus Putuka keha koosneb kolmest osast - peast, rindmikust ja tagakehast Pea eesosas asub paar tundlaid Pea alaosas asub putukatel suu, selle ümber asuvad suised nende abil putukad toituvad Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi Neil on reeglina 3 paari jalgu Vapsiku pea-liitsilmad,tundlad,suised Siseehitus Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga Seedeelnudkond on torujas ning läbib kogu putuka keha
2/ 4/ 16x kaugemale kui laps 6. Kui keha kiirus väheneb 2x, siis kena kineetiline energia (kineetiline energia on võrdeline kiiruse ruuduga) a. väheneb 4x b. Väheneb 2x c. Jääb samaks d. Suureneb 2x e. Suureneb 4x 7. Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on a. Mv2 b. (mv)/2 c. Mv d. m v2 / 2 8. Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis (mitu) a. putuka joonkiirus väheneb b. Putuka joonkiirus Suureneb c. Putuka nurkkiirus väheneb d. Putuka nurkkiirus sureneb 9. Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? (liikumine, mille põh kehast eemale paiskuv keha osa) (mitu) a. kiirkaater sõidab jõel b. Õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. Suusataja tõukab ennast keppidega edasi d. Rakett liigub kosmoses 10
l2. Küsimus 6 Kui keha kiirus väheneb 2 korda, siis keha kineetiline energia Vali üks: a. väheneb 4 korda b. väheneb 2 korda c. jääb samaks d. suureneb 2 korda e. suureneb 4 korda Küsimus 7 Kui keha mass on m ja kiirus v, siis keha kineetiline energia on Vali üks: m v2 (m v 2)/2 (m v) /2 mv Küsimus 8 Ühtlaselt pöörleval kettal on putukas. Kui putukas roomab pöörlemistsentrist ketta ääre poole, siis Vali üks või enam: a. putuka joonkiirus väheneb b. putuka joonkiirus suureneb c. putuka nurkkiirus väheneb d. putuka nurkkiirus suureneb Küsimus 9 Milliste alljärgnevate näidete korral on tegemist reaktiivliikumisega? Vali üks või enam: a. rakett liigub kosmoses b. õhust tühjaks jooksev õhupall lendab toas ringi c. kiirkaater sõidab jõel d. suusataja tõukab ennast keppidega edasi Küsimus 10 Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral a. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on konstantne b
Putukate siseehitus Hoolimata putukate väikestest kehamõõtmetest on nende siseehitus küllaltki keeruline. Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga. Sellest ulatuvad keha sisse jätked, millele kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt.
haaramine ja tükeldamine. Neist allpool paikneb suuava. Viimast piiravad külgedelt alalõuad, mis kannavad enda küljes lülilisi alalõua kobijaid. Suuava alumiselt küljelt leiame alahuule koos selle küljes olevate alahuule kobijate paariga. Ülalõuad Putuka suised. 1 - ülahuul, 2 - on paljudel putukatel väga tugevad, näiteks puu ülalõuad, 3 - alalõuad, 4 - alalõua sees elavad mardikate vastsed suudavad nendega kobijad, 5 - alahuul, 6 - alahuule puidu sisse käike puurida. Putuka suiste juurde kobijad. kuulub ka suuava kohal asuv ülahuul, mis ei ole moodustunud jäsemetest, vaid kujutab endast lihtsalt putuka pea katete kurdu.
Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma (ocelli). Tugevasti sklerotiseerunud, täiskasvanud putukal ei ole segmentide piire. Kukal – occiput; kiirmik – vertex; laup – frons; näokilp – clypeus; ülahuul – labrum; põsk –
1._____________________________________________________________ 2.______________________________________________ 3._______________________________________ 4.____________________________________ 8. Koosta kaks toiduahelat, millest esimeses on üheks lüliks seitsetäpp-lepatriinu valmik, teises aga maipõrnika vastne. ________________->____________->______________->_____________ ________________->____________->______________->_____________ B 1. Nimeta putuka kehaosad ja liikumiselundid. 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Tundlad, kobijad, suised, liitsilmad._____________________________________________ ________________________________________________________________________ Suu, pugu, magu, eritusava.____________________________________________________ ____________________________ Vastne, kukrik, röövik, tõuk.___________________________________________________ _________________________________ 3
Kutsume päikest?“ Õpetaja laulab laulu päikesest ja hakkab päikest otsima, lapsed ka vaatavad riingi.Märkamata laste jaoks õpetaja võtab kotist pehme käpiknukku„päike“ ja paneb käe peale. Õ: „Päike tõi kaasa kotikese. Vaatame mis on selle koti sees?“. Võtab kotikesest pilte ja lapsed nimetavad putukate nimetusi. Õ: „Kes see on? “ L: „See on....“ (putuka nimetus). Kordavad kooris. Õ: „Kas ta on suur või väike? Mis värvi see on?“. Iga putuka kohta õpetaja nimetab putuka liikumist väljendavat tegusõna nt, „see on liblikas ja liblikas lendab“. Lapsed kordavad kooris tegusõna. Viimaseks õpetaja võtab kotikesest ussi pilti ja näitab seda lastele Õ: Näitab ussikest, ütleb, et ussike roomab ja näitab vastavat liigutust. Lapsed kordavad kooris tegusõna „roomab“ ja näitavad liigutust. „Lapsed, ussike kutsub meid laulma ja mängima. Vaatame mis veel on kotis“
Neil on kattetiivad (tugevad ja paksud eestiivad), tagatiivad on kilejad lendamiseks. Enamik mardikalisi on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Mardikalised on haukamissuised. Nad on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Nad hammustavad ja närivad oma toitu. Ja ülejäänud putukad on nt kiilid, ritsikad, kirbud. Neil on oma jagunemine aga, kuna neid putuka liike on nii vähe siis eraldi jagunemist neile ei tehtud. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Traheed on kitiinsed torud, mis ulatuvad kohati kuni üksiku rakuni ja mida mööda liigub õhk ning süsihappegaas. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida.
Nukk võib sõltuvalt putukaseltsist olla liikuv või liikumatu, ta ei toitu ning tema sees ehitatakse vastse elu jooksul kogutud ainetest üles täiskasvanud suguküps putukas ehk valmik. Erinevatel putukarühmadel on eri tüüpi nukud. Vabanuku puhul on tulevase putuka tundlad ja jäsemed nuku pinnast selgesti eristatavad ning neid võib nõela abil liigutada. Katisnukkudel on kõik putuka kehajätked surutud tihedalt nukukesta vastu ning sellega kokku
„Hääletu Kevad“ Inimene on alati tahtnud, et tema kasulikkus ühiskonnale ning keskkonnale oleks suur ja tegutsemisviis efektiivne ja jätkusuutlik. Nagu aeg on näidanud pole see ainult positiivne olnud, sest inimene eneseteadmata on põhjustanud kohutavaid tagajärgi keskkonnale põllumajandussaaduste „tõhusamaks kasvuks“ ja kahjurite tõrjeks. Erinevate kemikaalidega pihustades, tahtes sellega eemaldada mingi kindla liigi putuka hävimist, ei toiminud nii nagu sooviti. Tõrjeks kasutatavate ainete hulk on nii suur ning neid tuleb aina juurde. Mida rohkem neid juurde tuleb, seda suuremas ohus on ka keskkond ning seda ümbritsev. Näiteks Ameerika Ühendriikides tuli igal aastal kasutusel viissada uut kemikaali, millega inimesed, loomad ja linnud pidid kohenama. Ei ole olemas niisugust mürki, mis hävitaks ainult mingi kindla putuka või kahjuri liigi. Tõrjet
PUTUKAD KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjelda putuka välisehitust. 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. 5. Kuidas putukad sigivad? 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. 10
KÜMMNES 1. Ainuõõmsete ehitus- 2. Tunneb jooniselt ära- 3. Näited- ÜKSTEIST 1. Usside ehitus- 2. Jooniselt- 3. Näited- 4. Tähtsus Inimeste elus- 5. Looduses- KAKSTEIST 1. Teo ehitus- 2. Karbi ehitus- 3. Peajalgsete ehitus- 4. Teo paljunemine- 5. Karbi paljunemine- 6. Peajalgsete paljunemine- 7. Tunneb jooniselt ära- 8. Näited-- 9. Tähtsus looduses- 10. Inimeste elus- 11. Hõõrel- 12. Suletud-avatud vereringe- 13. Lõpus- 14. Kops- KOLMTEIST 1. Vähi ehitus- 2. Ämbliku ehitus- 3. Putuka ehitus- 4. Vähi paljunemine- 5. Ämbliku paljunemine- 6. Putuka paljunemine- 7. Jooniselt- 8. Näited- 9. Tähtsused(inimestee elus ja looduses)- 10. Suised- 11. Trahhee- 12. Otsene-moondega areng- 13. Vaeg-taismoondega areng- 14. Liht-liitsilm- NELITEIST 1. Okasnahksete ehitus- 2. Tähtsus looduses- 3. Inimesteelus- 4. Eluviis- VIISTEIST 1. Organismide ja keskkonnavahelisi seoseid- 2. äited elus ja eluta looduse tegurite mõjust organismidele- 3. Populatsioonidele- 4. Ökosüsteemidele-
C) Ta ajab esijalad harki ja nii ulatub ilusti veeni 5.- 6. klass 8. Milline järgnevatest Eesti looduskaitse-aladest on Põhja- Euroopa suurim lindude peatus- ja sulgimispaik? A) Soomaa Rahvuspark B) Vilsandi Rahvuspark C) Matsalu Rahvuspark 7.-9. klass 8. Mille järgi on ninasarvikpõrnikas saanud oma nime? A) Isase putuka laubal on sarv. B) Emase putuka laubal on sarv. C) Nii isase kui ka emase putuka laubal on sarv. 5.- 6. klass 9. Kuidas toidab poegi valge- toonekurg? A) Purustab pessa toodud toidu pika tugeva nokaga. B) Kannab toitu pessa alla neelatult söögitorus, poegi toites oksendab ta selle välja. C) Kannab pessa elustoitu, et pojad sellega kiiremini harjuksid. 7.-9. klass 9.Mitu maakonda on Eestis? A) 12 maakonda
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
tingimused: hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale. Bioloogiline elu areng esimestest elusolenditest inimeseni. Sotsiaalne inimühiskonna areng Homoloogilised organid Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus. Ehitus ja põhiehitus on sama aga ülesanne võib olla erinev. Analoogilised elundid Päritolult ja ehituselt erinevad aga täidavad sarnast ülesannet. Linnu tiib ja putuka tiib, inimese silm ja putuka silm. Rudimendid Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug, kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool Biogeneetiline reegel isendi looteline areng kopeerib liigi ajaloolist arengut Fülogeneetilise arengu etapid.
Liik: Jooksiklased Jooksiklased Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed. Nad tegutsevad enamasti öösel ning peidavad end päevaks maas lamavate puutükkide ja kivide alla või muudesse varjulistesse kohtadesse. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Välimus Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Erinevad jooksiklased Aitäh kuulamast
praktilistel otstarvetel kasutada.=rak.teadus. avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. 2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. bakteritoksiin mikroobne putukatõrjevahend, Rakendusteadused mis sünteesib spooride moodustamise käigus Süvateaduslike uuringutega tänapäeva bioloogias glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis tegelevad üldbioloogilised teadused, nagu aktiveerub ja põhjustab putuka surma. geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, 7.Kloon, kloonimine, meriteempaljundus arengubioloogia jt, aga ka eribioloogilised Meristeempaljundus on üks taimede vegetatiivse teadused, näiteks botaanika, zooloogia, paljundamise ehk kloonimise meetodeist. loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia
Parmude keha pikkus on 7-26 mm. Väliselt meenutab suurepealist jässaka kehaga kärbest. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad. Elab igal pool maailmas, on väga laialtlevinud. Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest, emased agressiivsed vereimejad. Paaritumine toimub tavaliselt õhus. Isaloomad järgivad möödalendavaid emaloomi, püüavad nad kinni ja paarituvad lennus, mõnikord ka rohul. Vastsed kestuvad vees ja roomavad seejärel laiali. Kõige huvitavam asi putuka juures minuarust on tema suured eredavärvilised silmad. Toiduahel: Tammepuu leht Parm Konn Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter12.htm http://www.flyfishing.ee/?page_id=et/putukad/eesti_putukad/suvi/parmlased/ Artur Kurvits
Eremiitpõrnikas Merit Kibe 12a Iseloomustus Üks suurimatest Euroopa mardikatest. Mustjaspruun, roheka või pronksja helgiga. Putuka eesseljal sügav pikivagu, emastel lamedam. Isased mardikavalmikud eritavad iseloomulikku lõhna . Euroopas kaks-kolm eremiitpõrnika alamliiki. Toitub kõdunevast puidust. Kus leidub Lõuna-Rootsis, Taanis ja Lätis. Lõuna-Soomes. Lõuna-Norrast leiti viimati aga üle saja aasta tagasi. Eestis Koiva-äärsetel puisniitudel. Kus elab Vana hõre tammik ja tammepuisniit. Õõnsad ja pehastunud tammetüved. Vanad alleed, pargid ning viljapuuaiad. Tamm, pärn ja vaher.
autor ? Vastus Johann Voldemar Jannsenn Mõtle hoolega !!!!!!!! Mis oli esimese "Kalevis " tehtud närimiskummi nimi ? Vastus Tirijala kombdki Mõtle !!!!! Meie ütleme sõõrik venelased ........... Vastus Pontsik Mõtle ja uuri !!!!!!! Mis linnale taheti nõukogude ajal panna Stalini nimi? Vastus Kohtla Järve Mõtle !!!!!!! Kes Eesti presidentidest on olnud ka kirjanik ? Vastus Lennart Meri Mõtle hoolega !!!!!!! Mis putuka on inimene lisaks mesilasele kodustada suutnud ? Vastus Siidiuss Mõtle !!!!!!!!!! Mitu hammast on täiskasvanul inimesel ? Vastus Inimesel on suus 32 hammast . Nipiga Küsimus!!!!!!!! Mõtle hoolega !!!!!!!!!!! Milline arst ei küsi enda patsiendilt isikuandmeid ? Vastus Loomaarst
Piksepeni Piksepeni on liblikas, kes on omale nime saanud mittesüstemaatilisel ning välimust mittekirjeldaval viisil. Esimene pool putuka nimest – pikne – on laenatud jumalatelt. Eesti rahvausundis on pikne äikest ja vihma käsutav ning viljakust andev haldjas. Nime teine pool – peni – tuleneb aga putukatest vägagi erineva kodustatud loomaliigi pisut halvustavast nimetusest. Oma välimuselt on ta vägagi silmatorkav. Valmiku tiibade siruulatus võib olla üle 50 millimeetri. Lisame siia veel majesteetlikud sametmustad, pisut roheka läikega esitiivad, mida kaunistavad ebakorrapärased valged, vahel ka pisut kollakad laigud. Lennul välguvad erepunased, väheste mustade laikudega tagatiivad. Sama silmatorkav on ka tagakeha ülakülg. Igal pool Eestis piksepeni polegi. Piksepeni elab niisketes liigirikastes leht ja segametsades ning võsastikes. Piksepeni võib kohata...
jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Erinevad liblikaliigid Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi, neid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades. Admiral Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal
Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga, see takistab eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud.
mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed. Trahheede ühed otsad avanevad putuka keha külgedel, teised harunevad putuka sisemuses veel peenemateks torukesteks. Liblikad nagu ka kõik teised putukad on lahksugulised.
kõht, reied, · Harva näol Diagnoos · Enamus juhtudel diagnoosidatkse tüüpiliste nahalöövete järgi · Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Ravi · Õige diagnoosi korral on ravi üldiselt väga efektiivne. · Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate. · Eestis on saadaval: · 5% permetriin Nix kreem · Spregal aerosool · 20% benzylbenzoat salv · 10% väävlisalv Ravim kanda kogu kehale, enne magama minekut · Hoida enne maha pesemist piisavalt kaua nahal · Pehme harja abil kanda küünte alla · Pesta ära voodipesu ja rätikud Ennetus · Raske vältida
Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eestilisi ning sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale, noorsoojutte, luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. JUUNI Kui kollane võilill on päike- soe lillelõhn juures on tal. Sa endale tundud nii väike nii puude kui päikese all. Sander Soikka Suur heinakõrs sulle on suuni, Kuid putuka jaoks on ta puu... On heinakuu, jaanikuu, juuni- kuum maasikamaitsemise kuu!
Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? Toitu puudutavad keelud · Hammusta vähehaaval korraga · Kui palju võiks siis korraga toitu hammustada? · Suus võiks olla nii palju toitu korraga, et oleks võimalik vastata küsimustele Soovimatud lisandid · Säästa teiste tundeid (kui väike asi) · Vabane märkamatult soovimatust lisandist Mida võiks teha, kui leiate toidust praetud putuka? Mida võiks teha, kui leiate toidust praetud putuka? Käeviibe kelnerile ja probleem laheneb Sisenemine · Ametlikul lõunal esimesena peremees, siis daam, kes hakkab istuma tema paremal käel. · Mitteametlikul enamasti enne perenaine, siis külalised ja viimasena peremees Lauda istumine · Perenaine näitab kohad või leitakse ise istekohad · Külalised jäävad seisma toolide taha, kuni perenaine annab märku istuda · Salvrätikut ei puuduta enne kui perenaine
(pirinat).Paljude tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330 korda sekundis. Iseloomulikud tunnused: • jässakas keha • lühikesed tundlad • hõredalt paiknevate harjastega keha • tegutsevad ainult päeval Paljunemine • kiire paljunemine • vaegmoone • vastseks vakl • munemine • Mõnedel liikidel on pulmalend ja teistel mitte. Eriti huvitav ja keerukas on surukärblaste pulmalend. Enne seda püüab isane mõne väikese putuka, et seda pulmalennu ajal emasele pakkuda. Vastutasuks pulmakingi eest saab emasega paaruda, ühtlasi päästab ta ka oma elu, sest pulmakingi puudumisel võib agressiivselt meelestatud emane isase enda ära süüa. Toakärbes Toakärbes on kõige tuntum kärbseliik, kes tegutseb ainult inimasulates, sest on kohastunud toituma inimese toidujääkidest, loomasõnnikust ja muudest jäätmetest. Toakärbsel on aastas mitu põlvkonda, muneb igale poole,
Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste taimede osadest puude korba all arenevatest seentest ja vetikatest väikestest putukatest Hingamine Hingavad trahheedega Trahheed ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni Kõrvahargi eluviis ja liikumine Varjatud eluviis päeval peidus kivide, mahalangenud puutüvede ja vanade kändude korba all. Öösiti muutuvad nad aga aktiivseks, jooksevad kiiresti toidu otsinguil ringi Eelistab tiibadele jalgade kasutamist Koht ökosüsteemis Putukad on toidulülis tähtsuselt teisel kohal, seega ka kõrvahark on toiduks väga paljudele liikidele Kõrvahark hävitab arvukalt paljude
tugeva konsentratisiooniga feromooni preparaate, tänu millele ei leia isasliblikad paaritumiseks emasliblikaid. Feromoon püünis www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=277509 Biotõrje rakendused Bakteritoksiin putukate vastu: Tänapäeval kõige uuritum ja kasutatum mikroobne putukatõrjevahend on pinnanses elava bakteri Bacillus thuringensis toksiin, nimetatakse ka Bt-toksiiniks. See bakter sünteesib spooride moodustamise käigus glüko- proteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke, mis tõttu putukas hukub.
+ Amazonase vihmametsad Pildid: https://c2.staticflickr.com/6/5054/5402199326_2ddd1902f3.jpg; http://cdn.wanderlust.co.uk/contentimages/wanderlust/lists- 8-incredible-animals-in-brazils-amazon-rainforest.jpg?width=620&height=372; http://media.buzzle.com/media/images- en/gallery/earth-science/450-480311415-amazon-jungle.jpg; https://i.ytimg.com/vi/JEsV5rqbVNQ/hqdefault.jpg; + ÜLDINFO Moodustab 60% troopilistest vihmametsadest Asub Lõuna-Ameerikas Pindala: 7 000 000 km2 Kasvab 90% maailma taimeliikidest Ekvatoriaalne/Troopiline kliimavööde Soe ja niiske kliima Üsna hõredalt asustatud + Ekvatoriaalsete vihmametsade asukoht Pilt:http://image3.slideserve.com/7035654/kus-on-vihmametsad-levinud-n.jpg + TAI...
trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem.Suvel sa saad värske õhu käes, mõnusa tuulega, staadionil trenni teha mitte ei pea minema sisehalli trenni nagu talvel. Treener ka alati trennis lausub: ,,usinalt harjutamata on raske saada osavaks ja vastupidavaks.” Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma vihkan putukaid ja sääski, eriti parme. Rohkest putuka pininast hoolimata ajavad mind kõiksugu putukad kes ronivad, nõelavad või hammustavad ikka närvi. Mõnikord kui suvel on väga palav ilm ja ei ole jahedat tuult mis seda leevendades puhuks, siis on lausa piin olla sest pole õhku mida hingata. Välja arvata putukad, ootamata liiga soojad suveilmad, on suvi siiski minu lemmik aastaaeg. Ta meeldib mulle soojuse, päevitamise, ujumise, suvise trenni pärast.
aastat. Bakteri toksiini tootvad (Bt) mais ja puuvill on võimelised hävitama taimekudedest toituvaid kahjureid ja nende vastseid, mistõttu peaks vähenema keemilise tõrje vajadus. veeritakse loomulikke bioloogilisi võimalusi kahjurite kontrolliks. Bt taimede puhul vajab tähelepanu asjaolu, et nende poolt sünteesitav mürk on aktiivne taime kogu kasvuperioodi vältel. Sama mürk bakteri poolt toodetuna aktiveerub üksnes putuka sooles ning putuka hukkumisel laguneb see kergesti. Seetõttu on biotõrjes kasutatavate Bt bakterpreparaatide toime Bt taimedega võrreldes ohutum. Bakterpreparaate kasutatakse üksnes kahjuri kõrge arvukuse korral, taimedes pidevalt sünteesitav aktiivne Bt toksiin satub aga taimejäänustes mulda ja võib seal sõltuvalt keskkonnatingimustest toimida kuni aasta. Kohalike liikide asendumine Võõrgeenide sisseviimine taime genoomi võib anda GM taimedele eeliseid keskkonnas
Prügi ja jäätmed · Prügi Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevad ning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.."Ega ei olekski, aga paraku...
Matkarajad REKLAAM Koduleht Facebook Telekas ja raadio Avamise puhul pakume suuri soodustusi KUJUNDUS Töötajate riietus on püksid/seelik, triiksärk/vest. Püksid/seelik ja vest on musta värvi, triiksärk on valge, nimesildiga. Tube on 250(peretoad, paaritoad, üksiktoad) Tubades on telekas, wc, duširuum, minibaar jms Kõik toad on rõduga KUJUNDUS Hotelli toad on rohelistes ja kollastes toonides Kõik voodid on putuka kujulised Restoran on hubane, elegantne, rikkaliku menüüga Restoranis on kohti 300 TUNNUSLAUSE Tahad veeta meeldivalt aega linnakärast eemal? Siis külasta meie imelist hotelli Järve. Parim puhkus looduskaunis kohas! ARENDUS Looduslike vahendite müük Kinkekaardid Suveniirid Rohkem taimi kasvatada KLIENDIBAAS Luua kliendikaart, millega saab iga külastusega ja ostudega hotellis boonuspunkte ja soodustusi TAGASISIDE
Eestis pole ilmselt naljakama õiega lille kui kärbesõis. Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega. Taime õiel on punakaspruunid heledama tipuga seljale kokkupandud "tiivad", samuti tumepruunid "jalad" ja peenikesed "tundlad". Ei puudu isegi suur "pea" koos "silmadega". "Pea" on tegelikult emakas, "silmad" on tolmukad ja ülejäänud "kehaosad" on tegelikult õiekattelehed. Milleks küll on taimel selliseid imelikke õisi vaja? Miks peab neil olema putuka välimus? Selle üle on teadlased oma pead murdnud juba ammustest aegadest saadik. Alles XX sajandi algul tuli üks Prantsusmaa teadlane huvitavale mõttele, mis ka hiljem kinnitust leidis. Ta pakkus nimelt välja, et selline õis võib tekitada mõnedes putukates sugulist erutust ja need nii kohale meelitada. Edasi oleks aga tolmeldamine juba peaaegu kindlustatud. Kui algul tundus selline mõte väga harjumatu, siis ajapikku saadi sellele üha kinnitust juurde
Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit. Sitikseen kinnitub putuka kitiinkesta külge ja toitub sellest, kuid ei kahjusta oluliselt peremeesorganismi. Levib putukalt putukale või eostega. Sitikseened on kitsalt kohastunud elama kindla putukaliigi isenditel või nende teatud kehaosal (1600+ liiki) 15) TULETAEL kuulub kandseente hulka. Eesti metsades üks tavalisemaid surnud ja elusal puidul kasvavaid seeni. Ta moodustab hobusekabjakujulisi mitmeaastase viljakeha. 16) MUST TÄPPHALLIK
Ohutusnõuded kemikaalide käsitsemisel. Käsitsemisjuhendit tuleb lugeda hoolikalt. Ohutud on kosmeetika- ja pesemisvahendid, puhastusvahendid ja väetised. Putuka-, umbrohutõrjevahendeid, plekkide eemaldamisvahendid, liimid ja värvid on aga väga mürgised. Selleks, et aru saada kui ohtlik on aine lisatakse pakendile ohumärgid. Need on rahvusvahelised ja need peaks ära tundma igaüks. Soovitav on need ära õppida. Neid märgitakse ka tähtedega, tähed on kirjutatud märkide kohale. F-täht tähendab väga tuleohtlik. F+ tähendab aga eriti tuleohtlik. Xn on kahjulik (n on indeks). Xi on lausa ärritav. N on keskkonnaohtlik. T tähistab mürgist asja ja T+ on väga mürgine. C tähendab sööbivat. O on aga oksüdeeruv. E hoopiski plahvatusohtlik. Sööbivad on leelised ja enamik hapetest. Seepärast tuleb vältida isegi väikseid tilkasid nahale ja riietele. Aine sattumisel nahale tuleb saastatud kohta voolava vee all kaua pesta. ...
NPV-d on oluliselt paremini uuritud kui GV-d. OV-de (occluded virions) ja BV-de (budded virions) moodustamine NPV-ga nakatatud rakus BV-d vabanevad nakatunud rakust välja pungumise teel. Need virionid on ette nähtud levikuks nakatatud peremehes (röövikus). OV-d kogunevad rakutuumas moodustavatesse inklusioonkehadesse. Üldreeglina on OV-de moodustamine hilisem sündmus kui BV-de valmimine. OV-d on ette nähtud levikuks peremehelt peremehele. BV-d on ette nähtud levikuks putuka organismis, OV-d aga viiruse levikuks väliskeskkonna kaudu. BV-des ja OV-des asuvad nukleokapsiidid on identsed, erinev on aga neid ümbritsev membraan (erinevad membraanvalgud). Sellest tulenevalt erinevad ka mehhanismid, millega BV-d ja OV-d rakkudesse sisenevad. BV membraani olulisem valk on membraanide liitumist põhjustav envelope fusion protein (EFP). AcMNPV puhul on see gp64 glükoproteiin (ilmselt ka antiretseptor).
Brasiilia vihmametsad Brasiilia vihmametsad on ühed tähtsaimatest loodusrikkustest maailmast, sest just need vihmametsad on maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemad piirkonnad. Tänu nendele vihmametsadele on säilinud tohutul hulgal erinevaid taime, putuka ja loomaliike. Samuti annavad vihmametsad peavarju suuremale osale Brasiilia elanikest ja varustavad neid toiduga. Kahjuks on viimaste aastatega aga aina suuremaks muutunud Brasiilia vihmametsade maharaiumise probleem, mis arvatakse tulenevat soja ja teiste põllusaaduste hinnatõusust maailmaturul, kuid mis on samuti tingitud ka maaasulate rajamisest, areneva loomakasvatusest, maavarade kaevandamisest ning teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest.
ta pole kohale tulnud ainult ärasöömiseks. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõne ämblikuliigi isasloom võib olla emasest 1000-1500 korda väiksem. Et isase lähenemine meenutaks emasele võimalikult vähe saaklooma käitumist, esitavad isasloomad potentsiaalsele partnerile sageli pikki koregraafilisi etendusi, mis peaksid mõtte söögist mujale viima. Kes tantsida ei oska, meelitab kingiga- heidab daamile ette mõne kinnipüütud ja seotud putuka. Kuni daam kingi kallal askeldab, masseerib isane ta salamisi omamoodi transsi. Kui tegu tehtud, päästavad isase vaid kiired jalad. Ent enamasti on emane nobedam. Mõne liigi isased ei hakka aga sündmuskohalt põgenemisega vaeva nägema, vaid peidavad end emase eest... emase enda selga ära. Istuvad seal, maha ei tule. Ämblike sigimine kestab 35 sekundit. Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?69,9285804 http://www.annaabi
3. Klassi viktoriin Max punktid 19 1. Tõlgi lause Eesti keelde Cat is sleeping in the bed. 2. Tõlgi lause Inglise keelde Koer istub puu all. 3.Arvuta 5*4+5*1=...... 78-14-4=...... 50+25+25=...... 4.Moodusta skeemide järgi lauseid O, N, T nt: Kiire kass jookseb N, T, N nt: Õpilased istuvad klassis 5.Kirjuta iga numbri taha õige taime, looma või putuka nimetus. 1) 2) 3) 4) 6. JO-LE-MI-NA... Mis on lõpp? 1)SO-JA-DI-JO 2)SO-RA-DO-PO 3)SO-RA-DI-JO 4)SO-RA-VI-JO 7.Otsi tekstist välja kõik täishäälikuühendid Enrique Iglesias (sündinud 8. mail 1975 Hispaanias Madridis) on rahvusvaheliselt tuntud Hispaania laulja. Tema vanem õde Maria Isabel Iglesias Preysler on ajakirjanik ja vanem vend Julio José Iglesias Junior on poplaulja. Aastal 1978 Enrique vanemad lahutasid, ning 1983. aastal läks Enrique Miamisse isa
PALUMET S EMÜ 2014 ÜLDISELOOMUSTUS Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud Nimetus tuleneb paluka e. pohla nimest Levinud parasniisketel liivastel lubjavaesetel muldadel Levinud peamiselt Kagu ja LõunaEestis Ideaalsed metsad matkamiseks ja loodusturismiks TAIME D Puurinne: harilik mänd, harilik kuusk, arukask Põõsarinne: peaaegu et puudub. Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud ...